Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad soovivad Marguse paari panna tema kasuõe Mariga, kuna nii on see kestnud juba kümme põlve, et pannakse poeg oma kasuõega paari.
TIINA MARI MARGUS VANAEMA KASUVANEMAD Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ...
Juhtimissituatsiooni analüüs juhtimispsühholoogias Sissejuhatus Margus on 120 töötajaga aktsiaseltsi juhatuse esimees. Margus tõusis ettevõtte juhiks turundusjuhi ametikohalt. Margusele allub viis osakonnajuhti. Antud juhtum kajastab Marguse ja turundusosakonna juhi Annika vahelist konflikti. Iganädalasel koosolekul arutletakse järgmise jooksva perioodi turundus- ja müügiplaanide üle. Annikale anti vabad käed ühe turundukampaania läbi viimiseks. Annika on eelnevalt tõestanud, et on oma ala hea spetsialist ning just seetõttu Margus ta oma ettevõttesse tööle võttis. Ülesandeks oli välja töötada müügitoetuskampaania, mis aitaks säilitada/tõsta müüginumbreid.
Veiko sõnad olid: ,,Kas tahad samamoodi lõpetada nagu see kuller, kes värises mu ees kinniseotult ja kelle peast ma autoga üle sõitsin?" Seejuures kordas Veiko veel oma võlanõuet ning sundis Margust koos endaga laipa tükeldama ja seda maha matma. Mõne päeva pärast hakkas Margus aga oma elu pärast kartma ja põgenes Eestist, kedagi sellest teavitamata. Hinnake kaasuses toodud asjaolusid, hinnates karistusõigusest lähtuvalt muuhulgas järgmisi episoode: 1) Kas Marguse puhul saab rääkida süüteokatsest või sellest loobumisest? Kuidas mõjutab Marguse teole antav hinnang Veiko käitumise hindamist? 2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist? Lahendus:
Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab Jaanus räägib Margusega Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi
Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt. lõpus kogemata Tiina, et Margusega ning oli hirmutada libahunte. koduperenaine. 1. Tegelassuhted. Tegelane, kellega peategelane kõneleb kõige rohkem: Tiina räägib palju Margusega. Millest nad räägivad? Üldista. Nad räägivad palju omavahelistest suhetest ja tulevikust. Kellega peategelane ei räägi/ei taha rääkida, räägib vähim? Miks
otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna
oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem
kalmistule. Libahunt Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa
Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt. Järgmisel päeval oli Margus väljas ning mõtles. Kõik käisid temast mööda, kuid koguaeg läksid jälle ära. Lõpuks tuli Jaanus, sulane ning hakkas rääkima, et oleks tõesti parem, kui Tiinat enam tagasi ei tule. Margus ei tahtnud temaga rääkida. Jaanus läks ära, kuid järgmisena tuli kohale vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus. Margus lösutas voodis, ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi, näeb teda, kuid ei lausu sõnagi. Lõpuks tuleb peremees rääkima, et teeks Mariga pulmad, aga Margus ei vasta midagi. Pere saab laua taga kokku ning asuvad sööma, keegi suurt midagi ei räägi. Kui lõpuks märkab esimesena, et Tiina on ukse lävel. Margus kargab püsti ning jookseb Tiina juurde
tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes? Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et Tiina polnud seda ära teeninud. Kuid kindlasti võis ta tunda mingisugust kergendust, kui Tiina lõplikult hinge heitis - oli ju igaveseks kadunud probleem tema ja Marguse vahel - või kas ikka oli? Peale Tiina surma oli Mari ja Marguse vaheline pinge suurem kui kunagi varem, see võis küll aja jooksul leevenduda aga Tiina surm jäi alatiseks nende vahele. nagu ka see fakt, et Margus ei hakka Marit kunagi armastama sedasi nagu Tiinat. Tiina kannatas elu jooksul palju, kuid vähemalt ei jäänud tema elu lõpuni kedagi kustutamatute süümepiinade ja igatsusega mäletama. Nagu Mari ja Margus, kes lisaks veel sellele pidid taluma teineteise ligiolu.
c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on vilsandi rahvuspark, e)kirjuta rahvuspargis tähestikulises järjestuses. karula, lahemaa, matsalu, soomaa, vilsandi 2. kirjuta nimed õigesti. rakvere linn - Rakvere linn kuressaare loss- Kuressaare loss lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse
hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole. Neljandal päeval ei julgenud Margusega keegi sõnagi paotada kuid vanaema kes oli juba peaaegu pime läks Marguse juurde ja rääkis, et teine ei ootaks teda nii taga sest ega ta üks õige Tammaru suguvõsa edasi viia pole. Ta rääkis, et kui ta vaatab suguvõsas tagasi siis on kõik meie suguvõsa liikmed olnud blondide juuste ja siniste silmadega .Nad kõik on olnud keskmisest madalama iluga ja neid pole ühtegi mõisniku juurde kutsutud. Ainuke keda kutsuti uputas ennast sellepärast jõkke. Kuid sellepeale küsis Margus et milles on Tiina süüdi et ta erinev on. Ise te võtsite ta
mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras. Küla jaanituli noored ja teised panevad jaanilõket valmis ja arutavad omavahel seda kuulujuttu, et Tiina ikka libahunt on ja et Mari rääkis ning ise oma silmaga nägi. Osa arvab, et
veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed on juba täiskasvanud. Margusele meeldis Tiina, kuid Mari tahtis ka Margust endale. Peremees ega ka perenaine ei tahtnud, et Margus Tiina naiseks võtaks, sest nii Mari kui ka ülejäänud Tammaru pere olid heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane. Jaanipäeval mängis küla rahvas nukku jooksmist. Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,. mispeale Tiina puhkeb nutma ning ütleb: “ Parem olen libahunt kui teiesugune inimene, kes teineteist kogu aeg närivad.” Ta läheb mitmeks päevaks metsa Kui ta lõpuks uuesti koju tuleb ajab Tammaru pere Tiina uuesti metsa
,,Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile!" hüüab I poiss Margusele. (lk 37) Siin-kohal on taaskord näha Tiina väljatõukamist. I poisi lausest saab järeldada, et too arvab, et Tiina ei ole kõlbulik Margusele, Mari on Tiinast palju parem. Margus aga ennast kõrvalolijate arvamusest heidutada ei lase ning suunab enda tähelepanu siiski Tiina kättesaamisele. Isegi perenaine ja peremees, kes on ju tegelikult Tiina kasuvanemad, tolle üles kasvatanud ei soosi Tiinat ning on Marguse peale vihased, et too Mari asemel Tiinat kätte üritab saada. ,,No mis see nüüd olgu!" (lk 37) kostab perenaine pahaselt Margusele. Margus ei hooli aga ei millestki muust kui Tiinast. Lõpuks õnnestub tal Tiina kätte saada ning Mari jääb seega Märdiga ning mäng saab lõpu. Mari on meeletult vihane Tiina peale, et too Marguse valituks sai. Suur kadedusevimm valitseb Mari sees, nii suur, et ta seda sees ei suuda hoida ning Tiinale vihaselt ,,Libahunt" kähistab
lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9
lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9
Kas miski jäi arusaamatuks? Rohkem ei oska ma teose kohta midagi öelda, kui veel kiita autori suurepärast sõnalist väljendusoskust. II Näidend 1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg. August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik
M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. · Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis
Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal · Marguse armastuse nimel võitlevad kaks neidu: Tiina ja Mari · tegelaste loomuses peitub autori elukäsitus - ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida "Libahunt", Estonia, 1928 Ugala teatri tantsulavastus "Libahunt", 2006 Kasutatud materjalid · http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/aj · http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg · M. Hennoste "Kirjandus 9. klassile", AVITA 2003
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õhtul, kui Tiina sattus
e Olulised Olla vaba Üritas vältida Üritas kõigiga Kaitsta tavasid Ei usutud tõekspidamised konflikte hästi läbi saada nõidasid ja libahunte Eesmärk Saavutada Saada Marguse Rahulik elu Teha nii, et Teha nii, et pojal vabadus; naiseks perekonnal (Margusel) kõik Margusega läheks hästi ja hästi läheks koosolemine konfliktideta Käitumine Põgenemine Vaikib; välgib Ei ütle otse, Elukogemustest Tõe välja
Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. IV vaatus: Tiina on neljandat päeva kadunud. Perenaine ja peremees ei soovi enam Tiinat oma majja ning käsivad tal lahkuda. Tüdruk soovib, et Margus temaga kaasa läheks, kuid poiss keeldub. V vaatus: Möödunud on viis aastat. Õues on taas kuulda huntide ulgumist ja Margus läheb välja, et teha hoiatuslask, kuid see tabab Tiinat. Tiina sureb Marguse kätte vahel ning on õnnelik, et just Margus ta surmas. Lisa on V vaatuse teine variant.
vabanemine sotsialistliku Nõukogude bloki mõju alt toob kaasa endaga rahutused ja sissisõja ning suundumise sotsialistlikult reziimilt kapitalislistliku ühiskonna suunas. Suures osas võib olustikku liigitada agraarühiskonnaks vajalikud materjalid valmistatakse ise, puudu kanalisatsioonisüsteem ning maja ei ole ühendatud elektrivõrguga. Ainsaks infoedastusviisiks olid raadio ning teiste inimeste käest kuuldud jutud. Kapitalistliku ühiskonna jooneks on Marguse mandariiniäri, mis tema enda sõnul toob sisse head raha. Kuigi filmis ei ole näidatud, kust kohast tuuakse süüa ja kes Marguse mandariine ostab võib siiski välja tuua, et tegu oli toimiva ühiskonnaga ning eemal võis asetseda mõni küla, kus kogu äritegevus toimus. Industriaalühiskonna joontest võib välja eraomandi ning äritegevuse. 5 1.3. Kultuur
Tiina ihkas vabadust. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Perepoeg Margus sai Tiinaga hästi läbi ja neil oli plaanis isegi abielluda. Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud
Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis uuesti Margusega koos olla, pakkudes talle teist võimalust, et võtnud Margus seda vastu, ta kartis oma pere, mida nad sellest arvata võivad. Nad olid liiga traditsioonides kinni
et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse naine, kuid nende suhted olid üsna halvad. Ühel ööl olid hundid tulnud lauda juurde ulguma, ning Margus võttis püssi ja otsustas neid veidi hirmutda, kuid tabas Tiinat. Margus tõi ta tuppa ning jättis ta armastusega hüvasti. 8.B klass
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale
huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi. Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus. Libahundid on aga saatana sigitised ja palvetamine oleks antud juhul mõeldamatu. Lisaks sellele põgenes Tiina huntide eest. Kõige autoriteetsem vastuargument Tiina olemuse tõestamiseks on minu meelest aga see, et Marguse püssist tulistatud kuul oli tavaline tinakuul ning see tappis Tiina. Tõelise libahundi tapab vaid puhtast hõbedast kuul. Seega võib järeldada, et Tiina polnud siiski libahunt. Ta oli mustlashing, kes ihkas tohutult vabadust, tema tõekspidamised mõisteti hukka ning seetõttu langetas ta ootamatuid otsuseid. Kuid need teod temast siiski libahunti ei tee.
Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud just jumalat pärast esimest söögikorda Tammarude juures. Nägemise kaotanud vanaema ei uskunud, et näitsik võib olla libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kivesti Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähevad laiali lahti.) Ja anna neile andeks nende võlad, kui meie andeks anname oma.
Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Nad on isegi omamoodi uhkedki selle üle, et on põlvest- põlve alandlikult mõisa orjanud ja jumalat teeninud
Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates). See oli neil ehk koguni kokku räägitud? - Ei, see ei või ju olla. Margus ometi teab, mis ta teeb! Aga kui?... Kui siiski?... (Kaob põõsaste taha.) Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda. 9 TUNA. Ai! Ära hulla! MARGUS. Kuhu sa pääsed! TIINA. Ära puutu! Mina ei salli! MARGUS. Hakka ootama, kunas sina sallid! TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust õrritades). Ei saa kätte! Mitte ei saa! Ei saa! MARGUS (laiali kätega püüdes). Paneks nooli nottimaie, Võrgu kinni võttemaie... TIINA (jätkates, ikka eest kõrvale lipsates).
1500 €. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%? Vastus: -6370,66 € Page 8 8 Kaarel Kasepuu paneb 5000 € 10 aastaks panka, kus makstakse intressi 6% aastas. Naaber Margus Männipuu paneb 6000 € teise panka, kus intressimäär on 5%. Kaarli hoiuse lõpupäeval on mõlemal naabril pangas ühesugune summa. Kui kaua kandis Marguse hoius intresse? Vastus: 8,206 aastat ehk 8 aastat ja 2,5 kuud Page 9 8 s. Naaber Margus Männipuu õlemal naabril pangas Page 10
FILMI ,,MANDARIINID" ARVUSTUS 1. Sisukokkuvõte Tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa. Küla mägede ja mere vahel jäi tühjaks, kuigi elavad seal kaks meest Ivo ja Margus. Nad on eestlased. Margus tegeleb mandariiniga, kasvatab ja korjab neid; Ivo teeb omakorda kastid Marguse jaoks. Sõda jõuab külani, toimub grusiinide ja abhaaside lahing. Tsetseen Ahmed, kes sõdib abhaasiate eest ja grusiin Nika jäävad ellu, kuigi nad on haavatud, teised surevad ära. Ahmed ja Nika satuvad Ivo katuse alla kahe vastasleeri võitlejad. Mõne aja pärast Ahmed ja Nika hakkavad normaalselt suhtlema. Vana elutark Ivo püüab sõja keskel kahte verejanulist sõdalast lepitada. 2. Kirjelda paari mõjuvamat situatsiooni/sündmust filmis. Miks just need sind puudutasid? Minu jaoks esimene mõjuvam situatsioon oli alguses, millal Ivo päästis tsetseeni ja grusiini. Ivo püüab sõja keskel inimeseks jääda. Filmi lõpus, kui...
kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt traditsioon, et abielluda võib ainult endasugusega, antud juhul siis heledaverelisega, kelleks oli Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi. Ühel päeval teatab Mari kõigile, et Tiina on libahunt ja olevat varsa maha murdnud. Kogu küla uskus seda, tammarulased esiti ei teinud sellest välja. Mõni aeg edasi toimus
Tiina jaoks oli mets tõeline kodu ja ta oli seal ka varem ennast varjanud. See süvendas aga külarahva usku fakti, et ta on libahunt. Nende arvates polnud võimalik metsas pikemaaajaliselt elada ja ellu jääda. Tiina tänas pärast sööki jumalat nii nagu Tammaru pere seda tegid. Saatana loomad tavaliselt jumalat ei täna. Libahunt oli aga saatana loom. Tammarulastest oli Margus ainus, kes Tiina süütusesse uskus. Seda väidet tõestas Marguse lask lauta kaitstes. Kui Margus oleks uskunud libahuntidesse oleks ta püssisalve pannud hõbekuuli mitte tavalise kuuli, millega libahuntide legendi kohaselt neid tappa saab. Teose lõpus mõistis ka vanaema, et Tiina ei ole libahunt. Seda kinnitasid ka vanaema sõnad teose lõpus Tiina surnukeha kohal "patust puhas hingekene". Mina arvan,et Tiina ei olnud libahunt. Ta oli lihtsalt looduse sõber ja oskas loomadega ,,suhelda"
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti ...
Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja
Villu meelest ei sobinud Kõrboja peremeheks sant mees ja ta lasi end maha. Kirjanduses võib kohata ka keelatud armastust, see aasta lugesime me A.Kitzbergi ,,Libahunti", mis kõneles perest, kuhu tuli elama tütarlaps, kelle emaks peeti nõida. Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju.
,,Nullpunkt" Margus Karu noorsooromaan ,,Nullpunkt" valmis 2 aastat ja ilmus esimest korda aastal 2010. ,,Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Kirjanik on raamatus rääkinud ka endast. Paljud sündmused on tema enda elust, kuid kindlasti ei ole raamat kirjutatud üks ühele elust maha. Raamat võeti vastu väga hästi ja seda siiani. Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11.septembril, 1984 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Hetkel on ta Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent. Ainestikku sai autor üldiselt elust enesest. Probleemid mida ta käsitles on kõik meile tuttavad. Teemad mida autor käsitleb on järgmised: kodused probleemid vanematega, koolis toimub kiusamine, madal enesehinnang, pidev enesetõestamine, no...
naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püütakse olla nii öelda naabrist parem. Omavahel justkui võisteldakse, üksteist üritatakse üle lüüa näiteks uhkemate riiete, suurema maja ja paremate autodega. Inimesi iseloomustab ka võitlushimu ning see on üks suurim edasi viiv jõud. Näitena võib siin tuua Kitzbergi teose “Libahunt”, kus kaks ühest perest pärit tütarlast Mari ja Tiina lähevad Marguse pärast tülli. Peagi saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat, ehkki Mari ja Margus on perekonna poolt juba ammu nii öelda paari pandud. Sel hetkel Mari kannatus katkeb ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt. See on võitlus armastuse nimel, aga siin võib mõelda ka lahinguid võimu nimel. Sõjad, konfliktid, tülid – ühiskonna ja tehika arengust hoolimata, ei ole need kadunud. Teame ju kõik Krimmi konflikti,
Sotsiaalsed institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Filmi tegelased on mõjutatud mitmetest sotsiaalsest institutsioonidest, milleks on perekond, kultuuride vahelised erinevused ja majandus. Filmi tegelasteks on kaks eesti rahvusest talupidajat, kes elatuvad mandariinide kasvatusest. Filmi peategelane on Ivo, kes valmistab mandariinide transpordiks vajalikke kaste ja filmi teisel peategelasel Margusel on mandariinide istandus. Marguse soov on korjata kogu mandariini saak enne sõja puhkemist ära ja selle kaudu raha teenida, et seejärel Eestisse teistele järgi minna. Sellest saab järeldada, et just mandariinid on üheks institutsiooniks, mis filmis kajastamist leiab. Teine institutsioon, mis filmis kajastamist leiab, on perekond, ja see tuleb aeg-ajalt terve filmi vältel välja. Kõik osalised teevad oma tegusid ainult oma perekonna pärast. Näiteks Ivo ei soovinud
,,Ajastu hõng": keel, muusika, brändid, hierarhiad, tänavad, tüpaazid, argi ja pidupäevad nagu minagi neid tean. Margus Karu detailides pesitseb elu. See on üks väheseid tekste, mis on mind pannud avalikus kohas lugedes valjusti naerma, kuigi meeleheidet siin ju jagub. Traagika läbi huumoriprisma ongi kõige traagilisem, eks? Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.naisteleht.ee/files/images/Margus_1.jpg MARGUSE PILT http:// t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSHoi5swwyR3FJ0uVYAIr2ovR APLAUSI PILT http:// www.arvustus.com/files/thumbs/marguskarunullpunktdbd31197.jp KAANEPILT http:// pegasus.ee/index.php?lang=est&main_id=23&product_id=388 NULLPUNKTI KOHTA ÜLEJÄÄNU ON ISE PANDUD/MÕELDUD J. TÄNAME! JETTALUCRETIA KÄRNER KRISMARIIN PALS GIRLIN KASSUK ARIANA KASELEHT TALLINNA SIKUPILLI KESKKOOL
oma põlvkonna- ja kogemuskaaslased. „Ajastu hõng”: keel, muusika, brändid, hierarhiad, tänavad, tüpaažid, argi- ja pidupäevad nagu minagi neid tean. Margus Karu detailides pesitseb elu. See on üks väheseid tekste, mis on mind pannud avalikus kohas lugedes valjusti naerma, kuigi meeleheidet siin ju jagub. Traagika läbi huumoriprisma ongi kõige traagilisem, eks? Sellest raamatust KASUTATUD KIRJANDUS http://www.naisteleht.ee/files/images/Margus_1.jpg MARGUSE PILT http:// t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSHoi5swwyR3FJ 0uVYAIr2ovRvqDDe3W7SOyGDYaLYwhJgXlU89&t=1 APLAUSI PILT http:// www.arvustus.com/files/thumbs/margus-karu-nullpunkt- dbd3-1197.jpg KAANEPILT http:// pegasus.ee/index.php?lang=est&main_id=23&product_ id=388 NULLPUNKTI KOHTA ÜLEJÄÄNU ON ISE PANDUD/MÕELDUD . TÄNAME! JETTA-LUCRETIA KÄRNER KRIS-MARIIN PALS GIRLIN KASSUK ARIANA KASELEHT
draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! MARGUS (Tiinat kandes): Oh jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) m i n a olen su tapja! TIINA (peaga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus! MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud veel küllalt! Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus
Nii Birgit kui Margus on väga head lauljad ja neid oli väga hea kuulata, varem olin nende esitusi kuulnud ja näinud vaid televisiooni vahendusel. Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu ,,Hüvasti kollane koer" pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette. Birgiti ning Marguse hääl kõlas kirikus väga ilusasti. Nad suutsid kõik laulud väga puhtalt ning arusaadavalt esitada. Kuigi kirikus kajas väga palju, arvan et kirik oli selle kontserdi toimumise koha poolest ainuke võimalus. See kooslus tekitab just vastava meeleolu, mälestamaks Urmas Alenderit. Kirik ise oli ilus, kuigi veidike jahedavõitu. Jäin kontserdiga väga rahule ja soovitan kõigil tutvuda Urmas Alenderi loominguga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
