Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord sama inimesed tahaksid tööd teha, kuid nendest tihtipeale mitte sõltuvatel asjaoludel nad seda teha ei saa. Ausus on inimese tähtsamaid iseloomuomadusi. Rasketes olukordades on ausus eriti oluline. Jaan oli alguses iga hinna eest aus, kuid keegi ei uskunud teda. Peale A...
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tu...
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7 2 Kalevi...
vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval Jaan ja kojanaine ametnikega rääkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus
vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid hel peval Jaan ja kojanaine ametnikega rkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid
vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval Jaan ja kojanaine ametnikega rääkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus
Tegelikkuses enda abikaasa soovide täitumise nimel. Väited- 1. Prillup on ise oma surmas süüdi: Prillup jõi end purju ja hobusel koju minnes jäi magama, külmudes seejuures surnuks. 2. Mari armastab Prillupit: Ta ei tahtnud üldse mõisniku juurde minna, teeb seda vaid Tõnu soovide täitmiseks. Mari ei taha, et Tõnud jooma läheks ja on kurb kui Tõnu sureb. 3. Kremer on vilets, põhimõteteta enesearmastaja: Teda ei huvitanud mis teistest saab. Näiteks Jaanist, ta ei mõelnud tema peale. Lõpuni välja mõtles ainult kuidas saaks Mari enda juurde. 4. Prillupi tehing Kremeriga näitab mõlema mehe madalust: Kumbki ei hoolinud tegelikult Marist, vaid oma soovidest.
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte:
Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud
Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale.
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas
sügise sureva maailma ümber kuldvõrgu hiilgav ja õnnestuv nagu suur magus elulootus. 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Ei kujuta ette, kuidas on elada tundes pidevat nälga ja vaesust. Jube. Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist elu ei soovi kellelegi! 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. Mis sai Jaanist ja Annist Siberis? Kuidas sai Jaani pere ilma temata hakkama? Kas Jaani pere jäi ilma temata elama? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Julm, kannatusterohke, õudne, kurb 6. Lisainfo loetud raamatu autori kohta. Eduard Vilde (4. märts 1865 26. detsember 1933) Eduard Vilde oli eesti kirjanik. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna, võttis osa 1905. 07
Vanaema ja Jaan olid väga õnnelikud koos ja otsustasid abielluda. Nii nad tegidki ,kuigi mu isa selle vastu oli. Mu isa ei armastanud kunagi Jaani ja ei võtnud omaks. Isegi kibe elu mille mu isa tekitas ei ajanud neid lahku. Varsti kolisid vanaema ema ja ta kasuisa ka Eestisse. Kasuisa ei armastanud kunagi mu vanaema ja käitus temaga rangelt ja halvasti. Isegi Eestis oli ta tema vastu lugupidamatu ja kalk ,ning üritas nende suhteid rikkuda rääkides Jaanist halvasti. Jaanil tekkis palju tülisid minu isaga kui see puberteedi eas oli ja siiamaani nad enam ei suhtle. Jaan ei tahtnud kunagi talle halba ,see on arusaamatu miks nende suhted nii läksid ,mina saan küll temaga hästi läbi ja olen lemmik. Vanaema ja Jaan pole siiamaani kordagi Kasahstanis enam käinud ja tegelikult näen vanaema silmadest vahest ,et ta igatseb kuna ta on ju seal sündinud ja on uudishimulik selle järgi , mis seal toimub ja kuidas ta naabrid ja tuttavad elavad
Kuna Jaanil puudus nii raha kui ka töökoht, siis ühiskond nägi ja kohtles teda kui kurjategijat, kuigi noormees polnud neile selleks põhjust andnud ega elu sees võõrast vara puutunud. Ega sellises olukorras muud üle jäägi: kui sind juba kord varastamises kindlameelselt süüdistatakse, siis kuriteo tunnistamisel pääsed vähemalt valetaja staatusest. Antud probleemi puhul on Jaani hukkamõistmise taga kõigest üks inimene- Virgu Andres. Tal oli kindel eelarvamus Jaanist: vaene, siis kindlasti varas, ning kuna noormees heitis silma ka Andrese tütrele, siis oli alusetu laim peremehe suust valmis igal võimalusel kõlama. Kuna Andres oli tuntud ühiskonnategelase ja kirikuõpetajana, siis tema sõna oli püha- mida ütles, seda ütlesid ka teised järele. Võib- öelda, et hukkamõistmise taga on tihti eelarvamused, aga et nendest lahti saada ja üritada mõista teist inimest- see ei ole meie loomuses.
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m ...
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning E...
Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 . Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Kõige vanem vend Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai aga koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. Seega elas August lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta
Süvenemata ei suutnud ta märgata Jaani elu ebameeldivaid tahke. Oleks Tõnu aru saanud, kui tobedad on ta isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Raamatut lugedes pettusin ma eesti rahvas. Loodan tõsiselt, et eestlased ei ole sellised nagu teosest välja lugeda võis. Tõnu ei mõelnud kordagi sellele, et Jaan kaotab tema pärast oma töö. Tõnu huvitas ainult enda heaolu, ta ei hoolinud ei Jaanist ega Marist. Samuti pidas ta oluliseks teistest üle olemist ja ka teised piirkonna elanikud hoolisid väga oma positsioonist. Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teab...
AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Peres oli kolm poega: Ado, Jaan ja August. Vanem poeg Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. August oli kõigist kolmest vennast kõige noorem (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikv...
meeste käed kangesti viinapudeli järele. Mõlemad mehed tutvustasid endeid, kui väga kuulsaid kirjanike ja leiutajaid, kuid kumbki polnud kuulnud kummastki. Mõlemad rääkisid ka oma suurtest plaanidest, kuid üksteisesse nad ei uskunud ning neil tekkis suur tüli. Nad mõlemad pidasid üksteist rumalaks ning nad ei mõistnud miks nad oli sellised elukutsed valinud. Kuid mõlemal tekkisid oma huvid Jaan tahtis oma leiutise jaoks laenate 1000 rubla ning Salomon tahtis Jaanist kirjutada jutu, kuid lõpuks ei saanudki nad üksmeelele ning Jaan lahkus. Ingmar Bötker 9a Pärast seda asusid mõlemad kärmesti tööle ning looma, kuid kummalgi ei edenenud töö nii lihtsalt nagu nad olid lootnud. Juhtus erinevaid äpardusi, kel mõte ei jooksnud, kel läks masin põlema. Kogudes mõtteid oma kirjateoste jaoks tuli Salomonile hea mõte ehitada pukk
Vastseliina Gümnaasium Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu. referaat Koostaja: Marved Silm 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab üle...
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel j...
jalutama. Ta unistab oma kihlatust, kelle nimi on Inriid Agne. Taas üks huvitav nimi. Kui ta jalutuskäigult koju jõuab, ootab teda seal vangiametnik ja käsib tal kaasa tulla. Preestril on paha tuju, ta vihkab hukkamõistetuid, aga kuna teda on oodatud ja tegemist on ülimalt pakilise hukkamisega, siis preester ei saa ennast välja keerutada. Hukkamõistetu nimi oli Jaan Randus, preester oli temaga lapsepõlvesõber olnud. Iseloomustus Jaanist, kui noorest poisist, kes kaitses linde ja üleüldse loomi, mõjus üsna grotesksena, kui see sama mees oli nüüd kuulutatud üliohtlikuks kurjategijaks. Kui preester vangi juurde jõudis, tahtis ta hakata kohe palveid lugema hakata, aga teine katkestas teda, ta ei tahtnud palveid, ta tahtis ainult pihtida ja võita aega koiduni, sest siis võidaks tema hukkamist edasi lükata. Terve vestlus ei avalda, miks Jaan Randus hukka on mõistetud, kuid vihjeks annab autor nii
N-Euro Referaat muusikas 03.06.2009 Sissejuhtasus Revolutsiooni on vaja! Nii arvab N-Euro, superartist, kes alustas N-Euro nime all 1999 aastal ilusas Eestis, mida kahtlemata peaks külastama iga Tema tõeline fänn. Revolutsiooni all ei mõtle N-Euro mitte sõda, ei, Ta unistab lihtsa armastuse ja headuse võidust pimeduse ja küünilisuse, kadeduse ja rahakultuse, lolluse ja omakasu üle. See poleks raske kui veidi rohkem uskuda, võidelda ja loomulikult laulda lihtsalt ning positiivselt südamest südamesse. Ei ole vaja suuri sõnu, ega tühje ilustatud mõtteid. Vaja on olla lihtsalt ja rohkem armastada maailma. Kuhu meil kiiret on? Vaadake peeglisse, enda ümber ja mõistate, et mitte kuhugi. Võtke aega endale ja lähedastele ja olge rõõmsad. Pole vaja ka riike, mis segastel eesmärkidel vallutavad ja külvavad viha. Riik algab armastusest, mitte rahast. Ei ole vaja rääkida demokraatiast kui seda eira...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
· liidertafellisuse vastane · modernne helikeel · teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; ,,Joonase lähetamine" · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas (1878-1952) Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas · Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!) · 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis · Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina. · 1920.a. taas Eestisse- " Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis ( asut.1919) · Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Kapp, R
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
kelle ta just päästis kuid tegelikult kõneleb Leena Märdist. Lõppuks on Märt segaduses Marjapuu ja Leena on mõlemad väitnud, et Noor-Märt on hauas surnuaia poole näidates kuid vaadates väikest last arvab ta, et poisike on ta poeg Märt. Vana-Märt pärib kus ema on laspelt kes vastab siin kuid Märt näitab surnuaia poole ja ütles ema oli ka vaa selle vihase jumalaga ja sai ta siis mattetud mulla sisse ning lisab, tuba tuli vett täis. Leena tuletab meelde, et ikka tuld oli täis . Jaanist on saanud tema hooldaja, Leena küsib kas tal on kõik korras, tubakas piibus, söök taldrikul. Ehki kõik on tiptop otsustab Leena anda Vana- Märdile 1 rubla mille üle vanakesel hea meel on öeldes Leenale kui saladuse see, et tal nüüd on kaks rubla ning ta peab kokkuhoidma, et mõisa osta. Siis tahab Märt huvist järelevaadata kas Noor-Märt on tõesti surnuaias ning ta lahkub keeldudes Leena nõusolekust kaasa tulla. Nüüd on kord Leena käes kedagi
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habah...
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rä...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
midagi mingis suhtes või ulatuses. märk on miski märk on miski, mis asendab miskit mingis ulatuses ehk see mida märk asendab pole see, mida ta asendab X(õun)Y(pirn)Z(mina)W(maitse) pirn ei asenda õuna, ta asendab seda minu jaoks, kuid ta ei anna edasi õuna maitset. Loogika abil ei saa teada midagi uut, eesmärgiks on tõe säilitamine. Jaan on punapea. Jaan on ühesilbiline. mitte midagi ei saa järeldada, sest üks räägin Jaanist, aga teine räägib 'Jaanist' (nimest autonüümne märk). Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi kontrueerimise viisi. Märgil on tähendus asi on lihtsalt asi. Märgitüpoloogia: · Ikoonid märk, mis on seotud objektiga läbi omaduste/sarnasuste. · Indeksid märk, mis on seotud läbi suuna või läbi muu füüsilise kontakti. 'see'; 'too'; 'siin'; 'nüüd'; 'enne'; 'mina'; 'sina'
ee/Ajalugu/ajalugu.html Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio Puss, F. (2000). Genealoogia põhiallikad Eestis [ 2006, märts 8] http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html Puss, F. (1996-2006). Millest alustada suguvõsa uurimist? [2006, märts 15] http://www.isik.ee/algus.html Reintam, E. (2006). Harjumaa Reintamite sugupuu: uuringutest. [2006, aprill 29] http://www.hot.ee/ereintam/sugup.htm Sarv, M. (2005, juuni 16). Kas sina pärined Juhanist või Jaanist? Eesti Päevaleht. [2006, aprill 7] http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=294523&PHPSESSID=6811dd26e2717fe0b597f2e909878073 Tafenau, M., T. (2002). Sugupuu arvutis. Kultuur ja elu nr 3. [2006, aprill 29] http://kultuur.elu.ee/ke469_sugupuu_arvutis.htm Vitkin, V. (2001). Suguvõsa uurimine: praktiline käsiraamat. Tallinn: Valgus Suuline allikas: Intervjuu tekst, intervjuu läbi viidud 2008. aastal mitmes järgus Otepääl
....
Kuidas tõde peegeldub keeles, ehk räägime faktidest
*C. ja P. Kiparsky - avaldasid artikli "Fakt", mis näitasid, et faktidest räägime teistmoodi kui
arvamustest ja sellel on nii semantilised kui ka süntaktilised tagajärjed.
nt: "Jaan 1.teab, et Peeter on kodus."
2.arvab,
3.on veendunud, -> neil ütlustel on erinev staatus: 1. räägib faktist, ülejäänud räägivad
arvamustest.
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine. Keskseks ei kujune mitte tegu ja elamus kui omaette nähtused, vaid teo ja elamuse analüüs. Niisiis mitte autentsus, vaid koopia, mitte elu. vaid mäng. Ehedat, autentset surmaelamust saavutada püüdvast Jaanist saab romaanis «Munad hiina moodi» hoopis ebahaige. Ta peab lõpuks tunnistama, et on oma surmagi ära rikkunud ning autentsuse asemel sünnib masohhistlik lõõp. «liiderlik eputamine surmaga», nagu juhtus ka «Illuminatsioonide» tegelaskonnaga. Surmaprobleem vaevab samuti «Pillimehe» Ruubenit, kes on sunnitud tõdema, et surm on meist ikka kavalam ning et me temast kuidagi ega kunagi enne aimu ei saa, kui ta tõeliselt käes on
Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER
Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER
8.11 Tingimuslausete seotus õige alternatiiviga Paljude tingimuslausete korral tuleb jälgida nende omavahelist järjekorda ning if osa vastamist korrektsele else-osale. Ülevaatlikkuse ja selguse saavutamiseks on soovitav kasutada programmeerimisest tuntud treppimist või hierarhilist numeratsiooni. 8.12 Kolme või enama osapoole võrdlus Võrdlus kolme või enamat osapoole vahel. Näiteks "Juhan tunneb veel rikkamat meest kui Jaan". Kas Juhani tutvusringkonnas on keegi Jaanist veel rikkam mees? Või hoopis on Juhani tutvusringkonnas rikkam mees kui Jaani tutvusringkonnas? 8.13 Protsessi kirjeldava tegusõna täielikkus Kas iga protsessi kirjeldava tegusõna (process verb) kohta on vastatud küsimustele: kes viib protsessi läbi? Kelle heaks? Millal? Mis on tulemus? Kuidas? Küsimus "Kuidas?" ei käi siinkohal mitte realisatsiooni kohta vaid selle kohta, milliste sammudena protsess läbi viiakse. Näiteks "Süsteem teavitab, kui andmed saabuvad".
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
Ööl vastu 5. oktoobrit algas Punaarmee Väikese väina dessant, mille põhijõu moodustas Muhumaal asuv 8. Eesti Laskurkorpus ja seda toetasid 109. korpuse väeosad Rohukülast ja Kassarist. Esmalt saadeti Muhust väikesed grupid üle väina aerupaatidel, tullid nartsudega üle mähitud, et sõudmist merel udus kuulda ei oleks. Nende ülesandeks oli märkamatult kohale jõuda ja hõlbustada dessandi põhijõudude maabumist. Kell kuus algas dessant umbes 20 km laiusel rindel Jaanist kuni Kõrkvereni. Rinde lõunatiival ründasid 8. Eesti Laskurkorpuse 7. laskurdiviisi väeosad, kelle komandöriks Karl Allikas, kes samal päeval ülendati kindralmajoriks (Nimekiri). Keskel 249. laskurdiviis, komandör kindralmajor Johan Lombak. Rinde põhjatiival maabusid Rohukülast ja Kassarist lähtunud 109. korpuse 131. laskurdiviisi väeosad komandör kindral Pjotr Romanenkoga eesotsas. Need allutati Saaremaal operatiivselt 8. korpuse juhtimise alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
