Miks sureb Indreku usk Jumalasse? Indreku usk Jumalasse kaob läbi mitmete asjaolude ja olukordade millese ta sattus. Need panid ta mõistama, et Jumalat taevas ei ole, aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust. Kuigi härra Maurus oli pidevalt ise üpris valelik ja salatsev. Maurus aga pidas seda õigeks tegutsemis viisiks ning oli kindle, et kõnnib õiget radapidi, sest ta ise on Jumal. Indreku kodus olidi teda
1. pealkiri Tõde ja õigus II 2. autor A.H. Tammsaare 3. miljöö (aeg, ruum) Peamine tegevus toimub Tartus Mauruse koolis 4. tegelased, iseloomustus Indrek aus ja siiras poiss, kes poel harjunud pettuse ja sepitsemisega. Teda ei ole väga raske ninapidi vedada, kuid ta ei talu, kui teda alusetult süüdistatakse ning võib muutuda väga äkiliseks. Hea südame ja rahuliku loomusega. Linnas õppides õpib ta
Tõde ja õigus II 1. Millised muljed olid Indrekul alguses Tartust ja Mauruse koolist? 2. Kirjeldage, milline on Mauruse koolimaja teie kujutluses. 3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid?
TÕDE JA ÕIGUS II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra
Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek . 4 1920nd Tallinn Võitlus isiklike Indrek+Karin . ad eluprobleemidega 5 20lõpp- Vargamäe Allaandmine Indrek, Andres, . 30algus Pearu NOVELETT- eriti lühike novell
„Tõde ja õiguse“ põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina,
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb
Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda - algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on
välja pääseda ei lubanud; Pearu lobasuine kõrtsijutt Sauna-Mari ning Andrese kohta, mis oli üheks Jussi surma ajendiks Mefisto roll Valentini surma provotseerimises. Ain Kaalep on oma essees toonud välja paralleelsuse Indreku ja Fausti nime vahel. Ja on ka juttu teinud Maurusest kui pahupidi-Mefistost noore tõeotsija Indreku taga. Samas, kui Mefisto põhiomaduseks on absoluutselt terviklik must kristalsus, on härra Mauruse eripäraks suur sisemine lõhkisus. Aga rohkem mefistolikkust temas ei leidu, kuna ta on liiga formaadita ja ka liiga tragikoomiline tüüp. Kuna härra Maurus on Indreku võrgutaja ja hingepüüdja, on nende kooslus lähedasem Fausti-Mefisto suhtega kui viimaste suhe Andrese- Pearuga, kuigi Maurus pole sõlminud Issandaga taevast kihlvedu Indreku hinge pärast. Siiski kirjutab Jaan Kross, et Pearu on rohkem mefistolikku
V osa- resignatsioon (alistumine, alla andmine) ,,Tõe ja õiguse" läbiv tegelane on Indrek Paas kelle elukäik vaadeldakse sünnist keskeani ,,Tõde ja õigus" ajastu tegevuspaik peategelased I osa u 1870- 1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu II osa 20 saj- algus Mauruse kool, Tartu Indrek Pass, Mauruse tütar Miralda , Tiina III osa 1905 Tallinn Indrek IV osa 1920-ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin V 1920-ndate lõpp Vargamäe Indrek, Tiina, Andres,
Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist maailmaruumi, siis sai ta kohe aru, et jumalat ei eksisteeri. Tänapäevases võrdluses arvaksin ma, et ta on pigem ratsionalist ja reaalainete valdkond oleks temale jõukohane. Teoses oli tema muutumine pikas perspektiivis küllaltki hästi näha. Kooli saabudes oli ta maalt tulnud naiivne koolipoiss ja jäi oma teadmistele kindlaks ning tahtis
Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt. Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898. Mindi hobusega, oldi kolm päeva teel. Treffneri gümnaasiumi kogemuste põhjal kirjutas Tammsaare Tõe ja õiguse teises osas Indreku õpinguteajast Mauruse koolis. Nagu Indreku Mauruse juures, nii pidi Anton Treffneri eragümnaasiumis õppemaksu katteks olema koolis valvur ja lauakatja. Anton asendas viimaks vajadusel õpetajaidki. Tammsaare debüüt trükisõnas saab teoks 1900.aastal. Ta tuleb kirjandusse, kandes endas rahvale sihiseadja ja elu haljastelt nurmedelt umbrohu mahatallaja õilsat missiooni, nagu ta rahvale oma esimestes töödes tunnistab. Noor autor kirjutab sõna otses mõttes elus enda ümber
Lõpus läks Indrek linna ja väike Andres kroonu. Viimast peeti Vargamäe uueks peremeheks, aga tema, nagu ka kõigi teiste laste arvates, ei olnud kodukohas piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor Ramilda/Miralda- Mauruse tütar, Indreku armastatu, tema vist Indrekut ka emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust
o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o Palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. “Käbe-Kaarel ja tema noor naine”
"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. "Tõe ja Õiguse" teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige sellest ajast, kui Indrek alles poisikesena vennaga kakeldes ja kiviga visates ema tabas. Kolmandas osas palus Mari, et Indrek tooks talle ravimeid. Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga. Neljandas osas abiellus Indrek Kariniga ja nad said kaks last. Nende abielu oli väga pingeline ja lõpuks kui Karin jäi trammi alla süüdistati selles Indrekut
abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest
· tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon · Tammsaare mõtteid selle kohta: · ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane
Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas
Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga.
peavad oma rahakotti natuke rohkem kergendama kui linnas elavad tudengid. Käies koolis, mis on kodust kaugel, läheb üpris kulukaks. Linnainimestel on aga hea kerge, sest kõik koolid on käe jala juures, ei ole vaja maha sõita nii pikki teid ja ei kulu nii palju raha. Minnes Ülikooli on lugu sama, mõned õpilased saavad omandada seal hariduse tasuta, mõned peavad aga samas suuri summasid maksma. Nt. teoses ,,Tõde ja õigus II" pidi hariduse eest maksma. Kui Indrek Mauruse kooli läks, kästi tal kohe mingi summa raha välja käia, nii palju kui tal võimalik anda oli. Lõpuks ei olnud sellest rahast ikkagi mingisugust kasu, sest Indrek väga palju targemaks ei saanud, kui siis ainult natukene. Hariduse ostmisel ei ole mõtet, kui sa sellest hoolimata targemaks ei saa. Raha pole nüüd ka nii kõikvõimas, et targaks suudab teha.
" Ka siin on tegemist ürgse koomikaga (peksmine, kahjurõõm), mis mõjub jutustust arhaiseerivalt. Situatsioonikoomika ohtra esimese osa kõrval mõjub ,,Tõe ja õiguse" II osa hoopis vähemviljakana, ehk küll siin naljakaid seiku on vahest isegi rohkem kui esimeses. Ülikülluses on muidugi õpilastempusid, omavahelisi võrdlemisi napilt, rohkem aga õpetajate (kaklusstseen Goethe ja Schilleri rinnakujude hävimisega jm.) või Mauruse enda vastu sihituid. Peatähtsus ei lasu ootamatult aga mitte neil (erandlik nähtus koolielu kirjeldavate teoste kohta), vaid Mauruse enese isiku kujutamise koomikal (vihastumis-, karistamis-, lepitamisstseenid). Ent needki ohtrad veidrused, mis koonduvad selle peakuju ümber, pole olulised niivõrd autonoomseid situatsioone tekitavate naljadena kui karaktri narrusi toonitavate abivõtetena. Muidugi saab neid vaadelda ka situatsioonikoomika kannalt ja siis on
,,Tõde ja õigus" II osa Peategelaseks Andrese poeg Indrek. Vahelüli linnatsivilatsiooni ja maaelu vahel. Eesti intelligentsi ja kultuuri maalt väljakasvamise sümboliks. Jumala olemasolu kahtleja. Mässaja tüüp. Iseloom : · hella hingega(kahe talu mõistmatus) · mõistlik(ei hakka Pearuga võistlema) · isepäine(oma ideedes kinni) · emotsionaalne(süütunne visatud kivi vastu Mari puusa) Mauruse kool kooljuhi Mauruse ainuvõim, väliselt suurejooneline, tegelikult valelik,silmakirjalik. Jumalat ei tohi tappa ( tahab jääda Vene kotka tiiva alla). Näiliselt vagane. ,,Keegi ei armasta eestlast, eestale isegi ei armasta, venelane armastat venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestale eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast niisugune on eestlane..." ,,Tõde ja õigus" III osa Võitlus ühiskonnaga Indrek ja 1905
Indrek, Maurus, Ramilda. Räägib Indrek elust linnas, kui ta sinna kooli läheb ja milliste erinevate inimestega ta kokku puutub. Õpetajate ringkond on väga lai. Kuna Andres on maalt, tundub ta seal ainus aus inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Mauruse kooli värvikad õpetajad (mõned) Schulz saksa keele õpetaja, nimetati Koopulaks. Nii halb mälu, et ei suutnud oma kihlatu nime meeles pidada. Isa soovis, et teda Reini äärde maetaks. Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb
,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna
liigutamist jne) ,,Kui usk võib seda, miks ei või ta siis ka veel suuremat? Miks ei või ta lõpuks sedagi, et muudab lihtsainimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sellel lapsel on küllaltki suur usk? ... küllalt suur ja kindel!" Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab, et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud. Tsitaat Andreselt: ,,Aga kust võtta see jõud, kust võtte need käed, mis suudaksid jõepõhjast kiskuda risu need vastuolud vaimselt toidulaualt ja inimese seest, mis juba maailma loomisest alates on vankumatud." Indrekul on kõrgemalt poolt antud ülesanne tasakaalustada loodust inimese sees ja tema ümber
vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja „Tõde ja õigus” II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja ,,Tõde ja õigus" II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
Nimelt sisaldas Piibel väga erinevaid ning tihti vastanduvaid mõtteid, mis mehed segadusse viis. Andres muutus Piibli tõttu kurjaks ning Indrek jõudis järeldusele, et jumalat üldse ei eksisteeri. Ei saa kindlalt väita, et ilma Piiblit lugemata mehed oma muredele lahenduse oleks leidnud, sest see pakkus ka üsna abistavaid ideid, kuid kindlasti ei oleks mehed end ümbritseva suhtes nii vaenulikuks muutunud. Lisaks oleks Indrek suutnud rohkem õpingutele keskenduda ja õppetööd Mauruse koolis jätkata. Elu on karm ja ebaõiglane, kuid tagasilöökide tõttu ei tohi enda tegevusi pooleli jätta, vaid neist tuleb õppida ja edasi toimetada. Sest elus saadab edu üksnes neid, kes ise selleks pidevalt vaeva näevad. Vargamäe Andres suutis teda saatnud ebaedule vaatamata uhke talu luua ja seal oma lapsi kasvatada, kuid seda üksnes põhjusel, et ta plaanid Vargamäega veel täitmata olid. Seetõttu peavad ideaalid natuke kõrgemad olema, et meid
Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus, rohkem koomiline ja oma võrratu miimikaga, mida ma Tomminga puhul alati imetlenud olen. Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma
Kõik jõuab tagasi algusesse.Igavene ringkäik. I.Peategelased Andres ja Pearu, Andrese esimene naine Krõõt (headuse ja kannatlikkuse sümbol), Sauna-Juss ja tema naine Mari(alistuv ja kohusetruu naine, kelle elu on täis kannatusi ja vaeva), kellest saab Krõõda surma järel uus perenaine. (Juss poob ennast üles).Andrese ja Pearu lakkamatu võitlus (Pearule meeldis Krõõt). Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. II.Andrese poeg Indrek lahkub Vargamäelt linna härra Mauruse kooli(Hugo Treffneri gümn).Direktor härra Maurus, Tigapuu-nii õpilane kui õpetaja, härra Ollino, Timusk. Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu
Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht). ,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast. Üürikorteris elas koos emaga Lombakas Tiina, kes uskus jumalasse, et too aitab tal paraneda
AARNE ÜKSKÜLA Aarne-Mati Üksküla sündis 21.septembril 1937. aastal Tallinnas. Ta elas algul Hiiul, aga 1939 kolis ta Rahumäele, kus sündisid ta õed, õelapsed ja isegi üks õe lapselaps. See maja oli neile 60 aastat kõik, aga nüüd on sellest alles vaid korsten. Ta elas koos oma isa, ema, vanaema ja onuga. Ta isa oli vedurijuhi abi, kes vedas haavatuid ja viis rindele uusi vägesid. Kuna rongijuhte oli sel ajal vaja, siis teda ei mobiliseeritud. Üksküla ema oli kodune ja kasvatas oma kolme last. Aarne Üksküla mäletas oma elust 1944. aasta märtsipommitamist. Nende maja tabas samuti pommikild ja nende naaber oleks peaaegu pihta saanud. Õuest oli kuulda hirmsat lennukite ja pommide vilinat. Tookord seletati talle, et kui pomm tuleb vilinal, pole vaja pommi karta, kuna siis läheb ta mööda. Aga kui pomm tuleb susinal, siis võib pihta saada. Ta vanemad olid kodunt ära ja väike Aarne oli koos vanaemaga põran...
Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal. õpetajad, õpilased, Tiina. III 1903. lahkus gümnaasiumist. 1931 20.saj. algus. Indrek Tallinn Võitlus
Friedebert Tuglas 1886-971 Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, ,,Looming" üks juhtides. Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. V...
%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on
Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tuberkuloos, mille tõttu need ka lõpetas. Edasi sõitis kirjanik
Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. o 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi o oluliseks peab mõistust ja tundeid o matsi ja vurle kontseptsioon Tammsaare mõtteid selle kohta: ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..
kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult. Sellest on nüüd kaks aastat mödas ja ma olen palju selle üle mõtelnud. "Wikmani poisid" : Aga kirevase päralt, miks mitte kirjutada romaani kunagi ülikuulsast ja nüüdseks üleni unustatud Wikmani gümnaasiumist?! Kui ometigi mauruse oma on terve epopöa viiendikuga tuntuks kirjutatud. Ja mitte ainult seda, vadi koguni legaliseeritud. Nii et tema kunagised õpilased tohivad nüüd ta kunagiste õpilastena surra. Romaan Wikmani gümnaasiumist oleks muidugi kuradi tükk. http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann2.html 9. Aita õpetajat Mis oli tüdruku nimi, kellega Jaak Rootsis flirtis? 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas
"Wikmani poisid" Jaan Kross Teose sündmustiku aeg, koht ja probleemistik Romaani tegevus toimub aastail 1937-1944 Tallinnas, kui klassitäis Wikmani eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Raamatu probleemistikuks on algav sõda, noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine, suhted õpilaste vahel, arvamus sõjast ja romaanide üks põhilisemaid probleeme: armukolmnurk, kus armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. Kirjelda peategelast Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli pikk, sale, soliidne, sõbralik ja natuke endasse tõmbunud ning tagasihoidlik. Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Ja...
kindlameelsusega isa veendes. Suurim hoop Andresele on kõnelus noore Andresega, teda kroonu rongi peale saates - tuli välja et nii kindlaks peetud Andrese Vargamäele tagasi ja peremeheks tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Teine osa Teine osa räägib tervenisti sellest, kuidas Indrek on Taaralinnas Mauruse koolis (tegelikult Hugo Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri Pearuga, mis tuleneb nende erinevast elufilosoofiast ja Pearu rivaalitsemisest. Andres: õiglus, tõde, töö. Pearu: Nali, võit. Kujutab levinud eestlaslikke omadusi, nt jonnakus, kadedus, kangekaelsus, kinnisus (eriti tunnete väljendamisel). Indrek viskab põllul ema kogemata kiviga, süütunne jääb teda vaevama. II osa Indreku õpingud Tartus,armastus Mauruse tütre vastu, kes sureb. Indrek otsib vastust küsimusele, kas jumal on olemas. Järeldab armastatu surma põhjal, et ei ole ning ütleb seda noorele tüdrukule Tiinale, kes on jalutu ja kelle ainus lootus on, et Jeesus teeb ta jalad kunagi terveks. Tiina on kurb, Indrek ütleb, et tegi nalja ning Tiina tõuseb jalule. III osa kujutab Indrekut Tallinnas tööl ja tema tõsist suhet ühe naisega. Romaanis on 2 olulist sündmust: 1905 aasta revolutsioon ja rahva tulistamine Uuel Turul
Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega
(peamine idee- inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19.saj lõpp, tegevuspaik Vargamäe, peategelane Mäe Andres ja Oru pearu, võitlus maaga. Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa-
o Kummas peres elada? Andrese pere( Andres asutas tehtud tööd, palk saadi ausalt kätte). Pearu pere( rikas, mõjuväärsam pere, otseselt ei pidanud midagi tegema, kõrge suhtlusringkond, vähem piiranguid) o ,,Tõde ja õigus" II osa Inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek Autobiograafiline Koolilugu Hugo Treffneri gümnaasium = tegevus Mauruse koolis Üks ja sama skeem ( II osa algust võib käsitleda Indreku võitlust haridusega) Lõpp sarnaneb, antakse alla, ei vii kuhugile Indrek ja Maurus= Pearu ja Andres Maurus-puuduvad põhimõtted, kõikidele võimudele meelepärane. Olevat väga eestimeelne Mauruse kool erakool(kallis)- võtab Indreku kooli vaid seepärast, et too eestlane Indrek oli uksehoidja ka öösiti, tegi teenija tööd
Hijaksjäämine kui motiiv eestlaste kohta. 8. Vargamäeperenaiste elu tänapäeva naiste elu välimus vanasti taheti jässakat kes ikka jõuaks tööd teha, tänapäeval peenikes ja ilusat iseseisvus enne oli naine töötegemiseks ja lastesünnitamiseks. Rasedus polnud põhjus tööst loobumiseks. Kartulivgude vahel sünnitamine. II. osa - inimene ja jumal, inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek. Kooli romaan. Autobiograafiline. Indrek läheb kooli. Mauruse kool aka Hugo Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast
Andres ja Indrek läbivad kõiki osi. Autor kujutab inimese arengut ja olelusvõitlust, mille käigus vahendid aja möödudes muutuvad. I osa võitlus maaga (kultuuri arengu esimene aste) talupoeglikul tasemel. Võideldakse subjektiivsete tõdede eest ning võideldakse visalt ja hoolimatult ja leppimist ei toimu. II osa kandub kõrgemale kultuurilisele tasemele. Võitlus jumalaga, väljendab ateismi. Inimese vahekord jumalaga Indrek läheb Mauruse kooli ja tutvub Tiinaga (ratastoolis neiu) ja ütleb, et kui Tiina käima hakkab, usub ta jumalasse. Tüdruk hakkas käima, kuid Indrek seda ei teadnud ja ei näinud. III osa võitlus ühiskonna ümberkujundamise eest. Revolutsioon on läbivaks teemaks ning see on nagu loodusjõud, milles inimene on ohver. IV osa võitlus inimväärikuse, aususe ja õnne eest. Tegevus on linnas ja kõik väärtused on jõudnud kriisiseisusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
