Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMIN...
Lõpp 16 16 16 24 0 0 16 16 16 21 Töötunde 8 8 8 11 0 0 8 8 8 8 43 7p kokku ala- ja ületunnid kõik selgub perioodi lõpus öötunnid 2 riigipüha tunnid puhkeaja rikkumised Nädalapäev L P E T K N R L P E Kuupäev 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Algus 0 8 0 13 2 8 0 0 16 16 Lõpp 0 16 0 21 11 16 0 0 21 21
Autlus filmi ,,Tunnid" põhjal Naise elu ühes ainsas päevas. Film rääkis kolmest naisest, kes kõik olid seotud romaaniga ,,Proua Dalloway".Esimene neist oli Clarissa Vaughan , kes korraldas pidu oma AIDS-i haige sõbra ja poeedi Richardi auks(2001).Teine naine oli Laura Brown,kes oli 1950. aastate California koduperenaine,kes oli rase ning kellel oli väike poeg Richie.Kolmas naine oli Virginia Woolf ise,kes kannatas depressiooni ja vaimse tasakaalutuse all ning samal ajal kirjutas oma romaani.(1920.) Kui võtta seda filmist pärit lauset nii nagu ta on,tundub see muidugi väga ängistavana,kuna kõigi nende naiste päevad olid täis masendust,depressiooni ning isegi hullumeelsust.Nad ei hoolinud enam suurt elust ning nad olid minetanud võimaluse taas õnnelikeks saada.Nende ängistus tundus maha suruvat kõik muu ning nad vajasid mingit turgutust, et sellest välja tulla.Võiks öelda, et peale Woolfe`i see ka mõlemal nais...
Õpetajate hoolimatus !? Viimasel ajal on tihti näha, et õpilased ei tööta tunnis kaasa, vaid näiteks kuulavad muusikat või mängivad telefoniga. Muidugi on see ka õpilase enda probleem kui ta ei saa korralikku haridust, aga koolis õpivad ju ikkagi alaealised, kes enda eest ei vastuta ja kes võibolla ei mõista veel hariduse tähtsust. Meie arvates võiksid õpetajad natuke karmimad olla ja rohkem selle probleemiga tegeleda. Näiteks kui õpetaja näeb õpilast telefoniga mängimas, siis oleks kõige õigem telefon lihtsalt õpilase käest ära võtta. Üle 1/3 klassist kasutavad tunnis ebavajalikku elektroonikaseadet, aga osad õpetajad ei võta ka selle vastu midagi ette. Vahepeal ...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
S. Neill Kooli ajalugu Summerhill. Peamine mõte/filosoofia Kool tänapäeval Haridus Kokkuvõte Alexander Sutherland Neill 1883-1973 12 õde-venda Seisis laste vabaduse eest Summerhilli asutaja Kooli ajalugu Asutati 1921 Dresdenis 1927 Leiston, Suffolk Asutati, et praktiseerida oma teooriaid ja uskumusi Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele "the function of a child is to live his own life -- not the life that his anxious parents think he should live, not a life according to the purpose of an educator who thinks he knows best."- A.S. Neill Summerhill tänapäeval Zoë Neill Readhead Lapsed vanuses 5-18 Kohvik Koosolekud http://www.summerhillschool.co.uk/pages/themeeting.html Haridus Summerhillis Vanus, huvid
määratud malli järgi. Teadmised, mis üldhariduskoolis õpiku järgi on lapsele pähe tambitud, ei jää sinna alatiseks püsima. Mina ei oskaks enam näiteks põhikoolitasemel keemia ega füüsika ülesannetega midagi peale hakata. Pärast keskkooli olen end arendanud pigem kirjanduse ja kunsti vallas ja suurel määral tänu sellele, et nende ainete õpetajad mulle omal aja enim sümpatiseerisid ning kirjanduse ja kunsti tunnid polnud iialgi üksluised ja tundsin, et minu püüdlusi ja loomingulisust väärtustati. Loomulikult mängib selles kõiges rolli ka inimese sünnipärased eelised. Lugeda on mulle meeldinud sellest ajast peale, kui ma tähed selgeks õppisin ja kunstiande olen vanematelt pärinud. Ometigi on ka muusikal mu perekonnas suur roll ning laulnud olen samuti päris pisikesest peale armastanud. Muusikatunnid olid aga koolis vastumeelsed. Väljundeid niivõrd loomingulise aine õpetamiseks peaks olema
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
VEETURISM JA PUHKEMAJANDUS Ekskursioon Kivisaare Ratsatalusse Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. I. ERINEVAD PROGRAMMID Kivisaare Ratsatalu Aegviidus pakub ratsutamiseks ja meelelahutuseks vabas looduses erinevaid programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene
Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, auhinda vms. Et suurendada õpilastes sisemist motivatsiooni, tuleb teha tunnid neile huvitavamaks ja lõbusamaks. Käia rohkem õppekäikudel ja ekskursioonidel. Tuleb teha nii, et laps tahaks hommikul ärgata ja kooli minna. Õpimotivatsiooni saavad tõsta õpetajad, kui teevad tunnid põnevamaks. Kui on üksluised tunnid, kus õpetaja iga tund ainult räägib ja räägib, siis kaob õpilastel tähelepanu ära ja igaüks hakkab tegelema oma asjadega. Kes joonistab vihikuservale, kes hakkab pinginaabriga juttu rääkima, kes mobiiliga mängima, kuulab vaid mõni üksik
Õppematerjalid Kriflit Õpikud Tahvlid Arvutid Paberit Kalkulaatorid Ipad Töövihikud vihikud Koolipäev Tunnid lõppesid pärastlounat. Kell 8.15 Kooli päev algab kell 5 või 6. Tunnid lõpesid kell 14.00. Vahetunnid olid sobival ajal. Tunnid kestsid 45 minutid. Õpiti nii enne kui ka pärast Vahetunn kestsid 10 minutid lõnat. Forseliuse tegevuse tähtsus Sest et lapsed saaksid Sest et lapsed saaksid targemaks targemaks.
Mugav,sõbralik ja modernne-selliste omadustega saaks kirjeldada minu unistuste kooli. Selles koolis oleks haridus prioriteediks, kuid tähtis osa õppeprotsessist oleks ka suhtlemisel ja sportimisel. Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me
palju, aga ma laseks neil ka raskemaid ülesandeid teha, sest kehalise kasvatuse tund on tähtis, nii füüsilisele vormile kui ka hea puhkus ja vaheldus õppetööle. Kehalise kasvatuse õpetajana ma kindlasti teeks selliseid tunde kus saaks õppida matemaatikat, näiteks väikestele teeks palli mängud koos korrutustabeliga. Ühesõnaga ma ühendaks meeldiva kasulikuga. Ma arvan et sellised teematilised tunnid aitaksid paljusi lapsi kellel on koolis koolitöödega probleeme. Kehalise kasvatuse tunnid peaksid oleme väga sisustatud, et ei tekiks laisklemise momenti . Kuna tund on kahjuks ainult 45 minutit pikk ja kui sealt veel riietumise ja tulemise aeg maha arvestada siis jääb tunni ajaks ainult 25-30 minutit. Seda on tegelikkuses väga vähe. Kuid minu üks tund näeks välja järgimine. Kõigepealt ma teeks rivistuse ja siis paluks joosta 2-3 soojendus ringi, vabal valikul. Siis ma teeks koos nendega natuke võimlemist, lihtsamaid venitusi. Järgmiseks
õpilased vastasid sarnaselt. Saadud tulemustega jäädi rahule. Kooditabel 1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev a Teisipäev b Kolmapäev c Neljapäev d Reede e 2. Miks just see päev? Vähe tunde a Lemmik tunnid sel päeval b Selleks päevaks vähe koduseid töid c 3. Milline koolipäev sulle ei meeldi? Esmaspäev a Teisipäev b Kolmapäev c Neljapäev d Reede e 4. Miks just see päev? Palju tunde/Pikk päev a
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär
Üleminek talveajale 27.oktoober 2018 Vastavalt vabariigi valitsuse otsusele minnakse alates .27 oktoobrist kell 03:00 Eestis üle talveajale, keerates kellaosutid 5 tundi taha. Valitsuse pressiesindaja väitel oli otsuse tegemisel valitsuse peamiseks sihiks pimeda aja parem kasutamine. Kui seni jäi inimestel pärast tööpäeva lõppu ainult loetud tunnid valgeid talveõhtuid nautida, siis kellakeeramise järel pärast tööpäeva lõppu valged tunnid puuduvad. Inimestel on võimalus nüüd pimedaid talveõhtuid nautida. Pildil : Jüri Ratas FOTO tehtud: Heleri Piller Uurisime täna hommikul peaministrilt Jüri Rataselt, kui kindel ta on valitsuse otsuse taolises edus. Teatavasti osutitega kellad, mis on tänapäevalgi laialt kasutusel, on 12-tunnise tsükliga. Niisuguste kellade näit uuele ajale üleminekul muutub oluliselt, mistõttu on võimalus, et inimesed kella ei keeragi ja jätkavad igapäevast elu endise aja järgi
Tööarvestus jaanuar 2005 Tunnitasu 50 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657
Harj. 120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis.
Et hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head. Inimestel on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba lasteaiast, kus lastel on võimlemise tunnid, ka edasi kooliaastatel on kehalise kasvatuse tunnid, mis hoiavad noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa erinevatest ringidest, näiteks kergejõustik, tantsimine jms. Et noored inimesed ei kaotaks oma spordihimu, innustatakse neid juba varajases eas sporti tegema, antakse palju motivatsiooni ning võimalusi enese arendamiseks. Sealt kasvavad välja juba oma ala proffesionaalid, sportimisest saab hobi, mida inimene armastab teha ja
10 Kui tehte tulemus läheb piiridest 01.01.1900 (seerianumber 1 )kuni 31.12.9999( seerianumber 29584 12/31/1899 3 12/28/1899 Kellaaja funktsioonid: Seerianumber 1)NOW()- annab kuupäevakellaajaga 4/9/2019 23:36 43564.98 2)HOUR(seerianumber)- annab tunnid 23 3)MINUTE(seerianumber)- annab minutid 36 4)SECOND(seerianumber)- annab sekundid 10 5)TIME(tunnid;minutid;sekundid)- annab kellaaja 11:36:10 PM 4/9/2019 2019 4 9 9/19/2018 3 tes esmaspäevast 2 01.01
Ich (mina) komme, du (sina) kommst, er/sie (tema) kommt, wir (meie) kommen, ihr (teie) kommt, sie (nemad) kommen, Sie (Teie) kommen. Sein (olema), habe (omama): ich bin, du bist, er/sie ist, wir sind, ihr seid, sie sind, Sie sind. Fahren, schlafen (a -> ä), essen, nehmen, sprechen (e -> i). (1-13) null, eins (erste), zwei (zweite), drei (dritte), vier (vierte), fünf (fünfte), sechs, sieben (siebte), acht (achte), neun, zehn, elf, zwölf, dreizehn, (16-17) sechzehn, siebzehn (siebzehnte), (20, 30, 60, 70) zwanzig (einundzwanzig), dreißig (dreißigste), sechzig, siebzig, (100, 1000) (ein)hundert (hundertzwanzig), (ein)tausend (tausendste). MS er, NS sie, KS es; Mitm Sie. M, F, N, Pl. Ich (mein, meine), du (dein, deine), er (sein, seine), sie (ihr, ihre), es (sein, seine), wir (unser, unsere), ihr (euer, eure), sie (ihr, ihre), Sie (Ihr, Ihre). Akkusativ. M en (den), F e (die), N (das). Kellaaeg. Es ist (tunnid) Uhr (minutid). ...
kannaksi kooli riietust aga kahjuks pole sellega nõus kõik pilased ja lapsevanemad .Igas klassis on priimused ja neil priimustel oma kamp kellega nad kiusavad nõrgemaid aga kui priimused on üksi siis nad võivad olla väga sõbralikud ja lahked .Sellega võib järeldada seda et kõik inimesed on sõbralikud isegi siis kui see tavaelus välja ei paista .Kindlasti leitakse sellele lahendus. 3.teema Kui teha kooli tunnid huvitavaks ja teha paljuid asju mängude ja katsete kaudu jääks see paremini meelde ja oleks huvitav aga kui keegi tuimalt räägib klassi ees ei viitsi seda paljud kuulata .sellega tahan öelda ,et kooli tunnid tuleks huvitamaks muuta . Kokkuvõte Kui küsida paljude õpilaste ja õpetajate arvamusi saaks kindlasti teha koolid huvitavamaks ja paremaks .Need probleeme ja mõteid on võimalik teostada .Nende asjadega on võimalik teha tavalisest koolist hea kooli. Roland Laipaik :D
või kuri tekitab see ka õpialstel halva meeleolu. Hea pedagoog peab oskama oma ainet huivtavaks muuta, sealjuures jäädes professionaalseks ja siiski õpetajaks, ta pean hindama kõiki õpilasi võrdselt, mitte nägude järgi hindeid panema. Hea pedagoog toob palju näiteid ka elust ja endast, mitte ei lase koguaeg fakte pähe tuupida. Hea õpetaja on see, kelle tundi õpilane tahab alati rõõmuga minna, see kelle tunnid on talle arusaadavad ja põnevad ning kellel on alati muie näol.
keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne selleks, et lapsed said aluse, mida pärast nad kasutavad keele õppimiseks. Algklassides kõik tunnid on eesti keeles, v. a. vene keele tunnid, mis algavad ainult teises klassis. Pärast algkooli suureneb emakeele osakaal aastast aastani, see osakaal võib muutuda, aga 6. klassis on juba 50 protsendi vene keeles ja 50 protsendi eesti keeles.
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud
Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386
Eelmisel veerandil käisime klassiõdedega õppealajuhataja juures. Rääkisime gümnaasiumi õpilastest ja nende käitumisest.Ta rääkis, et iga aastaga muutub õpilaste suhtumine õppimisse aina ükskõiksemaks. Ja kuna10.ndas klassis leidub selliseid inimesi, kes ei kavatsegi enda käitumist muuta, tuleb nad koolist välja visata. Mida siis teha, et koolidest ei langeks nii palju õpilasi välja? Ma leian, et kui tunnid oleksid huvitavamad, siis töötaksid ka rohkemad õpilased kaasa. Peaks olema rohkem praktilist tööd. Kus lapsed saaksid kõik ise järgi katsetada. Selline õppimisviis mitte ainult ei oleks huvitav, vaid selline õppimisviis aitaks kergemini asju meelde jätta. 9.nda klassi õpilastele tuleks teha loenguid/ infotunde, kus räägitaks täpsemalt nende õppimisvõimalustest. Tuleks tutvustada täpsemalt erinevaid ameteid, rääkides siis ka sellest
10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest .
Kooli minnes muutub kõigile kohustuslikuks kehaline kasvatus, millest pole võimalik mööda hiilida. Kas kehaline on üldse meile vajalik? Mida võiks muuta paremaks? Mis selle puhul meeldiv ja mis mitte? Minu arvates on kehaline isegi vajalik. Kui lapsed ennast üldse ei liigutaks muutuksid nende tervised nõrgemaks. Kehaline on küll vajalik, aga paljudele ei meeldi see eriti. Alati on mille üle vinguda, aga eks selle jaoks ole ka omad põhjused. Kehalise tunnid võiksid olla sellised, et laped läheksid sinna rõõmuga. Selleks peaksid lapsed ja õpetajad rohkem koostööd tegema, mis tihtipeale tänapäevad peaaegu puudub. Õpetajad võiksid küsida õpilastelt rohkem nende arvamust. Mitte alati karmilt kinni pidada õppekavast. Kehaline pole ka minu jaoks eriti lemmik. Vahest on selliseid tunde, mis mulle meeldivad. Mulle ei meeldi, kui ma pean oma jõust üle pingutama. Kui pole jõudu, siis ei tasu midagi paremat loota
12. Võtan tolmu ( lauapealt , toolidelt , radika vahedest, teleka tagant ) 13. Pesen peeglid 14. Pesen WC põranda 15. Lõpus vaatan kõik kohad ilusti üle toas kui ka wc's. 16. Sulgen akna 17. Viin võtme administraatorile 7 Numbritubade hoolduse praktika 4. Ettevalmistus koolist praktiliseks tööks Enne praktikat oli meil koolis tunnid , kus õppisime tundma erinevaid töövahendeid ja nende kasutamist Kuid kõik oli väga keeruliselt meile seletatud, osadest asjadest ei saanud ma üldse aru.Kuid kui tuli Praktika alguse tunnid aitasid meid kõiki väga palju ,sest siis saime aru mida me peame tegema.Ja kasutasime seda praktiliselt. Minu arvates oli väga hea ,et meil oli praktika tunnid enne päris praktikat ! 5. Iseenda hindamine Kui ma oleksin endale hinde pannud oleks see 4. Ma püüdsin oma tööd teha väga
Ehtne draama depressiivsed ja tänamatud naised Film põhineb Michael Cunninghami teosel ,,Tunnid" ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos ,,Proua Dalloway" mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi, et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust. Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf (Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu ,,Proua Dallowayd" Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses. Vaatamata sellele tundus Virginia tüdinud, ei hinnanud mehe ponnistusi ning käitus nagu tänamatu jõmpsikas. Teiseks naiseks on 1950ndatel Los Angelese äärelinnas elav ...
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde. Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast
Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead. Palju kindlam on teha tööd, kui tead selle töö aluseid ja samuti levinumaid vigu, mis võivad tekkida. Sain selle mooduli kaudu tead palju uusi teadmisi ja omandasin hulga oskusi, mida on tulevikus hea rakendada.
Kujundav hindamine........................................................................................ 9 1.5.Koolid ja klassid..................................................................................................... 9 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp...................................................................................... 10 1.7.Koolivaheajad...................................................................................................... 10 1.8.Kus toimuvad tunnid?.......................................................................................... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded................
NDP = NNP NNP rahvuslik koguprodukt Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) D perioodi amortisatsioon NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D Kui kõik oleksid hõivatud, oleksime võimelised tootma: ´ toodang tunnid töötajaid Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P baasaasta_ostukorvi_maksumusega Kogunõudlus AD: NB AD = C + I + G + (X M) G planeeritud avaliku sektori kuulutused (X-M) planeeritud netoeksport
Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval. Igas klassis oli pilt Leeninist. Leenini sõnad olid ,,Õppida! Õppida! Õppida!". Õpetajate toas oli suur nõukogude Eesti lipp ja tihti käisid koolides kontrollid riietuse, käitumise ja õppetöö tarbeks
Internet on tänapäeval nii suur ja võimas asi, et keegi ei ole võimeline kontrollima seda mida sinna kirjutatakas ning mida noored sealt loevad. Nagu inimeste suhtumine eesti keelde on muutunud, on muutunud ka koolide suhtumine eesti keelde. Mõnekümne aasta eest õpetati koolides palju rohkem eesti keelt ning vähem võõrkeeli (va vene keel, mis oli tol ajal ka mõistetav). Praegu toimuvad võõrkeelte tunnid rühmades, sest nii on õpilasel võimalus tunnis rohkem sõna saada ning seeläbi keelt praktiseerida. Kuid kuidas toimuvad eesti keele ja kirjanduse tunnid? Ikka terve klassiga koos. Nii ei olegi ju võimalik, et õpilased saaksid koolis eesti keelt sama hästi õppida kui inglise keelt. Tgelikult on isegi loomulik, et eesti keelde tekib juurde järjest rohkem võõr- ja laensõnu. Maailma tuleb iga päevaga juurde asju, mille kohta eesti keeles lihtsalt oma sõna pole. Nende
Õpilased on tegelikult nõrgad, paljud neist ei tegele vabal ajal eriti spordiga ning kui nad tunni alguses staadionile viit ringi jooksma panna, väsivad nad lihtsalt ära ning paljud neist ei jõua enam midagi teha, siiski tuleb ju kuidagi soojendust teha. Seda saab teha ka lihtsamate harjutustega, nt kohapeal jooks ja venitamine, lihtsam on teha ka nt. üksainus staadioni ring ja peale seda natuke puhata ja siis venitada. Kui ma oleksin õpetaja nõuaksin koolilt, et kehalise kasvatuse tunnid oleks järjest või päeva lõpus, seda on raske küll saavutada, kuid kõik on võimalik ja proovida ju võiks. On juhtunud, et isegi siis kui õpilased ise tahaksid kehalise kasvatuse tundides käia, hoopis lapsevanemad hakanud neid tunde kritiseerima. Paljud vanemad ei taha oma lapsi massidusiruumidesse pesema lasta ning auklikele jooksuradadele jooksma saata. Eelistatakse, et laps käib kuskil spordiklubis näiteks mõnda trendikat spordiala harrastamas.
Õpetaja ja õppimine Kadrina kooli õpetajad, kõige parimad õpetajad. Iga asja nii selgeks teevad, kuigi omal pead otsas keevad. Tunnid on kõik nii head, aga meeles pea, et liiga palju ei tohi lobiseda, muidu saab kohe õpetajalt klobida. Õpetaja tunni korda peab, poisid ette ritta istuma seab, seal nad korralikud triks ja traks, tüdrukud itsitavad pliks ja plaks. Martin Pajussaar 7.a
Keelatud armastus 13/05/2011 18:20 | Armastus Varastatud hetked, homselt laenatud tunnid su lõhn mu kehal, minna ei tahaks veel kumbki õhkõrn puudutus, su soojast suudlusest joobun täna veel mitte, kuid homme, homme su´st kindlasti loobun Ma ei taha olla varas, käia salaja silmad maas endaga lepitust otsin, tundma õpin end taas nukruse summutan naeru, ehk igatsus ajaga kaob vaid süda ei kuula, ei allu, ta ikka veel metsikult taob
HHP 0020 Enesejuhtimine Jekaterina Kolpakova A 123364 KATB 17 01.12.2012 Arvestustöö nr. 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Nädalas keskmiselt kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS (tundides:minutites vähe jms) või kommentaar max 24 Tunnid ) 5 , 5 , 6 1 1 30
Jutt. Hommikul ma ärkasin üles ja läksin pesema. Panin riidesse ja läksin sööma. Söögiks sõin ma putru ja klaas piima, kell oli 07.15. Kell 7.40 läksime me autossa ja sõitsime kooli. 8.00 hakkasid tunnid ja 14.45 lõppesid. Bussile läksin ma kell 15.15. Siis läksin trenni, enne trenni käisin veel poest läbi ja siis uuesti bussile. Buss tuli 17.05 ja 17.30 olin ma garderoobis. Trenn hakkas kell 18.00 ja lõppes kell 20.30. Peale seda läksin ma koju ja hakkasin õppima. Kell 1.00 sain magama. . . , 07.15. 7.40 . 8.00 14.45 . 15.15 . , . 17.05, 17.30 . 18.00 20.30. . 1.00
"Harry Potter ja Segavereline Prints" J.K. Rowling http://mangukoobas.lahendus.ee/id/27/monster/329265/action/pages/mode/view/p ageid/294243/ Autorist Kodanikunimi Joanne Rowling; Ta on sündinud 31. juulil 1931, Inglismaal; Rowlingut peetakse üheks maailma rikkaimaks kirjanikuks, tema raamatuid on kokku müüdud üle 400 miljoni eksemplari. Rowlingul on tütar Jessica ja kaks aastat noorem õde Dianne. http://pelishp.blogspot.com/p/jk-rowling.html Sündmustik Dumbledore ja reis Horace Slughorni juurde; Weasly võluvigurid; Reis Sigatüüka ekspressis; Harry, kui lendluudpalli võistkonna kapten; Tunnid Dumbledore'ga; Dumbledore lõpp. Tähtsamad tegelased Harry Potter Ron Weasley Hermonie Granger Ginny Weasley Albus Dumbledore Horace Slughorn Rubeus Hagrid Draco Malfoy
kasvanud lapsed hakkavad varem sõnu võrdlema ja analüüsima). 14. Eesti keele tunni tüübid. Mis on vastava tunni põhiosa? Tunnitüübid vastavalt materjali käsitlemisele: Uue materjali läbimise tund Harjutamistund Kinnistamise tund Kordamistund Kontrollimise tund Kombineeritud tund Kokkuvõttev tund Tunnitüübid Kombineeritud või segatunnid. Uue materjali esitamise tunnid. Kinnistamise ja kordamise tunnid. Õpitu üldistamise ja süstematiseerimise tunnid. Oskuste ja vilumuste kujundamise ja kinnistamise tunnid. Teadmiste kontrollimise tunnid. 15. Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad? Tund jaotatakse kolmeks osaks: 1. Häälestamine; - toimub tavaliselt tunni eesmärkide püstitamine, tingimuste kindlustamine nende eesmärkide täitmiseks, töise õhkkonna loomine, õppetegevuse motiivide selgitamine 2
Ingmari 9 klass lõpp. Viimsi kool, suvi 2006. Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid jaba alanud, mäletan, et tunnid olid ka siis juba alanud kui mina oma isaga kooli jõudsin, ammust seegi oli kui meie armasd lõpetajad meie käe kõrval kooli jõudsid, silmad uudishimulikud ja ehk veidi kartlikudki . Need hetked need ilusad hetked mööduvad kui silapilk, millest jäävad meie teadvusse hõõguma tulukesed, mis hiljem aegajalt kustuvad ja jälle süttivad nagu teed juhatavad majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida.
mitmeid teisigi hädasid. Juba see näitab, et peab tegema sporti, et olla terve. Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid. Mina ise olen väga rahul, et meil on kehalise tunnid. Mõtlen küll, et tundi minna ei viitsi, aga see on ainult mulle endale kasulik. Kõige soodsam aeg liikumise alustamiseks on noorusiga, kuna täiskasvanu eas on palju raskem sportimisega alustada. Noorena viitsitakse kõigega tegeleda ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine
Proportsionaalselt oli neid vähe, kuid klasside priimusteks olid 1881-1918, peale ühe, kõik eestlased, aga priimused mõjutavad oluliselt kooli vaimsust. Kuigi koolis valitses üksteist austav õhkkond ja lahkhelisid rahvuste pinnal õpilaste vahel ei mäletata, koondusid eesti poisid ja Reaalkooli juurde tekkisid 20.sajandi algul salajased õpilasorganisatsioonid. Esimest korda Tallinna ajaloos nõudsid õpilased endale ise tunde juurde ja need olid eesti keele tunnid. Sakslased polnud sellest huvitatud, pidasid venekeelset õpet juba isegi koormavaks. 1906. aastal viidi vabatahtliku õppeainena Reaalkooli sisse eesti keel ja loomulikult olid ainsateks osalejateks neis tundides eestlased ja loomulikult räägiti seal eestlusest ja eesti kultuuriloost. 1909. aastal eesti keele tunnid Reaalkoolis lõppesid, aga salajane organisatsioon tegutses edasi ja sinna kuulus ka juba teiste koolide õpilasi
nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada. Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele, -kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja pärastlõunal kella 14-17ni. Kolmapäeviti ja laupäeviti olid pärastlõunal ainult joonistamise ja ilukirja tunnid. Gümnasistidelt nõuti sisekorraeeskirjade tundmist ja täitmist. Nad pidid õpetajaid austama ja kuulekad. Sõnakuulmatuse, lugupidamise ja laiskuse eest karistati karmilt. Igas klassis seati sisse päevaraamat, kuhu märgiti toimunud tunnid, hilinejad ja puudujad ning kiitused ja karistused. Õpilaste teadmisi hinnati 10-palli süsteemis. 1 = nõrk 2-3= üsna keskpärane 4-5 keskpärane 6-7 hea 8-9 väga hea ja 10 ülihea. Kord kuus
RP14 Arvestustöö RP14 “Töötasu” / palun oma vastused/seisukohad varustada viidetega + Teie poolse (piisava) selgitusega: 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordselt kogu vahetuse eest? TLS §45 lg 2. Jah, kui kogu vahetus langeb riigipühale. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavaliselt tööpäeval ja lõppeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud tunnid tasustatakse tavalises korras. Täiendava tasu maksmine riigipühal kui puhkepäeval, on põhjendatud asjaoluga, et töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis puhkavad ja peavad pühasid. 2. Kas TLS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui töötaja täidab tööülesandeid halvasti / on tööandjal sellisel juhtumil õigus töötasu vähendada? TLS §73, VÕS §112. Tööandjal on õigus alandada töötasu, kui töötaja on oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
