Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus. Armastus on pikaajaline tunne, armastan ma oma ema, oma perekonda, mind ümbritsevaid inimesi. Armun ma vaid ühte inimesse ning see ei ole eriti pikaajaline. Olla armastatud soovin ma oma lähedaste, sõprade, sugulaste poolt. Enamasti teen ma kõik selleks, et olla nii endale kui ka teistele hea. ...
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks
Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. "Quisquis amat taliter volvitur in rota" "see kes armastab, pannakse keerlema valurattale" · Ecce gratum "Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia" "Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati, toob meile tagasi õnne". Kevadetunnetus kasvab tugevamaks ja tugevamaks iga stroofiga. Külm põgeneb, niidud õitsevad, armastus ärkab taas. Uf dem anger (Niidul) · Tants
Kui ta tunneb, et kaaslane hakkab sügavamalt kiinduma, astub ta sammukese tagasi. Selline armastaja saab suhte lõppemisest kergesti üle. Storge on sõprusel põhinev armastus. Selle stiili korral on raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. Valdav on arusaam, et armastus ilma sügava hoolimiseta teisest pole võimalik. Oodatakse, et armastatu oleks ennekõike sõber. Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Armunu veedab unetuid öid, tunneb tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone. Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena süda on paha ja kõhus keerab. Suhete lõppemist elab ta väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. Enne kui inimene end partneriga seob, mõtleb ta
Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka füüsilisest ihast: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd,/ sest riidetult on siiski kaunim naine.''
ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ja kirjandus, sh muinasjutud, kus kujutatakse armastust sageli kirgliku ja romantilise tundena, mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata
Teineteise leidmine Mees ja naine kohtuvad: ööklubis, facebookis, juhuslikult, koolis. Armumine ´ • Armumine on tugev tundeseisund, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena • Armastus on inimeste vaheline sügav ja kestev kiindumus Suhte areng Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks Pettumused • Armastuses kogetakse nii rõõmu kui ka pettumust nagu armukadedus, liigne sõltuvus oma armastatust Lahkuminek • Iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks
armastust õdede-vendade, vanaemade-vanaisade, vanemate ja lemmiklooma vastu. Ka sõprussuhetes on armastusele iseloomulikke jooni. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Armastus ise kedagi armastada ja olla armastatud on tähtis kõikidele inimestele, isegi kui seda välja ei näidata. Armumine on lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Selle all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. Armukadedus on armastuse pahupool. See väljendab võimuiha ja omamissoovi. Armukadedust väljendatakse vägivalla, ähvarduste, manipuleerimise või kontrollimisena. See on käitumine, mis ei ole omane armastusele. Oluline on, et armastussuhtes mõlemad partnerid säilitavad oma isiklikud huvialad ja tähtsad suhted, sest see aitab rikastada paarisuhet. Armastuse vanasõnu: 1. Armastus ei päri aastaid taga.
Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud Demetriusest huvitatud,segas siiski mees kahe armunu suhet. Armukadedad olid nii Demetrius kui ka Helena.Demetrius Lysandri ja Helena Hermia peale.Lõpus saab ka Hermia armukadedust tunda,sest haldjad panid Lysandri armuma Helenasse. Lõpp oli siiski hea ning Helena abiellus Lysandriga ning Hermia Demetriusega.
määrav füüsiline ilu. LUDU- on mänguline armastus.Mang mitme partneriga samaaegselt. STORGE- on sõprusel põhinev armastus. Raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. MANIA- on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. PRAGMA- on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava
pikemaajalise lähisuhte alguseks. Armununa on kerge olla särav ja energiast pakatav. Armumist kogetakse sageli läbi tugevate emotsioonide mis viivad "mõistuse peast". Pidevalt ihaldatust unistades võib inimene näha tal omadusi, mis teisel tegelikult puuduvad, vaadatakse vigadest mööda keskendudes paarile omadusele, mis on vastuvõetavad. See periood, kus ollakse kõrvuni armunud on üldiselt mööduv. Armumine ei pruugi olla nauding sageli toob ta kaasa ärevust, armunu enesetunnet mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene kellega ollakse seotud osaliselt vastutav teise ees. Esimesed armumised leiavad aset perioodid, mil inimese arusaam lähisuhetest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste baasil kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasia toel. Ja kuna elukogemus on vähene ei suudeta alati pöörata nb kaaslase omadustele, mis võivad saada komistuskiviks lähisuhete kestmisel. Eduka suhte
Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. „Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu.“ (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Madis Reisi Madis Reisi Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovitš, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See muutus tunduvalt Vronski suhtumist nende suhetesse
Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärg lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka
perekonnast, kui need tema väljavalitut mingil põhjusel ei aktsepteeri. Kuid armunud inimesele on see väike hind, mida maksta, kuna tema jaoks on peamine olla koos oma kallimaga. Kahtlemata on romantilise armastusega seotud ka meie emotsioonid. Romantiline kirg võib esile kutsuda mitmeid oimetuks tegevaid tujumuutusi, alates vastuarmastuse põhjustatud joovastusest kuni ärevuse, meeleheite ja koguni vihani, kui romantilisi püüdlusi eiratakse või tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis. Kui aga jumaldatu tundub ükskõikne, tuleb hilja või üldse mitte, ei vasta e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele või saadab muid negatiivseid signaale, siis tärkab armunus meeleheide. (Fisher, 2006) Romantiline armastuse tuline kirg armunute vahel vaibub sageli aja möödudes ning
valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad inimesed on aga sageli kurjad ning peavad viha absoluutselt kõikide inimeste peale. Nad näevad teiste silmas pindu, aga oma silmas palki mitte. Haiget saanud armunu, tundnud pidevat ebaõiglust, võib minna teatud mõttes hulluks, sest on lasknud ise endale haiget teha. Sofi Oksaneni teoses muutus peategelane Aliide väga kurjaks ja tigedaks inimeseks- just nagu telekas nähtavates Ladina-Ameerika seriaalides. Just sellised armunud muutuvad seebikates üldjuhul mõrvariteks, keda ei peata mitte miski ja neid ootab religiooni kohaselt ees põrgu. Aliide armastas Hansu niivõrd palju, et lahutas ta oma naisest ja
Samuti parem õlg, mille najal nutta. Selliste isikute jaoks on eraldi termin semu. Palju on diskuteeritud kahe vastassugupoole vahelisest sõprusest. Mõnede arvates on see võimalik vaid juhul, kui üks osapool on homoseksuaalne, kuna vastasel korral oleks tegu ju armastusega. Teiste meelest (sealhulgas minu) on ju igati võimalik, et tema ja temake on vaid sõbrad. Kuna sõprusest armastuseni on vaid üks samm, siis rääkigem ka natuke nende kahe seotusest. Kui kõik on kahe armunu vahel läbi ning on lahkuminekuhetk, on juba üldtuntud väljend ,,jäägem sõpradeks" see on ilmselgelt liialt valus, kuid tahetakse lihtsalt natuke formaalsemalt hüvasti jätta. Sest selge on see, et oma eksi koos kellegi teisega on piinlik näha mis siin veel sõprusest rääkida? Ei ole head ilma halvata. Üks, millele võib sõprus olla baseerunud, on raha. Kui sul on seda krõbisevat ja veel palju,
kui erakordset, ilmelist, müstilist sündmust lähtuvalt, et imekauni neitsi silueti tõttu udus muutus jaaguari põhiline- küti- iseloom. Üks juhus, üks ulm muudab kaslast põhjalikult ning seepärast valisingi selle luuletuse: ,,...kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi oma unelmaid inimese näol, udu varjus. Kohe kippusid seosed tekkima ka Gumiljovi ,,Alistumust" lugedes. ,,näha vaid armunu võib kevadhaljuses maad" Ilmselt lootuste hellitamine ongi kõige iseloomulikum noortele ja armunutele, kes on tihti nii paratamatult naiivsed ning peavad tihti seepärast hiljem kannatama purunenud südame tõttu. Eelnevast johtuvalt on võimalik, et hiljem keeldutakse üldse unistumast, alistutakse elutormidele ja nõustutakse lihtsalt vaikselt olevaga. ,,...tasane ,,olgu" siin kõlab ja ööuttu kaob." Samas vaikne alistumine pakub parimal juhul rahuldavat
nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärgu lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule
et heligi võib lõuendile kanda. Ta tõelus tungib läbi viivu näiva ja sunnib ennast ulma kannul käima, et kokkukõlla kõrguks kirg ja vaist. Hing kõhklev alles kohmetusest nõtkus. Nüüd vallutab ta sujuvus ja nõtkus ja hammastus vastavastatud maist. 12 Selgimus Su saatust määrav kutsumus ja anne, mis tihti helisevaks lauluks saab, on kõrgusissetõusu leekiv vanne, ta kõik su tunded põrmuks põletab. Vaid armunu võib tunnetada kirge, ja kannatust, kes ise kannatab. Komeedi tee saab olla ainult sirge ja kuum kui unelm lakkamata loov ning pilkasuse kiuste valgelt virge. Ehk küll su lend on alles tiivaproov, sa julgelt tema tundmatusse mine, kord teostub tas su salajasim soov. On tõelisem su tung ja tõukumine kui tema lõpus jäigalt sulguv haud. ja täitsa tühjaks jäänud mängulaud, su tardes mõtte omandab ta väring. 13
seadusjärgsed pärijad Kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas 8. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu.
enamasti normaalne kehakaal. Noores eas võib olla kehakaalu langetamine seotud ka armumisega, kuna nagu teada on, siis paljud inimesed tahavad enda partneri jaoks hea välja näha, kuigi nad ei taha uskuda seda, et partnerile meelditakse sellisena nagu oled. Armunud inimestel on ,,liblikad kõhus" mis tähendab seda, et see tekitab täiskõhu tunde ja selle tagajärjel ei tahetagi süüa, unustatakse ära, et kõht üldse tühi on ja et sööma peaks. See tähendab seda, et kui sa oled ,,armunu", siis ei ole kaalulangus tahtlik dieet. 4. Noorte suvised toitumisharjumised Suviti söövad noored üldiselt vähe kodutoitu, kuna kes ikka tahab suviti süüa praadi kui õues on 25 kraadi sooja ja poelettidel ahvatlevad head külmad jäätised. See tähendab seda, et noored veedavad enamus enda päevadest suvel kodus väljas ning terve päeva toiduks ongi poest ostetud jook ja jäätis, vahest ka mõni saiake või hamburger. Keegi ei
iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Kuidas end tunnete, kui olete armunud? Vastavad 1719aastased Noormees: ,,Enneolematult!" Neiu: ,,Ma tunnen seda, mille kohta öeldakse ,,liblikad kõhus". Lisaks veel pilvedes hõljumise tunne. Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele." Noormees: ,,Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla."
justkui iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Kuidas end tunnete, kui olete armunud? Vastavad 17–19-aastased Noormees: „Enneolematult!” Neiu: „Ma tunnen seda, mille kohta öeldakse „liblikad kõhus”. Lisaks veel pilvedes hõljumise tunne. Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele.” Noormees: „Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla
kõigiga lahke ning väidab, et selletõttu ongi Celimene'il nii suur austajate hulk. Celimene peab Alceste'i juttu ülekohtuseks. Alceste küsib, et kui Celimene on kõigiga nii õrn ja hea, kuidas siis tema(Alceste) teistest erineb, Celimene vastab, et on öelnud et armastab teda ja, et ta ei saa aru, kuidas Alceste kahtleb tema armastuses. Alceste räägib, kui suur on tema armuvalu. Celimene ütleb, et Alceste on sapine armunu ja tahab koguaeg tülitseda. II stseen: Basque teatab Celimene'ile, et Acaste on all. III stseen: Alceste küsib Celimene'ilt et kas nad ei saa iialgi olla kahekesi ja kas alati peab ta vastu võtma kõiki inimesi. Celimene vastab, et ta peab Acaste vastu võtma, sest tal on õukonnas suur võim ja Acaste hakkaks teda vihkama, kui ta teda vastu ei võtaks. See aga tooks palju halba. IV stseen: Basque teatab Celimene'ile, et Clitandre on siin. Alceste läheb endast välja ning tahab lahkuda
Sama võib öelda ka balleti kohta üldiselt. Seega ei osanud midagi oodata ega loota sellelt etenduselt. Kava lehitsedes ei jõudnud enne etenduse algust libretot läbi lugeda, aga nagu selgus- polnud vajadust. Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus. Oli äratuntav kes on kes ja mida hetkel laval ,,jutustatakse". Peremehe rahulolematus, Kuradi ilmumine, Peremehe kahtlus/kõhklus, kas leppida Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine. Kahe armunu kohtumine, Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada.
Samuti parem õlg, mille najal nutta. Selliste isikute jaoks on eraldi termin semu. Palju on diskuteeritud kahe vastassugupoole vahelisest sõprusest. Mõnede arvates on see võimalik vaid juhul, kui üks osapool on homoseksuaalne, kuna vastasel korral oleks tegu ju armastusega. Teiste meelest (sealhulgas minu) on ju igati võimalik, et tema ja temake on vaid sõbrad. Kuna sõprusest armastuseni on vaid üks samm, siis rääkigem ka natuke nende kahe seotusest. Kui kõik on kahe armunu vahel läbi ning on lahkuminekuhetk, on juba üldtuntud väljend ,,jäägem sõpradeks" - see on ilmselgelt liialt valus, kuid tahetakse lihtsalt natuke formaalsemalt hüvasti jätta. Sest selge on see, et oma eksi koos kellegi teisega on piinlik näha mis siin veel sõprusest rääkida? Ei ole head ilma halvata. Üks, millele võib sõprus olla baseerunud, on raha. Kui sul on seda krõbisevat ja veel palju, voolab pidevalt kuskilt uusi ,,sõpru" välja, kes
Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. ,,Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu." (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See
endale otsa peale teha. Enesetapp ei õnnestu ja kohe on uus naine valmis. Tegelik armulugu on peategelase enda peas ja võitlus oma kahetsuse ja muude mõtetega. Sarnaselt "Solarisele" pole ka Don Quijote armastus päris. Ta on endale ideaalse naise välja mõelnud, kelle jaoks ta kõiki neid hullusi korraldas. Nagu vanade rüütliromaanide peamine motiiv ikka südamedaamile mulje avaldamine. "Don Quijote" armastus on ainuke, mis on peaaegu et õnneliku lõpuga. Ükski armunu ennast armastuse pärast surema ei pea. Lihtsalt Don Quijote saab ise aru, et rüütliromaanid olid ta segi ajanud ja kõik oli mõttetu. Kõikide teoste armastus oli natuke erinev. Olid erinevad põhjused armastamiseks ja tagajärjed, kuigi enamikes tükkides sai keegi surma. Hea, et päris elus on armastus õnnelikum ja ilusam tunne, mis ei pea ja tavaliselt ei lõppegi suure tragöödiaga. Võibolla see ongi üks
kahtlustama needust. Kolmas oli, kui Romedios end pesi vaatas mees katuse pilust sisse ja kukkus end surnuks. Siis alles hakati tast eemale hoidma. Kui Romedios koos Amarantaga linu kokku pani tõusis esimene õhku ning kadus lennates. ;) Kolonel kuulis liberaalide ja teiste võimu võitlust ja vandus , et varsti annab ta oma poistele relvad kätte ja laseb sellele lõpu teha aga juu siis keegi kuulis ja kõik teme pojad tapeti vaid üks jõudis metsadesse põgeneda.(Aureliano Armunu) üüd tahtis kolonel uut sõda alustada ag teme vanaduse tõttu ei võetud teda kuulda. Viimaste aastate segadtses oli Ursula ainult... ... oli harva saanud mahti tegeleda Jose Arcadio kasvatamiseda. Ursula oli pimedaks jäänud aga ise ei tahtnud sellest välja teha. Ta oli ainuke , kes seda teadis, ta õppis liikuma ja tegutsema oma ülejäänud 4 meelt kasutades Ursula mõtles omaette omi mõtteid ja jõudis
Kierkegaard on öelnud, et objektiivne subjekt ei tunne mitte kuskil mingit ääretut tarvet otsustada. See on falsum, mis iseloomustab kogu objektiivsust.(Saarinen 1985) Otsustuse kaudu avaldub Kierkegaardi järsk, peaaegu ebainimlik subjektivism ning äärmuseni paljaks kistud eksistents. Inimene on otsuste ees üksi hirmuäratavalt, kohutavalt üksi. Ja üksi ta sinna ka jäetakse.(Saarinen 1985) Kierkegaard võrdleb usku mõtlemise, armastuse ja vaimustumisega. Armunu on meeleheitlikult kinni on armastatus, hoolimata sellest, kas ta saab ta endale või mitte. Ta viskub armastatu poole, kes iga hetk võib kaduda. Ja see on tema, kes armastab just tema peab armastama oma armastust.(Saarinen 1985) Igaüks peab ise oma mõtteid mõtlema, oma rõõmusid rõõmustama. Aktiivne, isiklik, kõrvaletõrjumatu kohalolek on Kierkegaardile inimsuse kandvaks sisuks. Selline on eksistents isikus ja isiku jaoks, selline on eksistents, mis on nabanööri pidi minuga
Unepuudus- armunud ei maga, elavad õhust ja armastusest, liblikad kõhus, kõik kehalised aistingud on tugevamad. Serotoniin mida kõrgem, seda paremini reguleerid enda meeleolu, depressiooni puhul ka see madal. Testostoroon- tõuseb, sest see on jälle dopamiiniga seoses, sest muidu ei saa dopamiini tõusta, innarveerib dopamiini. Kui dopamiin ja adrenaliin tõusevad, siis lükkab serotoniini alla. Need kõik on seotud siin Dopamiiniga. Armunu on sundmõtetes, et äkki ma näen teda. Seal on niivõrd tugevad hormoonid taga, et seda on raske reguleerida, mõttetasandil ei saa. Oksüdotsiin- juba on hea olla, ema-lapse suhe, hoiad juba käest kinni, suudled, naised peavad oskama seda esile tõsta (imetamisel õpetatakse, et piima tekitada), targemad naised kasutavad seda ka võrgutamiskuntstis, ema armastusega üks tähtsamaid hormoone(dopamiini siis vähem). Selleks, et armastada peab olema terve! KOLMAS LOENG
ning enesekontrolli kaotamist, see moonutab tegelikkust ja muudab isiksust. Paljud psühholoogid peavad romantilist armastust sõltuvuseks. Kui sind vastu armastatakse, on see positiivne sõltuvus. Kuid see võib muutuda kohutavalt negatiivseks sundmõtteks, kui su armastus tagasi lükatakse ja sa ei suuda sellest vabaneda. Lummatud armunul esinevad kolm klassikalist sõltuvuse faasi: tolerants, võõrutus ja tagasilangus. Kõigepealt on armunu rahul, kui armsamat aeg-ajalt näeb, kuid kui sõltuvus suureneb, vajavad nad üha suuremat annust. Kui armsam suhte lõpetab, esinevad armunul kõik tavapärased narkootikumidest võõrutamise märgid, sealhulgas depressioon, nutuhood, ärevus, unetus, isupuudus, ärrituvus ja krooniline üksindus. Nagu kõik sõltlased, kasutavad ka armunud sellises olukorras ebatervislikke, alandavaid ja isegi füüsiliselt ohtlikke meetodeid oma narkootikumi hankimiseks. 3.2 Armuhaigus: tervenemine
Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena. Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud. Me kardame kuhjavat oma kangelase üle voorustega, 1 Milton, Comus. milles ta särab, ja hiljem jumaldavat vormi, mille ise oleme omistanud sellele jumalikkuse asupaigale. Rangelt võttes ei austa hing inimesi samavõrd, kui ta austab iseennast. Range teaduse järgi alluvad kõik isikud ühele ja samale lõputu kauguse tingimusele
solvab mingisuguseid isikuid, on indiviid, kellest räägitakse. Me ei taha ainult ekstidega muuta maailma, vaid kui tarvis, sekkume ka praktilistesse protsessidesse. Selle hoiakuga paralleelselt Sinijärv viljeleb ka romantilise armastaja kuju. Esimestest ramatutest leiab väga palju lembeluuletusi või tekste, mis räägivad kadunud armastusest jms. Selletüübiliste luuletustega elustab Sinijärv suhtelielt klassikalist luuletaja imagot poeet kui armunu, kelle põhiline inspiratsioon tuleb kaunitest tütarlastest. Sinijärv katsetab väga intensiivselt ka keelega kogu tema rikkuses. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad on ühte luuletusse valatud madalastiilsest keelest pärinevad sõnad kohtuvad kõrgstiilse sõnavaraga. On väga palju sõnamänge, Sinijärv vastandub ka tavagrammatikale (nt I kogus ü asemel y ja ks asemel x), on väga huvitatud vanemast eesti keelest või eesti vanema
Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. ,,Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu." (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See
» «Jah, te näete seal oma varustust. Usun, usun, mida te mulle ütlesite.» «Mitte sugugi! Ma olen veendunud, et see naine mängis teatud osa proua Bonacieux' röövimisel.» «Jah, saan aru. Selleks, et uuesti üles leida üht naist, keerlete te teise ümber. See on küll kõige pikem, kuid ka kõige meeldivam tee.» D'Artagnan oli valmis Athosele kõike jutustama, kuid üks asjaolu peatas teda: Athos oli auküsimustes range, ja selles pisikeses plaanis, mille meie armunu oli koostanud, esines nii mõnesidki leedit puudutavaid asjaolusid, mille kohta ta juba ette teadis, et puritaanlane ei kiida neid heaks. Ta eelistas niisiis vaikida ja kuna Athos oli kõige vähem uudishimulik mees maailmas, jäidki d'Artagnani saladused sinnapaika. Lahkume nüüd nendest kahest sõbrast, kellel ei olnud teineteisele midagi eriti olulist ütelda, selleks et järgneda Aramisele. Me nägime, millise kiirusega noormees oli järgnenud Bazinile või õigemini temast
annaabi.ee 
