Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele
Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Ristimises saame Kristuse Kiriku liikmeiks. Ristimisega kaob inimeselt patt ja ta saab õndsaks. Erinevates usuliikumistes toimuvad ristimised erinevalt. Ühiseks nimetajaks on siiski aga veega pühitsemine. Peetakse õigeks, et veega pühitsedes peaks ristitavat täielikult vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad võimalused olemas, näiteks basseini näol, siis üldjuhul toimub ristimine kolmel korral vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus
aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt
Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile Claude Monet 1840-1926 Tema oli impressionismi rajaja ja peaesindaja. Mõned faktid tema kohta. Ta sündis katolikus peres aga mingi aeg tundis et ta ei usu jumalat ja ta sai ateistiks. Monet vihkas modernset kunsti. Talle ei meeldinud traditsionaalsed tehnikad. Talle meeldis kõige rohkem oma pere maalida. 30 aasta jooksul maalis Monet 250 õlimaali. Ühel hetkel proovis ta teha enesetappu, uputades end Seine'i joke, sest ta ei suutnud oma arveid maksta. Üks tema maal müüdi 2008. Aastal maha 40 miljoni dollari eest. Sel aastal müüdi Londonis kunstioksjonil maha Monet' maal 35 miljoniga
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel
450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil. Kui Lassus suri, asendub madalmaade vokaalpolüfoonia stiil juba uuega. Lassuse mõju katolikus kirikumuusikas jäi võrdlemisi nõrgaks, kuigi panus oli väga suur. Tänu paljudele õpilastele ja väljendajatele oli väga suur tema tähtsus saksa muusika järgnevale arengule(Bach ja Hendel).
seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill.
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu
Dorothy Orem'i enesehooldusteooria Sissejuhatus Elulugu. Enesehoolduse põhimõtted. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid. Põhiteosed Elulugu D. Orem sündis USA-s Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. Suri aastal 2007. Orem'i õendusalased õpingud algasid Providence Haigla Õenduse Koolis 30ndatel aastatel. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis. Orem sai oma esimese õe töö kogemuse aastal 1940, töötades operatsioonitoa õena. Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad: Claudio Monteverdi – Itaalia Henry Purcell – Inglismaa Antonio Vivaldi – Itaalia Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence Haigla Õenduskooli direktor ja ka Providence
Al Capone (17. jaanuar 1899 Brooklyn, New York – 25. jaanuar 1947 Florida) oli Ameerika tuntuim gängster ja suurim avaliku korra rikkuja Ta mõlemad vanemad olid austatud inimesed, isa töötas juuksurina, ning ema oli usklik, elu lõpuni. Kokku oli Al Capone'il seitse venda ja kaks õde Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, Teismelisena tegeles Al vargustega ja vajadusel kasutas rusikaid. Capone käis väljaviskamiseni 6. klassis Katolikus koolis. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat. Pärast koolist välja viskamist, üritas ta elada ausat ja korraliku elu, töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas Capone kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mida valitses mees nimega Johnny Torio, kellega sai ta kiiresti sõbraks ja kes muutus Ali iidoliks. Vaatamata otsusele liituda
tagasivõitmiseks..... Ignatius Loyola (1491-1556) Rajas jesuiitide ordu ehk jeesuse ühingu. Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte. Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas.
Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal?
Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal, mille päästmiseks loodi
Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks. 2. Jan Hus oli tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Jumalateenistus peaks olema emakeeles. Armulauas antakse kõigile veini, mitte nagu katolikus kirikus, kus ilmalikudpidid leppima ainult leivaga. Martin Luther(1483-1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated
Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521
Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu. Luhter pani kahtluse alla põhimõtted: · indulgentside kritiseerimine · kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda. Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles. Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja
Sume on öö Francis Scott Key Fitzgerald sündis 24.september 1896. aastal Kesk-Läänes Minnesota osariigis. Tema isa Edward Fitzgerald oli pärit Marylandist, ema MAry MCQuillan oli toidukaupade hulgimüügiga rikkaks saanud Iiri immgrandi tütar, Fitzgerald kasvas üles katolikus perekonnas. Fitzgeraldi haridustee sai alguse St. Pauli koolist,kus ilmus tema esimene trükitud kirjutis, kooliajalehes avaldati tema detektiivilugu, ta oli kõigest kolmeteist aastane. 1911-1913 käis Fitzgerald Newman Schoolis, mis oli katoliiklikettevalmistuskool New Jerseys. Sellel ajaperioodil tutvus ta Cyril Sigourney Webster Fayga, kes märkas ja arendas poisi andeid,kinnitas tema eneseusku ja suunas kirjaduslikku maitset.
"Nooruse maagilised sarved". 1897. aastal , olles 37. aastane, pakuti Mahlerile direktori ametit Viinis Riigiooperis, mis oli kõige mainekam positsion Austria Impeeriumis. See oli riiklik ametikoht ning Austria- Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud sellistel ametikohtadel töödata juudid. Mhler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnudega kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi ümberastumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katolikus kirikus, kus ta ka õppis klaverimöngu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. 1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele
haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarset portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelites nissides- nn. kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul ning 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminister Abbey. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses levis seal aga ka omapärane inglise varagootika, millel on rida erijooni-
sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust. *See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada. Ka kirik toetas teda ja pigistas silma mõne koha pealt kinni. 10. SAALI ÕIGUS see kujutas endast kirja pandus saali frankide tavaõigust. 11. Nn Laiskade kuningate ajastu oli 7. sajandi keskpaigast alates.
mõne väikese riide ja kanga tükini. *Religioon Judaismis kaetakse pead aukartuses jumala vastu. Juudid kannava väikest mütsikest või lapikest pea tagumises osas, mille inglise keelne nimetus on kippah või yarmulke. Mõned mehed kannavad seda kogu aeg, mõned aga ainult pühakojas. Traditsioonilised juudi naised katavad oma juukseid erinevat moodi: pearättidega, juuksevõrkudega, parukadega. Saranane peakate juutide omale on ka Rooma katolikus vaimkonnas, seda kutsutakse zucchettoks. Muude apostellikude peakatete hulka kuuluvad mitra, biretta,kardinali müts ja paavsti tiaara. Õigeusu vaimulikud ja mungad kannavad tihti skuufiat, kamilavkat või klobukit. Kardinalid kannavad punast peakatet või kardinali birettat. Sikhismi uskujad kannavad turbaneid. Islamimaades, hidzaabi või pearätti kantakse naiste poolt, sest seda peetakse seal kombelisuseks. Moslemi mehed kannavad ka väikest peakatet, mida kutsutakse kufiks või taqiyaks
Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3
Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht Paavst roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kiriku üle Palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile Refektoorium söögisaal katolikus kloostris Reliikvia püha säile Seekel Iisraeli rahaühik (ISS). Juudas Iskaariot reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest Sibüll vanakreeka ja rooma naisennustaja, kes kuuleb kaugusest kostvaid hääli, on Kristuse tuleku ettekuulutaja Stigmad (piste, arm, märk) Kristuse viis haava ehk Jeesuse kätel, jalgadel, kehal olnud armid. Vanal ajal ka põletusmärk orjade või kurjategijate kehal Kreeta-Mükeene kultuur ehk Egeuse kultuur Kiilkiri maailma vanim kiri
Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud.
Rõhutab ligimesearmastust , sallivust ja õigust neist vabaneda.. 2) Mahajaana – Põhja-Budism – tõeline Mina leitakse siis, kui on loobutud petteMinast..Mahajaana sisestab rahvale usku, et budade ja bodisattvade ( ideaalid) abiga jõutakse paradiisi. LÄÄNE- JA IDAKIRIKU järk-järgulise lagunemise põhjustas Rooma riigi lagunemine lääne- ja idaosaks. Läänes tekkis paavst aga idas sellist võimu ei saavutatud.. Lääne (rooma- katoliku) ja ida (kreeka-õigeusu) erinevused: 1) Katolikus kirikus püha vaim lähtub jumal- isast ja jumal-pojast, õigeusu kirikus aga ainult püha-isast 2) Katolikus kirikus on pattude lunastamise praktika. 4) Õigeusk ei tunnista Neitsi Maarja patuta eostamist 5) Õigeusk ei tunnista paavstide ilmeksimatust usuasjades. Katoliku kiriku kombetalituste erinevused õigeusu kirikuga võrreldes: ristimine ülevalamisega (õigeusk – vette kastmine); täisealise
Toetas isa ideid. Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist, rajajaks Geoffrey Chauceri. Humanismi keskus Oxfordi ülikool. Hans Holben noorem- kunstnik õukonnas, portreemaalid silmapaistvatest inglastest. Tuntuim humanist oli Thomas More:antiikautorite töödele süvenes, kirjutas ,,Utoopia" pani uuele suunale aluse (utoopiline sotsialism ehk töö tegemine vms) Konflikt paavstivõimuga- paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli nagu kuningas oma valduste poolest katolikus kirikus. Henry tahtis lahutust aga ei saanud paavsti poolt. Reformatsioon- pol oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermaatiaakt. Tehti uus kirik(anglikaani):peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri, kuninga lähim abiline selles oli Thomas Cromwell. Kuningas sulges kõik teised kloostrid ja sai rikkaimaks maade poolest mis võeti kloostritelt ära. Tehti lõpp pühakute ja pühapiltide austamisele. Hukati kõik kes polnud poolt ta abielu suhtes v nimetasid teda ketseriks
on presbriterid. Vastureformatsioon Katoliku kirik ei olnud selliseks hoobiks nagu Reformatsioon valmis. Koheselt, kui see oli puhkenud, ei olnud Katoliku kirik end suutnud koguda. Kusalgi paarikümne aasta pärast suutis ta end koguda ja läks vasturünnakule. Ühelt poolt oli katoliku kiriku vastureformatsioon otsene pealetung uutele kirikutele - Ususõjad, kus sõdade abil püüti protestantismi kaotada ja katoliiklust taastada. Teiselt poolt oli Katolikus kirikus endas tehtud reformatsioonid. Ususõdade parimateks näideteks oleksid Prantsusmaa ususõjad ja madalmaade vabadussõjad. 30 aastane sõda(1618 - 1648.a.) oli viimane Ususõda Euroopas, lõppedes võimusõjana. Iknvisitsiooni tegevuses väljendub ka otsene pealetung protestantlikule usule. Iknv. mõju oli Hispaanias kõige suurem, kuna Hisp. jäi katoliiklikuks ja kuningas Felipe II on 16saj. peetud ka Vastureformatsiooni juhiks. Trento Kirikukogu - 1545.a. - 1563.a. tegutses
1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist. Klassikalised ristisõjad toimusid Vahemere idarannikul, Araabia, moslemid. Teine piirkond, kus euroopas ristisõjad toimusid oli Ida-Euroopa. Ristisõjad tabasid ELBE jõe tagustele aladele, kus elasid slaavlased, kes ristiti. Teine osa ristisõdadest suundus Läänemere idarannikule(eestlased, liivlased, läti hõimud, leedu hõimud, soome hõimud kõik need rahvad olid 12saj veel paganad, nendest lääne pool oli levinud ristiusk katolikus kujus, ida pool õigeusu vormis). Õigeusu ja katoliku poole pealt avaldati paganatele survet. Paganaid ühendas ka see, et neil ei olnud ühtset riiki, mistõttu olid nad ümberkaudsetele lihtsam sihtmärk(v.a. Leedu). Soome ristiusustamisega tegeles Soomest läänepool tekkinud Rootsi riik. Eestlaste, lätlaste ja liivlaste ristiusustamine lähtus eeskätt Saksamaalt(saksa feodaalide tung itta drang nach osten). Soomlaste, eestlaste,
2 nädalat möödub süües ja juues. Asume teele üht asulat evakueerima, liigume marsikolonnis, kuna prantslased ei hakka ju tulistama küla, kus nende kaasmaalased asuvad. Paar min hiljem granaat visatakse ja kõik jooksevad, Albert on pihta saanud, ma ka, kuidagimoodi jõuame väiksesesse varjendisse. Jõudsime välislaagrisse, kus mult üritati kildu kätte saada, ja saadeti koju meid. Tegin nii,et me saaksime koos Albertiga minna ja andsin sanitaarveeblile sigareid. Lamame katolikus hospitalis, seal on parem ravi ja toit. Öösel ärkame kisa peale ja tahan, et uks kinni pandaks, aga ei panda, viskan pudeli maha puruks ja uks pannakse kinni, Järgmise päeval tuleb inspektor ja tahab teada, kes seda tegi, Josephi taoline mees võtab süü enda peale, ta pole midagi kaotada, kuna tal on priipilet. Mind opereeritakse uuesti, kuna kondid on valesti kokku kasvanud, Albertil amputeeritakse jalg, ja ta lubab, et kui relva saab, siis laseb end maha. Laatsaret näitab, mis on
). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud. Mänge mängisid nii noored kui vanad ka erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel. Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev
aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik (luterlik, kalvinism, anglikaani) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid Pühakiri Piibel, nii vana kui uus testament Rajaja puudub Pühad paigad kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella Iseloomulikud riitused sakramendid, näiteks armulaud, ristimine; katolikus on seitse sakramenti, luterlikus vaid need kaks, babtistlikus pole ühetegi; palverännakud
Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide loomise algatusel oskaks peatselt Zemaitias lugeda juba 50% elanikest. Katolikus piirkonnas väga kõrge näitaja. Usuline kuuluvus määras suuresti lugemisoskuse. Luteri kirik tähtsustas pühakirja lugemist inimese enda poolt. 1897 a rahvaloendus Eestis ja Lätis 80% oskas lugeda (10a ja vanemad) pealinnades Moskva ja Peterburg 60%, Leedus üle 50%, mujal katolikus piirkonnas u 50%, juutidel alla 50%, õigeusklikes piirkondades 20% (peamiselt mehed) kõige madalam lugemisoskus muhameedlikes piirkondades.
reformiliikumine: 1. Paavstid üritas allutada endale Kreeka katoliku kirikut, sest usulised tõekspidamised ja traditsioonid olid erinevad. Nende erinevus tekkis 4-5. sajandist, kui Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. Kreeka katoliku kirikus arvati, et pühavaim lähtub ainult isast, looja ei ole võrdne looduga. Rooma katoliku kirikus peeti pühaks nii isa kui poega. Rooma kirikus jagati armulaual ilmalikele leiba (hapendamata) ehk Kristuse liha. Kreeka katolikus kirikus jagati armulaual ilmalikele leiba (hapendatud) ja veini ehk Kristuse verd ja liha. Rooma katolikus kirikus löödi risti 5 sõrmega, Kreeka kirikus 3 sõrmega. Rooma kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Kreeka kirikus peeti jumalateenistusi kohalikus, üldiselt kreeka, keeles. Rooma kirikus pidid kõik vaimulikud olema vallalised. Kreeka kirikus pidid olema vallalised kõik need, kes on mungad, ülejäänud võisid olla abielus.
Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas, rebust maa, jumala kehaosadest maailm, jumala kirpudest inimesed, jumala juustest taimed · E.M.Remarque Õppis katolikus toomkoolis väga hästi ja unistas muusikukarjäärist, tal oli 2 õde. 1916 sai ta sõjaväekutse, pärast 4kuulist väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja müügiagendina. Kirjanikukarjäär algas romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" mis sai hetkega väga populaarseks. Kuna raamat oli väga vastumeelne natsionaalsotsialistidele, põletati osa Remarque raamatuid tuleriidal, sügavalt
gümnaasiumi. Trento kirikukogu – Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Eesmärgiks oli kirikute lepitamine. Jesuiitide tõttu see ebaõnnestus, sest protestantidele ei tehtud usudogmades järeleandmisi. Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka
Erinevates maades, kus kalvinism levis nimetatakse seda erinevalt. Reformatsioon Inglismaal Inglasimaal valitses Henry VIII. Reformatsiooni alguses polnud ta reformatsiooni ideedest huvitatud, aga seoses isikliku elu probleemidega, muutis ta meelt. Kuna Henry VIII ei saanud järglasi, tal polnud poega, oli tal mure troonipärijaga, siis soovis ta oma abielu lahutada ja sõlmida uue abielu. Katoliku kiriku pea Rooma paavst keeldus, kuna katolikus kirikus on abielu püha ja lahutamatu. 1534 lõi Henry katolikust kirikust lahku ja lõi uue kiriku ning nimetas ennast selle kiriku peaks. Seda nimetatakse anglikaani kirikuks. Katoliku kirikuga seotud asutused suleti ja maad võeti kõik ära. Kirikuuuenduse tähtsaimaks uuenduseks oli ingliskeelne jumalateenistus ja indulgentsite müügi keeld. Ususõjad Euroopas Inglismaal Pärast Henry VIII surma sai troonipärijaks tema esimesest abielust sündinud
Albert ja Paul said pihta. Nende näod olid lembleid ja muda täis. Albert sai killuga põlve ja Paul jalga. Nad põgenesid maanteekraavini. Nad jõudsid väiksesse varjendisse ja Kropp viskus pikali ja Paul sidus ta haava kinni. Nad võeti haavatute vankrisse. Neile anti laatsaretis süüa ja neid raviti. Sigarettidega osteti sanitaarveeblilt võimalus koos olla. Rongis tõusis Albertil palavik. Paul teeskles samuti palavikku, et neid ühes peatuses maha pandaks. Katolikus hospidalis ärkasid mehed palvuse peale, mis koridorist kostis. Paul viskas selle takistamiseks pudeli vastu ust kildudeks. Josef Hamacher võttis süü enda peale, kuna tal olid niinimetatud hullupaberid. Nende toas lamas kaheksa meest. Kõige raskemini haavatud oli Peter, tal oli kopsuhaav. Öösel hakkas Franz Wächteril side verd läbi laskma. Esialgu õde ei tulnud. Kui ta mehe kätt märkas oli ta pahane, et nad varem abi ei kutsunud, kuigi nad olid seda teinud
Selle asja resultaat oli uute riikide rajamine, see on hämmastav kui väike see inimeste ring oli ja teiseks see, et oma aja sotsiaalses hierarhias oli sellise ettevõtte jaoks kõige madalama mõeldava ühiskonnakihiga. Valdemar II konkurentsis bremenlaste väikese ringiga kaotas. Kogu selle asja juures 12. saj ja 13. saj alguses mängisid olulist rolli tsitertslased (Berthold, Dioderich, Bernhard von Lippe?), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30
Anglikaani kirik Kolmas reformatsiooniga seotud uus kirik tekkis Inglismaal. Seal tekkis anglikaani kirik. See on pigem seotud kuningas Henry VIII eraeluprobleemidega. Kui Luther oma ideedega välja tuli, siis Henry VIII pooldas paavsti ja paavst andis talle ka usukaitsja aunimetuse, kuid mõne aja pärast sai Henry VIII paavsti üks suurimaid vastaseid. See oli tingitud tema isiklikust elust. Ta tahtis lahutada oma abielu, aga abielulahutus katolikus kirikus oli praktiliselt võimatu, lubatud ainult paavsti loal. Paavst seda luba talle ei andnud. Tahtis lahutada, sest tema esimene naine oli sünnitanud Henryle ainult tütre, aga ta soovis ka troonipärijat poja näol ning lisaks sellele oli naine temast mõnevõrra vanem. See, keda Henry, oma uueks abikaasaks soovis, ei olnud nõus enne Henryga seksima, kui nad on abielus. Varem oli paavst mõningatele teistele loa andnud, kuid sel korral paavst ei andnud luba,
sajandil alustati rõugete kaitsepookimisega, mis oluliselt pidurdas selle nakkushaiguse levikut. Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu: Katoliiklus kirikus on abielu üks sakramentidest. Reformatsiooni ajal protsestantlikus kirikus abielu ei kuulu enam sakramenti, aga muutub tungivalt soovitatavaks. Katolik kirik ei tunnistanud abielu lahutusi ning protestantlikus kirikus esines neid haruharva. Katolikus kirikus askees ülimalt soovitatav. Luterlikus maailmas 1530 aastat vanusevahet ei tohi olla ja kaks korda nädalas luterlik norm, katoliiklikus maailmas on tavaline, et mees on 20 30. aastat vanem. Kirik äärmuslikku kasinust ei toeta. 18. sajandi teisel poolel katoliku kiriku lahutavus satub pilkude alla, sest tekib arusaam, et see on kokkulepe, mida võib tühistada.
palverändur palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Palverännak sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile pildirüüstajate liikumine levis Bütsantsis 8.- 9. sajandil. Pilditülis osalesid ikonoklastid ehk ikoonide hävitajad ja ikonoduulid ehk pühapiltide pooldajad. Keisrid Leon III ja Konstantinos keelasid pühapiltide austamise, paljud ikoonid hävitati rabi - juudi õpetlane, kõrgem vaimulik refektoorium söögisaal katolikus kloostris reliikvia püha säile; katoliku kirikutes alalhoitav ja austatav säile pühakute ihust või nendega ühenduses olnud esemeist seekel - Iisraeli rahaühik (tähis ISS). Juudas Iskaariot reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest sibüll - vanakreeka ja -rooma naisennustaja, kes kuuleb kaugusest kostvaid hääli, on Kristuse tuleku ettekuulutaja signatuur kunstniku allkiri või monogramm oma teosel
kuulama hakkaski. Selle tulemusel hakkasid Saksamaa aladel rahvarahutused. Esialgne eesmärk ei olnud tal tegelikult uue konfessiooni loomine. Luteri usu põhimõtted ta leidis, et indulgentside kaudu ei saa patust puhastatud ja et õndsaks teeb vaid jumala arm (usk). Luther leidis, et kristlase ülim autoriteet on piibel, mitte paavst ja et piibel tuleb rahvakeelde tõlkida, tõlkis piibli saksa keelde kuigi enne teda oli saksa keelde tõlgitud juba u 20 piiblit. Konkreetsed uuendused katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu
Pogost Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm maksukogumiskeskusega kus ka mõistetakse kohut ja kuhu aja jooksul loodud ka kirik. Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele. Talupoeg (pärast mongoli-tatari iket). Metropoliidid kreeklased. Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel, hierarhilist erinevust pole. Kiievi koobasklooster (Laura-Suur klooster v k)- raj 11.saj keskel. Kreeka päritolu mungad. Novgorodi Georgi/Jurjevi klooster 1119 esmamainitud (rajaja Jaroslav Tark legendi järgi). Ilus V-V ehitis. Nõuka ajal avati-suleti mitmeid kordi. Ka oluline pol keskus. Kaubahoovi võtmed seina kloostrisse hoiule (Novgordodi?). Kristianiseerimine ühest küljest pol akt ning selle juurdumine pika aja jooksul. Kiriku
SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga. Põhjused: paavstide ilmalikud ambitsioonid, madalama preesterkonna puudulik haridus, kiriklikud kuritarvitused, üleüldine moraalne langus (ladvaõunad hakkavad kõigepealt ussitama). Sellele reaktsiooniks reformatsioon. Luther tahab asendada kiriku autoriteedi pühakirja omaga ("paberist paavst"). Rooma kirik on õpetanud, et väljaspool kirikut pole õndsust. Kiriku eksimatus, traditsioon katolikus/ Piibel luterluses (sola scriptura). Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul. Siiski mingi mõõdupuu. Ka pühakirja keskmes autoriteet, sola Christo - ainult Kristus. Ainult usu läbi saab õndsaks: sola gratia, sola fidei. Luther tahtis ainult reformida, mitte uut kirikut luua. Lääne kirik kaotas ühtsuse. Tekkinud maakirikud ei täitnud enam kiriku universaalset funktsiooni, provintsialism. Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik.
seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Vaade Parthenoni templile loodest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon) Pontifex maximus - Rooma ülempreester. See oli Rooma religioonis kõige tähtsam seisus. Kuni aastani 254 eKr, mil sai koha endale plebei, kuulus see koht aristokraatidele. Sõna ``pontifex`` kasutati hiljem ristiusu piiskopide puhul (ka Rooma Piiskopi puhul). Tiitlit ``Pontifex Maximus" kasutati Rooma Katolikus Kirikus peapiiskopi ehk Paavsti puhul. Seda nimetust ei lisatud Paavsti ametlike tiitlite hulka, kuid antud fraasi võib leida ehitistelt, müntidelt ja ausammastelt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pontifex_Maximus Preesterkuningas – valitseja, kes juhtis riigiasju ja jumalate auks korraldatud rituaale. Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal
annaabi.ee 
