Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silm...
KALLIS MIKAEL MARJA LEENA TIAINEN Mari-Liisa Belohvostova 8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid...
Raamatu "Kallis Mikael" kokkuvõte Autor Raamatu autor on Marja-Leena Tiainen. Ta on Soome laste- ja noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo...
docstxt/134791899696.txt
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada
Mogri Märt- Juudi pärane, kõva, kangekaelna isekas Mari- Mogri Märdi pruut, armastav, depressivne. Märt- Sama sitke kui ta isagi, hooliv ja mõistev inimene kes teeb ükskõik mis võttab, et oleks ta ühiskonnas rahulolu. Miili- siiras heatahtlik ja kahtlemata kaunis Mogri märdi Mäidu- Kartlik, pelgav Miili ja Pärnu lapseke. Masa Ants- Vaene kuid õiglaslik Leena Lond- Emotsionaalne, inimlik, sõbralik kuid ka argpükslik Masa Antsu tütar Peeter Pärn- Ehk Kaupmees Pärn, Leena peika, kaval ja rahulik, sisemiselt ahne inimene mulle näib. Anu- Vana inimene, Leena sõber ja Räätsa talu teenijanna Marjapuu-Habemeke ja töömees Urjandik-Mõistlik ja sümpaatne linna kodanik 7. Põhisündmused, süzee Esimene vaatus Lugu algab Räätsa talus mis kuulub Mogri Märdile kuid kus tegutseb Noor- Märt ja talle Mogri Märdi poolt Masa antsu võla tasumiseks perenaiseks pandud Leena. Noor-Märt on armunud Leenase arvates, et tema tast peoloomast
pääses Huhuu oma puurist välja ning kui tal igav hakkas, siis kiusas ta Popit väga jõhkral viisil. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnudki enam koju ning Popi pidi leppima Huhuuga. Pärast seda kui Huhuu Popile ühe lihakäntsaka oli toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed: Peategelane Leena oli oma vanuse kohta veidike lapsik. Leena, kes oleks pidanud juba oma lapsi kasvatama, pühendas oma emaarmastuse kolmele nukule. Jälgides oma nukke seal vanade toomingate all, kuulis ta äkki inimeste naeru ja rohu kahinat jalge all. Need olid Marie ja Kusta, kes miilustasid vanal mesipuul. Leena seda ei sallinud ning äkitselt oli ta justkui solvunud, pettunud Maries ja Kustas, et nood nii häbiväärselt seal tegutsesid
Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas nad elama hakkavad ning et Leena, kui vaene inimene ihkab vaid noore Märdi raha. Leena ja noor Märt püüdsid Mogri Märti iga hinna eest ümber veenda, isegi ta naine Mari oli poja poolt, kuid abitult, kuna Mogri Märt ei kuulanud kedagi. Ta arvas vaid seda, et noor Märt on otsustusvõimetu
Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. ,,Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom
abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid, mis ei lõppenud hästi... Hiljem läks Miili koos oma armastatud mehe Peetriga Venemaale. Mogri Märt ehitas endale sel ajal uut maja, kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia raud-rahakapi. Mõne aja pärast tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli lapse saanud ja neil Peetriga olid kõik plaanid luhta läinud ning neil polnud isegi süüa. Miili suri, tema laps jäi Leena kasvatada. Tõusis torm ja pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel, mis plahvatas ning nii hukkus noor Märt. Mõned aastad hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse
mäestiku, idas Jenisseiga. Ulatus põhjast lõuna poole 2500 km, läänest ida poole 1900 km. 2 Peamised jõed on Ob, Irtõs ja Jenissei. Taimkate on tundra põjaosas, taiga keskosas ja stepp lõunas.Lauskmaal on suured nafta ja maagaasi varud. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on põhjas -28°C, lõunas -16°C, juulis vastavalt 4°C ja 22°C, sajab 200- 500mm aastas. 1.1.2.Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Läänest piirneb ta Lääne-Siberi lauskmaaga, põhjast Põhja-Siberi madaliku, idast Verhojanski aheliku ja Kesk- Jakuutia madaliku ning lõunast Lõuna-Siberi mäestikega (Ida-Sajaanid jt). Kesk-Siberi kiltmaa keskmine kõrgus on 500 kuni 700m sügavate orgudega liigestunud kulumistasandik, millel on laavaplatoosid ja intrusiivseist kivimeist jäänukkõrgendikke. Kõrgeimad punktid on Kameni mägi (1701 m) Putorana platool ja Jenissei mäestik (1104 m)
VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest. Lipuvere peremees Mart on tüdrukutele valinud
Vigased Pruudid Autor: E.Vilde Elasid kord tüdrukud kelle nimed olid Leena ja Miina. Ühel päeval nad nutsid, sest nende taat oli Mulgimaal käinud ja kaks peigmeest kaubelnud. Tüdrukutel olid aga juba armukesed valitud. Nii plaanisid tüdrukud oma armukestega mängida peigmeeste saabumise ajaks sante. Külalised pidid saabuma laupäeval, kui Leena ja Miina taat oli Möldrisse kaarte mängima läinud. Kui peigmehed pruute nägid olid nad ehmunud. Nad arvasid, et neid oli petetud. Tüdrukud kutsusid härrasmehed sööma. Miina kõrvetas meelega liha ära, pillas maha ja pani panni peale tagasi. Leena tõi piima, lõikas näppu ja pistis näpu piima sisse. Kuna leib oli ainuke puhas asi, siis asusid härrasmehed seda sööma. Enn soovis koheselt lahkuda, kuid Jaak ei lasknud sellel juhtuda
Kaitsekõne Prügikollile Tere kohus ja vandekohtunikud. Tervist pealtvaatajad. Mina kui kaitsja esindan Ivo Kaalikat kaitsekõnega. Ivo on ,,kerjus" ning tema kaitseks saab kohe öelda , et ta arvas, et tal pole midagi kaotada kui varastab poest endale eluks vajalikku söögikraami. Ivo ise muutus prügikolliks 5 aastat tagasi kui lõppes tema esimene abielu. Abielu ise oli väga rutakas ning sai tehtud mõningaid ennatlikke otsuseid. Ivo naine Leena oli viiendat kuud rase kui abielu toimus. Laps oli loomulikult Ivo oma. Kui laps lõpuks sündinud oli hakkaski kõik allamäge minema. Kuna Ivol ei olnud väga tasuv töökohta ja Leena ei saanud raseduse tõttu ültse töötada siis sissetulek ei olnud eriti suur. Lapsele kulus väga palju energiat ja raha. Seetõttu tekkis Ivol stress ning ta hakkas jooma ja veetis enamuse oma ajast kasiinodes, et kodust võimalikult kaugele pääseda
aastal Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt tänu tema vanemale vennale Iljale, kes oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles
Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab.
Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus:
Esther injured her. Then Sister Abigail, the head of the orphange, warned Kate and John that bad things always happened when Esther is around.Esther heared that and she killed her, after she left in her car.She killed her with hammer. Kate discoverd that something was very wrong with Esther. Kate found out that Esther came from the Saarne institute from Estonia. Kate got very serious warning from institute. Esther was 33 year old woman called Leena klammer. Leena killed John with knife. And want kill Kate too. But that attempt failed because Kate killed him. I think that was typical horror. Altough it was quite intresting movie, there was predictable end of story. This is the best horror that I have ever seen. Most I like that there was connection with Estonia.
Kallis Mikael Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale. Kes elab seda kõige raskemini üle. Kui Roosa saab tema surmast üle ning hakkab sõbrustama tema vennaga, mille üle on Mikael rõõmus. Oma matusete kohapealt on tel hea meel, et need peeti Luu...
Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.
Kodust läks hiljem minema ka Märdi tütar Miili, kes abiellus Peetriga. Peetri tegelaskuju mulle näidendis meeldis ta suutis Mogri Märdi tigedaks ajada ning teda õrritada. Märdile laste kodust lahkumine eriti korda ei läinud, küll aga oli väga kurb laste ema. Hiljem tuli Miili tagasi, kuna neil olid Peetriga plaanid luhta läinud. Neil polnud isegi piisavalt süüa. Miili aga suri, kuna pidi tagasiteel palju külmetama. Pärast Miili surma jäi Peetri ja tema lapse kasvatamine Leena ülesandeks. Märt lasi ehitusmeistril ehitada uue maja ning esimese asjana pidi sisse minema ta rauast rahakapp. Uude majja lõi sisse aga äike ning maja põles maha. Põlemise koha pealt meeldisid mulle heliefektid ning valgustuse õige kasutamine. Etenduse lõpp aga võrreldes teosega minu arvates hästi ei õnnestunud. Ära oli jäetud lõpuosa poleemika. Pärast rahast ja varast ilma jäämist oli Märdi mõistus küll kadunud, aga ahnus oli talle alles jäänud.
hoiatatud. Majas elab vana naine, pime poiss ja noor tüdruk. Õhtupimeduses lähevad poiss ja tüdruk mere äärde, et kohtuda Jankoga mehega, kes aitab salakaupa üle vete vedada. Kui Petsorin jõuab nende tegevusele jälile hakkab tüdruk teda võrgutama ja proovib uputada, kuid ei saa hakkama. Järgmine öö tüdruk ja Janko põgenevad, pime poiss jääb maha. Petsorini asjad on varastatud. 5. Vürstitar Mary Petsorin Grusnitski doktor Verner - Leena Petsorin jõuab uude linna. Grusnitski Petsorini vana tuttav armub vürstitar Marysse. Petsorin käitub vürstitariga kohatult, kuid võrgutab neidu salamisi. Mary armubki Petsorinisse ja Grusnitski on Petsorini peale vihane. Linnas peatub ka tüdruk Leena, kes on Petsorini ammune armastatu. Kord, kui Petsorin kohtub salaja Leenaga, põrkab ta pimedas Grusnitski ja mõne mehega veel kokku, kes peavad teda vargaks. Petsorin lööb üht meest ja põgeneb
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Sea...
II Käändkond Meessugu: AINSUS MITMUS Kesksugu: III Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS tähistab Koos tegusõnadega objekti (? ?) (?) > Leena kirjutab kirja Suunda koos liikumisverbide(, , , ) ja eessõnadega (, , ) (?) > Nad läksid staadionile Koos asukohaverbide(, , , ) ja eessõnadega (, )suunda (?) > Pange raamatud kasti Koos eessõnadega (, , , ) aega ( ?) > Neljapäeval on Aljosal palju tunde. Ilma eessõnadeta kestvust ja mingi tegevuse sagedust ( ?) > Nad töötasid terve aasta
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük
August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne.
vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid. Rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii Augusti vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena. Tema memuaarides oli vanaema Truuta. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem
MARIA UNDER Eesti keele referaat Juhendaja: Maria Under Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich (Priidu) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal
Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis;
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees.
jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka ning tal on huvitav riietus ja välimuslik stiil. Koostaja nimi: Klass/õppegrupp Kuupäev
Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees
10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga,
Johannes Vares-Barbarus Olga Suhhanova Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama asunud. Raanil tütre juures oli oma vanadusaastad veetnud ka kirjaniku isa Jaak. Tema töö 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommun...
Marie Under Ksenija Melnikova Karina Spoda 10.a Marie Under sündis 27. märtsil aastal 1883 Tallinnas ja suri 25. septemberil aastal 1980 Stockholmis Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli 5 last Evangeline, Gottried , Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid"
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · ...
Marie Under ( 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning
sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928)
OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid.
.........................................................................................................11 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata)..................................................................... 11 2.2.2 Liisa Roose.........................................................................................................12 2.2.3 Mari Roose......................................................................................................... 12 2.2.4 Leena Roose....................................................................................................... 12 2.2.5 Ann Roose.......................................................................................................... 13 2.2.6 Emiilie (Roose) ja Peeter Tints.......................................................................... 13 2.2.7 August Tints....................................................................................................... 14
Saatke kiri aadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Pidu algab 26. detsembril, kell 16. Pidu algab 26. detsembril kell 16. Järgmine etendus on Pärnus, 22. oktoobril. Järgmine etendus on Pärnus 22. oktoobril. Dokument on allkirjastatud Tartus 20. juunil 2003. aastal. Dokument on allkirjastatud Tartus, 20. juunil 2003. aastal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga, kogu Saaremaal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga kogu Saaremaal. Mina Leena Lõhmus volitan .. Mina, Leena Lõhmus, volitan .. Ta on kohal kogu nädal, välja arvatud laupäeval. Ta on kohal kogu nädal välja arvatud laupäeval. Toimetame mitmesuguseid tekste sealhulgas ilukirjandust. Toimetame mitmesuguseid tekste, sealhulgas ilukirjandust. Hele Kõrve, andeka näitlejana, on loonud mitu huvitavat rolli. Hele Kõrve andeka näitlejana on loonud mitu huvitavat rolli.
Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse
vaeva nägema kuna ta suri natukese ajapärast, nii kui nii ära. · Kes oli tegelikult see nn poeg ( lähtu surnuaial toimunud vestlusega)? Olles seda novelli lugedes arvan mina, et see kes oli nn poeg oli hoopis selle poja tapja. ,,Toome helbed" · Kas saatuslik armastus? Miks? Ei ole, sest see nn saatulsik armastus ei muutnud tüdruku elu. · Mida sümboliseerivad novelli lõpus langevad toome helbed? Võibolla seda, et Leena viimane loodus Vidrikult vastu armastust oli kadunud. ,, Popi ja Huhuu" · Oskamatult kasutatud vabadus? Ma arvan, et ei ole oskamatu kuna Huhuu sai kenasti omale söögi leidmisega hakkama, lisaks sellele sai veel ka endale nn meelelahutust(alkohooli näol) ja tõi isegi Popile vahest liha. · Alistuv headus ja võimukas kurjus? Algul Popi vihkas huhuud, aga kui ükskord oli
• Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
