Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» ...
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED.......................................................................................................
Jaan Kaplinskit lugedes Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ta on eesti meeskirjanik ja samuti ka tõlkija. Tema isa on poola rahvusest õppejõud Jerzy Kaplinski ja ta ema on eestlannast tantsijatar Nora Raudsepp-Kaplinski. Kahjuks on Jaan Kaplinski vanemad surnud. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992-1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet ja praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski on kirjutanud 17 luuleraamatut, mina valisin nende...
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Vi...
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV
Raske haigus , vähk , võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aegtulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988)
Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodukäija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
(alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) 4 · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988)
Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on 1934 "Valitud laulud" minu arm" 1943 "Valitud 2005 "Löö, süda, õitsele!" luuletused" 1948 "Valik luulet" Looming Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse Luuletused on peamiselt isamaa ja looduse teemalised Loetud teos
(alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) 4 · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988)
öö pigimust (2:44), kõigi asjade üle langeb kui jäide (2:125). Üle sinu-minu maja (3:62). Ainsa ööga (2:162). Üle sinu-minu kodu (3:62). Om kurblik hengüs üle maa (1:36) Ja sina kauguses (2:37), kui sind haarama tõttan (2:89). Rühi ma su poole (3:60) oma lahtiste käte ja südamega (2:89). Su nägu hirmun küsüp, kas tulev viil vai om vast kõik (1:125)? Kirjandus 1. Adson, A. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1990. 136 lk. 2. Semper, J. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1975. 208 lk. 3. Muru, K. ,,Väike Sõnarine II". Tallinn: Koolibri. 1990. 169 lk.
Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu "Kodu-käija" (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus "Punaste õhtute purpur" (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga "Ilus maa", mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. 2.1 Lasteluule Lastele on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: ,,Miks ja miks" (1973), ,,Mere ääres, metsa taga" (1977), ,,Mõtleda on mõnus" (1982), ,,Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamat"(1986). Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. ,,Juturaamatus" on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel hakkas proovima hiljem, kui
2007. aastal - IRL rahvuskultuuri aastapreemia preemia eesmärk oli tänad neid inimesi, kes on pühendunud Eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele - Gustav Suitsu nimeline Stipendium Teosed 9 · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988)
Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910) * "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) * "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920) * "Valitud värsid" (1937) * "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) * "Väike luuleraamat" (1964) * "Rändaja õhtulaul" (1998) * "Laps ja tuul" (2000) -2- Villem Grünthal-Ridala Sündis aastal 1885 Muhumaa Kuivastus. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. Gümnaasiumi aastatel kiindus Ridala keeltesse ja omandas peale
"Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul". Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused" (Stockholm, 1963) ja "Luuletused" (Tallinn, 1965) sarjas "Väike luuleraamat", "Vikerkaar ja vari" (Tartu, 1998) ning "Laotuse õlman: ma muigan mu mulgi murden" (Tartu, 2001). Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist". Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde. Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel. Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August
olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) Third level "Luule" (koostanud PaulEerik Fourth level Fifth level Rummo 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud PaulEerik Rummo 1984) "Päikesepiiluja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson 1997) "Alliksaar armastusest" (koostanud PaulEerik Rummo 2002) "Olematus võiks ju ka olemata olla" Luulekogus on mõtisklevad ja arutlevad luuletused, mitmed esitavad küsimusi eksistentsi kohta. Märksõnad: aeg, hetked, igatsus, hing, tunded janud, närbumine, otsimine, kurbus, üksindus, elu täius, surm, unelmad, saatus, ekstaas,
Nii kui tol, kel elulõpp om käen, suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123). Sa pole kurb, et see, mis sinus muutub, ja sina ise oled äkki põrm (1:114). Sa istut, nägu päivä sisen nink silmä´omma kinni sul, suur rahu om su olemisen, ent rahutus om otsmikul (2:125)... Kirjandus 1. Semper, Johannes, 1975. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat. 2. Adson, Artur, 1990. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat.
proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed · Raamatud · Luuletusi · 1866 "Vainolilled" · 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) · "Mu isamaa on minu arm" · 1925 "Kogutud luuletused" · "Kodu" · 1934 "Valitud laulud" · "Emasüda" · 1943 "Valitud luuletused" · 1948 "Valik luulet" · 1949 "Valitud luuletused" · 1957 "Teosed" · 1967 "Väike luuleraamat" · 1969 "Luuletused" 1978, 1993 2005 "Löö, süda, õitsele!"
Kaspar Lind 12B Elu O Sündinud 9. novembril 1904; O Varane huvi luule vastu; O Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis O 1923. a läks tööle Kohtla-Järvele O 1926-1934 õpingud Tartu Ülikoolis O ‘Abiellus Betti Alveriga O Arreteeriti 1945. aastal O Suri 1947. aastal Urmanovo haiglas, Tjumeni oblastis. Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm?
kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Raamatud ü Kümme lugu" (1893) ü "Vari" (1894) ü "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ü "Kogutud teosed" IVIII (19211935) ü "Valitud luuletused" (1949) ü "Teosed" (1954, 1956) ü "Rukkivihud rehe all" (1964) ü "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) ü "Väike luuleraamat" (1969) ü "Sinuga ja sinuta" (1989) ü "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet ü "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet Pilte J.Liivist uutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997 ,,Väike luuleraamat-Artur Alliksaar" 1984 ,,Alliksaar armastusest" 2002 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html
Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk Ja kuskil kohab meri suur surma silmapilk. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971,1983, 2001,2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Kasutatudkirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno · http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html#7
väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937 fasismi eitav (julge), ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust. Tsüklid ,,Pohmelislikke mõlgutusi"1931, ,,Jumalate hämaras", ,,Dies irae" Postuumselt avaldati valimikud ,,Väike luuleraamat "(A.Sanga koostatud)," Luuletused", ,,Kogutud luuletused". Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H. Talvik eesti luuleklassikute hulka. Ah, ma teadsin juba noorelt: Kandes risti eikellegi kasuks Ma uuena tõusin tulest, Raheroosk mu rapsab toorelt viimne veri me soonist nõrgus. sai tuhaks mu koltuv kest.
Oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ületamine, ülesehitustöö jm Looming Autobiograafiline Ta ärkas hommikul helgel ja kõneles endale: luuletus „Epitaaf“ „Õhtuks olgu mul aegsasti selge (mälestusluuletus) maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva,
"Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) "Okseoksjon" (2011) seinakalender "Contra luule" (2012) "Urvaplaaster" (2012) "Kondas kohtab Contrat" (kunsti ja luuleraamat) (2013) "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) "Kõik on kõige targemad" (2015 tuli välja) „Okseoksjon“ See on humoorikas absurdiluulekogum, mis on kirjutatud nii vaba, kui ka vahelduvvärsis Selles luulukogus on üle kahesaja luuletuse Teemad on osaliselt igapäevaelust ja päevakajas olevatest teemadest naisõiguslased nõudsid miks ainult kõik mehed on sead see õigus kindlasti naistel
• 1867 "Emajõe ööbik„ avaldatud postuumselt • 1925 "Kogutud luuletused" • 1934 "Valitud laulud" • "Mu isamaa on minu arm" • 1943 "Valitud luuletused" • "Kodu" • 1948 "Valik luulet" • "Ema süda„ • 1949 "Valitud luuletused" • 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: • „Ja õues on kevade“ Jutud ja näidendid • „Linnu lennul“ • 1967 "Väike luuleraamat" • “Igatsus“ • 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) • 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" • 2005 "Löö, süda, õitsele!" Aitäh tähelepanu eest! Anastassia Filippova
ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" avaldatud postuumselt 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Aino Kallas “ Tähelend. Eesti poetessi koidula elulugu. “ Eesti kirjanike leksikon
ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud. · Esimene luulekogu; Amores" (Tallinn 1917) · Viimane luulekogu; "Linnutee" (New York 1950) Valikkogud · Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932) "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937) "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995) Lingid:
Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat" (1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000). Luuletust ,,Need ei vaata tagasi" võib pidada üheks tema tuntumaks luuletuseks.
Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. “Laulud eestiaegsetele meestele” (LR 1988) on tervikuna isikulis-rahvusliku enesetunde luule, mida kannab vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) on kunsti järjepidevuse esteetika programmiline manifesteerimine, kirjanduslikest arhetüüpidest toituv luule. Kogu “Oli kevad, oli suvi” (1992) meeleoludes on reserveeritust
Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 19491957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997) "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" (1984) "Alliksaar armastusest" (2002) On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru. Kahe ääretuse vahel ...
aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse .Raamatud * 1866 "Vaino-lilled" * 1867 "Emmajöe Öpik" (terviktekst) avaldatud postuumselt * 1925 "Kogutud luuletused" * 1934 "Valitud laulud" * 1943 "Valitud luuletused" * 1948 "Valik luulet" * 1949 "Valitud luuletused" * 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid * 1967 "Väike luuleraamat" * 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) * 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" * 2005 "Löö, süda, õitsele!" "Mu isamaa on minu arm"
Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Teosed "Nimetu saar" (näidend) 1966 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968 "Luule" 1976 A. Alliksaare luulekogu "Artur Alliksaar Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" 1984 "Alliksaar armastusest" 2002
muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Tema tuntumad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_liiv_maarja1.htm Aitäh kuulamast!
a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" · "Vaino-lilled" · "Kodu" · "Emajõe ööbik" · "Emasüda" · "Väike luuleraamat" · "Ja õues on kevade" · "Valik luulet" · "Igatsus" · "Löö, süda, õitsele!" · "Linnu lennul" · "Valitud laulud" · "Sinu külge" · "Kogutud luuletused" Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn.
"Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta: 4 näidendit 7 artiklit 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Luule 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm kel südant annud ma, ja tahan puhkada, ei teda jäta ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! ja peaks sada surma ma so rüppe heidan unele, So valu südames mul keeb,
"Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) · "Valitud luuletused" (1949) · "Teosed" (1954, 1956) · "Rukkivihud rehe all" (1964) · "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) · "Väike luuleraamat" (1969) · "Sinuga ja sinuta" (1989) · "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet · "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet · "Ööl on üheksa poega"(1996) · "Mu kallis Liisi"(2000) · "Kümme lugu" (1893) Luule Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogud Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Proosaraamat "Väikesed pildid Eestist" (1911 ,1972 II ) Kokkuvõtteks Tõlkijanaon Haava vahendanud maailmakirjanduse draamaklassikat ja noorsooraamatuid Haava on 19. ja 20. sajandi vahetuse silmapaistvaimaid Eesti lüürikuid Tema luuletusi on rahvas pidanud rahvaluuleks Haava luuletustele on loodud üle 200 viisi Anna Haava " Anna andeks " Anna andeks, anna andeks Et armastan sind, Et ainumalt sinule tuksumas rind.
käes tõrvik, valvan teel, täis ahvatlust on tund. ja kõrgel müüril lõputuks Üksteise järel poetad nüüd sa põimid õitekeed. sealt õisi nagu lund. Täht kastepiisas, langeb õis, Neid langeb veel ja veel ja veel, peos hoian habrast vart. on tähesajus maa. Kes selle ilu kaitsta võin Neid kokku, võlukütkes meel, ma, vaikiv tähetark? ma lugeda ei saa . Aleksandr Bloki luuleraamat "Ööbikuaed" http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Blok http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Blok
arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 1957, 1971, 1983, 2001, 2003 · "Väike luuleraamat" 1964 · "Rändaja õhtulaul" 1998 · "Laps ja tuul" 2000 Ka ajakirjanduses lastelaule. Kodu- ja loodusluuletused, igatsuslaulud ning ballaadid põhinevad hardail lapsepõlvemälestusel ja panteistlikul loodustundel. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu,
Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav linn" (1979), ,,Üle sõnade serva" (2004) ning ,,Koguja: suur luuleraamat" (2005). Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused 1966- Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval luuletaja nimeline muuseum, kus kajastatakse tema tegevust. Luulestiil Tema luule on vormirange ja sõnastuselt loomulik, mis on mõjutanud Eesti lüürika arengut väga tugevalt. Hilisemal perioodil muutus luule napiks, ülevaks või irooniliseks, rangeks ja skeptiliseks
aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat
annaabi.ee 
