Fotoromaan Kuidas elad, Ann Aidi Vallik Reelika Jõuram 7. klass Ann leidis keldrist kastide alt ema päeviku. Ann luges ema päevikut. Ann läks emaga tülli ja läks sõbranna suvilasse. Rahvast oli palju. Pidevalt toimusid joomingud. Ann kohtas Timot ja kaotas talle süütuse. Suvila saun läks peaaegu põlema Oleg uppus ära. Ann läks sõpradega tülli. Ann jäi üksi segi pööratud suvilasse. Neiu igatses ema. Otsustas koju naasta
Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale oma korteri saada. Nii saigi. Ta mõtles ja ütles isale, et kui ka isa oleks majja põlenud oleks Maria arvates kõik parem kui praegu. Pinge tõttu sattus ta jälle haiglasse. Kui ta sealt välja sai, sai ta teada, et tema parim sõbranna Gerda ei ole koolis käinud, keegi ei tea mis temaga juhtunud, isegi tema vanemad mitte. Gerda olevat põgenenud suvilasse. Maria läks sinna. Gerda ei naernud, ta oli tuim ja ei olnud selline nagu koguaeg. Maria kahtlustas, et sõbranna on rase, kuid tegelikult olid klassivend Karli peolkäinudvõõrad näod ta ära vägistanud. Maria kutsus Sirkka sinna, sest ka tema sai tänu Sirule (Sirkkale) ema surmast üle. Ta jättis Gerda ja Siru üksi suvilasse, ise läks kooli ja tegi eksamid ära. Mitu päeva ei saanud ta Sirut ega Gerdat kätte. Lõpuks helistas Siru, et tulgu suvilasse ja võtku Andres, Joosep, ja
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo
Kuidas elad, Ann ? 1) Tegelased : Ann, Reena, Kätlin, Rita, Rita vend ja tema sõbrad, Anni vanemad, Villem, Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita kutsus suvilasse oma venna ja tema sõbrad, kes keerasid kogu sealse olemise peapeale, mis Annile väga vastumeelt oli. Mõne aja pärast ajas Ann Rita ja tema venna oma sõpradega suvilast välja ja oli seal mõnda aega üksinda, kuni otsustas koju tagasi minna. Siis rääkis
Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2. Anni ema Kärt elas väga meeletult. Ta tegi palju rumalusi ja hängis niisama ringi. Kooli jättis ta pooleli. Hiljem ta kahetses 3. Minna natukeseks ajaks kõigiks kaugele. Näiteks Reena vanaisa suvilasse Võsule 4. Et Ants polegi ta päris isa 5. Ta läks Rita juurde 6. Anni ema oli avastanud päeviku kuna ta oli vahetanud voodipesu. Ta süüdistas Anni nuhkimises ja Ann hakkas nutma ning jooksis ära Rita juurde. Öö veetis ta Rita juures 7. Ann läks redusse Reena suvilasse Võsule ja koos klassiõe Ritaga 8. Nad tutvusid kolme kohaliku Võsu poisiga 9. Nad ütlesid oma vanematele, et nad tahaksid nädalavahetusel puhata Reena suvilas 10
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI
KAVAPUNKTID 1.Kristiina jäi nukku vargusega vahele ja ta viidi ülekuulamistele kus talle tuli järgi Triinu ema ,ja viis kristiina koju,kui kristiin aoli kojujõudnud siis märkas ta et ta emal oli kolmepäevapohmell,siis aga tuli triin kristiina ukse taha ja nad läksid parki kus nad kohtasid joodikut ja antsid talle natuke raha. 2.triin kutsus kristiina nädalaks ajaks suvilasse koos triinu vanematega,kristiina küsis ema käest luba ja ema lubas ja andis veel 300 krooni toiduraha ka,hommikul läksid triin ,kristiina ja triinu vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis
tavaline teismeline, selle kõige peale reageeris oli põnev lugeda. Üheks suureks plussiks oli veel ka see, et Anni elu kõrvale oli toodud võrdlusena Anni ema Kärdi päevik ja tema nooruses elatud elu. Huvitav oli lugeda nende mõlema elu ja seejuures näha, kui sarnased nende nooruse elud tegelikult olid. Mulle meeldis ka see, kuidas Anni ema suhtus Anni kodust ärajooksmisesse. Ta ei tulnud Annile paanikaliselt suvilasse järgi ja ei vedanud teda koju, vaid saatis oma sõbra Villemi Anni järele valvama, et ta päris üle piiri ei läheks. Ma arvan, et paljud emad ei suudaks teha niimoodi, nagu tegi seda Anni ema. Ta tahtis, et Ann selle kõik läbi elaks ja õpiks iseenda vigadest, sest kelle muu vigadest kui ainult iseenda me õpime. Mulle meeldis selle teose juures veel ka see, et seal juhtus küll palju mitteõnneliku lõpuga sündmusi, kuid lõpp oli siiski õnnelik.
Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisemad võimsus ja vastupidavus katlakivile. Kaupluse Entre juhataja Sulo Saar teab oma töökogemusest, et veekeetja valimisel on kõige tähtsam, kus seda kasutama hakatakse: kas maakodus või euroremonditud linnakorteris. Suvilasse tasuks viia väiksema võimsusega mudel. Nimelt on paljud, kes maal elavale emale-isale või suvilasse veekeetja ostnud, õnnetult poodi tagasi pöördunud sai valitud liiga võimas mudel, mis sisse lülitades elektrikorgid kohe välja lõi! Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel
Tallinna Ülikool Kodumajapidamise tehnoloogia alused Veekeetja Juhendaja: Tallinn 2010 Veekeetja Kuigi hõbedane veekeetja passiks kööki hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisemad võimsus ja vastupidavus katlakivile. Veekeetja valimisel on kõige tähtsam, kus seda kasutama hakatakse: kas maakodus või linnakorteris. Suvilasse tasuks viia väiksema võimsusega mudel. Nimelt on paljud, kes maal elavale emale-isale või suvilasse veekeetja ostnud, õnnetult poodi tagasi pöördunud sai valitud liiga võimas mudel, mis sisse lülitades elektrikorgid kohe välja lõõb. Värv pole esmane Veekeetjate võimsus ulatub 800st kuni 2400 vatini. Maakodus tasuks eelistada väiksema võimsusega mudelit, olgugi et vesi läheb selles keema aeglasemalt. Odavamatel ja
Lõpetasin just selle lugemise: Niisiis ann on 14 aastane korralik tüdruk, ta ema piirab teda Väga, ja selle all mõtlen et üks kord tuli Anni ema annile isegi peole järgi ,kui ta polnud õigeks ajaks koju jõudnud. Ühel päeval kui ta keldrisse läheb leiab ta oma ema vana päeviku. Ta loeb seda salaja, ja saab teada et ta ema polegi korralik inimene, et nooruses ta jõi ja oli jooksus ja kõike muud. peale seda saab ta teada et ta Isa polegi päris isa,ning edasi lähvad asjad halvasti.Ta jookseb kodus ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvil...
Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündmusest tegevus algab? Ema päeviku leidmisest Milline sündmus toob pöörde? Olegi uppumine Huvitav ja üllatav Ann sai teada , et tema päris isa on hoopis Kristjan mitte Ants Kui Ann peale Olegi uppumist suvilasse üksinda jäi , sai ta aru , et tema ema tahtis lihtsalt teda sellest kõigest eemale hoida ning ta otsustas tagasi koju minna Ann sai teada , et Villem oli tema ema hea sõber Sõnavara on raamatus noortepärane Raamatus on kirjutatud Anni elust kui ka Anni ema kunagisest elust Raamatust on tehtud ka teatri etendus Hinnang Raamat on huvitavalt sisustatud ja väga tõepäraselt kirjutatud Soovitame kõigile kes tahavad teada kuidas
Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega. Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''. Ann on tüdruk, kes leiab ema päeviku. Kui ta seda lugema hakkab, saab ta aru, et tema ema ei olegi nii korralik, nagu koguaeg arvanud oli. Ann ei mõista miks ema tal pidudel ei luba käia, arvestades tema enda minevikku. Koos oma uue sõbranna Ritaga põgeneb ta klassiõe vanaisa suvilasse, kus hakkavad toimuma peod, kuhu kaasatakse kohalikke võõraid poisse ja tüdrukuid. Pidude käigus pannakse põlema saun ja uppub poiss nimega Oleg. Kui Ann pärast oma emaga räägib saab ta aru miks ema teda nii väga hoiab. Niisiis võib väita, et tänapäeva noorsookirjandus kirjutab eelkõige sellest, mis hetkel aktuaalne ja väga suureks probleemiks noorte seas. Noorsookirjandus annab mõista kuidas ühest pisikesest probleemist võib saada suur.
midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas neile omanikku ei leita siis pannakse nad magama ja minu arust on see väga julm tegu. Enamasti inimesed võtavad lemmiku ja ei mõtle kas nad on valmis lemmiku eest koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale ainult kevadeks ja suveks näiteks suvilasse ja siis hiljem sügise ja talve saabudes jätavadki looma sinna. Loomakesel pole seal ju kellegagi olla ja ei oska kuhugile minna. Ta on täiesti üksi ning ei saa ise juua ega süüa. Eriti julm on see kui jäetakse looma välja ja ta peab seal külmas ja märjas olema. Paljud koerad pannakse ka ketti ning nad ei saa ise minna abi otsima. Ketis koeral võib kett soonima hakata ja pärast võib tal kael mädanema minna, kuna igasugused
Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega. Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''. Ann on tüdruk, kes leiab ema päeviku. Kui ta seda lugema hakkab, saab ta aru, et tema ema ei olegi nii korralik, nagu koguaeg arvanud oli. Ann ei mõista miks ema tal pidudel ei luba käia, arvestades tema enda minevikku. Koos oma uue sõbranna Ritaga põgeneb ta klassiõe vanaisa suvilasse, kus hakkavad toimuma peod, kuhu kaasatakse kohalikke võõraid poisse ja tüdrukuid. Pidude käigus pannakse põlema saun ja uppub poiss nimega Oleg. Kui Ann pärast oma emaga räägib saab ta aru miks ema teda nii väga hoiab. Niisiis võib väita, et tänapäeva noorsookirjandus kirjutab eelkõige sellest, mis hetkel aktuaalne ja väga suureks probleemiks noorte seas. Noorsookirjandus annab mõista kuidas ühest pisikesest probleemist võib saada suur.
1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel
õppeedukus)? 2.) Mis olid Anni ema ning isa nimed, ema hüüdnimi nooremas eas? 3.) Tüdruk leidis päeviku, ta luges seda ning ta arvamus oma emast muutus, kuid mis suunas (paremaks või halvemaks ja miks)? 4.) Mis oli tüdruku nimi,kellega ta koolis kakles, kaklemise põhjus? 5.) Võrdle Rita peret Anni omaga (vähemalt 3 võrdlust). 6.) Kuhu Ann põgenes, mis oli selle koha nimi ning kelle suvila see oli? 7.) Peatselt tekkis suvilasse suurem kamp; kelle tuttavad need olid ning kus nendega tutvuti? 8.) Millega põhiliselt kambas tegeleti? 9.) Poiss, kellega Ann sai vägagi lähedaseks: mis tolle kuti nimi oli ning miks Ann pettus temas? 10.) Tüdrukule tekkis aga parim sõber, kes ei jätnud teda hätta, mis oli ta nimi ning kui vana ta oli? 11.) Kus väike tulekahju tekkis ning kas keegi sai kannatada? 12.) Kolm poissi kes olid kohalikud, mis nende nimed olid? 13
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu
kuulutus. Kui ta sai prinditud ja hakkas lahkuma, siis minu toa uksel ta peatus ja küsis minult, et kas ma ei tahaks tema juures see suvi natukene tööd teha. Ma isegi ei mõelnud ja vastasin jaatavalt. Ta võttis mu numbri ja lubas samal päeval helistada. Ta pidi seda Rutiga arutama. Hiljem mõtlesin ma välja, et ta tuligi printima töökuulutust, mida ta lõppude lõpuks ei kasutanud. Paari päeva pärast, kui ma teadsin, et ma hakkan see suvi Mardi juures tööle, läksin ma nende suvilasse, et teada saada, mis ma tegema hakkan. Ruti rääkis mulle, et ma pean rohima kord nädalas, kastma iga päev,kasvuhoone eest hoolitsema jne. See kõik ei tundunud üldse raske alguses. Me rääkisime ka mu palgast ja ma olin nii õnnelik töökoha üle. Päevad möödusid ja ma tegin oma tööd, mis võttis minu päevast maksimum 3 tundi. Alguses oli raske natukene. Ma pidin ärkama hommikuti kell 10 ja tegema kasvuhoone uksed lahti
värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva.Jaanipäaeva puhul tulevad meile külalised ja me läheme kõik selleks päaevaks suvilasse. Meil on suur lõkkeplats , kuhu on aastaläbi oksi, kulu ja preahti kogutud. Jaanituli on meil alati hiiglaslikk , mida tulevad ka naabrid vaatama ja uudistama. Sügise esimesel päeval tähistab meie pere teadmistepäeva, esimest koolipäaeva ehk tarkusepäeva , mille puhul me sööme kodus torti. Hingedepäeval külastame me kalmistut . Teeme korda enda esivanemate hauad , paneme küünlad ja lilled . Ka kodus muidugi süütame küünlad,mälestame ja hoiame toitu laua peal ,
Üllatuspidu Kätte on jõudnud detsember. Nagu meie sõpruskonnas kombeks on, korraldame me üksteisele sünnipäeva puhul üllatuspidusid. Detsembris on sünnipäev Marinal. Seekordne pidu on veidi erilisem, kuna Marina saab kaheksateist. Ah jaa, unustasin mainida meie sõpruskonnas on seitse inimest: mina, Helena, Mark, Susanna, Karlos, Sten ja sünnipäevalaps Marina. Alustasime peo planeerimisega juba kaks päeva ennem. Käisime poes, et osta dekoratsioone ja palju sööki. Pidu leidis aset Helena suvilas. Helena suvila on üsna suur ja see on eraldatud kohas, nii et ilmselt see ei seganud kedagi, kui me seal pidu pidasime. Kui Marina sünnipäevahommik oli kätte jõudnud, läksime me juba üsna vara suvilasse, et seal kõik korda sättida. Esimeseks üllatuseks majja sisenedes oli see, et majal tuli uks eest ära ja kukkus suure mürtsuga põrandale. Me ehmusime päris korralikult. Mark ja Karlos hakkasid ust korda tegema ja...
vanaisa majja, mis asub Võsul.Rita läheb Ann'iga kaasa ning koos minnakse häälega õpetust mööda Võsule.Suvilas korraldatakse pidusid ning kohale tulevad ka poisid : Artur, Siim, Timo ning hiljem ka Villem.Hiljem tuleb välja,et Villem on Ann'i ema hea tuttav ja Kärt pesitseb Villemi juures, kus ta ka saab Ann'il Villemi kaudu silma peal hoida.Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ning jooksis metsa, kus hiljem jäi magama.Villem leidis ta üles ning saatis ta suvilasse magama. Mitu nädalat hiljem, kui Ann tahab koju minna, lubab Villem ta ära viia, kuid tahab, et Ann tema suvilast läbi korra tuleks, seal pidavat olema talle üllatus.Sinna mines leiab Ann oma ema sealt eest ning saab teada, et ema on tal pidevalt silma peal hoidnud.Lõpuks saab Ann aru, et ema tahab talle ainult head ning üritas teda sellisest elust päästa nagu temal oli. Ma soovitan seda raamatut lugeda kõigil,kes oma vanematest aru ei saa.Miks nad
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu
aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel. VASTUVÕTT MAAL Et mitte tähelepanu äratada, otsustati maanduda kuskil linnast kaugemal. Ent kuni mootorit summutati ja trappi monteeriti, kogunes väga palju rahvast, kohale oli tulnud ka kohalik parteijuhtkond. Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi Volga äärde NLKP Kuibõsevi Oblastikomitee suvilasse. Seal ta käis dusi all ja einestas korralikult. Kolm tundi pärast Gagarinit saabusid Kuibõsevi Koroljov ja veel mõned inimesed riiklikust komisjonist. Kell 21 kaeti peolaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Gagarin KÜSIMUSED 1. Mis aastal mindi kosmosesse ? 2. Kui pikk oli kosmoselend ? 3. Mis aasatal oli ta sündinud ? 4. Kes neid lennukis ette valmistas ? TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
märganud, hakati hoopis kedagi teist süüdistama, nii oli ka järgmisel korral, Malinit ei märgatud seal klassis üldse. Kõik muutus kui Gurra lõi jalgpalliga klassi akna katki ja klaasikillud kõik Malini peale lendasid. Siis Gurra märkas Malinit, nad hakkasid vaikselt- vaikselt pärast seda suhtlema ning varsti olidki nad head sõbrad.. Kool sai läbi ja algas suvevaheaeg. Malini ja Gurra sõprus suurenes veelgi. Gurra läks Malinile suvilasse külla, neil oli seal ilmatu tore. Nad käisid ujumas, rääkisid paljudest asjadest ja tegid muud põnevat. Kuid ka suve ei kestnud kauaks, algas jälle kooli aasta. Kooli aasta ei alanud Gurra jaoks roosiliselt, eelmiselt õppeaastalt oli tal hoiatus, et kui ta pahandust teeb siis visatakse koolist välja, kuigi paljusid pahandusi ei teinud tema vaid keegi teine. Tihtipeale tegi hoopis pahandusi Roger, koolidirektori poeg, tema ei jäänud kunagi vahele ja jälle valetati, et seda tegi Gurra
Gorbatsov taandus aga konservatiivisete jõudude poole, lootes seeläbi säilitada Nõukogude Liitu. Tema lähikondlased olid Valentis Pavlov, Gennadi Janajev ja Boriss Pugo. Hiljem otsustas enesekindel Mihhail Gorbatsov siiski ümber ning sõlmis liidu Jeltsiniga lootes, et reformid on siiski imetegijad ja päästavad riigi, millega tema nn. vennad absoluutselt nõus ei olnud. 18. augustil, kui Mihhail Gorbatsov oli Musta mere ääres reisil, sisenesid ootamatult tema suvilasse mõned tagurlikud kommunistid, kes alguses heaga Gorbatsovi palusid, et ta oma staatuselt taganeks ning tunnistama Janajevit esimese sekretärina. Misa, suusugune mees seda aga ei lubanud ja ta lukustati oma suvilasse. Mille peale levitati infot, et Gorbatsov on haige ja Janajev peab teda asendama, kes koos oma kaaslastega valmistas ette Erakorralise Nõukogu. Põhijõududeks oli aga Pugo koos oma kaasvõitlejatega, Janajev oli lõpuni ebakindel. Pavlov joodeti aga täis ja
Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks. Teose algusest jäi mulle huvitav mulje ning see kutsus lugema, sest Ann kirjeldas oma elu ning minu jaoks oli see põnev.
o Tee profiiljoonest ekraanipilt ja salvesta oma töölauale. koht Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine 3. Teekonna salvestamine kmz-failina Kmz-faili saab saata kirja manusena näiteks sõbrale või säilitada arvuti töölaual. Sõbralt või mõne muu võrgust saadud kmz-faili avame oma arvutis Google Earth keskkonnas. Selliselt võid joonistada näiteks teekonna suvilasse (New Path) ja selle sõbrale saata, et ta sind selle järgi kiiresti üles leiaks Poola.kmz Joonis 2. KMZ faili näide. Kliki ikoonil! o Teekonna kiht on salvestunud Places alla. o Klõpsa hiire parema nupuga tekkinud kihi nimele ja vali avanevast rippmenüüst Save Place As .. arvuti pakub salvestustüübiks kmz . Määra salvestamine töölauale. o Kopeeri töölaualt kmz-fail oma töösse ja saada oma või sõbra meilile. Avage! 4
Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab muu hulgas Havai päritolu Lõunamere saare elanikke ja karja ahve. Tantsijad saavad oma paksudes kasukates korralikult higistada.
Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6
nad läksid bussijaama, kuid reena tulekuni oli tund aega. kui reena jõudis otsustas rita sinna minna häälega, et neil rohkem raha jääks. nad lasid end võsule välja viia. sealt kõndisid nad tagasi mööda reena õpetust. mõne päeva pärast tulid ka reena ja kätlin. nad ajasid juttu, kui ann märkas, et rita näpib ta telefoni. ta oli helistanud oma vennale. õhtul läksid nad võsul mingile peole. tutvusid kolme poisiga (artur, siim & timo) hiljem ka villem. peale pidu mindi reena suvilasse. kui poisid lahkusid, lubasid nad järgmine päev tulla tüdrukuid vaatama, kuigi ei tulnud. ainuke kes tuli oli villem. kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas sealt kerli välja & hakkas suitsu kustutama
lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane. Edasi on läinud 5 aastat ja toimub klassi kokku tulek. Seal tekib tüli selle üle kelle poolt olla, kas sakslate või venelaste. Läheb veel aasta edasi. Jaak ja Virve suhtlevad edasi, kuigi Jaak oli juba mitu kuud kinni istnud asjatult. Ta saab vabaks ja läheb Virvet otsima. Kodus teda ei olnud, ema arvab et äkki suvilas. Ta laenab tuttava käest ratta ja sõidab suvilasse ja seal ei ole ka Virvet. Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik
Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistab Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956 ja Tsehhoslovakkiasse. Aasta pärast Stalini surma 1953 tutvub ta kirjanik Konstantin Simonoviga ja Sartre külastab Nõukogude Liitu. Selle reisi ajal on tal armuafäär oma tõlgi Lena Zoninaga. Suvepuhkusel viibiv peasekretär Nikita Hrustsov kutsus ta oma suvilasse Gruusias, kuid suhtus kirjanikepaari väga tõrjuvalt. Otsustaval hetkel meenus peasekretärile, et 1956. aastal Roomas viibides oli Sartre teravalt arvustanud Nõukogude vägede invasiooni Ungarisse. "Teie, härra Sartre, olete kapitalismi sabassörkija," sõnas Hrustsov. "Ärge sekkuge meie riigi siseasjadesse." Liidu esimese mehe nõustaja andis nõu olla külalise vastu sõbralikum, Hrustsov aga vastas: "Mina tahan olla rangem, muidu nad ju ei mõista, mida on teinud."
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võ...
Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt Kerli välja ja hakkas suitsu kustutama
Mari vanaemal oli jalg haige ning Mari pakkus, et läheb talle külla ning on talle abiks ja toeks. Ta oli varemgi Ganest teistele rääkinud, kuid keegi ei uskunud teda. Samuti rääkis ta ka oma vanaemale, kuid heasüdamlik vanaema käitus teisiti. Ta uskus oma lapselast ning rääkis, et ka temaga on taolisi asju juhtunud lapseeas. Mari viis oma vanaemale Gane kingitud lille ning ühtäkki suutis vanaema taas kõndida. Kuna Mari sõbrannad Doris ja Birgit olid teda Birgiti suvilasse kaheks kuuks kutsunud, siis sai Mari nüüd sinna minna. Kui nad koos Dorisega pärale jõudsid, oli Birgit seal koos kahe poisiga. Üks neist oli väidetavalt Jo ja teine Anto. Kui noorukid seal juba kauem viibisid ning poistega aktiivselt suhtlesid, siis Mari hakkas märkama kahtlaseid asju. Esimesel ööl juba nägi ta mingisugust helendavat palli ja Jo oli ka tema jaoks kummaline. Kõik kolm tüdrukut armusid tasapisi Josse ja tahtsid tema silmis kaunid olla
Igal inimesel; on tuju. Tuju on; rmus , kurb. nnelik ja nnetu; tuju on alati. Tuju muutub; paraneb ja halveneb. Tuju ei saa peatada; tuju ei saa kaotada. Tuju on ja jb; kuidas olema ta peab. Autor: Alvaro-Mati Viilver 27. Riim... Teeres on teeviit; ukse juures ukse piit. Nela taga niit; petajal tahvli kriit. Teele mine siit; metsa juurde jb tiik. Autor: Alvaro-Mati Viilver 28. Suvi Suvel on rmu; suvel on nne. Kigil on rmus meel; puhata nd saab. Ei pea minema kooli; ei pea tusma vara. Nd suvilasse on minek; vaja olla aednik. Taimed on janused; hooned pragused. Autor: Alvaro-Mati Viilver 29. Kevad Kevadel lumi sulab; lilled taas trkavad. Loomad oma urgudest; unisena vlja tulevad. Maad on viljakad; talumeestel palju td. Taevaski pike naeratab; taevaisa maad kastab. Kevadel hk on vrske; hommikud sravad. Autor: Alvaro-Mati Viilver 30. Riim... Maailmas on sood; klades pood. Telefonil pinkood; raadios kaunid lood. Inimestel naeruhood; firmades mood. Autor: Alvaro-Mati Viilver 31
Ann, nagu teismeliste seas sageli, ei mõista päriselt oma küllaltki ranget ema.Ootamatult leiab tüdruk keldrist ema päeviku, mis saabki raamatu teljeks. Lugededes koos Anniga päevikut satud hoopis teistsugusesse konteksti - kaheksakümnendate Eestisse, kus Anni ema Kärt kaunis mitmekülgset elu elab. Ema varjatud mineviku päevavalgele tulek on üks asjaolusid, mis panevad Anni soodsat juhust kasutades kodust pagema. Koos sõbrannadega ,,maandub" Ann Võsule klassiõe suvilasse, kus iseseisev elu toob mängu esimesed kogemused alkoholi, uimastite, tubaka ja seksiga. Ema on tütre asukohast ja ,,iseseisvumisest" teadlik ja laseb asjadel üldiselt omasoodu kulgeda, kuid laseb ühel oma sõbral ,,kampa" imbuda ja olukorda kontrolli all hoida. Kõik selgub alles viimastel lehekülgedel. Kirjaniku sõnul oli selle raamatu üks eesmärke anda teismelistele raamat, mida nad võiksid lugeda põnevusega ning milles on võimalik tunda iseend ja oma sõpru.
et siis j��b rohkem raha alles jne. Nii nad l�ksidki, nad lasid ennast V�sule v�lja viia ja l�ksid siis Reena �petust m��da tagasi. M�ne p�eva p�rast tulid ka Reena ja K�tlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann m�rkas, et Rita n�pib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. �htul otsustasid t�drukud V�sul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid �ra l�ksid, lubasid nad ka j�rgmisel p�eval t�drukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka K�tlin ja Reena l�ksid �ra. �kki tulid sisse Rita vend oma s�pradega. Peale seda nad j�id ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni �hel p�eval tundis Ann, et sauna poolt tuleb k�rsahaisu. Mindi vaatama. Sauna v�ikesest k�rvaltoast tuli suitsu. Villem t�mbas
Positiivsusesse tasub uskuda, sest seda pakutakse vähe. Aga Mikita allutab meid oma positiivse ja turvalise mõju alla. Nii ,,Lingvistilist metsa" kui ka ,,Lindvistikat" lugenule teeb ilmselt nalja, kui ta sattub mõne eestlase peale, kes ninatargalt teatab, et vanad ajad on möödas, nüüd oleme me linnarahvas. Eriti kui tead, et enamus niiviisi väitnuist veedab kvaliteetaega metsas seeni või marju korjates, keedab õhtuti rohtudest teed ja pageb igal nädalavahetusel kiiruga suvilasse või päritud maamaja eraldatusse. Autoril on kujundlik mõtlemine ja mis teeb teda ilmselt eriliseks, ka võime peas tekkinud kujundeid meeles pidada. Või siis vähemalt võime selliseid kujundeid hiljem sarnastele mõttetuletuskäikudele sattudes taas luua. Muidugi on kirjameestel selleks erinevad meetodid. Kui on harjumus mõttekäike kuhugi talletada, on neid sealt jälle hiljem hea võtta. Nii nagu
kaheksas laps, peale teda oli veel kaks. Isale oli ta aga kolmeteistkümnes, isal oli esimesest abielust viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Tema üheksa venda-õde kõik surid ning ta jäi emaga kahekesi. Õdede-vendade surma põhjuseks oli tiisikus ning ka Pauli kopsud olid juba sellises seisukorras, et ta alatasa verd köhis. Õnneks tuli appi üks võõrasõde ja võttis ta järgnevateks aastateks suuremaks enda juurde Peterburi lähistel olevasse suvilasse ning võimaldas talle ka koolihariduse, saates ta talviti tagasi ema juurde Tallinna kooli õppima. Pinna õppis kaks aastat ettevalmistusklassis, edasi läks Skoobe kooli, sealt edasi linnakooli, kus sai esimest korda mängida kaasa tatritükis. Pinna oli elav laps, ta armastas koerusi ning naerutas teisi tihti ka klassi ees vastates. Õpetajate arvates oli Pinna õige koht tsirkuses. Tallinnas sai ta tuttavaks Köhlerite perekonnaga, kes armastas ise teatrit teha oma vanas küünis.
tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära. Auto oli sama mis röövlitel- Ford Mondeo. Pärt ei läinud kaasa, sest tundis ära röövlite auto. Marius viis ta ühte suvilasse, mis oli justkui paradiisis järve kaldal, ja käis ise pidevalt ära. Majas oli veel keegi Eero ja vannitoas naiste aluspüksid. Marius oli rahutu ja vahelduva tujuga. Puudus justkui kontakt välismaailmaga. Karina tahtis sealt ära minna, aga Marius valetas, et pole aega ja et auto on katki. Järve ääres kohtas Karina neidu. Too ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud. See oli Pärdi kadunud õde Kerli. Kerli ütles, et
Ka tema isa oli noores eas tegutsenud jooksmisega ning ajad üles märkinud. Peagi õnnestub Johannesel isegi isa ajad üle joosta. Ta teeb kõvasti trenni, käib jõusaalis. Tema elu hakkab minema paremuse poole. Ta saab lõpuks endale tõelised sõbrad: Kairi, Sasa, Estri ja Ingmari. Käes on üheteistkümnenda klassi lõpp, ees ootab suvi ning kolm kuud ilma klassikaaslasteta. Johannes ja tema uued sõbrad lähevad nädalaks Kairi suvilasse puhkama. Koos võetakse napsu, lauldakse ning mängitakse pilli. Johannes saab Sasaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada. Samuti saab Sasa teada, et Johannes on hea riimiseadja. Peagi saabuvad sinna ka Riina, Karmo ning mõned nende tuttavad. Riinast ning Johannesest saab paar. Õnnetuseks läheb tüdruk sügisest Norrasse tööle, kuid seni on nad koos ning õnnelikud, et nad üksteisel olemas on
antiiklikku ehituskunstiga. Lihtsad ja selged vormid, põrandast laeni aknad, metall ja betoon – majad, mis on laevade sarnased, ujuvad tulevikku, kandes enda sisemuses uue ajastu interjööri. Hi-Tech- Pehme mööbel lihtsamate geomeetriliste vormidega jääb ideaalseks interjööriks hi-tech stiilis. Kirjud värvid unustage ära, sest siia sobivad ainult ühetoonilised kattematerjalid. Kõik uus kujuneb paratamatult vanaks. Võimalik, et lähitulevikus viime oma plasma-telerid suvilasse ära, viskame mittevajalikud fotoaparaadid prügikasti, ja supermoodsate halogeenlambide peale ei viska isegi oma pilku. Aga kõik see on homme. Täna püüab aga uudishimulik inimkond heita pilku tulevikku, et vähemalt osa unistustest reaalsusesse üle viima. Tänu sellele hoogsusele kunstis on ilmunud uus suund hi-tech, ehk kõrgtehnoloogiate kunstiline mõtestamine. Tänapäeval on hi-tech muutunud niivõrd populaarseks nagu ei kunagi varem
Lihtsad ja selged vormid, põrandast laeni aknad, metall ja betoon majad, mis on laevade sarnased, ujuvad tulevikku, kandes enda sisemuses uue ajastu interjööri. Hi-Tech- Pehme mööbel lihtsamate geomeetriliste vormidega jääb ideaalseks interjööriks hi-tech stiilis. Kirjud värvid unustage ära, sest siia sobivad ainult ühetoonilised kattematerjalid. Kõik uus kujuneb paratamatult vanaks. Võimalik, et lähitulevikus viime oma plasma-telerid suvilasse ära, viskame mittevajalikud fotoaparaadid prügikasti, ja supermoodsate halogeenlambide peale ei viska isegi oma pilku. Aga kõik see on homme. Täna püüab aga uudishimulik inimkond heita pilku tulevikku, et vähemalt osa unistustest reaalsusesse üle viima. Tänu sellele hoogsusele kunstis on ilmunud uus suund hi-tech, ehk kõrgtehnoloogiate kunstiline mõtestamine. Tänapäeval on hi-tech muutunud niivõrd populaarseks nagu ei
Kaasa oli ka võetud teisi: Öökull, Metsahaldjas, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija ja Maatuska. Laeval kohtasid nad Laevahaldajat, kes nad kohale toimetas. Edasi läksid nad mööda metsarada, kuni jõudsid suvilani, kus nendele sattus peale pererahvas. Suvilahaldjas aitas nad hädast välja soovitades pugeda pööningul olevatesse kastidesse, mille pidi maja peremees linna oma poodi viima. Ränduritest jäi algul suvilasse maha Unelev Poiss, kes ei saanud kõndida ja keda Hobu hiljem terve tee järel vedas. Kastides peidus olles sattusid nukud poodi, kus neil oli ka veel palju sekeldusi. Nad ronisid kastidest välja, sest nad tahtsid näha linna. Kui nukud vaateaknale ronisid, siis tuli neid uudistama palju rahvast. Selle poe omanik elas sealsamas üle tee. Mehe naine nägi aknast, et inimesed olid ümber akna. Mees jooksis kohe vaatama arvates, et äkki on poe aken puruks löödud
Pealegi ei päästnud alistumine eesti rahvast genotsiidist. Kindral Laidoner maksis oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest. (Walter 1990:17) 3. Johan Laidoneri saatusest Peale Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel, viidi Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 19. juulil 1940 koos abikaasa Mariaga NKVD töötajate valve all Moskvasse. Seal pandi nad elama siseasjade rahvakomissariaadi suvilasse. Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta kahekümne viiel korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas:"Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolsevistliku
laskub ta sadulale ja hobune murrab kukkudes selgroo. Mees on ehmunud ning meeleheitel, et sellise vea tegi. Ratsavõistlust on vaatama tulnud ka Anna, Betsy ja Aleksei Aleksandrovits. Kuuldes Vronski õnnetusest kaotab Anna enesevalitsuse. Ta üritab teada saada, mis juhtus, kuid kõik jutustavad erinevat. Naine lahkub koos abikaasaga ning räägib mehele oma tunnetest teise vastu. Aleksei Aleksandrovits viib Anna suvilasse tagasi ja lahkub, lubades enda otsusest peagi teatada. Stserbatskid sõidavad Saksamaale kuurordisse, et Kitty saaks tervist parandada. Seal kohtab neiu mademoiselle Varenkat, kellesse ta kiindub. Kittyle meeldib jälgida Varenka hoolitsemist haigete eest ning otsustab ka ise veidi head teha. Isa saabudes saab tütarlaps aga aru, et on end petnud. Talle ei sobi selline tegevus, sest võib kaasa tuua tülisid ja segadust (üks kunstnik ei taha tema pärast kuurordist lahkuda)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
