Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik hoolimatu käitumisega saavutas · Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri · Põllumees vastuolusid
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869)
sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu, lahkus 1862 sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. C.R. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus
Jakobson kirjutas ajalehes "Eesti Postimees" artikleid:"Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna";arvustus "Koli-raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla-ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud". 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated "Eesti Postimees" omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele "Valgus", mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele "Edasi" luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus "Sakala" esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi
...............................lk7 Kokkuvõte...................................................................lk 9 Pildid........................................................................lk 10 Lisa 1........................................................................lk 12 Lisa 2........................................................................lk13 Kasutatud kirjandus........................................................lk14 Jakobsoni lapsepõlvest Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard Magnus Jakobson. Carl Robert elas noorpõlves Tormas ja alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt. Kes pidas kohalikus Torma kihelkonna koolis koolmeistri ametit. Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt
Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja ,,Vanemuise,, seltsi tegevusest. Ta esindas 1870-83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Hurt taotles emakeelset kooli- ja rahvahariduse edendamist. EkmS-i otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta rahvaluule kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400
"Helmed" "Kooli lugemise raamatutest" "Veikene Geograafia" "Saksakeele õppimise raamat koolidele" "Wanemuine Kandle healed" "Rõõmus laulja" "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" Austusavaldus Jäädvustatud Vladimir Taigeri poolt kujundatud 500-kroonisel rahatähel. 1948 kodumuuseum Kurgjal. 1957 mälestussammas Tormas. 1998 skulptuur Viljandi keskväljakul. Jakobsoni auks on nimetatud Torma kooli ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium. Oma elu lõpuaastad veetis Jakobson Kurgjal, kus ta 19. märtsil 1882. aastal suri. Ta on maetud perekonnakalmistule Kurgjal.
Ea Jansen Jakobsoni ,,Sakala" uurijana Sissejuhatus Ea Janseni eesmärgiks oli oma uurimustöös, läbi Jakobsoni ,,Sakala", astuda lähemale kodanliku rahvuse tekke, rahvusliku liikumise klassiolemuse ja ajaloolise funktsiooni mõistmisele. Samuti on see pühendatud Jakobsoni ühiskondlik-poliitilise võitluse analüüsile ning eestlaste rahvusliku kujunemise probleemi vaatamisele eelkõige sotsiaalsest ja poliitilisest seisukohast. Autor jälgis 19. sajandi teisel poolel alanud rahvusliku liikumise ideestiku, missuguseid ajaloolisi ülesandeid need täitsid, missuguse klassi huve väljendasid ja kuidas neis ideedes kajastus eesti rahvuse kui omaette sotsiaalse organismi huvi. Jakobson Ea Janseni uurimustöös
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
Carl Robert Jakobson 26. Juuli 1841 19. märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris
vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 1995. aastast kannab kool nime C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde 1993. aastal avati monument ka Viljandis Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" Aastatel 1992 2010 kaunistas tema portree Eesti rahvusvaluuta suurimat rahatähte 500 kroonist. Suurmehe nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.
Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Ühiskondlik tegevus : Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte SakalaJakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid.Ta taotles eesti laulukooridele
Kõned said eestlaste hulgas ülipopulaarseks ning ilmusid ka trükituna 1870. aastal. Jakobsoni tähtsaim ettevõte oli oma ajalehe asutamine. Eesti Postimehe veergudel arendas Jakobson tegelikele oludele tuginevat rünnakut mõisnike ja kiriku vastu. Erimeelsuste tõttu keelas Jannsen Jakobsonil Eesti Postimehes artiklite avaldamise ning viimane asutas 11. märtsil 1878 Viljandis ajalehe Sakala, millest sai rahvusliku suuna häälekandja. Jakobsoni juhtmõte on selge ja paindumatu, ta ütleb: "Me oleme kümme ja enam korda välja ütelnud, et meie eesmärk on see: eesti rahvale ühesugused õigused teiste rahvastega! Seni, kui meie rahvas sellele eesmärgile ei ole jõudnud, ei või me ilmaski rahust rääkida." Jannsen hoiatas, et mõisnike ja kirikuga koostöö vältimine viib krahhini ja et poliitiliselt harimata talurahva kätte ei tohi "tuletikke ja terariistu" anda;
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Ta ründas oma kirjutistes balti aadlit ja kirikut, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele
Fifth level pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. v Oma kirjutistes ründas ta balti aadlikke ja kirikuid, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. v Selle mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. v Mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud "Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v
normid ja väärtused. Täiesti uus on avalikkuse mõju arvestamine mudelis. Samas lähtub ka Maletzke skeem klassikalise teaduse klassifitseerivast loogikast ning kogu käsitlus on suhtluse elementide keskne. Vaikimisi võrdsustab Maletzke massikommunikatsiooni ja kommunikatsiooni see tuleb hästi esile suhtluse määratluses, mis saadab pakutud skeemi. Jakobsoni mudel Jakobsoni 1960. aastal esitatud kommunikatsioonimudel on keerukam kui eelmised. Keeleteadlasena tundis ta huvi tähenduse ja sõnumi sisestruktuuri vastu ning ehitas sellega silda protsessi- ja semiootikakoolkonna vahele. Jakobsoni mudel on kahetasandiline. Ühel tasandil esitab ta kuus tegurit, ilma milleta ei ole suhtlus võimalik. Teisel tasandil kujutab ta aga neid funktsioone, mida iga tegur täidab. Jakobsoni mudel on lineaarne. Selles lähetab saatja vastuvõtjale sõnumi. Jakobson võtab
Koolimajade ehitamine parandas õppimistingimusi ja kergendas koolmeistri elujärge. 19.sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega, kuid hoolikas õpetaja ja innukas hariduse levitaja oma ümbruskonnas. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel. 7. Ärkamisaeg ( kihelkonnakoolid- teise astme koolina, Jakobsoni uued õpikud) Uus koolitüüp- kihelkonnakool kui teise astme rahvakool- rajati esialgu eraalgatuslikult. Esimesena asutas kihelkonnakooli 1804. aastal Kanepi praost J.Ph. Roth. Kihelkonnakooli eesmärk oli külakoolides saadavate teadmiste täiendamine, eriti nende nende teadmiste andmine, mis õpilast ette valmistaks tulevasele maaelule, seega põllumajandusele. Uut tüüpi koole hakati asutama pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist.
....................................................................................3 Carl Robert Jakobson võitlejana.................................................................................................4 Kurgja Talumuusem....................................................................................................................5 Rahvuslik liikumine....................................................................................................................6 Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest "Võitlemised eesti vaimupõllul"......................................7 Sakala..........................................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud allikad...........................................................................................................
Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi.
See oli rahvusliku liikumise liider, ja kõik on öeldud sellega Tema kulturisse panus Jacobson võtab aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi loomises Karl esines kolm korda Vanamuise teatris erinevade kõnedega, need tema kõnad olid avaldanud raamatusse ja mõjutasid positivselt Eesti rahvusliku identiteedi arengule Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Jakobsoni mälestuseks Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, 500-kroonist rahatähte. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates. 1957. aastal avati Jakobsoni monument Torma kooli juurde 2012. aastast kannab kool nime Viljandi Jakobsoni Kool. Aitäh!
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele"
Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige
C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Üldiselt tuntakse Carl Robert Jakobsoni koolimehe, kirjaniku ja poliitikuna. Hoopis vähem teatakse tema panust põllumajanduses. Oma niigi lühikesest elueast pühendas ta viimased
80 Otepääl ja 1880–1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor.Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste
alghariduse. Seal töötas ta aastatel 1859-1862. Lahkhelid Torma mõisniku ja pastoriga viisid Carli otsuseni lahkuda sellelt ametikohalt. Edasi läks ta Jamburgi ning aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise juurde tõi Jakobsoni kunstnik Johann Köler. Siis hakkas Carl Eesti Postimehes kirjutama probleemidest, mis vajasid koolides hädasti lahendamist. Näiteks pani ta ette kehvasid kooliolusid, kritiseeris liigset usuõpetuse osa ja soovis , et rohkem tähelepanu pöörataks isamaa-armastusele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele, tehes teravaid märkusi balti aadlike ja kiriku pihta, pidades neid talurahva kehvade eluolude peasüüdlasteks.
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1
10 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ja surnud 13. juuli 1890. Esimese järjepideva lehe "Perno Postimees" ja "Vanemuise" asutaja. Võttis avalikult kasutusele esimest korda väljendi "eesti rahvas". 11 "Vanemuine" loomine 1865 Tartus Carl Robert Jakobsoni esimene isamaakõne "Estonia" loomine 1866 Tallinnas 1870 Eesti Põllumeeste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts Uute kooliraamatute väljaandmine 12 1869 toimus Jannseni eestvedamisel I üldlaulupidu 46 koori 800 lauljaga 4 puhkpilliorkestrit 15 000 pealtvaatajat Jakob Hurda programmiline peokõne Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm"
Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 a. jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. C.R. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868 ja1870 pidas ta
aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873.
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool
1872-1874 oli ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. 1874 ostis Vändras asuva Kurgja talu ja kavatses teha sellest näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta ka Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas ta neis seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi propageerivaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala". Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus-ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei
alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani.Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes'',kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Kõigist neist on selles referaadis ka juttu. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt
Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. CARL ROBERT JAKOBSONI ÕPINGUD Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes
(1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust. 1868 pidas Jakobson "Vanemuises" kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 4 1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne broüüri, pööras
Oma kirjutistes ründas ta balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". C. R. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli
Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler. Tekkisid teravad vastuolud lepliku Jannseni ja radikaalse Jakobsoni vahel. Ühtlasi eemaldas Jannsen sakslaste nõudel lehe juurest Hurda. Nii sattusid Hurt ja Jakobson ühte leeri " Eesti Postimehest" väljapoole. Nende kahe vahel arenes tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just nii võivad areneda need kõige paremad ideed. Samas esines ka umbusaldust ja lahkhelisid. Näiteks 1878. aastal pahandas tõsiusklikust luterlasest Hurta Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimulikkonna vastu.
mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast · Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu
aastal. Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" teatri ja kotsenrdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" idee autoriks on Friedrich Robert Faehlmann, kes esitas selle idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Teose põhilisteks lähteaineteks on eestlaste muistendid. ,,Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud ,,Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. Ajaleht ,,Sakala" asutati 1878. aastal C. R. Jakobsoni poolt Viljandis. Tegu oli tol ajal radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamise häälekandjaga. ,,Sakala" vastu algatati palju kohtuprotsesse, kuna see avalikustas artikkleid, mis käisid võimude pihta. Pärast Jakobsoni surma kaotas, aga leht oma üle-eestilise tähtsuse. Ajalehe ,,Sakala" logo. 4. Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eestis massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga. 19
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija.
vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia
väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878. aasta märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. 1878
Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878.a märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes ,et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. Vene valitsus tuli vastu hoopiski baltisakslaste arvukatele kaebustele ja sulges mõneks kuuks Jakobsoni ajalehe. Ebaõnnestus ka Jakobsoni katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. 1878.aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu , kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Avalikus kirjas teatas Hurt ,et ta astub ,,Sakala" kaastööliste seast välja . Süvenesid ka vanad pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
