Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad
Laps võib süüdistada ennast,enda halva käitumise pärast jne. Lahutus ja laps Last peaks viima kurssi esimesel võimalus ning mõlema vanema suust.Ei tohi jätta saladusi. Lähedase inimese surm Surm on elutsükli loomulik osa,kuigi paljudel on lähedaste inimeste surmaga raske leppida. Näiteks kui inimene ei saa sellesse uskuda ning süüdistab ennast. Peale lähedase surma peab kindlaks tegema,et lein ei osutuks liiga pikkaks. Kokkuvõtte Vanemad lahkuvad, kui üks vanematest tihtipeale ei pühenda piisavalt aega perele, kui nad ei tunne huive üksteise vastu, või kui ühel nedest on sõltuvus. Vanemad saavad päästa oma pereelu, kui nad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid, või külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Vanemate lahutus mõjutab last pshüühiliselt ja laps võib süüdistada ennast. Allikad Perekonnaõpetuse õpik 10 klassile Vanemad
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata
Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt. 1956 aastatel küüditatud pöörduvad tagasi. 1990-ndatel väike osa väliseestlastest pöörduvad tagasi Eestisse.
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste
kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavali pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel kolmandatki korda.
Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti
Nad väidavad, et Eesti on liiga väike selle jaoks, et oma unistusi täide viia. Välismaal nähtakse aga suuremat tulevikku, mis on mingis mõttes tõsi ka. Alustades tunnustatud ülikoolidest ning lõpetades erinevate töökohtadega. Välismaal käivad juuksurid punasel vaibal, kuid siin elavad keskmisest palgast. Väikeses riigis niimoodi rikkaks kahjuks ei saa. Võrreldes Eesti keskmist palka mõne teise riigiga, siis näeme me selget erinevust. Miks muidu paljud mehed lahkuvad oma laste ja naiste juures? Ikka selleks, et neile paremat elu võimaldada. Loomulikult käivad nad mõne aja tagant kodus, kuid kas see on elu, mille nimel nii palju vaeva nähakse? Paraku aga mitte, sest seda võib nimetada kui väikest viisi pere lagundamiseks. Paljud pered ei suuda selliste pingete all lõpuni koos vastu pidada. Kui tulla tagasi noorte juurde, siis on siin teisigi põhjusi, miks nad oma turvalisest keskkonnast lahkuvad
ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem. Mõnikord inimene läheb otsima seiklusi ja enda sisemist mina. Ta soovib näha maailma ja
loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme
Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest
Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva. Enamasti otsib hiireviu saaki avaratel rohuväljadel ja viljapõlduldel vahest ka metsas. Hiireviu sööb harilikult pisiimetajaid (hiired jne.), ei ütle ära ka konnadest ja roomajatest, võib süüa ka teite lindude poegi. Esimesed noorlinnud tõusevad lendu jaanipäeva paiku, esimesed õhuretked on elulise tähtsusega, sest õpitakse vältima elektriliine jne. Hiireviud lahkuvad talveks vahemikus septembrist novembrini, Eesti hiireviud lahkuvad põhiliselt Kesk- Euroopasse. Hiireviu on küll looduskaitse all, kuid tema arvukus on kenasti normis. Metsaraidest enam ohustab hiireviud põllumajanduse areng, sest oluline on jahiks olevate rohumaade olemasolu.
Noorte lahkumine Eestist Noorel inimesel on üldjuhul seiklushimuline hing. Ta tahab kõike näha, teha, kogeda ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist "parematele jahimaadele". Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha ja avastada maailma väljaspool kodumaa piire. Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi kodumaa pinda? Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See
Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked), poliitilised/usulised põhjused (tagakiusamine), sõjaoht, kodusõda, näljahäda, paremad töö- ja elamistingimused. Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed (hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa,
Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 7. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks?
· Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu · ülelinnastumine · keskkonnaprobleemid
7. Iseloomusta tänapäevaseid rändevoogusid ja selgita põhjusi. Suundutakse enamasti arenenud maadesse Positiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem kodumaal kasutada saab. 3. Osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4. Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2
Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on
Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti
energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindla tmperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. 11.Mis on sublimatsioon? Tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. 1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Tänapäeva üha kiiremini globaliseeruvas maailmas on rahvastikuränne igapäevane nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteri...
Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar). Nende jaoks on ka kogu Venemaa Aadli intelligentsi ,,meie aed" aja nad lahkuvad ,,väikesest hukkamine on kirsiaiast" (lahkuvad vanast elust). paratamatu kodanlikus maailmas. Kirsiaed -> laguneb aadli
Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks?
Kindlasti peaks see jätma mõtteainet kooli juhtkonnale ja haridusametile. Sest üks hetk võib see saada inimestele saatuslikuks. Suurimaks probleemiks pean seda, et Eesti riik ei suuda hoida noori oma kodumaal. Mis on selle põhjuseks? Kindlasti see, et õppimine on kallis ja töökohtasid vähe. Palgad on väiksed ja noored tahavad endale rajada kindla seljataguse edaspidiseks eluks. Aga kui noored lahkuvad kodumaalt ja ei naase siia tagasi siis ka keel jääb sealt pidama. Tema lapsed enam seda ei õpi ja sealt jääbki keel pidama .Ja kui enamus eestlasi nii toimiks siis oleks keelel suur oht. Seega Eesti peaks toetama noori, soodustama koolis käimist ja neile pakkuma paremaid võimalusi, sest kui noored lahkuvad, ei kasva ka Eesti rahvaarv. Eesti keel on tähtis ja jääb veel kauaks pidama, aga kui Eesti selle suuremat tähelepanu
nõuannetest. Lisaks kõigele sellele õppis ta ka enda reisist maailma otsa. Kõige toredam vanasõna tuleb siis, kui Kalevipoeg rõõmustab kojujõudmise üle ja ütleb: "Omal maal õitseb õnni kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, tuleb tuttav teretama, sugulane soovimaie. Paistab lahkelt päevakene, paistvad taeva tähekesed!" See vanasõna sobib hästi tänapäevaga, sest paljud eestlased lahkuvad kodumaalt. Nad lahkuvad kuna neil ei ole tööd või nad ei ole rahul on praeguse palgaga. Aga võõral maal pole neil sõpru ja nad ei pruugi sealt leida endale paremat elu. Seega tulevad nad tagasi kodumaale ja avastavad, et kodus on ikka kõige parem. Mina sain sellest 16.loost kindla tunde, et võib palju reisida ning reisimine harib, aga elada on õige oma maal. Tore oleks, kui mina oleksin ka suur ja tugev nagu Kalevipoeg. Kuid kahjuks ma ei ole. Mulle ei
Olulisim riigi arengu näitaja on elanike arv – kui see oluliselt väheneb, näitab see ainult seda, et riigis on midagi valesti. Väljarändamine toimub siis, kui pole tööd, või elukeskkond pole päris see.. Inimesed tahavad mugavust ja ei viitsi igapäev sõita näiteks Haapsalust Tallinnasse, et seal tööl käia kuid ise elada Haapsalus, seega kui inimestel ei ole umbes 30-40 minuti kaugusel sobivat ja hea palgaga tööd, siis nad lahkuvad. Samas ka, kui noor inimene tuleb Tallinnasse kooli, et hea haridus saada ja midagi saavutada, siis tal pole muud pääsu, kui omandatud haridust realiseerida Tallinnas, sest väikelinnades muutub see järjest võimatumaks. Meile on antud kaks varianti, kas realiseeri õpitut Tallinnas, või sõida minema! Kahjuks ongi meie kõige suurem probleem lahkuvad Eesti noored - noored on need, kes on valmis tegema sammu, et oma elu parandada, vanema
määratud, sest ta mürgitas oma ema, et Faustiga öö veeta ning tappis oma Faustist saadud lapse teda voogude vahele uputades. Faust läheb neiut vanglasse päästma ja neil avanebki võimalus koos põgeneda, kuid Margareta on otsustanud jääda oma teenitud karistust kandma. Ta on vanglamüüride vahel hullumeelseks muutnud, kuid kahetsedes ja Jumalaema poole palvetades päästavad taevased inglid tema hinge. Faust ja Mefistofeles lahkuvad, et mitte vangivalvuritele vahele jääda. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Pärast sellele
meditsiin jne LÄHTERIIGILE (kust minnakse ära) Positiivne Negatiivne Riigis väheneb tööpuudus Maksud ei laeku kodumaale Parandavad migrantide Vaheldub tööealiste osakaal, tööoskused, mida saab hiljem väheneb maksumaksjate arv kodumaal kasutada Lahkuvad haritumad, seega Suur osa teenitud rahast väheneb haritud inimeste kodumaale tagasi osakaal Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Tagasi tullakse pensionipõlves,
Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roosakate täppidega ja väga väiksed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastega. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane Sinitihane on väiksem ja heledam kui rasvatihane. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsuspaiga olemasolule
väiksema.palga eest ● Lisab ühiskonnale mitmekesisust,tolerantsi ● Hea haridusega immigrant on majandusele kasulik Miinused: Miinused: ● Väheneb tööealiste osakaal ● Sisserändaja ärakasutus kui odav ● Lahkuvad haritumad tööjõud ● Lahkuvad peamiselt mehed (soolised● Oma riigi haritud inimesed jäävad disproportsioonid) tööta ● Tagasi tullakse pensionieas ● Kaasnevad kriminaalsed probleemid (pensionäride osakaal suureneb) ● Vaenulikkus, pinged ● Kaotatakse haridusse.investeeritud ● Probleemid kanduvad ka raha seaduskuulekatele sisserändajatele
enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel. Matsalu ja Kasari lahe ümbrus, Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna.
Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja Jake lahkuvad klubist koos. Nad sõidavad mööda Pariisi ning räägivad miks nad ei saa koos olla. Nad suudlevad aga ei saa kaugemale minna. Jake läheb üksi koju, mõtleb asjade üle ning puhkeb nutma. Jääb magama. Brett tuli öösel purjuspäi külla, kuid lahkub ruttu. Ta kohtub Jake´iga homme kuid sel hetkel ootas teda teine mees all. Järgmisel päeval tuleb Cohn läbi ning nad lähevad Jake´iga lõunale. Cohn küsib Bretti kohta ning Jake ütleb et Brett on kihlatud
Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja Jake lahkuvad klubist koos. Nad sõidavad mööda Pariisi ning räägivad miks nad ei saa koos olla. Nad suudlevad aga ei saa kaugemale minna. Jake läheb üksi koju, mõtleb asjade üle ning puhkeb nutma. Jääb magama. Brett tuli öösel purjuspäi külla, kuid lahkub ruttu. Ta kohtub Jake´iga homme kuid sel hetkel ootas teda teine mees all. Järgmisel päeval tuleb Cohn läbi ning nad lähevad Jake´iga lõunale. Cohn küsib Bretti kohta ning Jake ütleb et Brett on kihlatud
Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ,,kahvanägude" riik, nagu seda kutsuvad mustanahalised, on täiuslik, aga pole ju olemas ka paremat kohta, kui see - või mis? Nagu ma enne mainisin siin on veedetud palju ilusaid hetki, millest keegi loobuda ei taha ja seega enamus meist jääb ka siia igavesti. Need aga, kes teevad selle suure vea ja lahkuvad siit ilusast rohelisest Eestist, kahetsevad hiljem oma tegu elu hinnaga. Nende mälestused kaovad ja nende minevikku jääb vaid suur tühjus. Kui rääkida sellest, et kes siia kuuluvad ja kes mitte, siis see on iga inimese enda teada. Siiski need, kes meie hulka kuuluvad tunnevad seda, need aga, kes meie keskkonda ei sobi lahkuvad siit peadselt. Tegelikult on meie Vabariiki oodatud kõik nii karvased, kui ka sulelised
3. Odav tööjõud - nõus töötama odava kodumaale tasu eest Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole 1.. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. narko kaubandus hulgas. 2. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku maksumaksjate arv. kultuuri ja 3. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud tavadega, sellel tasandil tekivad inimeste konfliktid. osakaal 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 4. Sageli on tegemist illegaalsete soolised migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades.
kaupade laadimiseks veel teist terminali või peaks autode ooteaeg sisalduma rendihinnas. Algandmed: keskmine veoautode saabumise intensiivsus: 3 autot tunnis, terminal suudab ühes tunnis teenindada 4 autot. Leida: 1. tõenäosus, et auto seisab järjekorras 2. keskmine süsteemis viibimise aeg 3. keskmine transpordifirma autode seisuaeg päevas Ülesanne 5 Juuksuriäris töötab üks juuksur ja olemas on kolm istekohta ootajatele. Kui istekohad on täis, lahkuvad kliendid ärist. Juuksuäri külastab keskmiselt päeva jooksul (12 tundi) 24 klienti. Ühe kliendi teenindamiseks kulub juuksuril keskmiselt 20 minutit. Leida: 1. Kvantitatiivsed parameetrid. 2. Tõenäosus, et klient ei pea ootama teenindamist. 4. Aeg, mis kulub kliendil juuksuris. 5. Tõenäosus, et järjekord ületab istekohtade arvu ja ja kliendid lahkuvad teenindamata. Ülesanne 6
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12. Analüüsi rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele- Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb, töötatakse ametitel milles kohalikud töötada ei taha. Euroopas on inimestel võrreldes Aafrika riikidega paremad töö ja õppimistingimused. Sellega
töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb kultuuri ja tavadega, sellel tasandil haritud inimeste osakaal tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile tekivad soolised disproportsioonid 4. Sageli on tegemist illegaalsete 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis migrantidega, mis tekitab palju suureneb pensionäride osatähtsus probleeme 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud. a) spermatogenees b) ovogenees tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist. Suguelundid Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva
palju probleeme. 21 Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirdemaale Positiivne külg lähteriigile: 1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 22 Varjupaigataotlejad Eestis päritolumaa järgi 19972008 Varjupaigataotlused Eestis 19972008 Huvitavaid linke · http://www.bradshawfoundation.com/journey/ · https://genographic
Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja! Peedu: Jah,juba tulen. (lahkuvad koos Peedu toast) (Söögilaua ääres) Kõik istuvad ja tegutsevad. Ema katab lauda.Isa ja vanaisa istuvad lauas. Peedu isa: Peedu,me läheme täna linna ja tuleme alles õhtu poole.Sina jääd aga vanaemaga kahekesti koju. Peedu: Aga miks mina kaasa ei või tulla? Peedu ema: Ega me siis lõbureisile ei lähe
riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist
Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti
MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI Meile kõigile on teada, et paljud noored lahkuvad Eestist. Nii mõnigi läheb maailma avastama ning selgusele jõudma, mida ta ootab sellelt elult, kuid enamus lahkuvad tööpuuduse või madala palga tõttu. Olen alati mõelnud, kuidas sellist olukorda lahendada, et kõik osapooled oleksid rahul. Elades ise väikses linnas, siis tean, kui raske on kõikidel inimestel leida endale tööd, sest paraku rahva vähesuse tõttu hakkavad ka sulguma varem lahti olnud asutused. Rahva vähesust tõestavad rahvastikuregistri andmed, mis näitavad, et mõned aastad tagasi elas Haapsalus 15 000 inimest ning nüüdseks on siia jäänud vähem kui 10 000 elaniku.
4. Kopra töö 5. Pilt koprast Paljunemine ja pojad Koprad paarituvad jaanuaris ja veebruaris. Tiinus kestab 105107 päeva. Pesakonnas on 25 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis ja mais nägijate ja karvastena. 12 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu. Kopra töö Sööd ud p Langend puu uu Pilt koprast e lg Tõ Nina bad Käsi m d ha a va Ter Saba Käpp
Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees Peale muna väljutamist emapuuk muudab naha värvi kollaseks 3järguline areng. Vastne- nümf- valmik Tähtsus looduses Viiruse levitajad(lyme tõbi) Parasiidid Mida huvitavat sain teada Elavad söömata kuni 6kuud Peale 15-25päeva parasitismi lahkuvad ise peremehe pealt. Kastutatud materjal EE 7 lk541 http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid www.puuk.ee