Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad
Perekond elupuu aedvormid. Harilik elupuu ‘Bodmeri' Thuja occidentalis Pakseneva võrse ja okkaga vorm ● 10 aastaselt 2-2,5 m kõrge, 1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist
Vee aurumine Elupuuu lehtedest Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul. Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid:
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel),
organid asuvad käbides Tuultolmlejad http://www.youtube.com/watch?v=D9byVQxvMXs Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu Mänd Click to edit Master text styles Kõige tavalisem metsapuu Second level Third level Leplik kasvutingimuste suhtes Fourth level Okkad vitamiin C rikkad
Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ni...
ristisidemete tugevus ja väheneb painduvus. Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest. LOODUSLIKKE VÕTTEID HAPRATE KÜÜNTE RAVIS. Elupuu. Haprate küünte homöopaatiline ravim on ,,Elupuu 6x", mida on võimalik osta ravimtaimedega kauplevatest poodidest või homöopaatiaga tegeleva spetsialisti käest. Valmistatud on ta Ameerika elupuu või ida valge seedri noortest rohelistest okstest, mis sisaldavad thujone`i- lenduvat õli. See mõjutab soola, vee ja elektrolüütide tasakaalu organismis. Veel sisaldab see vaha, vaiku ja geelitaolisi koostisaineid. Thujone aitab säilitada niiskust ning vältida- ennetada küünte murdumist. Kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest elupuu oma täies kanguses võib olla toksiline. Henna küünepasta. Hennal on suurepärane parandav ja küüsi tugevdav toime
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23. novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus ...
..30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti kõrgete plankude ja müüride asemel. · Sobivad liigid · kuusk · pärn · elupuu · Taimede vahekaugus 60...80cm. Topiaarhekk · Taimede virtuooslikku pügamiskunsti nimetatakse topiaarkunstiks ja sellest tuleb ka heki nimi. · Eestis on enamasti hekid lihtsad. · Keerukaid hekke esineb meil harva. Mitmeastmeline hekk · Mitmeastmeline hekk on kõrge ja lai hekk, mis koosneb 2...3st rööbiti kulgevast erineva kõrgusega hekist. · Tavaliselt on iga aste kujundatud eri taimeliigist. · Siin on suur tähtsus lehtede suurusel, värvusel.
levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi. Eesti kõige tuntumad okaspuud on mänd, kuusk ja kadakas. Meil kasvab ka jugapuu. Seda on Hiiumaal ja Saartemaal. Kuna jugapuu on hävimisohus, siis on ta looduskaitse all. Meil on ka levinud lehis, harilik elupuu, seedermänd ja torkav kuusk. Torkavat kuuske tuntakse meil hõbekuusena. Need neli nimetatud puude vormi on aga meile sisse toodud.
· okkad kahele poole kammitud (valguses poolpüsti) · okka tipus sisselõige · okkad pealt tumerohelised ja läikivad, all õhulõhed · pung ei ole vaigune · pungad helepruunid Abies nordmanniana - kaukaasia nulg · laiad läikivad okkad · isegi kuivanud võrsel ei tule okkad eriti kergesti lahti · pung ei ole vaigune Kaukaasia nulg ja värdnulg Thuja occidentalis - Harilik elupuu · oksad soomusjad · kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad · asetsevad katusekivide taoliselt · pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad, keskmisel soomusel õlinääre Thuja plicata - Hiigelelupuu · võrsed jämedad, lapikud · okkad soomusetaolised · pealt läikivad, tumerohelised, alt kahvatuvalgete laikudega · pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullil...
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlki...
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene lu...
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada ...
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse...
Koostajad: Triin Lõhmus, Anett Esnar, Kristi Jõgi Juhendaja: Maia Niidu Mustla 2011 Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja selles silmapilgust Ei suurem saa ollagi! Ma ole laulnud, siis kui oli pime, ja hüüdnud öödesse - sääl ei olnud häält. Ka minu elupuu on maikuul õitsend, kuid õied, viljad langenud ta päält. Ja kerjanud olen ja santind ja roomanud põrmuni, ja kerjand, et aastate kaupa Ei vastuseks sõnagi! Ja kerjanud enda pärast ja teiste pärast ka, ja kerjanud kerjuse pärast, ei mõista ütelda! Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Sandipoisi laul Oleks mul üks kamber,
a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena
2. Mesila rajamine Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed
ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND
Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele. 1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid-vaikselt, kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu. Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis. Kirjandusse tagasi pöördus Puskini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu Tähetund(1966)
Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja ...
samuti hea ronida. Ronimistorni juures oleks ka liumägi kust alla lasta. Kuna maja ja saunamaja köetakse kindlasti puiduga,siis peaks olema ka puukuur.Puukuuri teeks garaazi kõrvale.Garaaz oleks kahe autoboksiga. Maja juures oleks veel ka grillimisplats.Grillimisplatsi juures oleks suur kiik ja lõkkeplats.Grillimisplatsi teeks veesilma ehk tiigikõrvale.Grillimisplatsil oleks ka palgist tehtud pikniku laud ja toolid. Maja ümbritseks puidust aed ja elupuu hekk.Aias jookseks kindlasti ka 2suurt koera.Ja toas oleks kass. Ma loodan väga et kunagi saaksin ma just sellise maja ja aia.
Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Kasvavad karmimas kliimas, kui lehtpuud Elupaik paljudele loomadele Seemned loomadele toiduks Okaspuude tähtsus inimese elus Okaspuude puit – ehitus-,
emasurbadega õitsev võrse 1 2 Võrsed Piklikmunajad, võrse ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi Vesipaju Salix triandra Süstjad, teritunud tipuga lihtlehed Näärmeline saagjas leheserv Vesipaju Salix triandra Vesipaju Salix triandra Sobib väga hästi erinevate punutiste tegemiseks Hekitaimed Harilik elupuu Thuja occidentalis AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad
· pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04
okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. 25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre.
Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küü...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39. harilik elupuu northern white cedar 40. küpress cypress 41. jugapuu yew 42. tsiili araukaaria - monkey puzzle 43. hõlmikpuu - maidenhair tree
Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ ...
meetristeks. Ma arvan, et antud puukoolis on kuude lõikes kõige suurema mahulisemaks tööks istutamine ja istikute harvendamine. Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte. Müümiskanalitena kasutab Vääna puukool facebooki ja oma kodulehte www.väänapuukool.ee Puukooli koduleheküljel võiks olla rohkem infot puukooli enda kohta.Taimede kohta on piisavad kirjeldused, aga võiks olla ka pilte. Iga taime juures saab kohe ka selle kohta täpsemat infot küsida, see on väga mugav. Info taimede kohta on usutav. Isiklik arvamus: tundub väga asjalik puukool
..............................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja......................................................................................................................................... 36 Elupuu ..............................................................................................................................36 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................ 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus
Põhja Tuneesias ja ranniku alal valitseb vahemereline kliima Sahara alal sagedaste lõunatuultega troopiline kõrbekliima Keskmine temperatuur talvel 911°C, suvel 3032°C Sademete hulk on Tuneesias üsna väike, Kõige rohkem sajab Telli Atlase põhjanõlvul (üle 1000 mm/a) mujal 250600 mm/a Taimestik ja loomastik Metsa on säilinud vaid mägedes, umbes 4% Tuneesia pindalast Mõningad puuliigid, mis kasvavad Tuneesias: Korgi ja kivitamm, aleppomänd ja elupuu Tuneesias on 84 liiki imetajaid ja 375 liiki linde Rahvastik Suurem osa rahvastikust elab riigi Tuneesia rahvas põhja osas Tunise ümbruses 98% riigi elanikest on islamiusulised araablased Tuneeslaste endi sõnul on nende riik Araablased Juudid Eurooplased kõige liberaalsem islamiriik. Majandus
● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu
Peale väetamist tuleks muru luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem lämmastikku, sügisel fosforit. Sügisene lämmastik võib hävitada muru. 6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk Marjad Mustsõstar `Intercontinental` 2tk Punasõstar `Viksnes` 2tk
kõige suurema mahulised? Istutamine ja istikute harvendamine. 11. Kes moodustavad puukooli poolt pakutavale toodangule suurima tarbijaskonna ning milliseid erinevaid müügikanaleid turustamiseks kasutatakse? Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte.Lisaks puude müügile pakub Vääna Puukool ka taimede renti. Puid saab rentida koos potiga ning need saab paigutada näiteks pidude, sünnipäevade või vastuvõttude kaunistuseks.Lisaks pakub Vääna Puukool maastikukujundamise teenust, istutamisteenust, puude ja hekkide kujundamise ja ohtlike puude raie teenust. Seda kõike teostavad kogemustega oma ala spetsialistid. 12. Kuidas hindate puukooli kodulehte, kas seal toodud info taimmaterjali
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 192...
...................................................48 ELUPUU........................................................................................................................................ 49 Kirjeldus..................................................................................................................................... 49 Kasutamine.................................................................................................................................50 Elupuu tagasilõikamine.............................................................................................................. 50 Elujõulisuse suurendamine, hooldus.......................................................................................... 50 Kosmeetiline hooldus................................................................................................................. 51 4 HARILIK JUGAPUU .
folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI
4. madalad põõsad -0.5-1,5m (sabiina kadakas, vaevakask) 5. väga madalad põõsad 0,05-0,5m (roomav kadakas, harilik mustikas) Külmataluvuse järgi võib puittaimed jagada järgmisteks rühmadeks: 1. väga pakasekindlad - taluvad -45....-55oC (harilik kadakas, siberi lehis, harilik mänd) 2. pakasekindlad- taluvad -35....-45oC (arukask, harilik haab, mägimänd) 3. külmakindlad - taluvad -25...-35oC ( harilik elupuu, must kuusk, harilik tamm) 4 4. keskmise külmakindlusega - taluvad -15...-25oC (harilik jugapuu, harilik pöök) 5. külmahellad- taluvad -5...-15oC, Eestis vabas õhus ei kasva. 6. külmapõlgavad- taluvad +5...-5oC, Eestis vabas õhus ei kasva. Eespool toodud andmed näitavad eelkõige külmakindlust-taime vastupidavus madalale temperatuurile mida on vajalik teada taime viimisel põhjapoolsemale alale.
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Vana Testamendi mõtlemises rõhutatakse inimese kaduvust ja tema elu lühidust võrreldes Jumala igavikulisusega: ,,Inimese elupäevad on nagu rohi, kui tuul temast üle käib, ei ole teda. Aga Jehoova heldus on igavesest igavesti" (Laulud 103:15-17). Vanas Testamendis rõhutatakse, et hing, kes pattu teeb, peab surema. Surm ei ole mitte ainult kehast lahkumine, vaid elu lõpp keha muutub maa põrmuks, eluhing naaseb Looja juurde. Kui esimene inimestepaar paradiisist välja aeti, et nad elupuu vilja süüa ei saaks, ei olnud neil enam võimalik surematu olla. (Enne sõid nad surematuks tegevat elupuu vilja nagu kreeka mütoloogias jumalad ambroosiat). Vana Testament kirjeldab taevast Jumala asupaigana. Uus Testament seevastu kuldse linnana, peopaigana, kus ei eksisteeri midagi halba. Nende värvikate kirjelduste mõte mõlemal juhul on aga ühene - ainult taevas saab inimene olla igavesti Jumala lähedal. Õpetus põrgust aga pärineb sootuks hilisemast ajast.
,,Inimene pole kunagi segamatult rõõmus" A.H. Tammsaare Ameerika pimekurt kirjanik ja ühiskonnategelane Helen Keller on öelnud: ,,Me ei saaks õppida olema julged ja kannatlikud, kui maailmas valitseks vaid rõõm". On teada-tuntud ,,tõde", et ei ole olemas rõõmu ilma kurbuseta, nagu ka ,,õigus", et ei ole olemas head ilma halvata kõik juhtub olema tasakaalus. Kuid mida üleüldse võib nimetada rõõmuks? Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell. Me võime teeselda ükskõik kui tugevat ja julget, kuid hinges oleme me kõik kui väikesed lapsed lapsed, kes mängivad liivakastis, kuid kellel on unelm millegi enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes ole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
