,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas
Gurv sõitis ka koju tagasi.(Endal oli pea laiali peas) 3.Moskvas oli lumi maas. Gurov luges ajalehti, kohanes .Möödas oli kuu ja arvas et Anna on minevik ja näeb teda vaid unes kuid siis möödus veel üks kuu aga ta oli ikka veel täiesti selgelt meeles, mis ei olnud tema puhul normaalne.Ta mõtles temale koguaeg .Tänaval ta otsis pilguga tema sarnaseid naisi , et äki ? Gurovit tüütas ära pank, lapsed ja ta ütles naisele et sõidab Peterburgi ise ka ei teadnud miks, lootes näha Annat. Läks sinna võõrastemajja ja uksehoidja andis teada kus elab Anna.Mitte sealt kaugel. (uksehoidja teadis kuna ta on mees on üks linna jõukamaid), Läks tema maja juurde , oli väga kõhkelv ja närviline ei teadnud mida teha . Ootas et järsku Anna tuleb välja aga ei .Läks tagasi hotelli. Magas ennast välja .Tuli meelde et ,,Geisa" esietendus on teatris, läks teatri lootes Annat seal kohata. Ta nägi Annat publiku seas ja
Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68. Vronski läheb rongijaama emale vastu, kohtub Stepaniga, kes ootab õde Annat. Mees jääb rongi alla: Anna peab halvaks endeks 76. Anna lohutab Dollyt (alguses oli tüli) 80. Kitty tuleb Dollyle külla, kohtub Annaga ja hakkab teda oma iidoliks pidama 86.Anna liigub kõrgseltskonnas kolmes eri ringis145. Vronski otsib teda pidevalt üles ja räägib oma armastu, sest 146. Seltskond ei salli Anna meest, kuid Annat nad armastavad. Lõpus palub Levin Ky kätt. II OSA Ky-Le abielluvad; Le jääb pulma hiljaks-kortsunud pluus(18). A-V rändavad mööda maailma
Te olete ehk kuulnud Anna õest Kittyst. Tema oli see neiu, kellega sain Moskvas esimest korda tunda läheneva sõpruse võlu, mille kohta võin nüüd öelda, et ta oli minu jaoks lihtsalt mööduv meeldimine nagu noortel ikka. Kitty oli minusse armunud tänu sellele, et pöörasin talle liiga palki tähelepanu. Neiu vanemad soovisid, et me abielluks, kuid minu jaoks oli abiellumine naeruväärne. Nii mõnigi võib öelda, et olin pisut süüdimatu, kui käitusin Kittyga nii. Annat nägin ma esimest korda raudteejaamas ja juba siis oli temas midagi tähelepanuväärset. Pärast balli muutus minu jaoks kõik. Ma armusin temasse ja ta muutus minu eesmärgiks, mis muutus algul mu jaoks kättesaamatuks. Anna mees ja Kitty muutusid minu jaoks ei kellekski, nad polnud olulised. Ma järgnesin Annale Peterburi, sest ma tõesti soovisin teda saada. Ma sättisin end sinna, kus oli Anna, ma otsisin tohutult kontakti. Oma seltskonnas ma ei kartnud muutuda
Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma sõjaväepostilt, kuid tema endised plaanid välistavad selle. Karenin tabab
sobiks. Ta ei osanud oma armastust välja näidata ja see tekitas mitmeid probleeme nii Anna kui ka Eeviga. 3. Kuidas kohtles Villu Kuusiku Eevit ja miks oli tema elu raske? (3 näidet) Kuusiku Eevit ei kohelnud Villu vääriliselt. Eevi soovis ema katusealt minema saada. Katku Jüri ehk Villu isa arvas, et Eevi pole hea minija ning ei lubanud tal nende juurde kolida. Naine lootis, et neist Villuga saab paar, kuna neil oli vallaslaps. Villu aga ihkas hoopis Kõrboja perenaist Annat. Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1. Eevi elu oli olnud raske, kuna üks mees kiusas teda. Naise kaitseks astuti välja ning tapeti kakluse teel. Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu. Eevi ihkas Villut, kuid Villu armastas tegelikult Annat
on natukene egoist ja mõtleb ainult, et saaks Annaga koos olla. Nad kohtuvad tihti Kareninite maakodus öösiti. Vronski soovib, et Anna poleks õnnetu ning siiski põgeneda, kuid Anna jaoks ongi see õnn, ta pole õnnetu. Ma arvan, et Anna varjab mõnda aega oma mehe eest, et ta on rase, aga lõpuks ta peab siiski talle seda ütlema. Ma arvan, et mees võib tunda ennast petetuna ja halvasti, sest tema siiski veel armastab Annat. Kui Vronski lahkub on ta mõttes, ta ei pane tähele, et kell on juba palju ja et ta peab võistlusele minema, aga ta siiski läheb Brjanski juurde. Ta oli lubanud Brjanskile, et läheb sealt läbi ja kui ta poolel teel saab lõpuks aru, mis kell on, palub ta siiski sinna sõita. Ta oli Brjanski juures kõigest viis minutit aga see rahustas teda kõigest sellest, mis tema ja Annaga toimus. Aleksei Aleksandrovits koos oma naise Annaga sõidavad tõllaga tagasi. Ta hakkab rääkima,
Oblonskite kodus oli kõik segi Stiiva kutsus kohale oma õe Anna, et viimane tema suhteid naisega parandaks Levin tuli linna, et Kittyle abieluettepanek teha Kitty lükkas abieluettepaneku tagasi Levin naaseb tagasi oma maamajja Esimene jagu Ballil armub Vronsk Annasse Anna lahkus kohe järgmisel hommikul tundes ballil juhtunu pärast häbi Teel koju kohtub Anna Vronskiga (loe katkend nr 1) Koju jõudes valdab Annat imelik tunne kõik polegi nii ideaalne Teine jagu Kitty tervis halvenes ja teda külastas ümbruskonnas enim kiidetud arst Inimesed märkavad Anna suhet Vronskiga (loe katkend nr 2) Anna mees Aleksei peab vajalikuks toimuvas oma naisega rääkida, kuid tulutult Levin üritab maal oma armuvalu töösse uputada Teine jagu Anna teatas Vronskile, et ta on rase mees tegi ettepaneku alustada ühist elu
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist
vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtsev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu
vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtšev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu
Vronsky mõtleb erru minekust, kuid tema ambitsioonid on tugevamad ning ta ei lahku sõjaväest. Aleksei Karenin, kes märkab Vronskyt nende suvemajas ühel päeval, nõustub lahutusega. Anna, sünnituse ajal, anub Alekseilt andestust ning ta ka annab selle. Ta jätab lahutuse lõpliku otsuse Anna kätesse, kuid Anna keeldub tema headusest ning ei küsi lahutust. Selle asemel, Anna ja Vronsky lähevad Itaaliasse Any'ga, kus nad ei tee mitte midagi. Lõpuks, nad tulevad tagasi Venemaale, kus Annat põlatakse seltskonnas, sest ta on saanud hakkama afääriga, mis oli häbiväärne. Anna ja Vronsky tõmbuvad tagasi seltskonnast, kuigi Anna julgeb minna Karenini majja oma poja sünnipäeval. Anna hakkab tundma kadedust Vronsky peale, sest tema saab vabalt seltskonnast osa võtta, kui Anna peab passima kodus põlatuna. Elu abielus toob üllatusi Levinile, sealhulgas ja tema järsk vabaduse puudus. Kui Levin kutsutakse
" Kõrboja peremees " A. H. Tammsaare Armastus või elu? Traagiline armastuslugu Tammsaare sulest. Lugu Katku Villu elust, armastusest ühe naise ja kirest teise vastu. Mis saab, kui valiku tegemine osutub liiga raskeks? Jääb peale armastus või elu? Kõrboja Annat teadis Villu ajast, kui nad mõlemad alles lapseeas olid. Nende vahel oli juba siis tugev side, sõprus, usaldus. Kõik see, mis vanemas eas aluse armastuse tekkimisele annab. Hiljem taaskohtudes, olid mõlemad kohmetud ja jälgisid hoolega oma sõnu ning liigutusi. Nende vahel oli midagi seletamatut, erilist. Nooruseas tekkinud sümpaatia ei olnud kuhugi kadunud ja süvenes nüüd suure kiirusega. Anna äratas temast justkui poisilikkust, tahet näidata oma võimu ja julgust
Keeldub lahutusest, nõuab avalikkuse ees koos olemist.. · Anna ja Vronski sõidavad maakodusse, Serjoza jääb Peterburisse. Anna on rase. · Vronski põrkab kogemata kokku Kareniniga, Karenin tahab lahutust. Anna on pärast sünnitust palavikus, Karenin halastab ja annab lahutuses otsustusõiguse Annale. Anna loobub lahutusest. · Anna ja Vronski sõidavad Itaaliasse, naasevad mõne aja pärast ja Anna saab Venemaal halvakspanu osaliseks. · Dolly külastab Annat, Anna tundub õnnelik. · Stepan viib Levini Annat külastama, mõlemad tunnevad üksteise suhtes sümpaatiat, Anna on Vronski suhtes seda enam vastumeelne. · Kitty sünnitab Levinile lapse, Levin ei tea, mida lapsest arvata. · Anna tüli Vronskiga, süüdistused mehe suunas. Palub Vronskilt vabandust telegrammi teel, hüvastijätt Dollyga, Rongijaamas rahvahulgast segadusse sattudes ja end ummikus tundvana, viskub Anna rongi ette ja sureb.
1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus
Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on. Jaanilaupäeva saabudes korraldas Anna suure jaanitule. Ta lasi kõik ümbruskaudsed inimesed sinna kokku kutsuda. Tegelikult ei olnud see ainult jaanipäeva tähistamine, see oli veel Anna Kõrboja perenaiseks saamise tähistamine ja tema sünnipäeva tähistamine mida keegi peale Katku Villu ei teadnud. Tegelikult ei tahtnud Villu algul minna aga peale mõnda viinapudelit oli ta küll valmis minema
I den historiska övermänniskoromanen Tschandala, utgiven på danska 1889 och på svenska 1897, hävdar han det relativa i människovärdet och de högre stående människornas rätt att undertrycka de lägre stående. Här har Strindberg övergivit sin socialistiska och demokratiska uppfattning. Även tidens feminism återfinns som en tråd i hans författarskap. Han gick i polemik mot både sedlighetsvänner och, som han såg det, alltför radikala jämlikhetsidéer: bland annat var han starkt kritisk till Ibsens Ett dockhem. Strindbergs relationer till kvinnor var dock allt annat än oproblematiska vilket visade sig i Giftas: kritiken mot familjen som samhällsinstitution övergår i ett uttalat kvinnoförakt. Strindberg återupptog sin tidigare roll som samhällskritiker åren efter 1900 med romaner som Svarta fanor där han angrep sina vänner, särskilt Gustaf af Geijerstam, och Götiska rummen,
Neiu keeldub, kuid Levin ei saa lahkuda, sest saabuvad vürstinna, krahvinna Nordston, Vronski ja vürst. Esimesel võimalusel ta siiski lahkub ning võtab sellest õhtust kaasa vaid Kitty naeratava näo, kui neiu Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti
blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8. Anna sõidab rongiga koju. 9. Gurov läheb tagasi Moskvasse. 10. Gurov ei suuda Annat unustada. 11. Gurov läheb linna, kus Anna elab. 12. Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. Kulminatsioon: Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. Puänt: Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda.
Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid. Oli ka traagilisi toone, mis vihjavad koduarmastusele ja vanemateigatsusele. Soome ajakiri ,,Valvoja" tegi tema luulest ülevaate ja pidas Annat Koidula kandle pärijaks. ,,Anna Haaval ei ole laia silmaringi ega vägevaid kirgi ega uusi maailmu avavat meelekujutust, aga tõesline luuletaja on ta ometi. Tema luulevald on kitsas ja ta kandlel ei ole just palju keelesid, aga ta kandlekeelte puudutamise viis on peenike ja hõrn ja iseäralik tema omadus." 1899. aastal läks Palale venna juurde ja hoolitses majapidamise eest ja mõtles luulemaailmast loobuda. Postimehes ilmus küll pidevalt tema luuletusi, kuid väga raske oli hakkama saada
Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavd kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja) kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d`Artagnan saab sõbraks nende kolmega, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. Athos on neis kõige vanem ja d`Artagnan`ile kõige rohkem sõbra eest. D`Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux`d, kellesse ta armub.! Ta saab ka mileedi (mileedi on kardinali üks ustavamaid spioone ja salaagente) saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks
ümber inimesi, kellega saaks rääkida ja arutada maailma asjadest ning kirjandusest. Tekkisid mõningad probleemid Emmiga. Eluloojakul ei tahtnud Juulius endale veel tunnistada, et oleks aeg lahkuda väärikalt oma ametilt ja näiteks loomisega tegelda. Ta tundis ennast koolis hästi ja ei soovinud oma tööd pooleli jätta. 3. Iseloomustage Juulius Kilimiti suhteid naistega (Emmi, Anna). Põhjendage, miks Kilimit ei valinud Annat. ,,Mis oli ta ometi mõelnud, kui oli Emmit rumalaks pidanud ainult sellepärast, et ta ei teadnud, õigemini, oli unustanud, mis on filosoof! Emmi oli ometi väga tark ja isegi teravmeelne neiu." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 93 ). ,,Ma ei ole lihtsalt kohane inimene kooliõpetajaks. Olen seda ametit seni pidanud ja arvanud, et see on mulle kohane. Aga see on mulle kohane olnud ainult sellepärast, et ma millekski muuks veel vähem kõlban
Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni, et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii palju kui ta armastas Jettet. ,,Ja siis torgatas mulle äkitselt pähe, keda ma ju olin kõige selle juures pimeduse ja sõnatuse varjus mõelnud...Mitte teda. Vaid Jettet! [---] Ja ma olen Anna ning Jette püüdmatu sarnasuse toel kogu aeg ja eriti meie kõige ligemail minuteil mõelnud Anna asemel ikka ja alati seda õnnetut ja nutust, seda minu poolt äratõugatud, kuid aina ihatavat last... [---]
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19
nii selge nagu a oleks kohtunud Annaga eile. Ja mälestused elavnesid üha enam. Anna ei ilmunud talle mitte unes, vaid käis kõikjal tema järel nagu vari ja jälgis teda. Gurov tahtis väga oma mälestusi kellegagi jagada ning ükskord ta mainis oma partnerile (kroonuametnikule), et ta kohtus Jaltas ühe vapustava naisega. Detsembris seadis Guro end reisivalmis ja naisele ütles, et sõidab Peterburgi. Tegelikult sõitis S-I. Tal oli kange tahtmine näha Annat. Ta saabus S-I hommikul ja võttis endale võõrastemajas parima numbritoa. Ta läks Anna maja juurde loote Annat näha, kuid ei näinud. Talle meenus, et esimest korda etendatakse "Geisat" ning ta sõitis teatrisse. Teater oli rahvast täis. Saalis istus ka Anna. Kui Gorv teda vaatas, tõmbus ta süda kokku. Anna ei tulnud siia üksinda- koos oma mehega. Esimesel vaheajal läks mees suitsetama, Anna jäi istuma. Gurov läks Anna juurde ja ütles talle: "Tere!". Anna vaatas teda ning mõlemad
Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIIIga. Prantsusmaa kuningas Louis XIII ja kuninganna Anna Anna ja Louis XIII olid väga erinevad ja nende abielu ei olnud õnnelik. Õukondlased umbusaldasid Annat kui hispaanlannat. Koos oma kaaskonnaga Louvre'isse elama asunud Austria Annale said osaks kõik kohased auavaldused, kuid ta oli hüljatud. Asjad hakkasid arenema alles pärast Louis XIII riigipööret oma ema vastu 1617. aastal. Louvre`i loss Buckinghami afäär Aastal 1625 sõitis Anna Inglismaale. Selle reisi ajal kurameeris Buckinghami hertsog temaga. Kuuldused
See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena.
Vronski naaseb hotelli koos vürstinna Oblonskajaga, ta on vana, vallaline Anna tädi, kellel on halb maine. Anna teatab, et tal on plaanis minna õhtul ooperile. Vronski palub tal mitte minna, hoiatab teda, et kõrgseltskonna inimesed teatris hakkavad teda põlgama ja alandama. Vronski usub, et Anna soovib sihilikult provotseerida ja solvata tavapärast ühiskonda. Siiski Anna läheb ooperile. Vronski järgneb hiljem ja vaatab õudusega, kuidas Annat kõrvalloozis olev tuttav solvab. Anna naaseb koju vihase ja meeleheitlikuna. Vronski rahustab teda oma armastusega ja nad sõidavad maale. 6.osa Dolly, tema ema vürstinna Scherbatskaja ja Dolly lapsed veedavad suve Levini ja Kittyga Levini maal. Kitty sõbranna Varenka ja Levini vend Sergei on ka seal. Sergei ja Varenka hakkavad üksteisele meeldima. Sergei fantaseerib temaga abiellumisest. Ühel päeval lähevad nad koos seenele, ning üks hetk nad
uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba. Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud. Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub
abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga. Gennaadi Treifeltiga kohtumine aitas Juuliusel aga mõista, et tal pole kuhugi minna, sest teda ootab koju armastav naine. Ta otsustas esimese rongiga tagasi Tallinnasse sõita ja Emmile sellest vahejuhtumist mitte kunagi rääkida. Taaskord ohverdas ta oma õnne Emmi nimel. Juulius teadis, et kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab
Ta tundis need jalajäljed ära aga ei suutnud tuvastada täpselt kelle omad need olid. Kojujõudes järvelt küsis ema et kelle jalajäljed need seal rannal olid aga ema ei osanud talle vastata. Paar päeva hiljem toimus järveääres suur pidu ja seal olevat isegi Anna käinud ja tantsinud küla poistega. Aga Villu ei käinud seal ega tahtnudki minna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem. Kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein otsustada oma tütrele. Jaanipäeval oli ka Anna sünnipäev,aga seda ei teadnud mitte keegi.
samas seltskonnas. Silma jäi ka see, et peale sünnitust ja haigust ei oleks nagu Annal ja Vronskil last olnudki mindi Itaaliasse jne kuid lapse eest hoolitsemist või midagi muud, mis oleks tõestanud lapse olemasolu, polnud. 4. LAVASTUS SARNASUSED FILM Kaasakiskuvam, Anna osatäitjad mängisid Jäi kuidagi kaugeks emotsionaalsem. Annat väga sarnaselt Anna võib-olla oli asi ka lihtsalt Vronski tundus palju oli mõlemas ühesugune. ajas, millal see film tehtud sõbralikum ja avatum Mõlemas keskenduti vaid oli, siiski väga vana film. Priit Võigemast jättis Anna loole ja ei kaasatud Vronski oli palju tõsisem Vronskist väga kõrvalliine. ja tundus kuidagi kahtlane heatahtliku mulje
tänapäeva sees. Inimesed elavad ikka muredes ja rõõmudes, see teos toob välja just paljude inimeste rõõmud ja mõnede õnnetused. Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1
tänapäeva sees. Inimesed elavad ikka muredes ja rõõmudes, see teos toob välja just paljude inimeste rõõmud ja mõnede õnnetused. Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1
Ta suhtub oma abikaasasse üsna üleolevalt, peab teda lakeiks. Esialgu plaanib Gurov Annaga vaid pisikest igavust peletavat seiklust. Mida kauem nad aga suhtlevad seda sügavamaks muutuvad nende tunded. Kuigi Anna peab oma seiklust Guroviga valeks ja arvab, et sellega ei peta ta oma meest vaid ennast ei suuda ta ka suhet lõpetada. Ta teeb endale etteheiteid, arvab et Gurov ei pea temast lugu. Kui nad oma endiste elude juurde tagasi on sunnitud pöörduma ei suuda Gurov Annat unustada, nagu oma varasemaid armukesi. Gurov ei suuda enam rõõmu tunda oma senisest elust ega seltskonnast kellega ta suhtleb. Ta sõidab Peterburgi Annaga kohtuma. Ka Anna ei ole Gurovi unustanud. Nad otsustavad edaspidi kohtuda Moskvas. Anna valetab oma abikaasale et käib Moskvas arsti juures, tegelikult aga kohtub seal Guroviga. Kuigi nad kohtuvad tihti ja armastavad teineteist on nad tegelikult sügavalt õnnetud. Nad saavad aru et ei saa oma elu muuta ja peavad ka edaspidi vales elama
8. Suur Munamägi Suur Munamägi är störstabergi Estlandochi Baltikum Det ligger påHaanja höglandnäraHaanjaby vid Vasknasjö Det höjdär 318m. Det ligger i Võru provinsi Estland På Suur Munamägi toppen ligger i 1939. år färdigstekt (valminud) utsiktstorn (vaatetorn), som höjdär 30m. 9. Valge daami päevad i Haapsalu (Vit dam dagar) Pådedagar kan man göraochtittapåmånga olikasaker: orkestrar, bander, dansarer från Estlandochfrån annat, bilartävling, styrkatävling, stickningtävlingosv. Vit damär legend Det är varjeår i augusti PÖFF PÖFF är Mörka Natter Filmfestivaler Där kan man tittapåmångaolika interessantafilmer Det är i alla största stader i Estland Det är varjeår Tack för alla!
Anna oleks võinud linna jääda! A. H. Tammsaare teos ,,Kõrboja peremees" räägib Villust, kes peale pikki aastaid kohtab uuesti oma lapsepõlvesõpra Annat, kes on linnast naasenud ja asunud otsima Kõrboja talule peremeest. Kuidas oleks elu kulgenud siis, kui Anna oleks linna jäänud? Kui Anna oleks linna jäänud, poleks Villu olnud nii sant nagu ta seda oli. Oma teise silma ja mõned sõrmed kaotas Villu just tänu sellele, et tahtis Anna auks Kivimäel kive õhku lasta, kuid midagi läks valesti ja ta jäi veel sandimaks. Võttes arvesse seda, et kui Anna poleks Kõrbojale tagasi tulnud ja oleks edasi
Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava Annaga, kes nüüd Kõrbojale perenaiseks saanud oli. Annal oli plaanis endale Katku Villu peremeheks küsida, kuid niikaugele ei jõudnud ta oma plaanidega enne Pähklapüha, kus Villu juba poolenisti sant oli. Annat see ei huvitanud, et Villu pool pime ning parem käsi vähe vildakas oli. Anna pakkumine oli küll ahvatlev, kuid kahjuks Villu keeldus. Villu ei tahtnud olla Kõrbojale peremees, kes ei saa ise millegagi hakkama vaid käsutab koguaeg teisi. Ta ei tahtnud, et perenaine saaks endale sellise mehe. Tal oli enda pärast häbi. Villu otsustas, et ei suuda enam nimodi elada ning võttis endalt elu. Katku Villust jäid maha tema leinavad vanemad. Villul oli ka Eevi, kelle pärast
hingel. Inimese keerukus on sõltuv ka indiviidi iseloomust ja olemusest. Nõrkadel ja madala enesehinnanguga inimestel on rohkem probleeme oma isiksuse väljendamisel ja enesekindlusega, kui tugevatel. A.H.Tammsaare teoses "Kõrboja peremees" on füüsilise puudega Katku Villu armunud rikkasse peretütresse Annasse, kuid otsustab siiski vaese tüdruku Eeviga jääda. Ta tunneb Eevi ees süümepiinu ja arvab, et ei vääri Annat. Sama probleemi all kannatavad paljud inimesed. Nad arvavad, et ei vääri armastust ja head elu, kuid tegelikult väärivad seda kõik. Seega võib öelda, et inimhing on keerukas, täidetud erinevate emotsioonidega: rõõmuga, kahetsusega, ahvatlusega, süütundega. Need on enamjaolt tingitud olukordadest, mis igaüks on läbi elanud. Inimesed on erinevad, mis tähendab, et kedagi ei maksaks enne usaldada, kui ollakse kindel tema tegelikus olemuses.
venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range
sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu.
Samal ajal tuli Levini juurde tema vend ning nad pidasid jahti ja rääkisid elust. Dolly kolis suvel maale, kuna tal oli rahaga kitsas. Dolly püüdis veenda Levinit, et too hakkaks uuesti Kittyga suhtlema, kuid keeldub. Stepan kutsub kõiki õhtusöögile, kuhu olid kutsutud ka Levin ja Kitty. Seal palus Levin Kittyt naiseks ning nad kolisid Levini maale elama. Aleksei, Anna mees, oli ükskord näinud Vronskit külastamas Annat ning Aleksei tahtis lahutust. Hiljem Anna ja Vronski suhted halvenevad. Nad leidsid alati mingi põhjuse mille üle tülitseda. Anna tahtis minna maale elama, kuid Vronski tahtis algul ema külastada. Anna süüdistas teda ema eelistamises. Anna kirjutas Vronskile, et tahab temaga raudteejaamas kokku saada. Enne seda käis ta Levini ja Kitty juures. Raudteejaama jõudes tuleb Annale meelde esimene kohtumine Vronskiga ning hüppas raudteele ning suri. Vronski satub depressiooni
Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei luba noortel omavahel suhelda. Anna ema leiab, et Anna peab sellistest inimestest eemale hoidma. Toomas on väga õnnetu, sest isa põhjal otsustatakse ära ka tema enda iseloom. Lugu lõppeb sellega, et Kalju viskab Toomase kodust välja, sest ta polnud nõus minema tööle. Õnneks saab Toomas omavalitsuse toetusel koha õpilaskojas, kus ta saab normaalselt edasi elada. Antud loo puhul saab kõige paremini analüüsida lapse ja vanema suhte mõjusid ning vanemlikke stiile
blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8. Anna sõidab rongiga koju. 9. Gurov läheb tagasi Moskvasse. 10. Gurov ei suuda Annat unustada. 11. Gurov läheb linna, kus Anna elab. 12. Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. Kulminatsioon: Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. Puänt: Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda.
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud
,,Kõrboja peremees`` A.H. Tammsaare Willut ja Annat ühendavad ja lahku viivad tegurid. Kokku viivaid tegureid ei olnud siin raamatus kuigi palju ,kuid lahku viivaid tegureid oli tõesti palju.Kuna Villu oli vangis istunud oli teada , et ta satub alati pahandustesse mõtlemata tagajärgedele.Villu oli salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattus.Samuti külarahvas polnud temast just kõige paremal arvamusel.
Eevi aga samal ajal sammus väikese Villuga Kõrboja perenaise juurde,et paluda Annal vigane ja sant Villu talle jätta.Juba poja pärast. Kuid rääkida jõudsid nad kõigest, peale Villu. Eevil polnud julgust,ning tõi ettekäändeks ema,kes lamab surivoodil. Kui käte jõudis pählapüha ja inimesed metsas kilkasid ning karjusid,huvitus ka Villu,kes iseenese teadmata sammud platsile suunas. Seal olles jootsid talle tema vihamehed viina ja keerutasid jalga,kuniks Villu märkas Annat. Ning õhtu jätkus Anna seltsis tantsides kuni kukkumiseni,ning siis sai Villu aru, et vihamehed teda alandasid.Jootsid oma viina,tantsisid nii et kuued maha sai visatud. Annaga Kõrboja poole sammudes,vaikisid mõlemad,Villu nagu peksa saanud krants. Järvel Anna kutsus Villu Kõrbojale peremeheks,kuid mida see sant ikka, niisuguses kohas nagu on seda Kõrboja,peale hakkaks.Kuid Anna ei jätnud,nuttis ja palus. Villu kallistas Annat ja lubas paari päeva jooksul teada anda
saladuse poja kohta. Eeduard Saalemi naine Alice Saalem suri. Oli alanud sõda. Üheksas peatükk Emmi ja Anna vahel oli sõnelus. Emmi kahtlustas, et Annal oli Juliusega suhe. Anna tunnistas, et armastab Juliust, kuid ei petaks iialgi oma õde. Peale seda ei külastanud Anna enam oma õe perekonda. Julius mõtles oma abielu peale ja jõudis seisukohale, et oleks pidanud kellegi teisega abielluma. Ta plaanis taas kirjutama hakata. Ta külastas Annat. Nad vestlesid Juliusega abielust. Neile tuli vastu Leonoore Paagland, kuid kumbki ei tundnud teda ära. Anna sõitis Peterburgi. Enne kirjutas ta Juliusele veel kirja. Julius kirjutas ka vastuse valmis, kuid põletas selle ära. Kümnes peatükk Eeduard Saalem lahkus rongiga ja jättis poja Raouli Marie hooleks. Esimesel koolipäeval peale tööd koju jõudnud, leidis Julius eest nutetud silmadega naise. Valeerius oli kadunud. Juliuse ja Emmi
annaabi.ee 
