PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS)
Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised
väitkirjand ( ajakirjandus ) eeskirjad tekstid tekstid
artikkel uudis päevik kaardid telekas
essee kuulutus juhised gloobus internet
uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti
referaat artikkel reklaam plakatid telefon
koomiks kuulutused e. grafiti
reportaaž fišid tatoveering
kiri kujundatud tekstid
Ilukirjandus ehk belletristika
(kirjandus kui kunst )
I Eepika ehk proosa
1) Rahvaluule
muinasjutud - " 3põrsakest"
muistendid ehk müüdid - Suur Tõll
naljandid - " Peremees ja sulane" Leida Tiagme
anekdoot
mõistatused
vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale
kõnekäänud ( piltlik väljend) - magab nagu surnu
valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas , tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos
2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac
pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H. Tammsaare
tetraloog - Aadu Hint " Tuuline rand "
triloogia - E. Vilde " Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , " Prohvet Maltsvet"
diloogia - "Anna Karenina " Lev Tolstoi
üksik romaan
3)Jutustus - " Olga Nukrus" Oskar Luts
novell - Juhan Liiv " Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin"
miniatuur - "Poiss ja Liblik " A.H.Tammsaare
anekdoot
aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus)
II Lüürika ehk luule
Regivärss
riimiline luule
vabavärsiline luule
sonett (14 rida) Marie Under " Sinine terass "
haiku - Jaan Kaplinski
ood (pidulik luuletus , ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson
eleegia (kurb laul) - J.Liiv " Helin "
pastoraal ( karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal"
III Dramaatika ehk näitekirjandus
tragöödia - " Romeo ja Julia" William Shakespeare
komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd"
draama - A.H.Tammsaare " Kuningal on külm" , " Kauka Jumal" August Kitzberg
jant - O.Luts " Kapsapea " , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud)
dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas
IV Lüroeepika
eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
poeem - " Talgud Lööne soos " Debora Vaarandi
värssromaan - Aleksandr Puškin " Jevgeni Onegin"
valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk"
Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis).
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
Arhitektuur – “ Triumfikaar ”, “Jumala ema kirik Pariisis”. Tuntud kirjeldaja V. Hugo “Hüljatud”
Muusika – “Carrnen”, Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita”
Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg”, Jüri Arrak “Suur Tõll”, Lilli Promet “ Primavera ” (Kevad)
Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, “Kevade”, “Uku aru”
Balleti ja ooperiga - Bulgakov
Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS
Emile Zola “Daamide Õnn”
Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma.
Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele . Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest.
Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat.
Ühel õhtul jalutades pargis koos Pepega kohtas Denise Mouretit. Mouret oli Daamide Õnnes tähtsal kohal, rikkas mees kes armastas naisi ja palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis Denise. Ta armus .
Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka.
denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud – temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna.
Kui ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis loobuda oma elust, kuna ta armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas.
Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud.
Katkend raamatust.
“Minge siis!” hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. “Minge selle juurde, keda te armastate… See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata.”
Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise nutma ja kogeles: ” Aga härra Mouret, ma armastan ju teid!
Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist – raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda . See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus . Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega.
Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud.
Minu jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal.
Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu . Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks. Moraal , kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga enne on katsumused.
Émile Édouard Charles Antoine Zola (2. aprill 1840 Pariis – 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja.Émile Zola sündis Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri , jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis, sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi.Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kahel korral kukkus ta lõpueksamitel läbi. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis.Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik.Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last.Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult.Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni. " Nana " , "Söekaevurid!"
•• Zola näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus “Jutud Ninonile” (1864). Filosoof Taine’i ja Goncourt’ide mõju all pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik romaan oli “Thérèse Raquin” (1867; e k 1930 pealkirjaga “Sa ei pea mitte abielu rikkuma”, tlk Marta Sillaots; e k 1988, 1999 tlk Häidi Kolle ). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani “Rougon-Macquart’id” (1871–1893), kuhu kuulusid nt “Lõks” ), “Nana” , “Daamide õnn” ,“Söekaevurid”
•• Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud kiri “Ma süüdistan” (1898), milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfus ’d, kes poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi mõistetud. Zolad taheti vangistada, kuid tal õnnestus pageda Inglismaale . Kui ta aasta hiljem kodumaale naasis, tervitati teda seal rahvuskangelasena.

4. Saaremaalt pärit kirjanikke

Peeter Süda - Kärla pastor . “Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll.”(1883).
Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. “Küla” (1919), “Isa talus .”
Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose “Ruth”
August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. “Pidalitõbi” e leepra .
Aadu Hint - “Pidalitõbi” e. leepra.(1938(9)), “Vatkutõbilas”, Peateos “Tuuline rand”(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. “Tuuline rand” sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli.
Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle , jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: “Lea” - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. “Kihnu Jõnn e Metskapten,” “ Lesk ”(1960). Reisikirju: “Jäine raamat” (1959) Leenini preemia. Proosa: “ Muhu monoloogid,” kogumik “Kirjad sõgedate külast”(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana “Karm noorus” (1946), “Mälestus isast.” Poeem: “Staalinile”
Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: “ Kodunurga laastud.” Paar reisikirja: kogu “Kui saaks seda imet vaadata.”
Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu “ Kauge hääl.” Väga tark luuletaja. “Eesti mullad” see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse “Saaremaa valss.” Poeem: “Talgud Lööne soos,” “Tuule valgel ”(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus.
Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan “Sõja jalus ”(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas “Abruka lood”, “Meretagune asi.”
Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust . Valikkogu “Tuli koduaknas” Romaan “Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979)
Endla Tegova - surnud. “Laulatatud.” - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis.
Albert Uustuld - tegi laule “Silmad” ise noote ei tundnud. Põhiteos “Tuulte tallermaa” - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas “Kiikhobune...” “Meremehed ja jumalad”
Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu “Öö laulud.” Kirjutas head lasteluulet.
Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast
PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT "
1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Žanr tragöödia. 5 vaatust . Kõikide näidendite tegevus maal . realism .
Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida.
Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada .
Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis.
Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne.
Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda.
Tragöödia “Libahunt” räägib perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu , et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa.
Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema.
Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
" Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest.
Osades: Tammaru peremees ja perenaine, poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, Jaanus ja Märt
See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud ''nõia'' tütar ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. “Libahunti” läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. “Libahunt” on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkloristliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis: rahvaluule pole domineerivalt esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust.
Põhiprobleemid:

Kas Tiina on tegelikult libahunt?

Kas armastuse nimel on kõik lubatud?

Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?

Kas põgenemine on lahendus?
Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, “Kauka jumala” Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi.
Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena ( Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu , Urjadnik
Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud . Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada.

“Kauka jumal” Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu , Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik

See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter . Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda -Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata
esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise , Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid:

Kas raha eest saab kõike?

Kas raha nimel tasub hüljata perekond?

Miks peetakse raha kõige aluseks?

Kas isa tahtmise vastu tasub hakata?
PILET NR.6 -BETTI ALVERI LOOMING + ÜKS LUULETUS PEAST
Räägi tasa minuga
Räägi tasa minuga ,
siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on kergem.
Inimrõõmu, hingehärmi
tunnen - taban läbi tuule.
Ainult surnud sõnalärmi
kuuldeski mu kõrv ei kuule.
23.november 1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar. Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis "Jevgeni Onegini " , tõlkis 3 Kr.Jaak- Petersoni luuletust. Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus.
looming- juba gümnaasiumis kirjutas 1927 romaani "Tuulearmuke" . "Lugu valgest varesest" pooem 1931 .Selles teoses tähendatud Puškiniga sarnasusi. 1936 esikluulekogu "Tolm ja tuli", nimetatakse tolmu ja tule I perioodiks.
Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. )( 30ndad )realistlik " Pirnipuu " , sümbolistlik "Pähklikoor". Jutustav ja lüüriline alge põimuvad Alveri loomingus pidevalt. Luule on ülesehituselt selgete piirjoontega , võib rääkida suletud vormist või suletud komponisatsioonist. Luuletuse lõpp alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris"). Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 - teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika . Algul kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") - vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad , sõnauuenduslikud.Betti Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema sõja-aastatel. Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits.
Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") - kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid . ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda". 60- 70ndate luule arendab edasi omaloodud mütoloogiat. ("Sõnarine") . Hilisluules sagedane aine lapsepõlvekodu ja selle ümbrus. ("Väike perekonnalugu"). Pühendud hilisloomes tähelepanu palju nn globaalsetele küsimustele ning inimkonda ähvardavatele ohtudele.("Allakäik" , "Masin" ). Paljud hilisloome luuletused on paljusõnalised ja nõuavad palju tähelepanu. viimane kogu " Korallid Emajões" (1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust . ("Arbujate aegu")
Stiil - klassikaliselt vormirange , sõnastuselt loomulik.Paljud luuletused keskendunud inimestele ja nende probleemidele , sest tema arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed.Luule põhieesmärk muuta maailma paremaks.Hilisemal perioodil muutus luule napiks , rangeks, irooniliseks ("Korallid Emajões")
I periood - kõige arbujalikum järk , tervikuna vaadates on seeülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule.Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. "Tolm ja tuli" - luulekeel nö rahvusvaheline , kujundid eelkõige Euroopa kirjandustraditsioonidest.
II periood (1937-43) - Tuleb rohkem maa peale , sünged mürgimarjad. külm nuga . must vari , must sametmask.
IIIperiood (alates 43-80) - tuleb elutarkus , " Helde andja" , 2originaal luulekogu "Tähetund" , " Eluhelbed ". pole mahukad.
luulenäited - "Vooruse võlu" , "Kuuljale" , "Asjad" . korralid emajões - "" Karda kiitust" , "Lootus".
Tema luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust , äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) , "Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966) , ""Eluhelbed"( 1971 ) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943)
PILET NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES ", 2NÄIDENDIT
1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd".
Oli ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate (Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta pani eesti rahva lugema. Olid Bornhöhe sugulane , kolmandik elu elas välismaal (paguluses). Soomes andis välja pilkeajakirja "Kaak", ainus töö ajakirjanik. 1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda " , "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise teatri tooja eestisse? nimetatakse ka keeleuuendajaks.
"Mäeküla piimamees" - 1916;Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Mari pääseb linna käima ning saab endale üht-teist iluasju ja juturaamatuid lubada. Vana mõisniku samm muutub samuti erksamaks ning süda lahkemaks. Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus, ta tunnistab mõisnikule, et on olnud suur siga. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab , et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese.
Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive .
Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest , sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika , abielu ja armastuse keerukus , naise õigused ning liiga hiline kahetsus .Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused
"Pisuhänd" -1913 ;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht , kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab „Pisuhänna“ oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha.
Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda.
Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks.
Iseloomustused:
Vana Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab.
Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline.
Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi
Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel . Muidu sõbralik ja abivalmis.
probleemid -
"Tabamata ime" - Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas.
Näidendi tegevus keerleb niinimetaud “kuulsa” klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland , kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul – see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna..Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda “imet” välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin
probleemid-
PILET NR.8 -F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING , " IDIOOT "LÄHIVAATLUS
1821 -1881 ; tuli kirjandusse 1846 jutustusega "Vaesed inimesed" (mõte ,et sostiaalne ebaõiglus hävitab inimeses oleva headuse), kriitika võttis selle soojalt vastu. Miljööks on linn, armastusliin , on palju ohverdamist.Teostes üldse palju ohverdust. Oli traagiline elu , kaotas isa. Teismeeas lööb välja epilepsia , põeb langetõbe. Võttis osa poliitikast . Elas vanglaelu ise läbi. Oli kogu elu mängusõltlane , kirjutas oma teosed ka võlgu. Peetakse kõige saladuslikumaks kirjanikuks Venemaal. Pärit Moskvast , isa vaestehaiglas arst , kes pärit aadlisuguvõsast, kuid pere majanduslik seis oli kehva.Isa oli karm , pere kartis teda , ema leebe . Isa rangusest mõjutatuna elas ta end välja lugemisega. Ema suri tuberkuloosi 1837 . Eriti rängalt mõjub isa surm , kes tapeti talupoegade poolt.Tal on inseneriharidus. Alustab tõlkimisega ("Eugine Grandt" Balsac). Kuna tal oli raske ära elada, saab temast kirglik mängur.Peale isa surma tuleb langetõbi, mis süveneb.
Küsimus ,kas kurjus peitub ühiskonnas või ka inimeses endas.Inimhing lõhestunud kahe pooluse vahel. Seda käsitlevad jutustused " Teisik " , "Perenaine" , "Nõrk süda".
Saatuslikuks kujuneb tema ühinemine Petraševski ringiga (salajane), kes tahavad hävitada tsaarivõimu. Mõne aja pärast liitub liiduga noor nuhk, mille tõttu kõik liikmed arreteeritakse. Oli otsus saata kõik mahalaskmisele. See otsus tühistati viimasel hetkel , saadeti Siberi sunnitööle.(4aastat). Seal nõrgeneb tema terviis veelgi, muutub ka tema maailmavaade- ei usu revolutsiooni. On seisukohal , et maailma võib päästa inimeste lõputu õudus ja ohverdamisvõim. Peale sunnitööd ilmub autobiograaf. "Märkmed surnud majast". Järgneb romaan "Alandatud ja solvatud" , autor väidab ,et inimene ei käitu kainet mõistust arvestades, vaid tuju ja kire hetkel.Talle on oluline ka andestamistemaatika. Tuntumad teosed "Kuritöö ja karistus " ja "Idioot". Peale nende ilmumist on ta elu rahulikum.Oli sunnitööl olles abielus naisega. Abiellub uuesti Annaga ,kes D-i tekste üles kirjutas.Neist saab venna pere ülalpidajad. Tema kõige keerulisem teos "Sortsid" - revolutsioonilise liikumise vastu. Viimane teos "Venna Karamazovid " - jromaan jääb lõpetamata.Meestegelaste vahelised suhted.
D on mõjutanud erinevate rahvaste autoreid , ka Tammsaaret.
Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi:

Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed , usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova (“Kuritöö ja karistus”). Malbe , alandlik, habras , vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma.

Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed ). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad , et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov.
Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan