Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all....
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed
,,Carmen" Prosper Merimee Dramaatilise konflikti arenemine läbi pingestatud piirolukordade. Tegelased Novelli peategelased on temperamente ning veidi isekas neiu Carmen, sihikindel don Jose, Garcia ning Lucas. Peategelaste iseloomustus CARMEN- Vägagi isekas, temperamentne kuid samas väga kaunis neiu. Ta tegeles nõidumisega ja salakaubavedamisega ning meeste südamete võtimisega. Ütles alati kõikidele meestele, et armastab neid, kuid tegelikult pettis neid. Ta armastas ülekõige vabadust ning tahtis olla vaba. Mehed arvasid, et ta on ilus ning eksootiline. Carmen oskas kõige paremini kõik enda kasuks pöörata ning mehed ümber sõrme keerata . DON JOSE- Algul oli Jose vägagi aus ning usaldusväärne mees. Kuid peale Carmenisse
kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest. Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun. Kõik oleneb olukorrast. Tuleb ette hetki, mil kõige õigem tundub käituda lähtudes utilitaristlikust teooriast, et suurem hulk inimesi minu ümber tunneks end hästi. Kuid kogu elu ei saa ka pühendada teiste heaolule, vahel peab olema isekas. Täielikult eirates egoismi ei jõua me oma eluga kaugele paljud eesmärgid jäävad täitmata. Ei saa edukaks nind ei jõua kaugele karjääriredelil. Juhul kui eesmärgiks ongi ainult teiste aitamine, siis on lugu teine. Kuid tavalise eestlase eesmärgiks see siiski pole. Päris kindlasti ei ole ma üdini egoistlik inimene, sellega ei saavuta ükski inimene midagi. Samas ma ei ütle ka, et ma pole aeg ajalt isekas. Leian, et see kuulub elu juurde, seda on vaja
Tegelikult ei ole ma väga suur lugeja, kuid olude sunnil ma siiski lugesin ja ma julgen südamerahus öelda, et Oscar Wilde'i muinasjutud olid väärt lugemist. Enamus muinasjutte mis ma lugesin olid kurva lõpuga, kuid sisuliselt lausa meisterlikud. Mis mulle eriti silma jäi oli see, et paljudes muinasjuttudes sai surma just hea peategelane. Mis oli ka põhjus miks juba esimene muinasjutt ,,Õnnelik prints" tekitas kurva meeleolu, kuid tegi väga mõtlikuks. Nii suri näiteks ka isekas hiiglane, kes tegelikult polnud pooltki nii isekas, pääsuke ja ööbik, kes tegi kõike selleks, et keegi teine saaks õnnelik olla. Juba esimene muinasjutt meeldis mulle väga sellepoolest, et olgugi, et lugu oli kurva lõpuga, pani see sügavalt mõtlema meie ühiskonna peale, kus ühed naudivad elu rikkuses ilma ise suurt vaeva nägemata ning kus teised näevad suurt ja ränka vaeva, et leiva pisku lauale saada. Kuidas
Kuna õpetaja rääkis et Arthur ei tundunud hea mees, siis mul olid omad eelarvamused filmi ja Arthuri kohta aga mulle väga meeldis ta karakter. Ta oli väga nutikas ja kaval. Läbi raskuste ta kasvas tugevaks ja mõistlikuks meheks. Ja mulle väga meeldis, et ta oli ka humoorikas ja ei lasknud ennast heidutada. Arthuri isa meeldis mulle kõige rohkem, ta oli nii hea südamlik ja ta hoolis oma perest väga. Vortigern oli väga paha, ta oli kade ja isekas. Ma jälestan teda, kuna ta tappis oma naise ja lapse võimu ja kadeduse pärast. Probleemiks oligi kadedus. Vortigern oli isekas ja tahtis kogu võimu endale. Kui tal poleks kadedust olnud oleks Arthuri isa elu ja Arthur ei oleks pidanud prostide vahel kasvama. Mulle film täitsa meeldis, kuigi alguses arvasin et see kindlasti ei meeldi mulle, sest nii palju võitlemist aga lugu oli huvitav ja film oli huvitavalt üles ehitatud. Brittany Krijer 10.Sp
Polite viisakas Rude ebaviisakas Responsible vastutusvõimeline Quick-tempered äkiline Generous helde, lahke (kind) Determined tahtejõuline Funny naljakas Unreliable ebausaldusväärne Self-confident enesekindel Caring hooliv Imaginative kujutlusvõimeline Outgoing vastutulelik, lahke Helpful abivalmis Easy-going muretu Stubborn kangekaelne Cooperative koostegutsev Selfish isekas Disorganised lohakas Forgetful unustaja Active aktiivne Loyal lojaalne, usaldatav
Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline Äkiline Hingelt hell Vahetalitaja Tasakaalukas Kartlik Rahumeelne Lühim ,,Nudipeaga sõnn" Ägestuv Rahumeelne Kaalutlev Kaasaminev Sõnakehv Noorim Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Turjakas Leplik Kiusakas Vaikne Üleannetu Töökas Usaldatav Muinasjuttude Kade Abikaasat Isepäine Arenemisvõimeline Rahvapärane Tugisammas vestja Ihne hoidev Tõsine Tööarmastaja
Duccio di Buoninsegna Biograafia: Sündis 1255 a. Sienas, Itaalias ja suri aastal 1319 San Quiricos. Töötas enamasti muna tempera ja pigmendiga. Tema tööde teemaks oli religioon. Oli väga isekas ja valitsuse vastane. Tal oli naine ja seitse last, kellest 2 läksid hiljem isa teed ja said kunstnikeks. Tahtis uuendada tollel ajal Sienas domineerinud Bütsantsi kunsti mis tal, olles tõelise meistrina, ka õnnestus. Kokku tegi ta umbes 130 tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Negative traits of character 1.agressive, dishonest- agresiivne, ebaaus 2.ambitious, lazy- ambitsoonikas, laisk 3.arrogant, proud- ülbe=upsakas, uhke 4.pompous, boastful- üleolevalt uhke, hooplev 5.selfish, self-centered- isekas, enesekesne 6.snobbish, narrow-minded- peenutseja=snoob, kitsarinnaline=väitlane 7.petty, mean- väiklane, õel 8.stubborn=obstinate- kangekaelne 9.two-faced , greedy- kahepalgeline, ahne 10.rude, violent- ülbe=jäme, vägivaldne 11.moody, bad-tempered= ill-tempered- tujukas, havatujuline 12.indifferent, boring- ükskõikne, igav=tüütu 13.brutal, pathetic- 14.intrusive, capricious- 15.impolite, spoilt- ebaviisakas, ära hellitatud 16.dull, careless- igav, hooletu 17
kohal. Pomeraniani ajalugu Pomeranianid on aretatud 16. sajandil olevatest suurtest kelgukoeradest. Pomeranianid muutusid populaarsemateks kui Inglismaa kuninganna Victoria nad kodustas. Victoria eluaja jooksul muutusid Pomeranianid poole võrra väiksemaks. Pomeraniani omasid veel Wolfgang Amadeus Mozart, Sir Isaac Newton ja Martin Luther. Pomeranian ja ta iseloom Pomeranian ei saa oma suurusest aru ning ründab tihti endast suuremaid koeri Ta on üpris isekas ning võib oma intelligentsusega heldemaid inimesi ära kasutada Pomeranianile meeldib väga joosta ja haukuda Pomeranian võib väga palju üle süüa ja paksuks minna Pomeranian vajab nädalas 2 3 korda kammimist Kasutatud materjal https://en.wikipedia.org/wiki/Pomeranian_(dog) https://www.chewy.com/petcentral/behavior-breeds-pomeranian-dog-breed/ https://thesmartcanine.com/dog-breeds/smartest-dog-breeds-list/ https://www.dogster.com/dogbreed/pomeranian https://wallpapercave
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu
populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. ,,Carmen" koosneb 4-st vaatlusest.
Väärikus - see on midagi, millega ei sünnita, vaid see omandatakse kasvades. Selle alused annavad inimesele kaasa tema vanemad, säilitamine aga on juba enda teha. Kui aga stardipaketti pole lapsepõlvest kaasa antud on teekond selleni märksa keerulisem. Väärikus koosneb kulbitäiest enese austamisest, supilusikatäiest teiste austamisest, teelusikatäiest headest kommetest ning tilgakesest isekusest. Miks isekusest? Sellepärast, et iga inimene peab olema natuke isekas, et hoida oma väärikust ning mitte sattuda teiste mängukanniks. Tihti arvatakse, et enesele mõtlemine on halb, kuid tegelikult on see hädavajalik, et säiliks austus enese vastu ning jätkuks motivatsiooni viia täide oma eesmärgid. Elame me siiski ju enese jaoks. Samas ei tohi kunagi unustada oma suhtumist teistesse, sest kui kaob austus kas enese või teiste vastu, kannatab selle all ka väärikus. Ei tohi iial alahinnata teist inimest ega ka ennast
"Thérèse Raquin" "Thérèse Raquin" räägib noorest naisest kelle isa on Prantsuse kapten ja ema alzeerlane. Pärast ema surma viib isa lapse oma õe, proua Raquin'i ja tema haige poja Camille juurde, kes on koguaeg haige ning kellest kasvab ema haiglase poputamise tõttu isekas ja ebameeldiv inimene. Camille ja Therese kasvavad koos ning kui tüdruk saab 21, paneb proua Raquin nad paari ja kohe peale abielu otsustab Camille, et pere peaks kolima Pariisi, et too saaks alustada karjääri. Sel ajal, kui Camille veedab aega oma tööpostil ja uitab niisama ringi mööda Pariisi tänavaid, peab Therese afääri tema parima sõbra, Laurentiga. Therese ja Laurenti vahel on enneolematu kirg, mis ei rahuldu ainult kokkusaamises,
"Carmeni" pearolli metsosopranile. Sisult on "Carmen" väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast – vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskoht on Hispaanias.Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. George Bizet “Carmen” . Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose'd, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. ● Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Bizet ●
mõne tunni raames arutada erinevate situatsioonide ja dilemmade üle, mis võivad elus ette tulla. See kindlasti annab õpilasele eelteadmised, kuidas mõnes olukorras käituda või millessegi suhtuda, kuid siiski tuleks seejuures rõhutada seda, et alati ei saa kõike ette näha ja eksimine on inimlik ning just enda ja teiste vigadest õpitaksegi. Just nii on edaspidi võimalik olla kõige parem versioon endast. Kindlasti rõhutaksin mina oma õpilastele ka seda, et vahel tuleb olla isekas ning mitte võtta arvesse teiste arvamust või lähtuda ainult nii-öelda ettekirjutatud ühiskonnanormidest. Just erinevus on see, mis igat inimest rikastab ning muudab fenomenaalseks. Võib-olla on just see eristumine hallist mallist, mis paneb inimesel rattad all käima ja viib elus edasi. Mina tahan õpetajana andma oma õpilastele kõik võimalikud eeldused selleks, et nad oleksid võimelised oma edaspidises ise elus langetama otsuseid, tulema toime erinevate
räpasuses ja viletsuses Pariisis. Ei saavutanud oma eluajal kuulsust. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Looming: Romaan:"Dorian Gray portree" 1891, "Elusügavikus" Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" 1891, "Canterville'i lossi vaim" 1891, "Readingi vangla ballaad" 1898, "De profundis" 1905, "Näidismiljonär" Muinasjutud: "Õnnelik Prints" 1888, "Ööbik ja roos" 1888,"Granaatõuntest maja" 1891, "Ustav sõber", "Isekas Hiiglane", "Kalur ja tema Hing" Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" 1892, "Salome" 1893, "Tähtsusetu naine" 1983, "Ideaalne abikaasa" 1895, "Kui tähtis on olla tõsine" 1895.
esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu, kolme kuu pärast Bizet suri Carmeni sisu Ooper on sisult väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvial taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Carmen https://www.youtube.com/watch?v=xlGTz0pSLS8 Aitäh kuulamast!
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini. Sündis 29. juulil 1883. a Itaalias, Varano di Costa külas. Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp, ema Rosa oli kooliõpetaja. Õde Edvige ning vend Arnaldo. Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Aastad I maailmasõjani Juunis 1902 põgenes Mussolini kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi, seal töötas müürsepa ja vabrikutöölisena. Aasta hiljem pöördus ta tagasi Itaaliasse ja täitis sõjaväe kohustuse. 1908. aastal sai temast sotsialistliku ajakirja toimetaja, aasta hiljem asutas ta aga juba enda ajalehe. 1915
pürgida kõrgklassi. George puudub kindel töökoht, kuid kõik muutub totaalselt, kui ta kohtab oma vana sõpra, kes pakub talle tööd kohalikus ajalehes. Kuid noormehe ainuke soov on olla rikas ja kuuluda heasse seltskonda. Tema taktikaks on panna rikkad naised endasse armuma, ja neid ära kasutada nii rahaliselt kui ka oskuste poolelt. Ma arvan, et sellel romaani mõte oli kaasahaarata lugejat, kuivõrd on mingi kindel sõnum. Panna lugejat hämmeldusse, kui isekas ja jultumatu oli George Duroy. Võimalik, et sellest teosest saab aimu, kuidas elati vanasti. Tihtipeale võetigi endale naiseks kõrgklassi neiu, et saada endale kindlustatud majanduslik olukord ja tiitliga nimi. Võrrelda „Bel-Ami“ romaani „Carmeniga“ leidub mõningaid ühised ja ka erinevaid jooni. Esiteks „Bel-Amis“ suutis George naised endasse armuma panna ning tänu sellele naised tegid, seda mida noormees soovis. „Carmenis“ oli asga
Miks me näeme? See maailm kus me elame tahab, et me näeksime. Siin maailmas on nii palju ilu, mis tahavad, et me näeksime. Kui vaadata meie ümber, siis me näeme väga palju erinevaid värve ja need värvid on selleks loodud, et nad saaksid end meile näidata selleks on vaja ka nägemismeelt. Näiteks kui päikse paistab siis kiired tulevad päikesest välja, sest päike on isekas ja tahab üksi taevas olla ning selleks ta paiskab endast kiiri ära ja kui samal ajal hakkab vihma sadama kuid päike on nii võimas, et pilved ei suuda päikese ette tulla, siis tuleb vikerkaar välja, et lepitada päike ja vihmasadu ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka
välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja. Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi. Hetkest, mil ta seda taipas, kuskil oma viimasel eluaastal, leidis ta, et on elanud illusioonides. Sealt alates hakkas ta oma elu üle järele mõtlema ning leidis, et on üldsegi liiga ahne, isekas ja ülbe. "Mis seal ikka": mõtles ta ning jalutas rahulikult õue. Ta kõndis kuni jõudis randa. Oli veebruarikuu ja seega üsna külm, ent sellel polnud tema jaoks erilist tähtsust. Ta jalutas ranna lõppu, sadamatrellide lähedusse ning istus tööstuslikult toodetud kiviblokile. Ta istus seal veidi aega ja siis võttis ta välja onult näpatud püstoli ja lasi oma ajud sodiks. Hetkeks ta võpatas, kuid siis vajus pulsita keha juba rahulikult lumme. Verd oli palju
loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma
Lapsevanem peab ise kohal olema probleemide puhul. Rastignac oli maapiirkonna madalamast aadliperekonnast pärit nooruk, kellel olid suured tulevikulootused. Ta uskus inimeste voorusesse ja lootis ülikooli minna,et oma riiki teenida, kuid ta koges oma madala positsiooni tõttu mitmeid alandusi. Ta vahetas oma põhimõtted raha ja positsiooni vastu. Ta lõpetas loengutel käimise ja hakkas uurima viise kuidas kõrgseltskonda pääseda. Talle õpetati, et tuleb olla isekas, egoistlik ja teisi ülevalt alla vaadata. Rastignaci muutuste taga olid ka ühiskonna ideaalid, mis rõhutasid rikkuse ja aadlitiitli omamist. Rastignac tegi kõik selle nimel ja heitis kõrvale oma inimlikkuse ja tunded. Rastignac oli valinud vale tee. Inimene peab jääma iseendaks. Kui ta teeb ainult teiste õpetuste järgi, siis kaotab ta oma isiksuse, mis teda teistest eraldab. Tuleb jääda iseendaks ja õppida vahest ka oma vigadest, mis annab kogemusi ja tarkust juurde.
pedantne, arvustav, liiga praktiline, häbelik, puudub temperament. Kaalud (24. september - 23. oktoober) Selge mõistusega, idealist, rahuarmastaja, kaastundlik, tasakaalukas, elegantne, iseseisev, õiglane, armastusväärne, taktitundeline, lõbus, heasüdamlik, hell, ennastsalgav. Kergesti allaandev, liiga rahulik, kohati valelik, võimeline reetma, saatuse mängukann, laisk, kapriisne, iseteadev, isekas, unustab kiiresti. Skorpion (24. oktoober - 22. november) Tugeva iseloomuga, tahtejõuline, praktiline, intensiivse eluga, töökas, julge, õiglane, aus, sõltumatu, mõõdukas, rahulik, kirglik. Üleolev, kinnine, karmi loomusega, mõistatuslik, kättesaamatu, kergesti ärrituv, liiga nõudlik, võibolla teiste jaoks hukutav. Ambur (23. november - 21. detsember)
Võrreldes eelneva naisteseisundiga tõi islam kaasa esialgu õigusliku seisundi paranemise. Islami maades on lubatud võtta mehel seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke. Islami maades on lubatud ka naistel meestest lahutada. Naistel on pärimisõigus ja õidus käsutada iseseisvalt kaasvarana perekonda toodud vara. Tütarde pärandiosa on võrreldes poegade omaga poole väiksem. ·Tekkisid kalifaadid - Damaskuse ja Bagdadi Damaskuse kaliifide isekas poliitika tekitas araablastes rahulolematust. 749.a. kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult ja võim läks uuele Dünastiale. Bagdad asus Iraagis Tigrise kaldal. Bagdadi kalifaat suuremaid valllutusi enam ei teinud, kuid arendas kultuurset ja majanduslikku poolt. Araabia suurrrik oli oma tipp-punktis. ·Kaliif oli prohveti järglasena kõrgeim usujuht kui ka valitseja- Riigiasju korraldas kaliifi poolt
absurdsed, mida tuleb kõrghariduse eest maksta. Enne kui maksta see suur summa, tuleb olla endas 100% kindel, et see on see ala mida tahad õppida. Muidu on nii, et poole aasta pealt avastad, et see polegi päris see mida teha tahad ja siis on suured raha summad lihtsalt tuulde läinud. Hetkel on jäänud tunne, et riik väga ei hooligi sellest, kuidas tudengid elavad. Peaasi et maksavad selle üüratu summa kõrghariduse eest ja vaadaku ise kuidas hakkama saab. See on väga isekas ning pole õiglane. Aga samas elu ju ongi ebaõiglane? Riik on kõigi vastu mingil määral ebaõiglane. Ehk ongi parem kui kõrgharidust tasutaks ei läheks, sest Eesti riigil on vaja väga erinevate haridustega inimesi nii oskustöölisi kui ka kõrgharituid. Sest kui kõrgharituid inimesi liiga palju on, siis pole neile lihtsalt nende haridustasemele tööd pakkuda. Seega lõpuks poleks sellest kuidagi ju riigile kasu.
,,Dekameroni" novelli lühianalüüs Teise päeva 4. novell Novelli tegelasteks on Landolfo Ruffollo, genaulaste meeskond, vaene naine ja kalevikaupmehed. Landolfo Ruffollo oli ahne ja isekas mees. Tal ei olnud oma varast küllalt, vaid soovis seda suurendada. Ta oli ka julm, kuna ta omastas türklaste vara ja röövis paljaks nende laevu. Genaulaste meeskond oli ebainimlik ja karm, kuna nad piirasid Landolfo ümber ja lasid ta laeva põhja. Naine, kes Landolfot aitas oli südamlik ja armuline. Oma südame lahkusest tassis ta mehe kaldale ja pakkus talle kodu tervenemiseks. Samuti olid kalevikaupmehed lahked Landolfole riideid ja hobuse andes.
Algul üritas ta seda teha ausal teel kauplemisega, ent kui selgub, et tema head äriplaanid ei olegi nii tulusad otsustab too rünnata teisi laevu ja varastada nende vara. Ta suudab küll kokku ajada päris suure hulga raha, kui sattub hiljem ise röövimise ohvriks, jäädes viimaks maha abitu merehädalisena. Suureks õnneks päästab üks naine Landolfo koos kastiga, mis on täis kalliskive. Vastutasuks saadab Ruffolo hea summa päästjale. Lando Ruffolo on küll kohati isekas ja rahahimuline inimene saab ta läbi oma õnnetuste aru elu väärtusest ja sellest, mis on õige. Samuti saab ka aru kuninga Agilulfi naisega salaja vallatlenud tallipoiss aru, et sellised asjad häbistavad nii teda ennast kui ka teisi. Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt
Nad ei ole kunagi üksteisele meeldinud. Ajapikku võtab aga Popi Huhuu omaks kui uue isanda. Mõlema käitumises võib näha paljutki, mis peegeldab inimlikkust. Popi, oli ise küll targem ja tugevam, kuid alistus ahvi tujudele, millega sümboliseeris kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise, mis samas näitab mõjutatavust harjumustest. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Ta tundus ka tihti isekas ning eneseimetleja. Ta vaatas end tihti peeglist ning proovis erinevaid riideid selga. Kui tüdines, siis tõmbas ta riided lõhki ning viskas laiali. Inimlikkust peegeldab ka mõlema seisukohast see, et mõlemad valisid üksinda olemise asemel olla teineteisega. Huhuu käis väljast toitu otsimas ning selle asemel, et see ka väljas ära süüa, tuli ta toidukorviga koju, et ka Popi saaks mingi jao kätte. 2
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma
,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Hamlet oli inimene, kes jäi inimloomuse kütkeisse. Ühest küljest oli Hamlet väga üllameelne ja õiglane inimene, püüdes maksta kätte oma isa mõrvarile. Ta oli seadusekuulekas, ent kättemaksus mõrvarile ei kohkunud Hamlet tagasi ka ebaseadusliku ees. Teisest küljest oli Taani prints jällegi võrdlemisi egoistlik ja isekas, mis väljendus peamiselt soovis saada alati oma tahtmine. Seejuures ei huvitanud teda teiste heaolu või arvamused. Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud
Mina isiklikult olen kodusünnituse vastu. Kuigi on ka üksikuid erandeid, kus ei ole lihtsalt muud võimalust, kuna haiglasse ei jõua, ega ka kiirabi ei jõua õigeks ajaks, kuna elatakse linnast liiga kaugel. Aga ka sel juhul tuleks kiirabi välja kutsuda, et kui kodus laps vastu võetakse, siis kiirabi, kes jõuab hiljem, vaatab nii lapse kui ema üle, kas nendega on kõik korras. Kodusünnituse vastu olen ma sellepärast, et see on väga isekas tegu lapse suhtes. Esiteks on aeg niivõrd palju edasi läinud, et ei ole vaja enam kodus sünnitusi vastu võtta, vaid on olemas haiglad, kus on oma ala spetsialistid, kes sünnituse vastu võtavad. Suurem võimalus nii lapsel kui ka emal vigastusi vältida ja ellu jääda. Lisaks sellele, tänapäeval ei oska paljud inimesed sünnitust vastu võtta. Vanasti, kui haiglaid ei olnud, siis ei jäänudki muud üle kui kodus sünnitada, kuid siis oli ka kahjuks palju neid, kes sünnitusel surid
populaarsem ooper maailmas".Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks ning lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Ooperi tegevus toimub Hispaanias .Sisult on ,,Carmen"väga traagiline . Värvikal taustal hargneb mustlanna Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu . Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Rahvusooper Estonia toob ,,Carmeni" publikuni noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle
Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid oma tundeid ja mõtteid selle suhtes avaldama ning siis on suurem võimalus abile. Minu arvates, peaks inimesed, kes puutuvad kokku kurjusega pöörduma lähedaste
neid kikjalt nagu svamm. Oled intellektuaalne, pihimuline ja teadus tmbab sind. Tahad alati ise jrelduste ja lahendusteni juda ning ajad taga tervet tde, mitte poolt. Sinu halvem omadus on, et vid olla liiga pessimistlik, vaidlev ja ka salalik. Sa ei vta elult kike, mida see sulle pakub ja sinuga vib olla raske koos elada, sest teistega arvestamine valmistab sulle raskusi. Kipud ngema kiges halvemat klge ja olema negatiivse suhtumisega. Vid olla isekas ja koguni hellik see on htlasi phjus, miks vga paljud 7. eluteel kiad elavad ksinda.
David Weiss Teosest: David Weissi romaan jutustab ühe suurima prantsuse skulptori Auguste Rodinist eluloo alates sünnist, kuni surmani. Teos on tundeküllane, sisaldades nii armuseikade kui ka tööalaste katsumuste kirjeldusi. Rodin oli tugev isiksus , kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki. Tema jaoks oli töö tema elu. Teose probleeme: · Kunstnik lihtsalt ei saa ilma kunstita elada · Augusti isekas käitumine Rose'i jt puhul · Augusti tööte sügavuse mitte mõistmine ja nene vulgaarseks või sobimatuks pidamine · Vaesus ja rahamured · Auguste'i suutmatus ennast lõpuni siduda · Auguste'i skandaalidesse ja poliitikasse kiskumine. · Probleemid pojaga · Naiste rivaalitsemine · Camille hulluks minemine · Pettumine petit Auguste'is, poja tahumatus ja alkoholiprobleemid · Sõprade ja lähedaste surmad · Vanadus · Hersoginna salakavalus
harjuda oma naise tujutsemiste ja nutuhoogudega. Need olid tema jaoks ebaloomulikud. Hannes- tugev, noor, tasakaalukas, julge, heasüdamlik, vaikne, probleemid naistega, usaldusväärne. Niida- noor, ilus, jõukast talust, snooblik, tüdrukuna olid tal Hannese vastu tunded, arg, kangekaelne. Taali- vaikne, töökas, aus, armastas oma poega ja Hannest, hoolitses pere eest. Liida- hellitatud, harjunud oma tahtmist saama, isekas, ei hoolinud eriti teiste tunnetest, armastas Hannest, kurtis oma muret pidevalt emale, ebaküps. Põhiidee: Vahel on õnn lähemal kui me oodata oskame. Armastust võib leida ka sealt, kust me otsida ei oska. Kasvukeskkond kujundab inimese iseloomu. Teos annab hea ülevaate rannakalurite elust. Huvitav lugemine.
hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Sisult on "Carmen" traagiline. See on tänapäeva populaarsemaid oopereid. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Giuseppe Verdi (1813-1901) ELULUGU: Suurimaid ooperi heliloojaid. Tänapäevalgi kuuluvad Verdi ooperid kogu maailma ooperiteatrite
terve elu pole ta pidanud midagi tegema ja seda ka hiljem, sest tal on saar, mille nimel ei pidanud ta vaeva nägema. · Toomas Moor on Joonase isa. Toomas on saare valitseja ja äärmiselt türannliku iseloomuga kõik peab olema nii, nagu tema tahab. Ka selles on ta kindel, et ta poeg peab saama saare järgmiseks valitsejaks. · Ingriin on Joonas Moori abikaasa. Ta on õrn, armas ja vaikne naine, kuid kaval ja isekas. · Naatan Morge ta on pidalitõbine ja Joonas Moori hea sõber. August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on kasutanud palju mõtteteri naiste kohta (näiteks: ,,on naisi, kes on sündinud kihavaist tänavaist,
Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med.õeks oli; natuke veidra iseloomuga, lõbus, armastav, elav ja avatud inimene, jooksis erinevate meestega lõbutsedes ringi; sisimas armastas Jake’i aga teadis, et nad ei saa erinevatel põhjustel koos olla; armus pidevalt uutesse meestesse ja tekitas sellega draamasid; madala enesehinnanguga naine, tegi oma lähedastele oma käitumisega palju haiget, isekas; tegi oma tegevusi oma enda lõbuks, ilma otsest kasu sealt saamata. Robert Cohn- kirjanik, kes oli väga kiire kiinduja, kiindus inimestesse, kes temaga meeldivad ja sõbralikud olid; ise oli ülbe, pidas end teistest paremaks, kade ja kuna ta oli rikas, siis arvas, et talle on palju lubatud: ta oli abielus Fancesega, kes tahtis teda alguses vaid kuulsuse pärast, hiljem naine armus tõesti temasse; abielu ei olnud kuigi õnnelik, sest Robert Cohn naist tegelikult ei
· Kui Wilde vanglasti vabanes lahkus ta Inglismaalt ning asus elama Itaaliasse ning Prantsusmaale · Välismaal olles vahetas ta ka nime Sebastian Melmoth · Oscar Wilde suri 30.novembril 1900 täielikus viletsuses Looming: Jutustused: · "Lord Arthur Savile'i roim" · "Canterville'i lossi vaim" · "Readingi vangla ballaad" · "Näidismiljonär" · "De profundis" Muinasjutud: · Õnnelik Prints" · "Ööbik ja roos" · "Ustav sõber" · "Isekas Hiiglane" · "Kalur ja tema Hing" Näidendid: · "Leedi Windermere'i lehvik" · "Salome" · "Tähtsusetu naine" · "Kui tähtis on olla tõsine" Oscar Wilde kuulsaim teos on romaan "Dorian Gray portree" "Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on lummatud tema ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudne. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatesse ta sügavalt kiindub. Lord Henry arvab, et ainsad, mille
et isale mingitki vastastikust tunnet välja näidata. Goriot oli neid liialt hellitanud ja seega põhimõtteliselt oma tütardest ja oma varandusest ilma jäänud. See on ehtne näide sellest, et rahaga ostetud armastus pole õige. Raha suudab rikkuda ka tõelise armastuse, kui sellega liiga palju ümber käia. Goriot oli hea ärimees, kuid oma tütreid ta ennast armastama panna ei suutnud ja lõpuks olid tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud. Lõpuks oli ta
Kalevipoeg ei sündinud kangelaseks, vaid sai selleks oma vägitegudega. Ükskõiksus ei ole kangelasele omane. Kui inimene ei hooli teistest ja tal on ükskõik, mis edasi saab, siis see on isekus ja mõtlematus. Alati tuleb teistega arvestada ja mõtelda nende huvide peale. Kalevipoeg aga seda ei teinud. Ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis üle Olevipojale, kuid teda ei huvitanud, mis edasi saab. See oli temast mõtlematu ja isekas käitumine. Vaid tühine liisu heitmine osutas Kalevipoja kuningaks ning sellest tulenevalt ka kangelaseks. Tuleb välja, et meie, eestlaste suur kangelane on rumal ning hajameelne mees, kes iseenda lolluse tõttu oma jalgadest ilma jäi ning seetõttu ka suri. Kuna lihtne eesti rahvas on tembeldatud ka paganarahvaks, ei ole midagi imestada selle üle, et meie rahvuseepose peategelane teose lõpus ei kellekski muuks kui tühipaljaks Põrgu väravavalvuriks sai. Saame
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas. Claudius ihkas ainuüksi trooni ja võimu, mis noorele printsile korda ei läinud. Hamlet suhtus kriitiliselt oma perekonda, riiki ning samuti ka sõpradesse, kes ei hoolinud õiglusest ning pidasid meest hoopis hullumeelseks. Kas Hamletis oleks saanud hea valitseja või Taanimaa hukatus.
Lõpuks kui rongirike taastub, kutsub Julia endaga sünnpäevale kaasa Romeo, ning too nõustub- nii lähevad nad koos reisima. Raporti koostajahinnang nähtule: Terve etenduse vältel on tegevuskohaks rongiterminal, mis jäi veidi igavaks. Dekoratsioone polnud palju lisatud ning tegevusteks olid seetõttu vaid istumine või seismine jaamatoolidel. Näitlejatest tõstan esile Martin Veinmanni, kelle kehastatud Romeo oli isekas ning ta tundus mõistlikum ja vastutustundlikum kui noor Romeo. Kuna olen näinud Romeo ja Julia etendust samuti, siis saan neid võrrelda. Näitleja Kersti Kreismanni mängitud osa Julia oli emotsionaalne ja haavatav, seda just tänu loo õhkkonnale. Probleemiks oli kunagise paari vanade vigade ja mustade palede väljatoomine, mis tõi mõlemale osapoolele allasurutud valu valla pääsemise. Nad leidsid üksteised palju pettumusi ning ebaõnnestumisi. Näidendis palju erinevaid
Usklikud on need, kes on kaalunud ja mõtestanud omale usu ja religiooni. Arvan, et usklikud on religiooni mõtlev pool. Nad teavad, et nende usk ei olene sellest, kas nad käivad jumalateenistustel või mitte. Neil on vaba tahe ja valikuvabadus nagu ka kõigil teistel, kes on religiooniga seotud, kuid nad oskavad seda rohkem hinnata. Usk avardab mõtteid. See annab mõtteainet, et maailmas ei ole ainult inimesed ja nende soovid. Arvan, et on isekas mõelda, et inimesed on universumi keskpunkt ning peale nende pole midagi muud. Seega Jeesus ei tulnud inimeste sekka selleks, et panna nad masinlikult Jumalat järgima, vaid selleks, et õpetada, et kõik ei keerle enda ümber. Jumal andis inimestele vaba tahte ja ta tahab, et inimene seda kasutaks ja ise tema juurde jõuaks. Usk on lõputu arutelu olemasolevast ja mitte olevast. Usklik inimene lausa vajab mõttevõimet.
Milleks muuta kedagi kellekski , kes ta tegelikult pole, milleks teha etteheiteid kui see ei muuda tegu olematuks, milleks tuletada kogu aeg meelde möödunud, milleks teha haiget inimesele , kes on niigi katki????? Küsimused mis keerlevad peaaegu iga inimese peas, kes ei mõista kuidas saab üks inimene nii isekas olla. Keegi meist pole täiuslik, kõigil meil on omad vead kuid ka head küljed, milleks tuletada pidevalt meelde seda mis kunagi oli või kujutada asju ette mida pole olnud, kummaline, kas tõesti on tänapäeva inimestel nii igav elu, et peavad hakkama teiste elu elama . Hea soovitus neile, kes teavad kuidas peab teine inimene elama ja tuleb tahtmine etteheiteid teha siis ole kena ja vaata ennem enda sisse, on Sinu elus kõik paigas, et võiksid tulla targutama
annaabi.ee 
