Millistes olukordades või seisundites saavutan parimaid tulemusi Kõige paremaid tulemusi saavutan ma olukordades kus ma olen rahulik,tugeva tahtejõuga, loominguline . Mul peab olema julgust ja indu uuteks eneseväljendusteks ning esmaavastusteks. Ma pean alati minema edasi, mitte kunagi tagasi pöörduma. töötan kõige parema meelega üksi. tulen hästi toime igas olukorras. Tavaliselt meeldib mulle sport ja kehakultuur ning ma naudin võidujoovastust.
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel.
aastal ajalehes `'Le Figaro''. 1. manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements. Poeet peab end kulutama kire, ilu, ja heldusega, et paisutada varajaste elementide entusiastlikku indu. We will destroy the museums, libraries, academies of every kind, will fight moralism, feminism, every opportunistic or utilitarian cowardice. Me hävitame muuseumid, raamatukogud, igat liiki akadeemikuid, võitleme moraali, feminismi, iga teise nõrkusi ära kasutava või utilitaarse arguse vastu.
Kired- neid on erinevaid, ilmselt sama palju kui on inimesi, leidub ka kirgi, olgu need siis nii tavalised või erilised kui tahes. Saanud rahuldada kirgi toob see heaolutunde ka kõige hallimasse argipäeva. Ilmselt annavad need tungid inimeste ellu mingil määral ka sihid ja kindlasti mõjutavad meie käitumist. Olgu selleks kireks olla paadunud jäätisemugija või rallisõitja, ükskõik kui ohtlik või vähe ohtlik see ka oleks, raputab see üles, annab ehk väikese motivatsiooniannuse ja indu tegutseda edasi, ka igapäevaste asjadega. Mida suurema kirega teevad inimesed asju, seda suurem on rõõm nende rahuldamise saavutamisel, aga ka suurem on pettumus ja ängistus ebaõnnestudes või pettumus takistuse korral teel. Jah, kui jõuad suure isuga oma lemmik jäätise letini ja seisad maius käes ning näed siis pikka järjekorda siis tappev jäätiseisu tekitab frustratsiooni. Tuleb seista vapralt lõpuni. Peab mõtlema positiivselt
Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silme ees, kas unes, ilmsi, hõbeniite heikleb. Käin mingis kumas, õhus vist, või vees. Mu ümber imelisi helke veikleb. Nii sinine on öö,"
tulemuseni viia. Õppimistakistused on minu jaoks omaette teema. Neid on gümnaasiumis mul palju ja siiani olen üritanud nendest ainult mööda vaadata ja oodata, et kõik ise laabub. Kuna olen inimene, kes ei taha leida aega koolitööde jaoks, siis see võibki olla põhjuseks õpiraskustele. Kuid kui tahan, siis mul raskused puuduvad- olen hea mäluga ning loogilise mõtlemisega õppija, kes ei kasuta on täielikku potentsiaali. Kõige rohkem indu annavad õppimiseks ikkagi motivatsioonikõned või karjäärinõustamised, sest sealt tuleb alati välja, et minust saab hea ettevõtja, kes oskab enda probleeme lahendada. Siis tuleb tahtmine matemaatika õpik lahti võtta ja eksamiks kõik selgeks õppida, et saaks heasse kooli sisse. Paraku koju jõudes on „tuhin“ alati möödas ja sinna see plaan ka jääb. Antud pilt seostub minu ja õppimisega väga palju, sest alati kui peaksin õppima, jään hoopis magama- nii ka tundides
Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada. Sageli annab asjaolu, et ohver ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film ,,Klass". Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib juba liiga hilja olla. Koolikiusamisest pääsemiseks minnakse üle koduõppele, kolitakse teise linna, jäetakse kool pooleli või vahetatakse kooli. Koolivahetamisega aga ei pruugi midagi muutuda, sest
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talu...
eesmärgid, jne. Loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid põhiline on eesmärkide seadmise mõte. Nad aitavad elus edasi liikuda, kas siis neid täites või ebaõnnestudes. Igal juhul on eesmärgid justkui pidepunktideks, mille poole püüelda. Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks. Samas annab selline eesmärkide täitmine siiski indu juurde ning mingil määral toovad ka luhtunud eesmärgid kasu. . Mis puudutab pikaajalisi eesmärke, siis võrreldes lühiajalistega, on need palju keerukamad. Neid on raske täita, kuna aeg muudab nii olusid kui ka isiksust. Näiteks olen ka mina mõelnud palju sellele, kus ma mingi hetk oma elus sooviksin olla. Laias laastus on mul
oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit väikestest kohtadest, mis asuvad erinevatest Eestimaa nurkades. Samuti ei pea edukaks saamiseks taotlema igal juhul kõrghariduse omandamist, vaid võib ka piirduda ametikooliga. Tubli spetsialist või oskustööline võib saada kõrgharidusega inimesest rohkem palka, vaja on vaid pühendumist, indu ja armastust enda valitud eriala suhtes. Kokkuvõttes võib öelda, et haridus on tuleviku kujundamisel tähtis, kuid hariduse omandamisel pole vahet, kas sa elad maal või linnas. Oma tuleviku kujundab inimene ise ja kui on eesmärk, mille poole püüelda, siis ei ole ka lahendused ületamatud.
sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste hulgas oli siis märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Hitleri mõjuvõim tõusis, teda toetas Itaalias Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Hitlerile sellest ei piisanud. Olgugi, et avalikult hakkas Hitler Suur-Saksamaad looma alles 1938. aastal, tegeles ta sellega juba 1933 ehk kohe pärast võimule tulekut. Hitler oli võimukas mees, keda naaberriikide valitsused alahindasid. Suurbritannia ja Prantsusmaa tegelesid oma riigi probleemidega ning tahtsid sõjast hoiduda. Ma arvan, et selle tõttu oli Teine maailmasõda raevukas ning ma usun, et
Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi
Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul Nende tagasiminek lahingusse annb Troojalsetele indu ja paneb kreeklased taanduma. Athena ja Apollon otsustavad, et sõja raugemiseks on vaja, et Hektor võitleks kellegagi ja saadavad Helena talle seda ütlema. Sõda lõppeb. Agamemnon, Ideomenus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Theos tõmbavad liisku. Aias võitleb Hektoriga. Aias vigastab Hektorit. Apollon aitab ta jalule. Kreeka ja Trooja heeroldid astuvad vahele. Tehakse rahu-maetakse langenud sõpru. VIII laul Zeus kutsub jumalad kokku. Ta keelab Troojalasi ja kreeklasi aidata
Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on siiamaani säilinud mitmed ridakülad ning Lõuna-Eestistki võib leida erinevaid hajaküla tüüpe. 1208-dal aastal algas Muistne vabadusvõitlus, mis tõi endaga kaasa mitmeid lahinguid. 1210. aastal toimus Võnnu piiramine ehk Ümera lahing. See oli tähtis lahing sest tänu eestlaste kavalusele saavutati just selles lahingus võit sakslaste üle. Just see võit andis indu ja usku juurde eestalstele edasi võitlemiseks. Kuid 1227-dal aasta jaanuaris kogusid sakslased suure väe kokku, ning ründasid Muhu linnust. Muhulased võitlesid vapralt kuid jäid ikkagi sakslastele alla nii liikus saksavägi edasi Valjala alla, mis oli Saaremaa suurim linnus. Kuna sakslasi oli tunduvalt rohkem, ning ka nende sõja tehnika oli saarlastest kõvasti üle, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Nii lõppeski eestlaste Muistne vabadusvõitlus sakslaste
tugevalt koos, lugu areneb selgelt ja loogiliselt, ilma erilise toppamajäämise ja ärakukkumiseta. Ja kogu see muusikaline mosaiik kujuneb enam-vähem ühtseks tervikuks, mis on mõistetav ja nauditav. Orkester varieeris mõnuga mõnda teemat, millel ,,Helisev muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja taustaga Märt Jakobson suurepärase Gauleiter Zelleri rolli, kus tal ei saanud laulda fraasigi. Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll. Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel,
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turv...
Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile tema usku järgnema, sest on selge, et jumal on temaga. Lugu õpetab, et õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta
Sakslased väitsid et see riik on lagunemas. Ei Prantsusmaa ega ka Suurbritannia astunud tsehhide ja slovakkide kaitseks välja. Seega osutus Müncheni kokkulepe sisuliselt Tsehhoslovakkia reetmiseks. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938. aastal, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes; teda toetas Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1939. aastal hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all
ehitised, kus maeti surnud. Pronksiaeg - Tekivad muistsed tsivilisatsioonid, mesopotaamia, Egiptus, lähis-idas, Induse orus ja Hiinas. Egiptuse kunst - Neljandal aastatuhandel enne Kristust, tekkis Niiluse kallastale, kõrgetasemeline kunst. Millest rikkalikumad säilinud mälestused annavad selga kujutuse egiptlaste kunsti kohta. Mälestused annavad teada, mis sel ajal toimus. Selle suurepärase kunsti päritolu kohta me ei tea midagi, arvatavasti oli see põline Aafrika rahvas, kes kuulus Indu vahe mere rassi. Muistne egiptlane oli töökas, rahuarmastav, tema iseloomlik omadus oli sügavusklikus. Tema oli polütseism kummardati mitu jumalat. Nad uskusid et pärast surma peab elama samades tingimustes nagu elas oma elu jooksul. Kõige pealt oli vaja, et matmis paik oleks kindel ja püsib. Väga palju rõhku panid nad haud ehitistele, vaaraod lasid ehitada endale püramiidid mis olid nende matmis paigaks. Need on kõige
Hernhuutlaste ehk vennasteliikumine oli talurahva seas äärmiselt levinud just oma sotsiaalse võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga asjaolu, et hernhuutlaste koguduses võis igaüks kaasa rääkida ja kuulda võeti enamasti neid, kel oli ka teadmisi. Lisaks sellele andsid selle liikumisega kaasnevad päevikutepidamised ja kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse
,,Ekke Moor" Karakteri jälgimise analüüs Konflikt: Kas Ekke Moor leiab enese? Mida teeb? · Lähevad memmega laadale · Teatris, on vaimustuses Eneseotsing: unistab ametist, mõtleb, kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja ...
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mi...
must-valget.i. Eestlased võtsid riski, sest nad ei teadnud kuidas Venemaa sellele reageerib, kuid nad ei lasknud ennast sellest häirida. Venemaa pidi kinnitama eesti autonoomsust. Eestile oli tähtis, et ta saavutas autonoomia , kuna asjajamis keeleks sai eesti keel ja riiki juhtisid eesti ametnikud, suurenes rahvuslik üksmeelusus.Arvan, et autonoomia saavutamine andis eestlastele veel rohkem motivatsiooni ja indu oma poliitikat ja majandust tugevdada, et saavutada täielik iseseisvus. Eesti autonoomia saavutamine suure Venemaa koosseisu all näitab , et kõik on võimalik , vahet pole kui väike või suur on riik, peab olema piisavalt tahtmist ja järjekindlust , ning saavutatakse oma eesmärk. Eestis toimus Oktoobripööre 1917 , kus enamlased tegid oma reforme, valimised ebademokraatlikud, kärbiti kodaniku õigusi ning see tekitas vastumeelsust rahvaga
Eesti riik ja Eesti rahvas jääb püsima, praegu on meie riigi suurim ülesanne püsida rahvusvahelises tormises poliitikas, kus väikeriikide arvamust ei kuulata just kõige rohkem. Meil tuleb kõvasti võidelda, sest juhud, mil väikeriikide heaoluga ei arvestata nii palju kui mõne suurema riigi omaga on tihedad ja üks kannatajatest sellistel juhtudel on meie riik ja rahvas. Soovin omaltpoolt Eesti rahvale, riigile ja selle juhtidele samasugust indu ja jaksu võitlemaks Eesti heaolu eest nagu on olnud seda meil minevikus. Tehkem, siis 24. veebruar endale eriliseks päevaks, tundkem sellest rõõmu, et te saate olla ja elada vabal Eestimaal. Palju õnne kõigile Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul.
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15...
kujunenud rituaale ja traditsioone. („Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud.“,2008, Caroll, Tober) Ameerika tervendaja sensitiiv ja Nancy Ann Tappe eristab 4 tüüpi indigolapsi : ● Kunstnikud ● Humanistid ● Konseptualistid ● Intermensionaalsed indigod Kunstnik-indigo Sensitiivsemad, tundlikumad. Tegelevad alati kaunite kunstidega, lähenevad asjadele loominguliselt. Loominguliste alade vahetamine võib olla väga sagedane, leiab igas asjas uut indu. Tulevased õpetajad, kunstnikud, aga ka väga edukad teadlased ja kirurgid Humanist-indigo Hüperaktiivsed, väga sotsiaalsed Hakkavad tegelema massidega, paljude inimestega Tähelepanu on kiire hajuma, ei taju aegajalt piire Vajavad alati mitut tegevust korraga Tulevased advokaadid, müügimehed, poliitikud Konseptualist-ingido Atleetlikud, suure kontrollivajadusega, kalduvus langeda sõltuvusse Tegelevad rohkem projektidega kui inimestega
inimesed ja inimtegevuse mõju keskkonnale, üldiselt leiti, et oleks vaja korraldada programmi arutelu erakonna liikmete laiemal osavõtul. EER liikmete arutelul on teemaks olnud erakonna sisemine areng, arutati, kas on vajalik taotleda jagatud arusaama ja ühisosa vaid osa erakonna liikmete poolt tingimustes, kus teised erakonna liikmed sellest jagatud arusaamast ja ühisosast ei hooli. Leiti, et selline ühisosa on siiski vajalik, sest see lisab indu edasiseks tegevuseks. Toodi välja ka see, et ühisosa saab tugineda vaid ühisele tegevusele ja selle tegevuse analüüsile. See tähendab, et on raske saada ühisosa inimestega, kes hoiduvad kõrvale. Näiteks, kui oled teistega koos ettevalmistanud koosoleku, laulnud koos, käinud matkal, koristanud prügi jms., siis oled valmis neid rohkem usaldama ja nendega jagama, see ongi jagatud arusaama kujunemise alus. Nii on iga
aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää all,kus võidu saavutasid eesti maakondade ja venelaste ühisvägi ja sakslased olid sunnitud kogu eestist lahkuma. Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga . Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus 1217.aasta madisepäeval (21.sept) . Eestlased jäid selles lahingus alla. Madisepäeva lahingus hukkusid mitmed eestlaste vanemad nt. Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada eesti ,maa halduslik korraldus ja kehtestada rootsi võim
muuta. Levinud oli nö. 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Samuti hakkas Saksamaa tugevdama oma sõjaväge. Niisiis vajas sõjavägi ka rakendust. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes. Teda toetas Mussolini. Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas.
Alustades on tema lagi kellegi põrand, kellegi sellise, kes tegutsenud sellel alal juba pikka aega. Viga on see, kui ei üritata teha midagi paremat, vaid jäädaksegi sellele tasemele. Enese arendamine on tee tippu. Enda isiklikust kogemusest tean, et alati ei saagi olla parim. Kuid alati saab selle poole püüelda. Kõik ju alustavad kord nullist ja alati, isegi kui sa usud ,et oled parim, on keegi sinust alati kuskil mujal veel osavam. Kuid see julgustab, annab indu ja tahtmist veel kõrgemale pürgida. Olin vaevalt 7-aastane kui mind sunniti muusikat õppima. Vanaema tõi alati näiteid laiast maailmast, et ma saaksin olla kunagi nii võimekas kui vaid tööd teen ja üritan. Nendel hetkedel kui kohtun endast palju võimekamatega, olgu siis kitarrimängus, klaverimängus, tunnen ma ennast väiksena. Ometi usun ma, et kui mina olen saavutanud oma kõrgeima tipu, mis teise jaoks võib olla väike saavutus, on ka vastaspool selle üle kunagi
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunni...
Ta teeb oma osa rahvale rääkides ära ja nii ka teisel päeval. Peale jutlust läheb rahvas laiali, ainult Eetsa Jörsi ei lahku. Ta on õnnetu, sest kõik on seal oma pattude lunastamise pärast, aga tõepoolest, tal ei ole mitte ühtegi pattu ja ta tahab, et Ekke talle patu teeks, suuremat sorti patu, mida ta saaks kaua lunastamas käia. Nii nad siis kõnnivad kahekesti ja otsivad tütarlapsele pattu ja lunastust. Ekke on nüüd jõudnud Peedrega talu peremees Indu juurde tööle. Seal töötavad ka muud mehed nagu Aleksander, keda Indu oma tütrele Eldale meheks tahab, Jass, Jaak ja Justin. Kõik viis meest tegelevad koos kraavi kaevamisega, kuid keegi pole nii tugev kui seda on Aleksander. Peremees Indu ikka utsitab tütart, et too ikka Aleksandrit läheks vaatama, nii käibki Elda iga päev mööda kraaviääri vaatamas mida mehed teevad. Aleksandril pole midagi muud peale linaste pükste, lagunenud kuue ja taldadeta kingade, nüüd käsib Indu
vastutusrikas osa. Ta teeb oma osa rahvale rääkides ära ja nii ka teisel päeval. Peale jutlust läheb rahvas laiali, ainult Eetsa Jörsi ei lahku. Ta on õnnetu, sest kõik on seal oma pattude lunastamise pärast, aga tõepoolest, tal ei ole mitte ühtegi pattu ja ta tahab, et Ekke talle patu teeks, suuremat sorti patu, mida ta saaks kaua lunastamas käia. Nii nad siis kõnnivad kahekesti ja otsivad tütarlapsele pattu ja lunastust. Ekke on nüüd jõudnud Peedrega talu peremees Indu juurde tööle. Seal töötavad ka muud mehed nagu Aleksander, keda Indu oma tütrele Eldale meheks tahab, Jass, Jaak ja Justin. Kõik viis meest tegelevad koos kraavi kaevamisega, kuid keegi pole nii tugev kui seda on Aleksander. Peremees Indu ikka utsitab tütart, et too ikka Aleksandrit läheks vaatama, nii käibki Elda iga päev mööda kraaviääri vaatamas mida mehed teevad. Aleksandril pole midagi
Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine. Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena. Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja enesetunne järjest halvenema. Mägi suundus sanatooriumisse ravile. Suurem osa ajast tuli veeta voodis, maalimisest, milleks iga uus paik talle tavaliselt palju indu oli andnud, ei tulnud midagi välja. Capri Sanatooriumist lahkus Mägi 1925. aasta veebruaris, sest edasijäämisega kerkisid majanduslikud probleemid. Pärast lahkumist hakkas tema tervislik olukord kiirelt halvenema. Algas raskeim aeg Mäe elus. Ta jäi üksi ning ei suutnud enam objektiivselt hinnata oma tervist ja sellega seoses kujunenud olukorda. Mägi oleks vajanud palju varem korralikku psühhiaatrilist ravi, kui ta seda tegelikult sai.
· Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine
Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Detsembri 18. Päeval 1940 "Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu
siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi. Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus
kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan, mis ma siis tunnen, kui hetkeks silmad sulen, Ta energia mõõtmatu ja vägi piiritu, näen suurt headust mis kiirgab kui elu, Näen tähtede sära ja rõõmu pärleid, kristallide heli, ning looduse indu, Näen valguse sammast mis ühendab tarkust, näen rõõmu ja rahu mis suurendab kõiksust, Ta silmad kui pärlid, mis näitavad kätte, ja ta suudab isegi näha, lepatriinul täppe, ja kes oleks arvand, et mõni veel näeb lendava põrnika, kuldseid tiibade väe, Näen ta ümbruses lilli ja nende kasvamise kiirust, samas ka jälgede ilu, ja inspiratsiooni siirust, ta sirutab käed ja naeratab päikse poole,
Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu
eelkõige rahva usaldusest oma juhtidesse, sest nemad juhivad riigi astumist või mitte astumist Euroopa Liitu. Usaldus on siin oluline märksõna, et Euroopa Liidus viibida. Kahtlemata on Euroopa Liiduga liitumise protsess kolmandale sektorile väga palju andnud: eelkõige tuge ja usku, et kodanikuühiskonna kaasamine ja areng on Euroopa riigiks saamisel ja sellena püsimisel hädavajalik. Liitumisprotsess ja Euroopa tavad on andnud meile indu tugevneda ja osaleda siseriiklikes debattides. Ilma ühinemisprotsessita oleks meil kahtlemata vähem eneseusku ja meie eesmärgid oleks vähem ambitsioonikad. Me pingutaks vähem oma tegevussuutlikkuse ja meie seisukohtade arvestamise nimel- et ühine tulevik oleks ka meie nägu. Ning ilmselt poleks meil selleks ka mingeid võimalusi, mis meil täna on. Meil on ühtne turg, 13 liikmesriigis kasutusel olev ühisraha euro ning meist on saanud üks maailma suuremaid kaubanduspartnereid
Taasiseseisvumine kas taeva kingitus, NSV Liidu lagunemise või Eesti rahva kindla tahteavalduse tulemus Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.aastal. Selle üle, miks sündmused just nii arenesid ning kuidas iseseisvumine võimalikuks sai, on erinevaid arvamusi. Meie, eestlased tahame ikka öelda, et meie endi nõue vabadusele, oli peamine põhjus. Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja...
Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest.
põlvkond inimesi. Esimene tegu, mis meil kõigil siin, eriti õpilastel kellest kasvab peale meie riigi uus juhtiv põlvkond, on vähendada oluliselt meie alkoholi tarbimist. Meie riigi üheks suuremaks probleemiks on alkoholi liigne tarbimine, me oleme sellega euroopa tipus. Me võiksime selles edetabelis langeda pigem viimaste hulka ja mõnes teises tõusta tippu. Mina õnnitlen teid kõiki kaasmaalasi meie oma riigi 92. aastapäeval ning soovin kõikidele indu ja tarkust! Õnne Eestile, õnne igaühele meist! Nils Joonas Põldme
“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea, ma kallutasin kahtluse su rindu? Ei tea. Miks müüdava metallisära, maailma õuduse ja meelehea koos õnnega ma needsin ära? Ei tea. Ja mida, mida, meeletu ja kiivas, nii ahastades kogu oma ea siin otsisin ma põletavas liivas? Ei tea.
valitsemise vaatenurgast, tuleks kindlasti tähelepanu pöörata kodanikualgatusele. Juba paar aastat on õpilaste seas väga populaarne kampaania ,,101 last Toompeale". Tegemist on Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatava üritusega, kus tutvustatakse kooliõpilastele meie riigikogu igapäevaelu, pannes noored üheks päevaks riigikogulaste asemele. Konkurss sellele ühele kohale 101-st on väga suur, mis näitab, et õpilasi riigitöö huvitab. Sellest peaksid indu saama nii riigikogulased ise ja ka kohalikud omavalitsused ning alustama noortele riigitöö tutvustamist juba varases eas. Seda võiks teostada kas samalaadse, noorte toomisega valitsusse, noortekogude loomisega või erinevate seminaride korraldamisega. Need tegemised muudaksid kindlasti valitsemise läbipaistvamaks ning kodanikke kaasavamaks. Kui noored teevad endale juba varakult selgeks, milline näeb välja riigi juhtimine ja kes seda teostavad, tõuseks kindlasti nende kui
olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister
keskendudes sõjatehnika arendamisele. Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. 1939. vallutasid Sakslased Tsehhoslovakkia. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega asustatud alade loovutamist. 1939
Sügiseks ei saanud koolimaja valmis, seetõttu üüriti ruumid Parksepa Aadult, kus tunde läbi viia. Samal ajal ehitas Pommer kooli, seadis ette uusi klassiruume ja tegi igasügisesi töid (viljakoristus, aiatöö). Sügise alguses eemaldati vallavanem oma kohalt. Ajutine vallavanem, Jakob Patsmann, oli kooli suhtes mõistlikum. Ta sai aru, et kooli on vaja. Tema võimule tulekuga hakkasid asjad liikuma ning kool valmima. Pommer oli selle pärast väga õnnelik ja täis indu. Lõpuks eemaldatakse Pommer õpetaja töölt, sest endine vallavanem, kes Pommerit üldsegi ei sallinud, oli tema peale kaevanud. Sellel maal ja majas, kus ta oli olnud peremees, oli ta nüüd tühipaljas rentnik. Pommeri aed Pommeri teine suur armastus kooli kõrval on tema aed, mida ta on harinud sama kaua, kui oma õpilasi. Tema aed on täis viljapuid, millega ta kõvasti vaeva näeb, nagu ka oma õpilastega, et nad igal aastal õitsema ja vilja kandma hakkaksid
töötas välja mitmeid · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, agraarprojekte, talurahva puudulikust võideldi joomarlusega. kavandas saksa kõlblustundest, mille · Päevikute ja talupoegade ületamiseks suurem kirjavahetuste koloniseerimist usuvagadus. pidamine pakkus Baltikumi, propageeris · Vastu luteri kiriku eestlastele indu puuviljakasvatust, süvenevale kirjutamisoskuse rõugete vastu konservatismile omandamiseks kaitsepookimine. · A.W. Hupel Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja
nõrgemaid tulemusi, viitab see kognitiivse arengu mahajäämusele. Tuleks kaaluda individuaalset õppekava, parandusõpet, tasanduskooli või lihtsustatud õppekava. Eriti tähtsal kohal on ka vanemad, kellega tuleb suhelda. Esmalt tuleks lasta neil ennast tühjaks rääkida. Küsida missugusena tahab vanem oma last näha ja anda ka soovitusi mida tema saaks teha selle saavutamiseks. Tähtis on et vestlus oleks sõbralik ja tekitaks vanemas uut indu lapse kasvatamisel. Tähtis on et edaspidi vanemad saaksid vähemalt iga nädal edaspidi psühholoogiga rääkida, kas lapse edusammudest või siis raskustest. Danny endaga rääkides tuleb kõigepealt tähelepanu koondada endale ja alles siis rääkida asjast. Tuleks talle selgitada, mis on igaühe ülesanded erinevates situatsioonides nagu teater, koolitund, tänav ja nii edasi. Väga tähtis on see, et lapsel oleks sportlik tegevus, mis siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
