Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50)
kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala- Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei
Lugemiskontroll Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene
........................................................2 Töö...........................................................................................................................................3 Rahvusvaheline tegevus................................................................................................................3 Seos Eestiga..................................................................................................................................4 Walter Masingu kvaliteeditagamise süsteemi 12 teesi:....................................................................4 Enda kvaliteedi tagamine Walter Masingu kvaliteeditagamise süsteemi jälgides.......................... 5 Kasutatud allikad.............................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Ülemaailmselt on välja kujunenud, arusaamine, et peamiseks teguriks, miks ettevõte on edukas
Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised. Söögitoas kohtuvad esimest korda ka pr Masing ning Kr. J. Peterson. Cara jaoks on söögituba oluline ruum, kuna seal loodab ta Petersoni jälle näha ning teda lähemalt silmitseda. Kabinetilgi on oluline roll. Seal vestleb Masing oma külalistega, teiste seas ka Petersoniga. Loomulikult räägib Masing just kabinetis Petersonile oma õnnestunud katsest meteoriiditükkidega
raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis, Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid. Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus tuhande üheksasaja kolmekümneseitsmenda aasta kaheksateistkümnendal jaanuaril. 1930. aastatel oli perekonnanimede eeststamise kampaania taustal selline eesnime vahetamine hoopis harvem nähtus. Kuna Masing oli germanofoob oli tal just seesama eesmärk oma nime eestistamine
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel http://handorunnel.comuv.com
Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Ortograafiaalastest uuendustest oli tähtsam õtähe kasutuselevõtt (varem asendasid seda kirjas oe, ö, o või e). Eesti keele ja kultuuri uurimise algus. Valgustuse rüpes sündisid romantismiideede mõjul tärkas baltisaksa haritlastel tõsisem huvi
Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeletundja. Ta valdas saksa, eesti, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning sai aru veel 4-5 keelest. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust.
Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoimetaja (on koostanud “Eesti mõtteloo” sarja raamatuid) ja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. Oli vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93. LOOMING: Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ...“Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa- aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. […] Kirjutasin oma esimesed
Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel"
..``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood
Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab
Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta.
Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga see on pälvinud seltskonna halvakspanu. Timo lasi Eeva ja ta venna, teose minategelase Jakobi Masingu juures koolitada. Timo vangis viibides sünnib neil ka poeg Jüri. Viletsate tingimustega vanglas viibib Timo üheksa aastat, sest uue tsaari võimule tõusmisega kuulutatakse mees nõdrameelseks ja vabastatakse, kuid siiski jääb talle eluaegne koduarest. Ta asub elama Võisiku mõisa ühte kõrvalhoonesse, mitte aga enam peamajja, kus nüüd elavad tema õde Elsy ja õemees Peeter. Hoolimata pikast vangistusest jääb Timo siiski oma vaadetele kindlaks ning jätkab kirjatööd,
,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6.Arbujad-Liikmed-Talvik,Viiding,Masing,Kangro,Alver,Sang ja merilaas.Aeg-1930.aastate kekpaik.1938.a ilmus koguteos"arbujad",mille oli koostanud Ants Oras.Nende ühisjoonteks oli- nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine;klassikalise,kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine;luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine.Kõige rohkem erineb Masingu looming teistest luule keerulisema ülesehituse ning stiili poolest.Palju on Masingu luules ka looduskujundeid kujutanud.Arbujate loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autoris ja Noor-Eesti traditsioon.Nad tegutsed tartus ja enamik neist õppis või oli õppinud ülikoolis. 7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid
kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad,
(ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa)
Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned. Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas rahvavalgustuslikku kuukirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“, mis oli esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri. Otto Wilhelm Masing Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Tänan kuulamast!
ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluste, aususe ja headuste eest, luuletustes esineb looduskujund. August Sand (1914-1969). Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' (1936), mille üks programmluuletus oli ''Ärkliarmeelased''. Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem. Kersti Merilaas (1913-1986) kõige vahetum ja intiimsem Arbujatest, väljendab isiklikke tundeid ja elamusi, väga naiselik luuletaja. Poeetiline keelekasutus on lihtne, samas täpsem ja peenejoonelisem
Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele. Võttis kasutusele õ-tähe. Kirjutas esimese rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest. Tuntuks sai oma ajalehega “Maarahva Nädalaleht” (1821 – 1823),
2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma luuletusi ette lugeda ning Kross laseb Masingul neisse tõrjuvalt suhtuda. Krossi järgi oleks
Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi norm...
O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse
haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste
13. Fundamentalismi mõiste viitab sellisele religioosse sõjakuse mallile, mille kohaselt end „tõeliste usklikena“ määratlenud inimesed üritavad peatada religioosse identiteedi hajumist, kindlustada usukogukonna piire ja luua selgeid alternatiive sekulaarsetele institutsioonidele ning käitumismallidele. - Õige 14. Funktsionalistlikud religioonidefinitsioonid ei määratle religiooni uskumuste sisu kaudu, st ka nt ateism võib olla religioon. - Õige 15. U. Masingu arvates on eestlased ürgdemokraatlik rahvas, kellele euroopalik kristlus võiks eriti hästi sobida. - Vale 16. Tänapäeva maailmas on üle kahe miljardi kristlase. - Õige 17. Adherents.com kohaselt on maailma suurimad usundid reastatuna järgijate arvu järgi.. - kristlus, islam, sekulaarsus/mittereligioossus, hinduism 18. Eurobaromeeter 2005 kohaselt määratleb meie elanikkonnast end Jumalasse usklikuna alla 20% inimesi. Ja ca .......... ütlevad, et usuvad
aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal
Napoleoniga. Kohalikke ja Venemaa sõnuméid oli lehes üpris vähe. Lisaks avaldati võimude korraldusi ja kuulutusi. Praktilised nõuanded puudutasid põllumajandust ning tervishoidu. Ajakirjanduslikust seisukohast on esile tõstetud, et selles nädalalehes avaldati esmakordselt sõnumeid, mistõttu ajalehe nimetus on omal kohal. Järgmine, palju olulisem ajakirjandusväljaanne oli väsimatu kirjamehe Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" aastail 1821-23 ja 1825. Selle eelkäijaks oli tema ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised" (1818), laadilt populaarteaduslik teos, kuigi algul kuukirjana mõeldud. See sisaldas kirjeldusi ja materjale võõraste maade , looduse ning inimeste kohta. Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.)
uueks elukohaks sai Magenaru metsatalu, mis asus kihelkonna piiril. See talu kuulus tema võõrasisa vennale. Paari aasta pärast võttis ema poja enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. Ta oli väga hoolas ja andekas, samuti ka musikaalne. Kui 1833.aastal avati Vändra köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooliõpetajaid ja vallakirjutajaid, pääses sinna kohe ka Johann Voldemar. Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25)
- 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G.Müller 39 jutlust - 1637 H. S„Juhatus eesti keele juurde“ (1. eesti keelne grammatika) - 1686 lõunaeestikeelne „Wastne Testament“ - 1739 esimene eestikeelne täispiibel - 1813–1832 „Terwisse Katekismusse raamat“, „Nou ja abi, kui waesus ja nälg käe on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht - 1857 Tänapäeval tuntud „kilplased“ - 1913 „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ - 1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 7. Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8
just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust - Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks - Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse
) Vanimad aabitsad: - esimesed tekstid ilmusid 16. saj lõpul - vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. saj lõpust, s.o 1692 ja 1698 - esimene dokumentaalselt tõestatud eestikeelne aabits – 1641 nn J. Jheringi aabits – ei ole säilinud - B. G. Forseliuse aabits – 1684? (ei ole säilinud), kordustrükk 1694 (põhjaeestimurdes) ja 1698 (lõunaeestimurdes). - Masingu aabits-lugemik „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“ (1795) Esimene eestikeelne aabits arvatakse olevat ilmunud 1575. aastal. Esimene dokumentaalselt tõestatud eestikeelne aabits pärineb aastast 1641 – väljaandjaks piiskop J. Jhering. Sellest pole kahjuks ükski eksemplar säilinud. Vanimad säilinud aabitsad on ilmunud 1694 (põhjaeesti murdes) ja 1698 (lõunaeesti murdes) – B. G. Forselius. Esimesed aabitsad sisaldavad tähestikku, 10 käsku, pisut vaimulikku teksti veerimiseks ja
(„Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis. Autoritaarne režiim mõjutas luuletajaid, kellest enamik olid uue riigikorra vastased. Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni.
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe
saada ning saada selgust, mis põhjustel ta sinna viidi. Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda. Peale Timo vabastamist sõitis Eeva ise mitmel korral üksi mitmete meeste jutule, tähtsam neist olgu minek Masingu juurde, kus Eeva sai viimaselt teada Rosenblänteri kohta, kes hiljem tutvustas Eevale ja Jakobile kapten Snyderi, kes pidi naise ja Timo välismaale toimetama. Eeva tegi kõike oma mehe nimel, isegi tema haigestumiste korral kiirustas naine Tartusse arste tooma (samamoodi oma poja, Jüri, haigestumisel ppõetas Katariina poega nii hästi kui ta suutis). Eeval oli ka väga suur austus Timo mõtete üle. Isegi kui Timo viimasel hetkel loobus välismaale sõidust, oli naine küll
laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude
pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris. Sõjajärgsed piiblitõlked Kolmas eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938
Maailm on autori jaoks pahesid täis ja inimese hing väärdunud. Luuletustes jätab ta mulje, et põlgab ennast ja seda maailma, mida ta kujutab kui laostuvat, hävivat maailma. Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6
3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad mis Rootsi ajal: arsti;õigus;usu ja filosoofia teaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles. Kuulsamaid õppejõude oli Karl Ernst von Baer-embrioloog. Hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust nt. Otto Wilhelm Masingu nädala leht ning ka FR.R.KREUTSWALD-"Maailm ja mõnda, mis seal on". Ilmus ka eesti keele grammatika 1843.aastal kuusalu kirikuõpetaja poolt. "Perno Postimees" hakkas ilmuma JAnnseni poolt 4.EELDUSED: . Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talupoegadele kehtestati seadusd EESMÄRGID:
1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti
Tartu saatust. Laul algab ja lõpeb Tartu linna kurtmisega oma raske saatuse üle. OTTO WILHELM MASING 1763-1832 Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud ,,Luggemisse lehhed" ja ,,Arvamise-Ramat". Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. ,,Marahwa
Mina räägin, siis Johann Voldemar Jannsenist. Kes oli oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise üks juhtidest. Johann Voldemar Janssen sündis 16.mail 1819, tema sünninimeks oli Jaan Jense. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg. Jannsen oli vaevu seitsme aastane kui ta isa suri. Kösterkoolimeistrilt Kochilt sai Jannsen noorena lugeda Otto Whiliem Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas tal unistus hakata kunagi ise ka eestikeelset ajalehte kirjutama. Johann Voldemar Jannsen töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861
Balti erikord Allar Org 8.b klass Tartu Herbert Masingu kool Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja kuramaal 13-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
