Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"venelased" - 1701 õppematerjali

venelased – need, kellele ei meeldinud usureformatsioon, põgenesid Venemaa äärealadele või piiridest välja ja said nimeks vana-usulised, Eestis on nad Peipsi alade ääres) – kõik peale venelaste assimileerusid eestlastega.
thumbnail
52
pptx

Kuulsad venelased Eestis

Государственная Третьяковская галерея КРИСТИНА ВОРОНЦОВА 12А Государственная Третьяковская галерея  Художественный музей в Москве  Основанный в 1856 году купцом Павлом Третьяковым и имеющий одну из самых крупных в мире коллекций русского искусства.  10 интересных фактов о Третьяковской галерее  Идея собрать собственную живописную коллекцию появилась у Павла Третьякова после посещения в 20-летнем возрасте петербургского Эрмитажа.   Датой основания галереи принято считать 22 мая 1856 года — день, когда Павел Третьяков купил картины русских художников Шильдера и Худякова , хотя свои первые живописные приобретения он сделал ещё в 1854-1855 годах (11 графических листов и 9 картин старых голландских художников).  Для всеобщего обозрения галерея была открыта в 1881 году, а в 1892 году, после смерти брата Сергея, Третьяков и вовсе пода...

Keeled → Vene keel
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Venelased ja hiinlased võrdlus

VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine.

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Venelased – millised nad on?

Venelased ­ millised nad on? Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul ja selle areng on sõltunud paljudest asjaoludest. Maa-alad, kus venelased juba iidsetest aegadest elasid, võtsid enda alla tohutu territooriumi. Olulise osa sellest moodustasid tasandikud, kliima oli küllalti karm. Kõik see panigi aluse sealsete elanike iseloomujoonte. Vene inimese nii hästi tuntud suur hing vastab maa kujutlematutele avarustele. Viljatutel pindadel pidid inimesed suvel kõvasti tööd tegema, et saada võimalikult suur saak ­ seegi on jätnud nende iseloomu kujunemisse oma jäle.

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Tänaval nagu seiklusfilmis

Tnaval nagu seiklusfilmis Kirjand ! Kui minna tnavale noortekamba keskele, vib leida ennast halva mrulifilmi keskmest. Eriti, kui on tegemist eestlaste ja venelastega. Palju on ajalehtedes artikleid eestlaste-venelaste sdade kohta. Kuid kas need ajakirjanikud on kunagi ise sellise tli keskmesse sattunud? Vaevalt, kik, mis and kirjutavad, on puhtalt kuuldused vi arvamused. Olen ise sattunud peaaegu sellise tli juurde. nneks lahenes olukord siiski kergelt. Sbrad, aga on korduvalt sellistesse kaklustesse sattunud. Tavaliselt ennast kaitstes, mitte algatajatena. Sellised kaklused ei ole pelgalt poisikeste tembud. Kallale minnakse erinevate vahenditega, alates ktest, lpetades raudkangidega. Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid 5. Moskva tõus idas ja ,,Vene oht": - Ivan III (Moskva suurvürst 1462-1505) ühendas Vene vürstiriigid Moskva alla ja lõpetas vasallisüültuvuse Kuldhordist 1480 - 1478 Novgorodi alistumine (ehk Ingerimaa ja Ida-Karjala Moskva alluvusse) ja 1494 Novgorodi Hansa kaubahoovi sulgemine (tapmised ja küüditamised) - 1492 Narva vastaskaldale algas Ivangorodi (Jaanilinna) piirikindluse ehitamine I Venelased tungisid Vana-Liivimaa sisealadele 1482 ja sõlmitud vaherahu pikendamine 1493 II Venelased ründasid Rootsi Soome idapiiri (1495-97) III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 vaherahu kuni 1558 Vana-Liivimaa sõja eelõhtul - Vana-Liivimaal majanduslik õitseng 16.saj I poolel (kaubandusmonopol polnud Venemaa huvides) - Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek nõrk ja välisabi saamise võimalused Saksamaalt väiksed

Ajalugu → Eesti uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks olid paljud venelased rahulolematud seoses Peeter I tegevustega?

Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Kui mina oleksin olnud üks liige bojaaride duumast siis oleksin olnud väga vihane, et alati on olnud bojaaride duuma ja nüüd ajab järsult selle laiali ja asendab enda sõpradega. Peeter I valitsus ajal oli Venemaa pealinnaks Peterburi mitte Moskva. Peeter I kutsus kõiki Peterburisse elama, aga see asus soisel maad kus polnud võimalik kive saada, et seda linna rajada. Venelased olid muidugi vihased kuna alati oli olnud Moskva Venemaa pealinnaks ja nüüd ütleb Peeter I, et Peterburist saab on uus pealinn. Mina arvan, et oleksin algatanud mässu Peeter I vastu, aga kuna tal oli suur sõjavägi siis oleks see luhta läinud ja arvan, et inimesed elasid pigem hirmus Peeter I juures kui eemal kuhu ta oleks võinud lihtsalt sisse marssida ja makse nõuda. Mina arvan, et Peeter I tegi oma valitsemisajal mõningaid häid otsuseid, nagu Peterburi linna

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal" - referaat

yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses ...

Keeled → Vene keel
136 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Abramovitš- millised isiklikud tegurid viisid ta edule?

Abramovits- millised isiklikud tegurid viisid ta edule? Roman Abramovits (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits ­ miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid ...

Majandus → Majandus
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vene kultuur

MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame

Kultuur-Kunst → Kultuurikeskkond ja selle mõju...
106 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Raadio kohta referaat

Pa -- . p. () (1896). , , . . . , 1895 . . , 1893 , 1895 . ; 1943 . ( ) (1890) . , 1894 40 ( ) . ( « -- Hertzian Waves») , , (1888). 1891 -- . (Vikipeedia 2009) 1895 . -- 1,5 . . 2 1896 . -- . 1898 -- : ( - ) . (Aragul 2009) Kypeccaapec Peepam Mapm Bapuk 11 Kypeccaape 2009

Keeled → Vene keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ?

Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. ...

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Narva lahing

Lahingu käigu otsustas paljuski äkitselt alanud lumetorm, mis rootslastele puhus selja tagant, venelastele aga otse vastu, muutes viimaste laskenähtavuse nulliks. Vihases käsivõitluses murti läbi Vene kaitseliin ning algas venelaste paaniline põgenemine üle Narva jõe, kus paljud uppusid. Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega. Rootsi armee kaotas 700 meest langenute ja 1200 haavatutena venelaste 8000-9000 hukkunu vastu. Rootslaste kätte langes vangi kogu Vene kõrgem väejuhatus, muuhulgas kümme kindralit, sõjasaagiks võeti Vene sõjakassa 32 000 rublaga, aga ka kõik Narva alla toodud Vene 177 suurtükki. Võit Narva all andis kuningale enesekindlust sõja jätkamiseks.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rahvastik Rootsi ajal

sajandi sisemigratsioon · Koliti tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Kolmandik eestlastest vahetas oma elukohta · Oli palju tühje talusi, kuhu oli võimalik kolida · Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast. · Tõusis sündimus ­ sai võtta viljakamaid alasi oma hoolde alla. · Negatiivne tagajärg : asutuse järjepidevuse katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel · Rohkesti asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännakuid. · Enim vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kaluried. · Nad asustasid Alutaguse ning Peipsi põhja- ja läänekalda. · Hiljem rändasid nenddele aladele Venemaal tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks.

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Rjurikud ja Venemaa

Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vabadussõda Eestis

VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas eesti keelel on tulevikku?

Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti on väga väike riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meie riigis on suhteliselt vähe eesti keele kõnelejaid. Eesti keele kõnelejaid on umbes ühe miljoni kandis. Muu osa Eesti kodanikest moodustavad venelased jt, kellest osa räägivad eesti keelt, kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Head ja halba Eestis

See rikub inimkoda, kuna ei tunta enam vastutust ja ei hoolita, mis tulevikus riigist saada võib ning see rikub meie mainet üha rohkem ja rohkem. Samuti pole Eestis tööd rügavate inimeste palgad õiglased, kuna saadakse liiga väga palka, mis pole aus, kuna mujal maailmas on palgas suuremad ja see panebki inimesed Eestist lahkuma ning otsima paremat palka välismaalt. Ei saa ka märkimata jätta Eestis elavad ennasttäis venelasi, mis on üks peamisi halbu asju Eestis, kuna need venelased ei austa Eestit ja nutavad taga Vene võimu, kuid samas nad pole ka nõus Venemaale minema, kuna nende mõistus seda ei võta, et seal nad saaksid nautida oma Vene võimu. Ühtlasi arvan, et Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama tulevatele noortele, panema rangemad keelud mõnuainetele ja tuua välja paremaid ning rohkem huvipakkuvamaid õppimis võimalusi, et tekiks ka tänapäeva noortel rohkem huvi tulevase Eesti riigi juhtimise nimel.

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

PÕHJASÕDA 1700-1721

· Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat venemaast ja venelastest

Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-lda metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. 6 Venelaste iseloom Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul ja selle areng on sõltunud paljudest asjaoludest. Maa-alad, kus venelased juba iidsetest aegadest elasid, võtsid enda alla tohutu territooriumi. Olulise osa sellest moodustasid tasandikud, kliima oli küllaltki karm. Kõik see panigi aluse sealsete elanike iseloomujoontele. Vene inimese nii hästi tuntud suur hing vastab maa kujuteldamatutele avarustele. Viljatutel pindadel pidid inimesed suvel kõvasti tööd tegema, et saada võimalikult suur saak - seegi on jätnud nende iseloomu kujunemisse oma jälje.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs

Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles ­ nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et

Pedagoogika → Pedagoogika
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pronksiöö sümbolid

Pronksiöö sümbolid Analüüs: Milliseks sümboliks oli pronkssõdur eestlastele, milliseks venelastele? Pronkssõdur oli eestlastele nagu meenutus Nõukogude võimust. Eestlastele ei meeldinud see pidev meeldetuletus vene võimust. Pronkssõdur jättis mulje, et austame Venemaad. Paljud eestlased olid õppinud sellega elama, ehk isegi leppisid sellega, et venelased seal austust avaldamas käivad, kuid kõik ei saanud sellest aru. Osad eestlased võibolla ootasidki hetke, et väljendada oma enda viha venelaste vastu. Venelastele oli see aga eelkõige meenutus toimunust ja kadunukeste mälestamispaik. Nad ei mõistnud, et nende käitumine võib ehk eestlastele pahameelt valmistada. Samas võibolla mõistsid ning venepoolsed provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata. 2005

Filosoofia → Õigusfilosoofia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabadussõda (28 nov 1918 –2 veebr 1920).

penirüütlite orjusest ning aitab tasuda ülekohtu ja alandusete eest · hiljem hakati selle auks tähistama 23. juunit võidupühana Sõja lõpp: · sakslaste lõpliku purustamise peatas Antant, kelle survel sõlmiti 3. juulil vaherahu Tartu rahukonverents: · Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska · vaidlused piiriküsimuste osas - Venemaa nõudis endale Virumaad, kuid ebaõnn Narva all muutis venelased järeleandlikuks · üle 5000 ohvri nõudnud sõda oli lõppenud · rahukõnelused jätkusid veel majandusküsimustes · Tartu rahu 3 jaanuar 1920: · Venemaa tunnustas Eesti rippumatust ja iseseisvust · määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir (Narva-tagune ja .................) · Eesti vabanes Vene välisvõlgade tasumisest ja sai 15 milj. kuldrubla Vene kullavarudest · Venemaa kohustus tagastama iseseisvuse

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand "Multikultuurne ühiskond- hea või halb?"

tihti. Erinevaid paiku külastades hakkab mõni neist lausa niivõrd meeldima, et otsustatakse sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näiteks poemüüa või bussijuht ei oska eesti keeles informatsiooni anda ega küsimustele vastata.

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Tööpoliitikast Venemaa, Kreeka ja Rootsi näitel

samas ei tehta piisavalt uuendusi tööpoliitika valdkonnas, et olukorda parandada. Hetkel kehtiv „jaanalinnu“ poliitika on suuteline jätma ilma sissetuleku, kodu ja elukohata rohkem kui üle poole vene elanikkonnast ja sina juurde ka teiste rahvuste esindajad, kes on tulnud Venemaale parema töö nimel. Lisaks on Venemaal suur hulk immigrante erinevatest riikidest, kel pole praegusel momendil samu õigusi vene enda kodanikega, sest eelkõige venelased, siis muud. 2 Vene valitsuse kriisiabi plaan näeb ette töötusega võitluseks 82 miljardi rubla eraldamist. Sellest 52,2 miljardit kulutatakse "tööturul täiendavate ürituste realiseerimiseks", muuhulgas ka elanikkonna koolitamiseks. Veel 30 miljardit töötutoetuse maksmiseks. (ŠOKK: Venemaal…2015) 1. jaanuarist 2015 on Venemaal kehtestatud alampalk 5965 rubla. Alampalk ja

Politoloogia → Sotsiaalpoliitika
6 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti aeg

Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat, 1919 ­ 1939 oli 21 valitsust, keskmise elueaga alla 9kuu. 1925 a lubati kõigile Eesti piirides elanud rohkem kui 3000 liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks ­ baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti rahvastikuprobleemid

-5. tähtsamat (teie arvamuste järgi), tooge välja põhjused ja paku lahendus: Probleem Kus ( kelle hulgas) Põhjus Lahendus enam tuntav, esinev 8 Madal iive Halb majanduse olukord, Anda noortele peredele lastega Eestlased motivatsiooni puudutus, 1 tuhat euro raha iga laste eest Venelased kindlustunne puudutus 2 Alkoholism, Venelased Tööpuudutus, isiklikud Valjult keelama alkohooli, suitsu narkomaania, probleemid tarbimist ja sisse seada surmanuhtlust narkotiku suitsetamine müümise eest

Geograafia → Demograafia
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

LIIVI SÕJA KOKKUVÕTE

sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata.  1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada  1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu  1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus  12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel  22.01.1558 Liivi sõja algus  12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte  18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu  08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet  10.1558 Ordu vastulöögi katse  13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.  31.08.1559 Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla  10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda  02.08.1560 Härgmäe lahing  21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.  09

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE

Pajusalu jt 2010 uurimuses oli küsitletud eesti ja vene üliõpilasi eraldi, võrdluse eesmärgil, Keevallik 1998 uurimuses oli tehtud erinevate linnade ja vanusegruppide kaupa. Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning generatsiooni võrra vanemaid teietavad (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Renate Pajusalu jt uurimus näitab, et eestlased rohkem sinatavad sugulasi, aga venelased mõnikord ka teietavad neid. Juhusliku kõneakti puhul teietavad inimesi nii venelased, kui ka eestlased, sama situatsioon on klienditeenindajatega. Kolleege aga sinatavad rohkem Eestis elavad venelased kui muud. Naabrite puhul on oluline ka elukeskkond. Venelased teietavad naabreid rohkem kui eestlased, kõige suurem vahe oli Kohtla-Järvel elavate venelaste ja eestlaste vahel (Pajusalu jt 2010: 210–212)

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus

Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

· 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar ­ August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi ­ vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august ­ Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september ­ 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23. septembril jõudis Narva alla ka Peeter I · 1700, oktoobri teine pool ­ alustas Vene peavägi Narva ägedat pommitamist · 1700, 5. november ­ Tallinnas maabus Karl XII koos vägedega · 1700, 7. november ­ venelased korraldasid kolm edutut tormijooksu Jaanilinnale · 1700, 16. november ­ kohtusid Rootsi väed Pühajõel rüüsteretkel oleva Boriss Seremetjevi ratsaväega, mida võideti

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand "Ebatolerantne suhtumine ühiskonnas"

Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus avaldub ka selles, et paljud inimesed on selle vastu, et Eesti riigis võimaldatakse venelastele keskhariduse omandamist vene keeles ja veel arvavad eestlased, et Eesti kanalitelt tuleks ära kaotada venekeelsed saated. Usutakse ka seda, et venelased toovad kaasa ainult probleeme ning kõige parem oleks, kui nad oma kodumaale tagasi suunduksid

Keeled → Tekstiõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva Eesti - kirjand

Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja paljud teisedki põhjused ja asjaolud teevad Eestis elades rõõmu, aga nagu alati, on kõiges heas ka midagi halba. Mis on Eestis halvasti? Kõige suurem probleem on minu kui sündinud-kasvanud tallinlase jaoks suhted rahvusvähemustega, ennekõike venelastega, mis teistes linnades nii selgelt kui pealinnas esile ei tule. Eestlased ja venelased, venelased ja eesti keel, venelased ja Venemaa meediaruum.. Kuidas lähendada meie suurimat vähemust ja jõuda teineteisemõistmiseni, kui ajalooliselt on meie suurimaks vaenlaseks olnud naaber teiselpool Peipsit? Mind kurvastab, et paljude eestlaste jaoks on venelased ,,tiblad" ja vastupidi ­ eestlased fasistid; kurvastab, et juba lasteaias algab ,,sõda" eestlaste ja venelaste vahel. Keegi ei saa kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast tunneb ennast põlisrahva vaenlasena

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millist rolli omasid eestlased Liivi sõjas?

Liivi sõda tähistab Eesti keskaja lõppu ja varauusaja algust, mis toimus aastatel 1558-1583, kus lõpuks Eesti jaotus mitme välisriigi vahel ära. Põhja-Euroopas Läänemere regioonis kerkisid esile 4 suurriiki: Venemaa, Poola- Leedu, Rootsi ning Taani. Nende 4 riigi vahele jäi väike ning nõrk Vana-Liivimaa, mis oli feodaalselt killunenud. Need 4 suurriiki võitlesidki Vana-Liivimaa pärast. 1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Venemaa ja ukraina

Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjasõda

suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivisõda

Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana ­ Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Küüditamise mälestused

lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi. Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud. Sakslased tulid 1942. aastal suure sõjaga, siis oli natuke rahulikum, hakkasid jälle sõjad peale, venelased hakkasid tagasi tulema. Siis tuli see hirmus sõda, mis tuli kui veneajal oli 1944. aastal rahumaaks Saaremaa. Vanavanaema läks teisele poole linna Saia külasse tuttavate juurde, neil sattusid karjapoisid sinna. Ta oli seal ja nägi, et Tehumardil tuled paistsid, kõik majad põletati maha, kaks nädalat oli Tehumardi lahingut. Seal oli major Miller, too sai ka Tehumardil surma ning tema tükid toodi mu vanavanema õuele ning ta maeti lossihoovi ja siiani peaks ta haud lossihoovis olema

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta

Kirjandus → Kirjandus
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjasõda

­ Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi ­ Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele ­ 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale ­ Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: ­ 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema ­ 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas ­ 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures ­ 1703

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvussuhetest 21 sajandil

Rahvussuhetest 21. sajandil Seisan turul ja otsin endale meelepärast kaupa. Olles oma ostusoovi valmis mõelnud pöördun müüja poole.Üritades oma ostusoovi väljendada taipan, et müüja ei mõista mind ja saab aru ainult vene keelest. Ostmine jääb pooleli kuna ma ei salli venelasi. Miks see nii on? Otseselt pole nad mulle midagi teinud. Rahvussuhted on praegusel sajandil oluline teema, millest ei saa kuidagi mööda vaadata. Eestlased ja venelased on põlised vaenlased. Läbi aegade on venelased meile peavalu valmistanud. Vene rahvus ei tunnusta Eesti riiki, hoolimata sellest, et 1918 aastal sõlmiti piirileping, millega kuulutati Eesti iseseisvaks. Nad on meid mitmeid kordi okupeerinud, mis näitab, et lepingud ei tähenda neile midagi. Praegusel ajastul, kus meil on oma riik ja valitsus ei saa venelased meid enam terroriseerida. Kas on see tõesti nii? Vastust pole vaja kaugelt otsida. Alles hiljuti oli tallinnas

Eesti keel → Eesti keel
101 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni ­ eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga.

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). - Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond?

valimistest rohkem Sotsiaaldemokraadid ja IRL. On ilmselge, et Tallinna linnavõim valiti taas venelaste poolt. IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venelased saama Eestis eestlastega võrdseks. Venelased peaksid õppima ära eesti keele ning lülituma eestikeelsesse meediaruumi. Pärast seda oleks võimalik ka sama poliitika kõigi jaoks. Praegu on aga välja kujunenud olukord, kus Keskerakond valitseb täielikult venekeelses meedias ning teised erakonnas selle vastu midagi ette ei võta. Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt

Politoloogia → Politoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
24
odp

Vene rahvusköök

Vene rahvusköök Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Naaberriigid on Eesti, Leedu, Soome Riigikord- föderatiivne vabariik Riigipea- president Vladimir Putin Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vene köögi iseloomustus Laialt tuntud oma delikatesside poolest ( kala, kalamarjad,seened, hoidised) Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntak...

Toit → Toitumisõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Liivi sõda 1558-1583

Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid

Muu → Humanitaarteadused
142 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

nimetama Läti punasteks küttideks ja sõdisid nõukogude võimu eest. Ideed, et Eesti võiks saada vabaks, ei olnud 1917 kevadel ja suvel veel väga olemas. See muutus alles enamlaste võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun