saanud mürgituse või on lihtsalt tegu liialdusega, tõenäoliselt on juttu sellest mees, kes just veini proovis). M: Selle päris hea veini? (implikatuur ironiseeriv) N: Ma ei maitsenudki seda (assertiiv ülestunnistus). M: Aga miks? N: Sest ma usaldasin sind. (relevantsusmaksiim naine vastab konkreetse põhjusega, miks ta veini ei proovinud) M: Tunnen sind läbinisti, sa ei annaks nii kergesti alla, see (anafoor) pole sul kombeks. ... N: Tort on valmis. Kõige ilusam tort, mida ma eales teinud olen... Fernan peaks varsti kohale jõudma. M: Sa mõtled Ferdinandi? N: Fernan kinnitas (komissiiv kinnitamine) mulle, et ta tuleb õhtuse bussiga. Ma lisasin nagu muuseas, nagu möödaminnes, et ma vajan tema seltskonda väga. Küll (performatiiv) sa näed, kui hästikasvatatud Fernan on. M: Ferdinand. N: Pead sa kogu aeg torisema nagu pahur laps? (ekspressiiv kirumine) Fernan või Ferdinand või
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend
väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda,
vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu iluhetkel iluvõlu..." Kõlakujundid 1. Alliteratsioon: Luuletus "See hetk": "...kutsugem koju ka armuvalu.." 2. Riim: Luuletus "Teistsugunegi":
Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, ..kunagi teda ei näinud/ üks kord tema kõrget kuju/ ma une seest olen näinud." Nendes esines oksüümoron e teineteist välistavad nähtused. Luuletuse ,,Fotograaf pildistab tõde" teema on pildistamine ja idee: tõde on moonutatud. On häälikusümboolika ehk U- häälikul on otsimise tähendus. Lisaks tõde anafoor ja epifoor, sõnakordus. Elutule antakse elusolendi isikuomadused. ,,Võib-olla armastus on ookean" värsside teema on armastus ja selle üle mõtisklemine. Ideeks armastuse lõputu sügavus. Isikustamine: armastus mühab. Armastust võrreldakse ookeaniga- sümbol. Mõttekordus e parallelism: Ma seisan siinpool kaldal, sina seal / Ja armastus see mühab vahepeal. Kokkuvõte Saime Hando Runnelist palju uut ja huvitavat informatsiooni. Näiteks: tal kuus on last ning ta
ka avatud lõpu või uue alguse kasutamist, jättes lapsed teose üle mõtisklema (A. Lindgren. Vennad Lõvisüdamed, 1973, e.k. 1987; H.Käo: Väike rüütel Rikardo, 2004). Üllatuslikku ja vaimukat lõpplahendust, mis kasvab loogiliselt välja teose sündmustikkust, nimetatakse puändiks (L.Tungal. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed, 2005). Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas
3. Katkikõristatud hinge lk 20 4.Müts põleb varga peas lk 24 5.Mõtete müüre mureneb lk 22 Võrdlus 1.Sama üksik nagu igaüks lk 14 2.Kuu nagu kitsejälg lk 50 3.See lämmatas kui väljaöeldud vale lk 54 Metafoor Paplite pahklikud käed lk 18 Hüberbool Tõuseb mullast üles tähtedeni lk 23 Litootes Jookseb peopessa jälitav jälg lk 37 Oksüümoron Ei leidnud Anafoor 1.Tunded need varjavad alati püünist. Tunded, need kardavad alati tuld. 2.Järjest rohkem lehti läbi tuule. Järjest vähemaks jääb puude kavalusi. Epifoor Ei leidnud Refrään Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16 Öö tulles maailm avardub meil kahel. Retooriline küsimus 1.Mis see on, mis elu külge seob? lk 5 2.Mis see on, millest mõtlen koguaeg? lk 16
tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morfeemi variant Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks Analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente Areaalne liigitus jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv märgib objektide hulka (ainsus või mitmus) Aspekt väljendab verbiga väljendatava sündmuse ajalist perspektiivi
allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.)
4) minult küsivad mu meeled – lk 52 5) kui ajavaim nad tõmbas sõnasõtta – lk 23 Võrdlus: 1) kas tõuseb ta kui päikene? – lk 32 2) näen, et vastuolu minus on nii suur, nagu kogu inimlik kultuur. – lk 11 Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11 Sinu silmadeküünlaid, nendekt nõrguvaid vahatilku, Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32 Oksüümoron: 1) ja olles suur või väikene – lk 32 Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20 ja oma hinge valge lipu heiskan 2) veel tulemata olid rehelised – lk 23 veel oli viljal vaja viimast võtta Litootes - puudub Epifoor: 1) See on midagi teise kohta. – lk 42 Raske öelda on teise kohta 2) Ma mustas öös näen valget laululaeva, - lk 7 ta kohal lindu hoidmas seda laeva. Refrään: 1) ja mulle meeldib see aeg, - lk 46 ja mulle meeldib see aeg
akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu
Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant Anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv - grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu
ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks
5. Sümbol- loorber- kuulsus; kõrb- tühi ja lootusetu; ma mõtlesin maast, kuhu janunen jõuda- mõeldakse surma. 6. Allegooria- metsloom, sa oled olnud mulle vend, kui kilgates mu peale peeti jahti, su kiskjakoopas kodus tundsin end; 7. Vastandväljendus- pime päev; tõeluse südamikku sügavalt, lähedalt; 8. Metonüümia- Süü seisis selge ja sale, ta ees; Lausekujundid 1. Kordus- anafoor ilmneb luuletuses ,,Unelõhe", kus kordub sõna linn. Linn, mida olen põhjanud ja põland, linn põhjamaine, põletav karm ja pime, pilklik, armukade- epifoor- korratakse ,,kaua veel" Korratakse sõna sõudma: karjatust kuulsin, mis tasa ja kaua veel pean sõlmedest päästma paadi ja sõudma kaikus kaljude vahel ja sõudma. võnkus kui katkenud lauluviis kaua veel 2
õlgedest ... (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks... Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda. Parallelism teisendav kordus Nt
Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 74. Viiteahelad, anafoor keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 75. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina.
Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin tramvaide tim-tim-tim (Henrik Visnapuu) 5. kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine)
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima
o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks
sest kinni on ta silm. tal läita nina ees Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID KÕNEKUJUNDID LAUSEKUJUNDID KÕLAKUJUNDID Epiteet Inversioon Assonants Võrdlus Kordus Alliteratsioon · Anafoor Onomatopöa · Epifoor Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia
Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid)
kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4. onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V.) 5. kõlaluule (häälutus vms)/ glossolaalia (keeltes rääkimine) 6. häälikusümboolika 8. Graafilised kujundid. 1. Silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Badelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V.) 2
aga ka illokutiivne jõud) (Austin, SEARLE) Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu /negatiivne ja positiivne viisakus 90. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor- võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 91. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) - Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte
Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada:
Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas 1) on voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale ja sellel on kohustus voor üle võtta, kusjuures teistel see kohustus puudub
Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine) negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). 86. Viiteahelad, anafoor Anafoor - viide millelegi, mida lauses varem on mainitud; korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra. Ilus on surra isamaa eest . 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur
positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha. Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstitopik kass, nr 3 Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018
reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin). Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina Ekvatiiv – ajutine seisund Transformatiiv e translatiiv (saav) Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused Noomeni kategooriaid: arv, kääne, klass, definiitsus jm. Verbi kategooriaid: isik, aeg, aspekt, kõneviis, tegumood, eitus jm. 1
- valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika. Prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja (hägused piirid, mitte kas/või-kriteeriumid) Tähenduse kujunemine Etümoloogia EKSS online Lekseem ehk sõnaraamatu sõna, selle leksikaalne tähendus ehk denotatsioon. Semeem - sõna üks denotatsioon Üldkeeleteadus 1.12.12 KORDAMINE *tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs *Pragmaatika, kõnetakt, viisakusstrateegiad *viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel *keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole
sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika korduslaulud häälikutasandikordus algriim(alliteratsioon kaashäälikute kordus; assonants täishäälikute kordus) puudutab ainult värsiridu. sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)> ei küsi! mõttekordus parallelism> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni. vormelid: 1) algriimivormelik (must muld; valge vahel; Riia rist) 2) paralleelvormelid (sinine/punane/valge) poeetiline sünonüümika: 1) leksikaalse ühtsuse seadus kui peavärsis on ühtne mõiste, siis peab
kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu
o valge vaher o sinine- punane Suulisus: Suulisus kui tehnika, rääkimistekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,) - Mõttekordus- parallelism - Vormelid o Algriimi vormelid o Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika: - leksikaalse ühtsuse seadus - pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab: - Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele - Vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. - Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
-ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess diskursus - tekst koos kontekstiga tekst - viiteahelad anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendidle viitamiseks Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3, oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kunas saaks perenaisele1,3, kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstiopik - kass, nr 3; sama nr alaindeksis viitab samale referendile konversatsioonianalüüs (ca) -antropoloogia, sotsioloogia, sotspsühholoogia
keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis kannab armastusjumal nime Eros. anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist
teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava) Epifoor e lõpukordus "Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleline noorusaeg." (J.Liiv) kliimaks e gradatsioon- astmeline tõus J.Liiv "Ma lillesideme võtaks" Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. parallelism- ühe mõtte teiste sõnadega kordamine "Ema viis hälli heinamaale kandis kiige kesa peale"
anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest!" H.Visnapuu, "Teid ma teretan EEstimaa pojad !" L.Koidula) anafoor - lausete või sõnade kordus värsi(rida) alguses.( Jumalaga kohab laasi , jumalaga ilus ilm" Anna Haava ) parallelism - ühe värsirea kordus teiste sõnadega ( ema viis hälli heinamale,kandis kiige kesapeale) antitees - vastandamine(ilus-hirmus) ellips - sõnade ärajätmine pingestuse saavutamiseks Kõnekujundid eufemism - peitesõna , pehmendatud väljend (hunt-susi,kriimsilm; surm-vikatimees)
f) ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb) g) kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi) h) kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) · paigutuse järgi a) paarisriim- aabb b) süliriim- abba c) ristriim- abab Onomatopoeetilised sõnad- looma häälitsused LAUSEKUJUNDID Retoorilised pöördumised- kasutatakse tunde rõhu saavutamiseks, ,,Teid, ma tervitan Eestimaa pojad" L. Koidula Kordused: 1) Anafoor-lausealguse kordus 2) Epifoor- lõpu kordus 3) Astendamine-astmeline tõus Nt. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld 4) Parallelism- värsirea kordus teiste sõnadega. Nt. Tuuled juhtigu su seda, õhud õrnad õpetagu (Kalevipoeg) 5) Antitees- vastandamine 6) Inversioon- ebataline sõnade järjekord 7) Ellips- sõnade ära jätmine 24. Luule 1905-1940 · 20. saj. Eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja
annaabi.ee 
