liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 Lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 Jutukogu ,,Liisu" 2006 Jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab" 2007 Lasteluulekogu "Padjasõda"
doktoriõppes, aga ei lõpetanudki oma tööd inglise metafüüsilise armastusromaani teemal • Ta on õppejõuna töötanud kuues erinevas ülikoolis. Atwood on enim tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu. Paljud tema luuletused on saanud insoiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades. Tal on ilmunud ka neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavaid lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, teletsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. • Esimesena tõlgiti eesti keelde 1987. aastal valimik jutte pealkirja all “tantsutüdrukud”. • 1993. aastal avaldati ”Teenijanna lugu”. Hiljem on avaldatud eesti keeles veel: • “ Kassisilm” • “Röövelpruut” • “Pinnaletõus” • “Alias Grace” • “Pime palgamõral” • “Leedi Oraakel”
· ,,Pillerpall" (1973), valikkogu · ,,Rohupäike" (1986), valikkogu · ,,Homme on kaugel" (1989), täiskasvanuile · ,,Hetkesekundid" (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega. -2- Jutustused · ,,Koer taskus" (1967) · ,,Toomas Linnupoeg" (1968) · ,,Miks sa vaikid?" (1969) · ,,Soovid tagurpidi" Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990) Näidendikogu ,,Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" (1980) · Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3
Tuginedes "Kalevipoeg" loonud palju kunsti-ja muusikateoste. “Kilplased” Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imewärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud"). Koomiksina ilmus teos 1977. aastal. Aastal 2004 ilmus kirjastuses Varrak jutukogu "Kilplased". Lugus on palju külaelanikud pidavalt saad naljakas asendis. On väga raske selgitada, mida see lugu, sest see on täiesti arusaamatu lugu. „Õpetussõnad“ Ma leidsin vanasõna alinult vene keeles. 1) За рога быка хватают 2) Человека вяжет слово 3) На дороге трудной птичьей 4) Наши силы на будинке 5) Против птичьего обмана
................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ......................................................... 22 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid....................................................... 24 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA....................................................................... 28 3.1. Jutukogu ,,Lendav õunapuu "...................................................................... 28 3.1.1. Lugu .................................................................................................... 29 3.1.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 31 3.1.3. Tegelased ............................................................................................ 32 3.2. Sarjad Heiki Vilepi loomingus.....
· 1901. aastal abiellus siiski Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga. Tsehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks · HAIGUS: Vajas kliimavahetust- sõitis Lõuna-Prantsusmaale. Tuli tagasi Venemaale, müüs maha oma mõisa, siirdus Jaltasse. 1904. aastal sõitis Saksamaale ravile, mis aga ei andnud tulemusi ning Anton Tsehhov suri 15. juulil 1904. aastal. LOOMING 1880 esimene jutustus "Kiri õpetatud naabrile" 1884. aastal ilmus esimene jutukogu ,,Melpomene jutud" 1893. aastal ilmus ,,Sahhalini saar"- olukirjeldused elust Sahhalinil. 1880-1888 kirjutas humoristlikke novelle- need pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Mõisas elatud aeg (1892-1898) olid loomingus kõige viljakamad aastad. Kirjutas siin kõige tuntumad teosed. Draamateosed algul enamjaolt lõbusad ja tervameelsed, nt ,,Karu",
tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste
Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4. detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale. Agatha Christie sulest on ilmunud ligikaudu 100 romaani ja jutukogu, lisaks 17 näidendit ja autobiograafia. Teda nimetatakse oma ala Grand Old Lady´ks ja ta teoste kogutiraaz on maailmas kolmandal kohal piibli ja Shakespeare`i teoste järel. Valik A. Christie tuntumaid kriminaalromaane: 1. "Salapärane juhtum Styles'is" (esimene lugu Poirot`st) 2. "Paddington 16.50" 3. "Tuhkur hobune" 4. "Kellad" 5. "Roger Ackroydi mõrvamine" 6. "Miks nad ei kutsunud Evansit?" 7. "Laip raamatukogutoas" 8. "ABC mõrvad" 9. "Magav mõrv" 10. "Haripunkti poole" 11
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Lahkumine: *püüdis korduvalt kodust lahkuda *Tolstoi juubeli tähistamine keelati Venemaal 1910 lahkus kodust, et jagada talupoegade saatust *suri kopsupõletikku. Maeti kodu juurde parki. Anton Tšehhov (1860-1904) *isa oli andeks aga karmi käega, 6last peres *pidi noorelt juba ise hakkama saama ja end elatama *1879 alustas Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas õpinguid, kus õppis hoolikalt. Töötas samaaegselt ka huumori ajakirjadega *tegeles visalt enesekasvatusega *1844 ilmus esimene jutukogu „Melpomene jutud“, ülikooli lõpetamise ajal *Töötas arstina aga samal ajal ka kirjutas *Avastati tuberkuloos, mida põdes terve elu *Pärast pikka reisi avastas oma väärtushinnangud- peab kergendama oma loominguga lihtrahva elu 1892-1898 Melihhovo aastad , mis olid loominguliselt viljakamaid *Tal oli armumisi ent ei tahtnud end oma haiguse tõttu siduda *1904 sõitis Saksamaale haiguse tõttu, aga suri. Keha toodi Venemaale. LOOMING:
novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3 Looming Mehis Heinsaarel on ilmunud 109 teost. Neist romaane 1, lühiromaane 1, novelle 102 ja kogumikke 5. Neist populaarsemad: "Vanameeste näppaja" (lühijutud). "Härra Pauli kroonikad" (lühiromaan juttudes). "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (romaan). "Rändaja õnn" (lühijutud). "Sügaval elu hämaras" (luuletusi 1992–2008).
Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust. 1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal. Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused. 20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile
"Tundekasvatus", mis nõudis talt seitse aastat vaeva. See teos kirjastati tema viimase lõpetatud teosena 1869. Ta kirjutas ebaõnnestunud draama nimega ,,Le Candidat" ning avaldas parandatud versiooni ,,Püha Antoniuse kiusatusest". Suure osa oma ajast pühendas Flaubert pikaajalisele projektile esialgse pealkirjaga ,,Kaks mullakakandit", millest sai hiljem "Bouvard ja Pécuchet". 1877. aastal avaldas Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: ,,Un Coeur simple", ,,La Légende de Saint-Julien l'Hospitalier" ja ,,Hérodias". Oma ülejäänud elu lõpetas ta ,,Bouvard ja Pécuchet'd", millega ta elu lõpuni hakkama ei saanud. Teos trükiti peale tema surma, aastal 1881. See oli satiir, mis naeruvääristas inimkonna kasutuid teadmisi ning keskpäraseid inimesi. Romaan on sünge ja segadusseajav, kuigi Flaubert ise seda oma meistriteoseks pidas.
Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu eeskujuks ja allikaks oli Gotthard Friedrich Stenderi lätikeelne raamat ,,Jaukas Pasakkas un Stahsti" (1766), mis omakorda tugines saksa kirjandusele. Kuigi Willmann ise oli pärit Lätist ja ei jõudnud eesti keelt kunagi grammatiliselt päris selgeks õppida, õppis ta tähelepanelikult
Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu
aastal Kümme aasta jooksul oli USAs müüdud 1,5 miljonit raamatut, Kuristik rukkis oli tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde ning igal pool maailmas kõneleti Kuristik rukkisest vaimustunud suil. Ometi ei teadnud lugejad kirjanikust midagi. 1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise, tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on
ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju
annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja vihikud "Karune lugu", "Koera elu", "Hundi lugemine", "Mooni avastamine", "Väike ranits", "Tere-tere", "Põrsas Pamp" jpt. Tungla laste- ja noorsooproosat on ilmunud raamatutes "Neitsi Maarja neli
,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad" 1940 ,, Hunt ja kutsikas" Huumori ja õpetlike eluliste olukordade abil sisendab lastesse pos. eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust, ausust ja optimistlikku meelt. Pilkab uhkust, päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid. 1946 ,,Vanaema maja" jutukogu 1948 ,,Kelleks ma tahan saada" raamjutustus 1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu 1955 ,,Jutte lastele" lühijutukogu 1958 ,,Peremees ja sulane" rahvajutu ainelised lood. 1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood"
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautist haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Emile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flauberti kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. ,,Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu ,,Trois contes" ehk kolm lugu. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri kirjutamisel, naerdes kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata. Romaan on sünge ja segadusse ajav ja sai peakirjaks ,,Bouvard ja Pecuchet" Flaubert pidas seda oma meistriteoseks. Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8.mail 1880. Ja suri ajurabanduse tagajärjel. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. (1) 5 4
Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust.1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal. Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused. 20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks.Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid.Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames
realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953). Viimati nimetatu labürindilaadses novellimaailmas
rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu “Sannumetoja”, millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga “Spinnstube”, millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel- ja lisades. Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud
Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju
Ibn Sn - Pärsia füüsik, filosoof ja teadlane, kirjutas nelikvärsse (rubiisid Ibn Rusd - araabia filosoof, viis kooskõlla islami ja Aristotelese õpetuse al-Ghazl - pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik. Ta on üks tähelepanuväärsemaid õpetlasi islami filosoofia ajaloos. ,,Lampide orav" Ibn Tufail 12 saj Pärsia kirjanik ,,Elav Ärganu poeg" Ibn al-'Arabi araabia filosoof ja luuletaja, sufismi ainelised traktaadid ja mõtteluule Tuhat ja üks ööd araabia jutukogu Muwassah Adab 8-13.saj kirjanduszanr, kus luule ja proosa vahelduvad. Maqma 8-13 saj.araabia kirjanduszanr. Euroopas vastab sellele kelmiromaan Sufism 8 saj. müstilis- askeetlik filosoofiline vool ( antiik-kreeka, hinduismi, budismi mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal. Seda ühtesulamist kujutatakse erootilisena. Veini-jumal-naine ekstaas, nende süntees.
kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautis haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Émile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flaubert'i elust kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: Un Coeur simple, La Légende de Saint- Julien l'Hospitalier ja Hérodias. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri kirjutamisel, naerdes kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata. Romaan on sünge ja segadusseajav ja sai pealkirjaks "Bouvard ja Pécuchet" (1881). Flaubert pidas seda oma meistriteoseks. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda.
aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8
enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste
Company lõplikult laostas. Samal ajal sai lennuõnnetusel surma ta inglasest elukaaslane Denys Finch-Hatton ning 1931. aastal pöördus Blixen Taanimaale tagasi. 1934. aastal avaldas ta peamiselt viimaste Aafrika-aastate jooksul kirjutatud ingliskeelse jutukogu „Seitse kummalist lugu“ (Seven Gothic Tales). Järgnesid poeetilised Keenia- memuaarid „Aafrika äärel“ (Out of Africa, 1937, eesti keeles 1994), jutukogu „Talvemuinasjutud“ (Winter’s Tales, 1942) ning pärast pikemat vaheaega „Viimased lood“ (Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika- mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas Taanis oma kodanikunime all. /…/ Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid
lasteraamatuid tutvustavaid kirjutusi, kuid ilmus ka ulatuslikumaid, probleemse käsitlusega artikleid, kus püüti selgeks rääkida lastekirjanduse olemust ja eesmärke. Õpetlik-moraliseerivate jutukeste kõrvale tulevad sajandi lõpukümneil ka sentimentaalsed lood, kus vaesed lapsed rikaste heatahtliku abiga surmasuust pääsevad või mõni kõrge võimukandja oma armulikkust üles näitab. Jakob Pärn. 19. saj lõpu viljakaim jutukirjanik, kirjutas lastele vähemalt kolm jutukogu ja avaldas lisaks nendele muinasjututöötlusi. Taaskord must-valge printsiip, mille järgi halb saab teenitud ja tegudele vastava raske karistuse; hea, alandlik ja töökas pärib aga rikkuse ja õnne. Juttude laadi ja sisu tutvustavad pealkirjad – „Vaene Hans“, „Virk Mart“, „Kuri Samuel“, „Sina ei pea mitte varastama“, „Karda Jumalat“ jne. Kirjanik sisendab, et töö ja visa kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud
Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju
järjekindlalt maksma juba romantikas. Luuletajat-kirjanikku, keda kõige sagedamini on hakatud mainima esimese realistina taani kirjanduses on Jyllandi vaimulik Steen Steensen Blicher (1782-1848). Tema loomingut on kaasaeg õieti vähe osanud hinnata ja alles uuem aeg on osutanud lugupidamist tema kunstile. Blicheri lüürilisi luuletisi, elavas rahvakeeles jutustatud novelle ja antikiseerivalt vestetud minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba" 1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik. Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel romantismi hilisemasse ajajärku (poeetilisse realismi) või vähemasti seisavad selle piirimail. Teadlikku vanarealismi omab taani kirjandus ühes naiskirjanikus, proua Thomasine Christine
2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest, „Vetepojad“ (1934) – ahvena – ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi „Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest,„Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja loomade suhetest, inimeste käitumine ja omadused üle kantud loomadele (antropomorfeerimine), hariv eesmärk 2
Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt". Isa teadis hariduse olulisusest, kreeka algkooli pandi(ihunuhtlus ja range distsipliin). Isa põgenes Moskvasse. Tsehhov jäi koju üksinda. Siis läks ülikooli arstiks õppimda 1879. Hakkas kirjutama esimesi teoseid, 1880-,,kiri õpetatule naabrile". Ei kasutanud pärisnime. Keskendus enesekasvatusele, tahtis olla mitte nagu vennad. Üritas halbadest kommetest vabaneda. Ülikooli lõpetamise ajaks oli esimese jutukogu välja andnud. Arsti amet pole kõige tähtsam. Sai preemia 1888 ,,Videvikus" eest. Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos. Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky'ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele. ,,Sahhalini saar". Uus eesmärk: looming kergendagu lihtrahva elu. Kolis Jaltasse, ravis talupoegi, toitis näljaseid jne
kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja hiljem leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles. Pealkirjata ja tiitelleheta on säilinud ,,Hansu ja Mardi jutt" (1739) - mis samuti õhutab vaimuliku kirjanduse lugemisele. Vennastekoguduse liige Tallinna toomkiriku pastor Albert Anton Vierorth 1740. avaldatud jutukogu sisaldab pastori ja uskliku talupoja dialooge, arutlusi Piibli sisu ja tähenduse üle. Piibli selgitamisega oli algne jutukirjandus astunud sammu edasi. Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri.
Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees. Selle kõrval leiame ka sõnamänge ning osutusi võõrastele tekstidele, teistsugustele autoritele. 90ndate keskpaigas ilmub Raudami jutukogu ,,Miks Kafka nuttis?" raamatu tegelaste elujoon järgib Kafka elulugu. Paljuski asetab Raudam oma tegelased kuskile Eesti väikelinna tuntavad on nt Paide, Pärnu jm elemendid. Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi. Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele Eesti nüüdiskirjandus
Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale" Jõuka Nirgu talu ääre mail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere e ma kol m e alaealise lapse ga ja haigevoodist tõusnud vane m poe g Jaan on sattunud
Ajapikku kasvasid aga nii tüdruk kui P kiindumus temasse ja 16. mail 1836. aastal, pruut oli alles 14, sõlmiti nende abielu. Seesugune samm ei tulnud reputatsioonile kasuks seltskond pidas seda alaealise võrgutamiseks P ise oli aga õnnelk ja see väljendus ka tema produktiivsuse tõusus. Ta pidas loenguid, kirjutas kriitikat, esseid, luuletusi, avaldas oma ainsa romaani «The Narrative of Arthur Gordon Pym» (1838; e. k. «Arthur Gordon Pym'i lugu»1936) ning jutukogu «Tales of Grotesque and Arabesque» (1840) ja ajalehes «Mirror» oma kuulsa «Kaarna» («The Raven», 1845), mis ühes juba varem ilmunud jutustusega «Kuldpõrnikas» («The Gold Bug») tegi ta üleameerikaliselt kuulsaks. Tänu sellele õnnestus P'l saada «Broadway Journal'i» kaastoimetajaks, mõni aeg hiljem ostis ta ajakirja ära ja läks juba 1846. aasta jaan. pankrotti.
Virginia põeb tuberkuloosi. 1847. aastal suri Virginia. See surm on pikaldlane ja Poe on kirjutanud selle kohta, et iga selle haiguse ägenemisega elas üle selle kaotusehirmu, iga väikese paranemisega jälle lootusekübemekese. Tema tundlikku loomust muutis haigus palju. Töötab ajakirjanikuna, kuid lahkub ikkagi enamasti töökohtadelt suurte skandaalidega. Aktiivne kirjanikuna. 1838 ilmub tema esimene romaaniks peetud teos ,,Arthur Gordon Pyme", jutukogu ,,Arabeskid ja teised jutustused", ja 1845 luulekogu, mis teeb üleameerikaliselt kuulsaks ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Poe hakkab liigtarbima alkoholi ja temast saab joodik. Kui tema naine suri, siis sellest löögist ta tegelikult kunagi ei toibugi, 1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka
(1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að
renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe proloog kindlasti; Bath'i emanda proloog; Oxfordi tudengi lugu; munga lugu. Lood
jutustamine), "Väike terav nuga" (naisvaatepunkt, mis keskendub eri juttudes küll lapsele, noorele, asmastajale, rasedale, tähtis on kehataju, naise vaade seksile, kõigest lõikab läbi "väike terav nuga"- mingi traagiline sündmus, kannatus, trauma, sotsiaalne ebaõilgus, muinasjutuesteetika ja lüürilisus, ei lase tagaplaail olevat sotsiaalset jõhkrust esile), "Kaks armastuslugu". Mudlumi debüütromaan ,,Tõsine inimene" (2014) võib lugeda jutukogu, aga ka fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva registreerimise tehnika, kohati nõukaaegse olme detailideni minev kirjeldamine, loetelude ja nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;.
Tähelepanuväärne, et kõneleja on naine. See oli tol ajal tavapäratu. B on esimene, kes laseb naisel kõneleda. Esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Euroopa kirjanduses on seda nimetatud. Lugu on lihtne F on abileus naine, kes armub P-sse. Antakse edasi tundmused, ilu, idüll. Mingil hetkel Panfilo sõidab ära ja tuleb välja, et läks teise naise juurde. Dekameron 1349-1353. Semperi täielik tõlge ek-s olemas 1957. Raamjutustus jutukogu eraldiseisvad jutustused, mis asuvad ühes jutustuslikus raamis. Tulnud idamaade jutukogudest. Veidi varem samas vormis hispaania kirjanik Juan Manuel ,,Krahv Lucanor". Boccaciol 100 novelli siin Dante 100 laulu Jumalikus komöödias on paralleel? kas inimlik komöödia? Novella lühike lõbus lugu. B ei põlanud seda rahvalikku zanrit ära, vaid viis selle täiuseni ja kasutab seda. Annab sellele kunstilise kuju. Saab uusaegse novellikirjanduse
eest partei juhtimisel. Partei ülesandel reisis Gorki mitmel poole Euroopas ja USA-s, tagasi tulles elas Capri saarel, kirjutas seal ,,Pihtimuse", kus käsitleb A. Bogdanovi nn. jumalaehitamise ideid. Seejärel valmisid romantilised jutustused ,,Muinasjutud Itaaliast", mis ülistavad ühtsuses peituvat jõudu. Kodumaale naastes organiseeris ta riigi kultuurielu. Ta kirjutas autobiograafilised jutustused ,,Lapsepõlv" ja ,,Inimeste seas" ning jutukogu ,,Mööda Venemaad". Algselt suhtus Gorki Oktoobrirevolutsiooni eitavalt, kartis, et liigses anarhias võib hävida vene kultuur. Välismaal tervist parandades kirjutas veel romaani ,,Artamonovite ettevõte" ning alustas romaani ,,Klim Samgini elu". Gorki sai Nõukogude Kirjanike Liidu esimeseks esimeheks 1934. aastal ja tema loomingul oli oluline koht ,,sotsialistliku realismi" kui nõukogude juhtiva kirjandusliku suuna arenemisel.
järjejutuna. 1921 kolis kirjanik Moskvasse, kus otsutas kirjutamisega pühendunumalt tegelema hakata. Hakkas läbi käima kirjandusinimestega, mees ise tegutses ajakirjanikuna. Läks ajutiselt tagasi Kiievisse, kirjutas emale pühendatud olukirjelduse ,,Kiievi linn". Bulgakovi sugulased olid kõik kadunud: isa-ema surnud, vennad emigreerunud. Kiievis alustas ka oma pikemat romaani ,,Valge kaardivägi". Venemaal ei soositud aga Bulgakovi ning teda ei tahetud avaldada. Siiski ilmus ta jutukogu ,,Saatuslikud munad", mis kutsus inimesi üles valvsusele. Sellest tehti ka näidend, mis pärast mõningast segadust ka esitati. Kirjutas näidendeid veelgi, aga neid ei lubatud lavale. Et ikkagi oma loomingut avaldada, kirjutab kirjanik Stalinile kirja, milles annab mõista, et ta ei ole poliitik, vaid kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit. Sai tööd Kunstiteatris, kus mängiti ka tema etendusi, kuid siiski ei soositud neid, mistõttu tuli Bulgakov sealt pettununa ära. 1929
pessimismi. Tegelased elavad küllaltki lõbusalt, teiselt poolt tunnetavad elu mõttetust. Romaan keskendub eraelulis- intiimsele tasandile. Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad". 1932 "Surm pärastlõunal". 1936 jutustused "Kilimandzaaro lumi" . 1940 romaan "Kellele lüüakse hingekella". Hispaania kodusõjast. 1950 romaan "Üle jõe ja puude varjus". 1952 jutustus "Vanamees ja meri".
1847. Aastal suri Virginia. See surm on pikaldlane ja Poe on kirjutanud selle kohta, et iga selle haiguse ägenemisega elas üle selle kaotusehirmu, iga väikese paranemisega jälle lootusekübemekese. Tema tundlikku loomust muutis haigus palju. Töötab ajakirjanikuna, kuid lahkub ikkagi enamasti töökohtadelt suurte skandaalidega. Aktiivne kirjanikuna. 1838 ilmub tema esimene romaaniks peetud teos ,,Arthur Gordon Pyme", jutukogu ,,Arabeskid ja teised jutustused", ja 1845 luulekogu, mis teeb üleameerikaliselt kuulsaks ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Poe hakkab liigtarbima alkoholi ja temast saab joodik. Kui tema naine suri, siis sellest löögist ta tegelikult kunagi ei toibugi, 1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
