PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub
kasutavad treppe. 10. Töötajatele tuleks anda võimalus osaleda ettevõtte juhtimises, sealt võib kooruda välja häid ideid. 11. Alati tuleb teha seda, mida on töötajatele lubatud. Kui lubadusest taganeda võib kaotada töötajate lugupidamise ning usalduse. Need on hea töö ja boonuse keskkonna säilimise olulised faktorid. Mitte nii head ideed on: 1. Töötajatele ei peaks andma ettevõtte osakuid. Osakud annavad töötajale võimaluse saada juurdepääsu finantsandmetele. Osakud säilivad ka siis kui töötaja läheb tööle konkurendi juurde. 2. Tuleks hoiduda hinnangute lahterdamisest. Osad juhid on kehvade töötulemustega töötajaid hinnanud kõrgemalt lootuses, et see tõstab nende töötulemusi. See aga ei toimi, vaid pigem kahjustab paremaid ja väärtuslikumaid töötajaid. 3
10. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Ei pea töökohad paiknema teineteise lähedal,telefoni ja internetti on võimalik kasutada peaaegu kõikjal 11. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? Infovahendus on kiirem 12. Too näiteid teenustest, mis kuuluvad finantsteenuste alla? Laen,liising,hoiustamine,nõustamine 13. Millega tegelevad börsid, kus maailma suuremad börsid? Aktsiad,võlakirjad,osakud,fondid New York 14. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transport,sissetulek,infolevik 15. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? Moe,kultuuri,vaatamisväärsused. 16. Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks?
Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus) Lõpetamata toodang (omahinnas) Valmistoodang (omahinnas) Ostetud kaubad müügiks Ettemaksud hankijatele Kokku 10 · Käibevara kokku · PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtte aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus)
Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid." (Investeerimisfond, http://minuraha.ee/investeerimisfond/) Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast. ,,Fonde on väga erinevat tüüpi osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Seetõttu saab iga investor valida enda eesmärkide ja riskitaluvusega sobivad fondid üldjuhul mida suurem aktsiate osakaal, seda riskantsem, kuid ka oodatav tulusus on suurem. Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39%
kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.
sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et
Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,009 € 100% 46,321 €
varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad. Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud. Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul
12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00% 41 009
analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades
Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara; Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara; Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu; Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud kinnisvara Tagastatud vara Tagastamisel saadud vara ei muutu kunagi ühisvaraks! KÜ korteriomandi omanikud on ise omanikud; saab pantida EÜ (kooperatiiv)i liikme osamaksu suurus peab vastama tema kasutada oleva elamispinna suurusele; kliendil ei ole korteriomandit, vaid osakud, et taon EÜ-s osaline; osamakse pank tagatiseks ei võta HÜ liikmemaksu süsteem; hooneühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud (kasutatav korter on piiritletud, kus see asub) osade ainukasutus; liikmemakse pank tagatiseks ei võta Alaealine tagatise andja - tal on piiratud tovõime; notarid tehinguid ei tee, kui, siis ainult omal vastutusel; alaealisele annab abielu piiramatu teovõime
0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3
Personaalse substraadi teooria kohaselt peab põhiõiguste rakendaja alati tuvastama oma põhiõiguste rikkumist väitva juriidilise isiku puhul, kas selle juriidilise isiku taga on era- või avalik huvi. Personaalse substraadi teooria tagajärjeks on see, et reeglina puudub põhiõigusvõime avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi.
Miks investeerida fondi? 1.Raha paigutavad professionaalid. Investeerimine nõuab aega ja asjatundlikkust. Kui üks neist puudub, võib kasu asemel saada kahju. 2.Riskid on hästi hajutatud. Väike rahasumma ei võimalda osta piisavalt palju erinevaid väärtpabereid. Ära pane kõiki mune ühte korvi! 3.Väiksemad kulud. 4.Raha saab paigutada sinna, mida ise ei tunne või ei pääse juurde. 5.Osaleda saab ka väikeste summadega. 6.Investeeringu väärtust on lihtne jälgida. 7.Osakud saab kiiresti rahaks vahetada. Fonde on erinevaid - riskid, regioonid, valdkonnad, indeksfondid. Üldjuhul paigutatakse raha fondi pikemaks ajaks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Aktsiatesse investeerimine: - tutvuge ettevõttega, mille aktsiat plaanite osta - ostke aktsiaid, millesse ise usute - mõelge “talupojamõistusega” läbi firma edu/loogika - ostke madalalt ja müüge kõrgelt Kuidas valida fonde?
hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Pangahoiusele paigutatud raha säilimine on tagatud ka panga pankroti või tegevusloa tühistamise korral. laenamine ja investeerimine- Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka muusse varasse – näiteks kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse, lapse haridusse jne. Investeerimisel tahetakse üldjuhul oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus kaotama.
24 Nimetatud meede on võetud kasutusele tagamaks pensioniosaku omaniku varade säilimise fondivalitseja pankroti korral. Tagamaks, et pensioniosaku omaniku seni kogutud vara otstarve säiliks on riigi poolt loodud ka regulatsioon, mille kohaselt olukorras kus pensionifond likvideeritakse on depoopank kohustatud esimesel võimalusel pensionivara maha müüma ning ostma pärast pensionifondi varadega seotud nõuete rahuldamist ostma osakute omanikelt pensionifondi osakud tagasi. Osakute müügist saadud vara eest omandab iga osaku omanik vastava arvu tema poolt valitud või Finantsinspektsiooni poolt määratud teise pensionifondi osakuid.25 Seega on riik võtnud kasutusele vajalikud meetmed tagamaks pensionifondi varade säilimise fondivalitseja või depoopanga pankrotistumise korral. Lisaks fondi varade säilitamisele on aga oluline ka fondivarade mõistliku kasutamise ja investeerimise tagamine. Vähendamaks
4 3. Projekti tugevused ja nõrkused Projekti tugevuseks on kindlasti see, et fondi investeerimine on lihtne võrreldes otse aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimisega, mis teeb investeerimise sobivaks ka meiesugustele kogemusteta investoritele, kellel pole aega ise aktsiaturgudel toimuvat jälgida. Samas teame, et investeerimisfondi haldavad kogemustega fondijuhid. Hea on ka see, et osaku omanikul on õigus omandatud osakud fondivalitsejale tagasi müüa. Seega kui näeme, et osaku hind langeb, võime need maha müüa, et me ei kaotaks oma algset investeeringut. Investeerimisfondi puhasväärtus arvutatakse välja igapäevaselt ning seega on meil soovi korral võimalus osta uusi fondiosakuid või olemasolevaid müüa. Samas saab ka ka ühe fondivalitseja ulatuses fonde tulumaksu maksmata vahetada. Positiivsena võib välja tuua ka selle, et riskid on hajutatud, kuna investeerime suurde
PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 Tütarettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele 0 0 Sidusettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaakalised nõuded sidusettevõtetele 0 0 Muud aktsiad, osakud ja võlakirjad 0 0 Mitmesugused pikaajalised nõuded 0 0 Pikaajalised ostjatelt tasumata arved 0 0 Materiaalne põhivara 0 0 Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 0 0 Masinad ja seadmed ( soetusmaksumuses) 0 0 Lehekülg 5
iseseisvuse ja vastutuse ulatus. · Kvantitatiivne käitumisfinants (Tarkinvestor.ee)(Quantitative behavioral finance) on uus teadusharu, mis kasutab matemaatika ja statistika meetodeid, et mõista inimkäitumist seoses finantsturgudel toimuvaga. · Likviidsus (Kuura 2008) - (Liquidity). Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Investeerimisfondi likviidsus tähendab, et investor saab oma osakud kiirelt raha vastu välja vahetada. · Likviidsusreserv (Kuura 2008) (Liquid Reserve) - Isiklik või ettevõtte poolt loodud kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma. · Makroökonoomika (äripäev.ee) on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu
Butiik (Väike ja kallis) o Täisteenindusega o Valikteenindusega o Piiratud teenindusega · Temaatika (theme) o Kasiinohotellid o Ajaloolised o Unikaalsed - jäähotell, o SPAhotellid o Golfihotellid o Ökohotellid · Omandivorm (ownership) o Eraomand o Kohalik hotellikett o Rahvusvaheline hotellikett o Osakud HOTELLITUBADE LIIGITAMINE Liigitamine mugavuse järgi: Standardtoad Hotelli lihtsaimad toad Superiortoad Mugavustega toad Luksustoad nt Sviidid vähemalt kahe toaga majutusruum elutuba ja magamistuba eraldi. SGL Single Ühekohaline tuba DBL Double kahekohaline tuba 1 laia voodiga TW twin kahekohaline tuba 2 voodiga DBL-DBL double-double kahekohaline tuba kahe laia voodiga TRP triple kolmekohaline tuba
vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse
FIE · Avaldus äriregistrile · Kui käive ületab 250 tuhat krooni, siis käibemaksukohuslasena tekkepõhine raamatupidamine, kui ei siis kassa põhine raamatupidamine · Sotsiaalmaks avansiliste maksetena · Täisvastutus UÜ JA TÜ · Kaks või enam inimest... · ei saa olla riik ega OV · UÜ- lepitakse kokku nimes, sissemaksete suuruses · TÜ- võib esindada iga osanik OÜ · Väike algkapitali nõue · Osakud · Lihtne juhtimisskeem · Ärinime sobivus · Audiitor OÜ-DOKUMENDID · Avaldus Äriregistrile - Notariaalne tõestus (NT) · Asutusleping- NT · Põhikiri- NT · Juhatuse liikmete nimed, lk-d, elukohad · Juhatuse liikmete allkirjanäidised- NT · Nõukogu liikmete nimekiri ( kui on nõuk) · Sidevahendite numbrid · Tegevuslitsents (OV, MV või Justiitsministeerium)
finantskohustus (kohustus anda teisele isikule raha või finantsvara, kohustus teostada teatud tehing, mis on potentsiaalselt kahjulik-optsiooni täitmine). Nendega kaubeldakse finantsturul (raha-ja kapitaliturud). Tinglikult võib siin all mainida ka sularaha, mis on nõue keskpanga vastu. 2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad: 1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1
2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste
Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv Ostja faktooring Pangagarantii Impordiakreditiivilaen Laen dokumentaalsete inkassode vastu Ekspordiakreditiiv Pangagarantii (garantiiaja) Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega)
või kohalik omavalitsus. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Usaldusosaniku sissemakse võib olla ka ühingule teenuste osutamine, tema sissemaksele ei ole alampiiri. Osanike vahal jagatakse osakud vastavalt nende sissemaksele. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Osakute kohta ei anta välja väärtpaberit. Usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse usaldusühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma
elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalkogumiskindlustusena või osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Isik peab osakute kättesaamiseks olema vähemalt 55-aastane, kuid osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat. Kui persoon ei ole 55-aastane ja soovib võtta raha välja ennetähtaegselt, siis võetakse väljamakstavalt summalt tulumaksu ja 2% trahvi
kas III samba pensionifondidesse Väljamakseid täiendava kogumis- või pensioni fondidest saab isiku III samba kindlustustoodetesse soovil tegema hakata juba 55 eluaasta täitumise Box 12.2: Hansa Pensionifond V2 Teiste fondide osakud Deposiidid 3% Sularaha Eesti 77% 3% 24% Aktsiad Rootsi 4% 21% Soome 5% Muu Euroopa 14% Ameerika 1% Võlakirjad
seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida. Erireziim : osakute võõrandamise puhul võiks ette näha ettevõtte seaduses et ettevõtte osanikel on eelisõigus osta osakuid. Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25. Võlakirjad ja laenud. Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri
tähtajalised deposiidid, +tähtajalised deposiidid ja deposiidid + kuni kahekuused CD + säästuhoiused ää t h i d t tagasiostu i t + säästuhoiused ää t h i d + rahaturu osakud kokkulepped + muud deposiidid M3 Alates märtsist 2006 M2 Ei kasutata a. ei kasutata + tagasiostu kokkulepped + rahaturu osakud + kuni k i 2-aastased 2 d võlakirjad
Horch 1899 Kölnis firma A. Horch&Cie. Juba esimene tema loodud auto oli tolle aja mõistes lausa revolutsiooniliselt sisustatud: kahesilindriline mootor oli toodud ette ning väntvõll paigutatud alumiiniumkapslisse. Horch ise näis oma insenerimõttest lausa vaimustuses olevat, sest "müravaba" mootor tegi sõidu palju mugavamaks ja lõbusamaks. Uute investorite otsingul kolisid Horchi tehased 1902. aastal Reichenbachi Saksimaal. Muutuste hind oli kõrge, Horch pidi oma firma osakud maha müüma ja muutus omaenda kunagises tehases tavaliseks lihttööliseks. Ent firma kosus, kasvas ning laienes 1904. aastal juba aktsiaseltsina Zwickausse. Sihiga peagi luksusautode klassi jõuda paisati üle Saksamaa firma vägagi väljakutsuv slogan: "Horch loob ainult tugevaid ja häid autosid." 1918 sai Horchi tehastes tööd juba 1800 inimest ning nende käive tõusis enneolematuks: kokku toodeti autosid 30 miljoni marga eest.
84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu.vahendajad saavad uut kapitali juurde ja on seega tähelepanu all(ettevõtted) 85' Avatud investeerimisfond - osakuid, millel puudub sisuliselt kate ning investeerija v6tab tulu saamiseks riske k.a. ostuhinna mitte tagasisaamise riske 86. Kinnine investeerimisfond - osakud, mis annavad selle omanikule 6iguse osale fondi varadest
............................................rahaliit 303. Money ............................................................. raha 304. Money supply ................................................raha pakkumine 305. Monopolistic competition ..............................monopolistlik konkurents 306. Move offshore ................................................riiklikule järelevalvele mittekuuluv 307. Mutual funds ..................................................ühisfondide osakud 308. National currency ..........................................rahvusvaluuta 309. National dept .................................................riigivõlg 310. National income .............................................rahvatulu 311. Natural rate of unemployment .......................töötuse loomulik määr 312. Net investments .............................................netoinvesteeringud 313. Net present value ..........................................
katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk:
Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ; Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele ; Muud aktsiad ja väärtpaberid ; Muud pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu
Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus
· derivaatide turgu kaubeldakse tuletisinstrumentidega. Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara
Presidendiks valiti Lennart Meri. Loodi Riigikohus, oluliste reformide läbiviimine. Restitutsioon nõukogude majandite lagundamine. 1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid. Algab nüüd ülesehitamine. 1993 Euroopa Nõukogu liige Kaitsejõudude loomine Einseln. Riigikontroll majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine. Omandireformi algus. Korterite privatiseerimine erastamise väärtpaberid töö osakud. Aluseks oli nõuka aegade tööstaaz. Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad. Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades. Kohalike võimuorganite valimised. 1994 Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga võõrvägede lahkumine viimased lahkuvad augustis (riik loetakse tõeliselt iseseivaks siis, kui seal ei ole võõrvägesid). Sõjaväepensionäride probleem oli see, mis viimasena lahendati - said selle
ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus, alates lühikeseks lõigatud mustade juuste ja värskelt raseeritud lõuaga kuni õlaka uhiuue mundrini, on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus
avalduse (2) Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik. (21) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka noorem kui 16-aastane isik, kellel on käesoleva seaduse § 10 kohaselt täiendavate sissemaksete õigus. (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja. (31) Piiratud teovõimega pärija eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule valikuavalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole vajalik perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 ega § 188 lõikes 1 sätestatud kohtu nõusolek. (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku
ent ei lõpetanud suhteid uksekella ja teatas, et Gabrielle suri 10. daamiga. Boyga juhtus liiklus jaanuaril 1971. aastal hotellis ,,Ritz'', kus ta tagasi vendadele nooruses paistis silma ka elas, hapniku Wertheimeritele Teie eriline anne puuduse kätte. kuuluvad parfüüm maitsekalt riideid kokku Coco oli surma õhtul Chanel nr. 5 osakud. sobitada? väga väsinud. Ta magas Kas Teil on jäänud veel Ei paistnud, sest elasin natuke ja ärgates karjus mõned uuenduslikud koos vendade ja ta, et ei saa hingata ja moedisainiideed õdedega orbudekodus palus Céline'l akna kasutamata? ning puudusid piisavad avada. Chanel üritas Arvan, et jään siiski ressursid, et kalleid
fondidesse Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil Õiglane väärtus, v.a. RTJ 3 hoitavad väärtpaberid aktsiad ja osad, mille (aktsiad, võlakirjad, õiglast väärtust ei ole obligatsioonid, fondi võimalik osakud jne.) ning kindla usaldusväärselt hinnata lunastustähtajaga ja väärtpaberid, mida väärtpaberid, mille hoitakse lunastustähtaeg on 12 kuu lunastustähtajani jooksul bilansipäevast (korrigeeritud soetusmaksumus)
kuna muutused riski hinnangutest võivad mõjutada rahalisi kulutusi sama palju kui investeerimise taset. Finantseerimise allikad On kolm ausat võimalust, kuidas firmad võivad saada raha investeerimiseks: 1. Sisemised finantsressursid (kasum) 2. Omakapital 3. Laenud a) aktsiad ja osakud (ka b) jaotamata kasum täiendav emissioon) NB! Iga g finantsiliik on seotud eri kulude jja riskidega. g 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sisemised finantsressursid Kõige kindlam ja vähem kulukas viis tootmise laiendamise finantseerimiseks
probleemiks. 86. Millal on tööpuudus tsükliline?- esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 87. Mis on MO?- Baasraha 88. Mis on M3? M3 on laiema rahapakkumise agregaat (broad monetary aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud) 89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni. 90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm. Tehingumotiiv me vajame raha kulude katteks Ettevaatusmotiiv me vajame raha puhuks, kui peaks seda mingis olukorras kohe vaja olema
kohustuste väärtuse muutused Finantskontos tuuakse finantsvarad ja -kohustused välja seitsme põhikategooriana (vt tabel 1). Jaotus põhineb eelkõige finantsvara likviidsusel. Vajadusel esitatakse instrumente detailsemalt alamkategooriatena (näiteks jaotatakse laenud lühi- ja pikaajalisteks). 1 Rahakuld ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud (SDRid) 2 Sularaha ja hoiused 3 Väärtpaberid (v.a aktsiad) 4 Laenud 5 Aktsiad ja muud osakud 6 Kindlustustehnilised eraldised 7 Muud saadavad/makstavad arved Üldiselt võib välja tuua kolm põhivaldkonda, milleks finantskontosid kasutatakse: Makroanalüüs ja majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmine; Välisinvestorid; Riikidevaheline võrdlus. 17. Eesti maksebilansi koostamise süsteem 18. Eesti maksebilanss Eesti maksebilansi üldist ülesehitust selgitab kokkuvõtlikult järgnev skeem. E e s ti m a k s e b ila n s s
osanikud Ingrid Koitla ja Mall Alamets. 4 Eriõigused: Kuna tegemist on väikese vaid kahele osanikule kuuluva ettevõttega, siis igapäevastes otsustes on osanikud võrdsed. Enamusosalus tuleb päevakorrale alles osaühingu olulist laiendamist või likvideerimist puudutavates küsimustes. Osakapitali suuruseks on 400000-. . Osanikke on kaks ja nende vastutus põhineb kapitaliosaga ühingus. Osakud jagunevad võrdsed osanike vahel, mis on toodu alljärgnevas tabelis Tabel 1. Osanike andmed ja osakapitalijaotus Osanik, elukoht Osade suurus, kr Häälte arv Osatähtsus osakapitalis, % Ingrid Koitla Mai 8-59, Pärnu 199 425 1 50% Mall Alamets Ugandi 13, Pärnu 199 425 1 50%
käest täiendavat laenu või muuta laenu tingimusi, ilma et oleks vaja sõlmida uut kommertspandilepingut. Kommertspandi ulatus Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu. Need on näiteks kassas või pangas olev raha, aktsiad, osakud, väärtpaberid, samuti vara, millele saab seada teist liiki pante (näiteks hüpoteek). Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu. 29. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega
annaabi.ee 
