Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga. SIRVENTEES poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega. TENSOON vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne),
kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast, antiikaja valitsejatest ja Aleksander Suurest. Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused Rüütlikirjanduses hakati tähelepanu pöörama vormilisele viimistlusele, mis pani aluse uutele riimi- ja stroofistruktuuridele ning värsimõõtudele. Tekkisid uued luulezanrid: SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue mahed...
2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest" koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest".
1) õrnõhkav rüütliluule 2)rahvapärane veidi labane luule. Rüütliluule teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul.
Peateos ,,Jumalik komöödia" koosneb 3 osast: ,,Põrgu", ,,Purgatoorium" ja ,,Paradiis". 2. Petrarca(1304- 374) Peetakse uusaegse lüürika isaks. Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles. Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud zanr. Koosneb 14 värsireast, mis on itaalia variandis jagatud kaheks(selle kanoniseeris Petrarca): 1) oktaav ( 8 värsirida ), mis koosneb kahest katräänist. 2) sekstiin ( 6 värsirida ), mis koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon,
taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikazanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett, kantsoon, sekstiin, ballaad. Memuaarid- Teosed, kus autor jutustab enda või lähedaste elust. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum
sisuga kõige enam kokku klapib. · Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse: · Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel:
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba hommikune äratuslaul Serenaad õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas. Peamised teemad: Armastus ja sõda.
rüütelliku armastuse platoonilisusele ja ideaalsusele. Rüütliromaanides austatakse naist kui isiksust, kelle nimel tehakse kangelastegusid. (Talvet, 1995 : 51-57) 4.2.2. Trubaduuride luule Trubaduurid, eelkõige Provence i päritolu, olid omast ajast ees ja nende looming oli peenetundeline ja vormiliselt mitmekesine. Kuna nad kirjutasid ise luuleteosed, meloodia sinna juurde ja veel esitasid ka seda lugu, siis lõid nad ise kogu oma repertuaari. Nende loodud on luulevormidest sekstiin, kantsoon, sirventeesid, romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60) 4.3. Linnakirjandus
KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus,
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
(prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
