PILET
NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE
JAOTUS)
Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised
Elektroonilised
väitkirjand (
ajakirjandus ) eeskirjad
tekstid tekstid
artikkel uudis päevik kaardid
telekas
essee
kuulutus juhised
gloobus internet
uurimustöö
reklaam spikker skeemid arvuti
referaat artikkel reklaam
plakatid telefon
koomiks kuulutused e.
grafiti reportaaž fišid tatoveering
kiri kujundatud tekstid
Ilukirjandus
ehk belletristika
(kirjandus
kui kunst )
I
Eepika ehk proosa
1)
Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest"
muistendid ehk müüdid - Suur Tõll
naljandid
- "
Peremees ja sulane" Leida Tiagme
anekdoot
mõistatused
vanasõnad(
lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb
pika ilu peale
kõnekäänud
(
piltlik väljend) -
magab nagu surnu
valm
(õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või
proosas , tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese
võidujooks " -
Aisopos
2)Romaan
- "Inimlik komöödia"
Honore de
Balzac
pentaloog
- "Tõde ja õigus" A.H.
Tammsaare
tetraloog
- Aadu
Hint "
Tuuline rand "
triloogia - E.
Vilde "
Mahtra sõda" , " Kui
Anija mehed
Tallinas käisid" , "
Prohvet Maltsvet"
diloogia
- "Anna
Karenina " Lev
Tolstoi
üksik
romaan
3)Jutustus
- "
Olga Nukrus"
Oskar Luts novell - Juhan Liiv "
Peipsi järv" ,
Mehis Heinsaar" Ilus
Armin"
miniatuur - "Poiss ja
Liblik " A.H.Tammsaare
anekdoot
aforism(mõttetera)
- Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus)
II
Lüürika ehk luule
Regivärss
riimiline
luule
vabavärsiline
luule
sonett (14
rida) Marie Under " Sinine
terass "
haiku - Jaan
Kaplinski
ood
(pidulik
luuletus , ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse
tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson
eleegia (kurb laul) - J.Liiv "
Helin "
pastoraal
(
karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal"
III
Dramaatika ehk näitekirjandus
tragöödia
- "
Romeo ja Julia" William
Shakespeare
komöödia
- Ed.Vilde "Pisuhänd"
draama - A.H.Tammsaare "
Kuningal on külm" , "
Kauka Jumal"
August
Kitzberg
jant
- O.Luts "
Kapsapea " , "Säärane mulk ehk.."
Lydia Koidula
libretto
- "Carmen"
Prosper Merimee ,(
muusikale ümber kohandatud)
dramatiseering
- "Nimed marmortahvlil"
Albert Kivikas
IV
Lüroeepika
eepos
- "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
poeem - " Talgud Lööne
soos "
Debora Vaarandi
värssromaan
- Aleksandr Puškin "
Jevgeni Onegin"
valm
- Jakob Tamm " Luik ,
haug ja vähk"
Ilukirjanduse
funktsioonid: tegevust
arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda
väljendamist,
silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub
elamuslikkust(katarsis).Ilukirjandus
on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
Arhitektuur
–
“
Triumfikaar ”, “Jumala ema
kirik Pariisis”. Tuntud kirjeldaja
V. Hugo “Hüljatud”
Muusika –
“Carrnen”, Lydia "Mu isa
maaja mu arm, Bulgakuv "Meister
ja Margarita”
Kujutav
kunst- Illustratsioonid,
laste raamatud, Edgar Valter,
Kristjan Raud "Kalevi Poeg”,
Jüri
Arrak “Suur Tõll”, Lilli Promet “
Primavera ” (Kevad)
Filmikunstiga
- Kirjutatud
stenaariumid romaanide järgi, “Kevade”, “Uku aru”
Balleti
ja ooperiga -
Bulgakov Teatri
kunstiga -
Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
PILET
NR.2 VABALT
VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola “Daamide Õnn”
Üks
väga südamlik raamat, mis räägib
noorest tüdrukust nimega
Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja
Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli
võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime
sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma.
Denis
sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid.
Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja
ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt.
Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli
õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus
sajaprotsendiselt oma
vendadele . Erinevalt teistest selle aja
naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest.
Raske
oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju
vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka
selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd,
mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi
aitas Denise vanahärrat.
Ühel
õhtul jalutades
pargis koos Pepega
kohtas Denise Mouretit. Mouret
oli Daamide Õnnes tähtsal kohal,
rikkas mees kes
armastas naisi ja
palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis
Denise. Ta
armus .
Kutse
tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli
valesti
asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka.
denise
läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa
töölisena saavutanud – temast sai osakonna juhataja. Ta muutis
Daamide Õnne teissuguseks
andes juurde lasteosakonna.
Kui
ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis
teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis
loobuda oma elust, kuna ta
armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest
vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise
minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda
Denise ka ise väga armastas.
Viimasel
päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema
kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta
oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski
lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma
tunded. Kuid see ei õnnestunud.
Katkend
raamatust.
“Minge
siis!” hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. “Minge
selle juurde, keda te armastate… See on teie keeldumise õige
põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma
oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata.”
Niisugune
äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda.
Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise
nutma ja kogeles: ” Aga härra Mouret, ma armastan ju teid!
Võideldes
oma tunnete vastu, hoolitsemine oma
vendade eest nagu ema,
taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist – raske on sellises
olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli
see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle
inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise
unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada
mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse
mitte
abielluda . See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et
ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on
kurbus .
Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba
ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega.
Olin
sellest raamatust enne palju
kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi
konkreetset. Seega juba
pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd
on see siis tehtud.
Minu
jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil
konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil
klient oli
kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal.
Samas
aga oli seal ka ilus
armastuslugu . Noor tüdruk, kes oma siiruse ning
sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks.
Moraal , kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga
enne on katsumused.
Émile
Édouard Charles Antoine Zola (2. aprill 1840 Pariis – 29.
september
1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik,
naturalismi esindaja.Émile Zola sündis Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu
insener. Isa suri , jättes perekonna vaesusesse. Õppides
Aix-en-Provence'i koolis, sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858
asus Zola koos emaga elama Pariisi.Émile Zolal oli raskusi
gümnaasiumi lõpetamisega, kahel korral kukkus ta lõpueksamitel
läbi. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast
1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama
ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma
kunstiretsensioonidega sai ta
tuntuks kui tuline impressionismi
toetaja maalikunstis.Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine
Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest
abielust lapsi ei
sündinud.Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik.Aastal 1888 armus
Zola
Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks
last.Mitmeid
kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse
Akadeemiasse, kuid tulutult.Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse
vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina
süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning
pidi seejärel aasta aega elama
paguluses Inglismaal. Kirjas
kritiseeris ta juudi soost ohvitseri
Alfred Dreyfusi kohtuasja,
milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest
kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29.
septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908
viidi tema
tuhk üle Panthéoni. "
Nana " , "Söekaevurid!"
••
Zola
näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus “Jutud
Ninonile” (1864). Filosoof Taine’i ja Goncourt’ide mõju all
pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik
romaan oli “Thérèse Raquin” (1867; e k 1930 pealkirjaga “Sa
ei pea mitte abielu rikkuma”, tlk
Marta Sillaots; e k 1988, 1999
tlk Häidi
Kolle ). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku
romaanitsükli, nn jõgiromaani “Rougon-Macquart’id”
(1871–1893), kuhu kuulusid nt “Lõks” ), “Nana” , “Daamide
õnn” ,“Söekaevurid”
••
Zola
on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema
Prantsusmaa presidendile
saadetud kiri “Ma süüdistan” (1898),
milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred
Dreyfus ’d, kes
poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi
mõistetud. Zolad taheti vangistada, kuid tal õnnestus pageda
Inglismaale . Kui ta aasta hiljem
kodumaale naasis, tervitati teda
seal rahvuskangelasena.
Peeter
Süda
- Kärla
pastor . “Väike
varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees
Suur Tõll.”(1883).
Jakob
Mändmets
-
realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. “Küla”
(1919), “Isa
talus .”
Johannes
Haavik
- tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose
“Ruth”
August
Mälk -
Esimene
tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas.
Kirjutas
rannarahva olustikuromaane. “Pidalitõbi” e
leepra .
Aadu
Hint
- “Pidalitõbi” e. leepra.(1938(9)), “Vatkutõbilas”, Peateos
“Tuuline rand”(1-
4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930.
pärit
Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. “Tuuline rand” sai 1965a
ENSV Rahvakirjaniku
tiitli.
Juhan
Smuul
- Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju,
novelle , jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: “Lea” -
usklik laps, algul usub jumalat, hiljem
salgab, kuna ei leia teda. “Kihnu Jõnn e Metskapten,”
“
Lesk ”(1960). Reisikirju:
“Jäine raamat” (1959) Leenini preemia. Proosa: “
Muhu monoloogid,” kogumik “Kirjad sõgedate külast”(1950),
olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul
luuletajana “Karm noorus” (1946), “Mälestus isast.” Poeem:
“Staalinile”
Aira
Kaal
- Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: “
Kodunurga laastud.”
Paar reisikirja: kogu “Kui saaks seda
imet vaadata.”
Debora
Vaarandi
- Valjalast. Sündis 1916. valik kogu “
Kauge hääl.” Väga tark
luuletaja.
“Eesti mullad” see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule
preemia.
On kirjutanud
luuletuse “Saaremaa valss.” Poeem: “Talgud Lööne
soos,” “Tuule
valgel ”(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid
mingi aeg abielus.
Ülo
ja Jüri Tuulik
- Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri
jälle naljakaid. Ülo romaan “Sõja
jalus ”(1974) - Sakslaste
küüditamine. Jüri kirjutas
“Abruka lood”, “Meretagune asi.”
Juhan
Peegel
- elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule
sõnavara(regivärss).
Kirjutas
ilukirjandust . Valikkogu “Tuli koduaknas” Romaan “Ma
langesin esimesel sõjasuvel” (1979)
Endla
Tegova
- surnud. “Laulatatud.” - Räägib küla inimeste elust. Ta
kirjutas ainult romaane.
Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis.
Albert
Uustuld
- tegi laule “Silmad” ise
noote ei tundnud. Põhiteos “Tuulte
tallermaa”
- paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit
Uustulnd kirjutas
“Kiikhobune...”
“Meremehed ja jumalad”
Jaanus Tamm
- Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja
Luulekogu “Öö laulud.” Kirjutas head lasteluulet.
Henno Käo
-
Lastekirjanik,
illustraator Valjalast
PILET
NR.5 -AUGUST
KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT "
1855-1927,
pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi
("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid
("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit
"Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd,
Vanemuine . Räägib 5nda aasta
revolutsioonist Eestis. Kõige vähem
lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama
vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915.
Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla
teater. Žanr tragöödia. 5
vaatust . Kõikide näidendite tegevus
maal .
realism .
Libahunt
- Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j
akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal.
Marguse armastuse
nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes
peitub autori elukäsitus - ausal ,
siiral ja erakordsel inimesel on
raske elus õnne leida.
Tiina
on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik ,
tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja
armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste
järgi ja vabalt
armastada .
Mari
on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks ,
orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne
eest võisteldes kõigeks valmis.
Margus
on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt
lõhestatud, passiivne.
Näidendis
on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku
uskumuste ja
kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese
probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või
millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast
välja tõrjuda.
Tragöödia
“Libahunt” räägib
perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud noor
tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid.
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos
samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne
aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks
asjaolu, millega pidi arvestama:
Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve
oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg
Margus pidi oma kasuõe Mari
naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli
ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis
temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat
võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari
juttu , et Tiina
olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud
ning jooksis ära metsa.
Marguse
pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega
norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga
metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis
nuttes minema.
Viis
aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine,
kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud
silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid
hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte
minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt
haavata sai. Mees
viis ta
tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
"
Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget
ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi
vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese
nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale,
kartmata eristuda teistest.
Osades:
Tammaru
peremees ja perenaine,
poeg Margus,
kasutütred Tiina ja Mari,
Jaanus ja Märt
See
on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus.
Rahvapärimuslikule
ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise
kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina,
hukatud ''nõia'' tütar ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa
ja kiriku meelavallale.
Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist,
inimest
alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud
eelarvamusi.
Nõnda satub see
erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja
kogu olemasoleva elukorraga,
nooruslik trots ja tuline
temperament viib tema vastukaku
tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks
kuulutatuna
lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga
ühtlasi on loodud
mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. “Libahunti” läbiv
pingestatus tugineb
oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele
vastavalepeategelasele,
kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni
poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud
kätkebki
eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões
kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina
endas ja endaga kannab. Ta
püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud
elutunne osutus tugevamaks
. Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse
ohvrina,
kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused
inimväärikusest ja
vabadusest kõlavad üle aegade. “Libahunt” on põhiliselt
realistlik teos.
Hinnatav on folkloristliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis:
rahvaluule pole
domineerivalt esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist
mõjukust.
Põhiprobleemid: Kas Tiina on tegelikult libahunt?
Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?
Kas põgenemine on lahendus?
Kitzbergi
draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja
sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, “Kauka jumala” Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi.
Kauka
jumal - Tegelased:
Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili
(Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena ( Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus
Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu , Urjadnik
Sisu:
Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma
alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis
hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega
ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski
abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis
Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri
Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena
ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal
lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil
polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada.
Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks
põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi
seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii
hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende
ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud . Ja siis Märt ise oli
mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese
Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal
tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena
ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter
veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab
nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub
ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks
hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena
kasvatada.
“Kauka
jumal”
Osades:
Mogri
Märt,
naine Mari,
poeg Märt,
tütar
Miili,
Miili
5-aastane poeg Maidu ,
Peeter
Pärn,
Anu,
Marjapuu,
Urjandik
See
on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse
hukkamõistule.
Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii
võõraid
kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma
rahapungale otse
naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra
üheplaaniliselt
- suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter . Kõike seda jälgitakse
külaühiskonnas
ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt
haardeulatusest
veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne
tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas
ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle
mängida. Tema järgnev
elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu,
määrab
suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri
Märt pole
lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida
rikkam keegi on,
seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on
jäänud pealiskaudseks.
Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda
-Anu
ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt
oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna
soovid
ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti
näeme tegevuse
käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu
asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama
karakterina esineb tütar
Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile
vaatamata
esineb
väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise , Marjapuu
ja Leena
puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused.
Põhiprobleemid:
Kas raha eest saab kõike?
Kas raha nimel tasub hüljata perekond?
Miks peetakse raha kõige aluseks?
Kas isa tahtmise vastu tasub hakata?
PILET
NR.6 -BETTI
ALVERI LOOMING + ÜKS LUULETUS PEAST
Räägi
tasa minuga
Räägi
tasa minuga ,
siis
mu kuulmine on ergem.
Räägi
tasa minuga,
tasa
taibata on kergem.
Inimrõõmu,
hingehärmi
tunnen - taban läbi tuule.
Ainult
surnud sõnalärmi
kuuldeski
mu kõrv ei kuule.
23.november
1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar.
Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks
jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi
Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis
"Jevgeni Onegini " , tõlkis 3 Kr.Jaak- Petersoni luuletust.
Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist
kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus.
looming-
juba gümnaasiumis kirjutas 1927 romaani "Tuulearmuke" .
"Lugu valgest varesest" pooem 1931 .Selles teoses tähendatud
Puškiniga sarnasusi. 1936 esikluulekogu "Tolm ja tuli",
nimetatakse tolmu ja tule I perioodiks.
Varasem
luule
sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse
kujunditele ja nimedele. )( 30ndad )realistlik
" Pirnipuu " , sümbolistlik "Pähklikoor".
Jutustav ja lüüriline alge põimuvad Alveri loomingus pidevalt.
Luule on ülesehituselt selgete piirjoontega , võib rääkida
suletud vormist või suletud komponisatsioonist. Luuletuse lõpp
alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris").
Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule
põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või
legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub
ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse
kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga
iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat
naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks ,
mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused
noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 -
teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika . Algul
kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras
tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi").
Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" ,
"Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning
realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi
40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed
luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase
kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") -
vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad
, sõnauuenduslikud.Betti Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema
sõja-aastatel. Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti
J.Liiv, Suits.
Hilisem
luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis
arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti
mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud")
- kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid .
("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus "
Pärast pikka põuda". 60- 70ndate luule arendab edasi omaloodud
mütoloogiat. ("Sõnarine") . Hilisluules sagedane aine
lapsepõlvekodu ja selle ümbrus. ("Väike perekonnalugu").
Pühendud hilisloomes tähelepanu palju nn globaalsetele küsimustele
ning inimkonda ähvardavatele ohtudele.("Allakäik" ,
"Masin" ). Paljud hilisloome luuletused on paljusõnalised
ja nõuavad palju tähelepanu. viimane kogu " Korallid Emajões"
(1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise ,
selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust . ("Arbujate aegu")
Stiil
- klassikaliselt vormirange , sõnastuselt loomulik.Paljud luuletused
keskendunud inimestele ja nende probleemidele , sest tema arust
kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed.Luule
põhieesmärk muuta maailma paremaks.Hilisemal perioodil muutus luule
napiks , rangeks, irooniliseks ("Korallid Emajões")
I
periood - kõige
arbujalikum järk , tervikuna vaadates on seeülemlaul kunsti
tõearmastusele ja ilule.Varasem luule sümbolistlik ning toetub
suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele.
"Tolm ja tuli" - luulekeel nö rahvusvaheline , kujundid eelkõige Euroopa kirjandustraditsioonidest.
II
periood (1937-43)
- Tuleb rohkem maa peale , sünged mürgimarjad. külm nuga . must
vari , must sametmask.
IIIperiood
(alates 43-80) - tuleb elutarkus , " Helde andja" , 2originaal luulekogu
"Tähetund" , " Eluhelbed ". pole mahukad.
luulenäited
- "Vooruse võlu" , "Kuuljale" , "Asjad"
. korralid emajões - "" Karda kiitust" , "Lootus".
Tema
luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet
läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust ,
äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm
täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) ,
"Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966)
, ""Eluhelbed"( 1971 ) , "Korallid Emajões"
(1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943)
PILET
NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES ", 2NÄIDENDIT
1865-
1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik,
proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit
- "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd".
Oli
ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab
kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate
(Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta
pani eesti rahva lugema. Olid Bornhöhe sugulane , kolmandik elu elas
välismaal (paguluses). Soomes andis välja pilkeajakirja "Kaak",
ainus töö ajakirjanik. 1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda "
, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet
Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde
rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise teatri tooja eestisse? nimetatakse ka
keeleuuendajaks.
"Mäeküla
piimamees" - 1916;Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von
Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes
on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema
laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk
lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab
ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu.
Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka
piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis
osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb.
Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema
aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra
armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse
lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes
on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse
raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Mari pääseb linna
käima ning saab endale üht-teist iluasju ja juturaamatuid lubada.
Vana mõisniku samm muutub samuti erksamaks ning süda lahkemaks. Aja
möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus, ta tunnistab mõisnikule, et on olnud suur siga. Ka äri läheb
kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju
tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata
linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab
lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord
linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu
kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse
positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale
kadrisanti mängima ja teatab , et läheb iseseisvalt ära linna ning
jätab oma saksast armukese.
Ulrich
von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja
viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu
Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad
ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga,
kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive .
Psühholoogiline
sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von
Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest ,
sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse
teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika ,
abielu ja armastuse keerukus , naise õigused ning liiga hiline kahetsus .Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel
võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused
"Pisuhänd"
-1913
;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus
toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani
perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist
meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne
abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö
abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril
on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht , kes armub Matilde õesse
Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö
kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander
kohendab seda veidi ja saadab „Pisuhänna“ oma nime all
kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha.
Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha
perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et
tema ja Laura saaksid abielluda.
Ühel
päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi
tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult
ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman
oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik
kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale
uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma laura
Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks.
Iseloomustused:
Vana
Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab.
Matilde
- Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja
tundeline.
Laura
- Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei
räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi
Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma
abikaasat raamatu kirjutamisel . Muidu sõbralik ja abivalmis.
probleemid
-
"Tabamata
ime" -
Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas
Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas.
Näidendi
tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi
ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle
kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on
õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad
tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi
endine sõbranna Eeva Marland , kes omal ajal ei uskunud, et Leost
võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada,
et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud
üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes
Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud
ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei
taha enam suurde maailma tagasi minna..Kodulinna kontsert tundub küll
õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad
aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab
vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei
olnud seda imet välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin
probleemid-
PILET
NR.8 -F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING , " IDIOOT "LÄHIVAATLUS
1821 -1881
; tuli kirjandusse 1846 jutustusega "Vaesed inimesed" (mõte
,et sostiaalne ebaõiglus hävitab inimeses oleva headuse), kriitika
võttis selle soojalt vastu. Miljööks on linn, armastusliin , on
palju ohverdamist.Teostes üldse palju ohverdust. Oli traagiline elu
, kaotas isa. Teismeeas lööb välja epilepsia , põeb langetõbe.
Võttis osa poliitikast . Elas vanglaelu ise läbi. Oli kogu elu
mängusõltlane , kirjutas oma teosed ka võlgu. Peetakse kõige
saladuslikumaks kirjanikuks Venemaal. Pärit Moskvast , isa
vaestehaiglas arst , kes pärit aadlisuguvõsast, kuid pere
majanduslik seis oli kehva.Isa oli karm , pere kartis teda , ema leebe . Isa rangusest mõjutatuna elas ta end välja lugemisega. Ema
suri tuberkuloosi 1837 . Eriti rängalt mõjub isa surm , kes tapeti talupoegade poolt.Tal on inseneriharidus. Alustab tõlkimisega
("Eugine Grandt" Balsac). Kuna tal oli raske ära elada,
saab temast kirglik mängur.Peale isa surma tuleb langetõbi, mis
süveneb.
Küsimus
,kas kurjus peitub ühiskonnas või ka inimeses endas.Inimhing
lõhestunud kahe pooluse vahel. Seda käsitlevad jutustused " Teisik "
, "Perenaine" , "Nõrk süda".
Saatuslikuks
kujuneb tema ühinemine Petraševski ringiga (salajane), kes tahavad
hävitada tsaarivõimu. Mõne aja pärast liitub liiduga noor nuhk,
mille tõttu kõik liikmed arreteeritakse. Oli otsus saata kõik
mahalaskmisele. See otsus tühistati viimasel hetkel , saadeti
Siberi sunnitööle.(4aastat). Seal nõrgeneb tema terviis veelgi,
muutub ka tema maailmavaade- ei usu revolutsiooni. On seisukohal , et
maailma võib päästa inimeste lõputu õudus ja ohverdamisvõim.
Peale sunnitööd ilmub autobiograaf. "Märkmed surnud majast".
Järgneb romaan "Alandatud ja solvatud" , autor väidab ,et
inimene ei käitu kainet mõistust arvestades, vaid tuju ja kire
hetkel.Talle on oluline ka andestamistemaatika. Tuntumad teosed
"Kuritöö ja karistus " ja "Idioot". Peale nende
ilmumist on ta elu rahulikum.Oli sunnitööl olles abielus naisega.
Abiellub uuesti Annaga ,kes D-i tekste üles kirjutas.Neist saab
venna pere ülalpidajad. Tema kõige keerulisem teos "Sortsid"
- revolutsioonilise liikumise vastu. Viimane teos "Venna Karamazovid " - jromaan jääb lõpetamata.Meestegelaste
vahelised suhted.
D
on mõjutanud erinevate rahvaste autoreid , ka Tammsaaret.
Dostojevski
lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning
püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske
võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi
kõrgemale.
Dostojevski
jagas inimesed kahte gruppi:
Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed , usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova (“Kuritöö ja karistus”). Malbe , alandlik, habras , vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma.
Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed ). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad , et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov.
Paljud
inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised
tegelased. On
traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi:
Polüfooniline romaan
Kõik kommentaarid