Jälle välisjalatsida Kodused koolitükid on jälle jäänud tegemata. tuleb ära vahetada. Õpetaja tige pilk lausa kõrvetab ihu. Ei ma dire kurja häälta taha oma kõrvadessa. Koolitükid koduseda jälle jäänud tegemata. Õpsi tige pilgutessa lausa ihu kõrvetama. Kella kõrvus kaikumassa, Kell kõrvus tiksub, pliiats peos kirjutab. pliiats peos kirjutamassa, Kõrvad kikkis kuulan õpetaja juttu. Mõttetut kõrvad kikkis kuulamaie juttu ei saa kirjutamata jätta muidu tülikas õpetaja jutukesta. õpetaja hakkab kohe küsima. Koolist tarkust Jutukesta mõttetuta nõutakse, peab igapäev ikka uuesti minema. kirjutamata ei saa jätta. Muidu kohe tülissa, õpetaja küüsissa. Koolis tarkust nõudamaie peame ikka minema iga päev uudesta.
Sgise pilkudest pisaraid pdes Neb nukra nurgas nuriseva taeva peos suveste sleluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis viskle...
Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse
Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err
Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike
elusat kuradit. Tulnud teine õhtuvidevikus ja kihutanud kahel rattal läbi küla. Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid küla julgemad mehed end ristimärkidega ning läksid külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive ning jäid kaikad peos ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal andesta, see on ju meie kreisiülema poeg Arkadi Aleksandrovitš!“. Peagi selguski, et kreisiülema üliõpilasest poeg, kes suvel maal viibis, oli toonud linnast kaasa jalgratta ning käis sellega igal õhtul külateel sõitmas. Külamehed,
Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars)
Selle kõige lihtsama variandi leiutas prantsuse leidur Comte de Sivrac. Alguses oli jalgratas väga võõras asi ja see tekitas inimestes isegi hirmu. Näiteks Venemaa ühes külakeses pidasid talupojad jalgrattal sõitvat meest kuradiks, sest külarahva arvates ei saanud inimene sarnaselt püsida ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda. Räägitakse, et ühel õhtul läksid küla julgemad mehed lõpuks külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive. Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad inimesed. See oli uus moeasi ja uhkuseasi. Siis aga saadi aru,
Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist
Evelin Kaasik 11a Aleksandr Blok sündis Peterburis 16. novembril 1880. aastal. Oli vene luuletaja Tema isa, tsaar Aleksei Mihhailovits oli silmapaistev jurist, Varssavi ülikooli riigiõiguse professor. Ema oli aga kirjanik, tuntud botaaniku ja liberaalse ühiskonnategelase Andrei Beketovi tütar. Tulevane poeet kasvas üles vanaisa perekonnas 1903. aastal abiellus Aleksandr Ljuboviga, kes oli keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov. Ema oli olnud talle kogu elu suurimaks autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid aastal 1901 läks üle ajaloo ja keeleteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal. 1916. aasta suvel mobiliseeriti Blok tsaariarmeesse, kuni Veebruarurevolutsioonini tee...
laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!"
tikrimarju, rohkem, Minu pisike päikene pingil rohkem, kui midagi muud oli katki !!!! ihkasin, oh kuidas ma ihkasin Oli katki !!!! tulipunast vihmavarju! Oli keskelt murtud katki !!! Ja siis viimaks, viimaks ometigi Suur päike paistis korraga kaugelt ta oli mul tõesti peos, tõesti Lauad ja laed olid samad, mu südame ligi, mu kaenlas, kuid hoopis madalamad mu süles, kord kinni, kord lahti! ma olin väike !!! Kesk jooksujahti Ei saanud millestki aru, tõstsin kilgates üles ei mõistnud, suure päikese poole ei märganud muud,
õnnelikuks teha. See annab sellele inimesele tunde, et ta on armastatud ja teda vajatakse. Siiski - armastusega ei tohiks üksteist lämmatada ega liigset survet avaldada. Liigse armastuse avaldamine võib mõnele inimesele hoopiski vastupidiselt mõjuda. Üksteisele tuleks jätta ka vaba ruumi, et inimene saaks ka oma enda tegemisi teha, mis niivõrd palju tema kaaslast ei seo. Võib öelda, et armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoida, siis läheb lendu, kui aga liiga tugevalt hoida siis hoopiski puruneb. Armastusel on väga suur jõud ja mõjuvõim. Siiski ei usu veel paljud inimesed sellesse enne, kui on seda ise kogenud. Armastus võib anda sulle kõik mida heaoluks vaja on, või siis hoopiski kõik selle võtta. Kui aga peakski juhtuma nii, siis ei tasu mitte kunagi pead norgu lasta, vaid mõelda, et see ei olnud veel SINU tõeline armastus ja SINU armastuse rong on alles teel.
1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. Kes teisele auku kaevab, ise sinna kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane peos kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen fängt am Abend die Katz. Ära hõiska enne õhtut. 5. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. Kus suitsu seal tuld. 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. Kes ei riski ei võida. 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. Valel on lühikesed jalad. 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 9
Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Miks algas päev, on argipäev su nimeks. (Alver 1989: 9) Jälle kord su hellus äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm. (Alver 1989: 432) Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks, neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433)
(Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA
" Detektiiv mõtles ning käskis teenijal edasi rääkida. ,,Peale seda läksin ma poodi sisseoste tegema ja tagasi tulles enam Isabellat polnud kodus. Laual oli vaid kiri, et läksin paariks tunniks välja. Kui hommikuks Isabellat kodus polnud, hakkasin ma muretsema ning helistasin tema parimale sõbranna Lilyle, kes väitis, et temagi polnud teda mitu päeva näinud," seletas teenija murelikult. Järgmisel päeval leidis jahimees lehtede alt Isabella laiba. Tal oli kuul peas ja püstol peos. See paistis nagu oleks olnud enesetapp, aga Thomase sisetunne rääkis midagi muud. Laibalt leiti mõned pruunid juuksekarvad ning purunenud kaelakee. Thomas küsitles Helenit kui ka Lilyt, aga midagi kahtlast ta alguses ei märganud. Kui Thomas oli Helenit tema kodus küsitlemas käinud, märkas ta ühe pildi peal samasugust kaelakeed, nagu oli see katkine. Helen rääkis, et ta oli selle hiljuti ära kaotanud, ega tea kus kaelakee praegu on. Kuna Helenil oli ka pruunid juuksed,
"Maailma asemel" - Doris Kareva, 1992 Luulekogu analüüs Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kokku on naine avaldanud 16 luulekogu, millest "Maailma asemel" avaldati 1992. Teoses ülistab Kareva end ümbritsevat maailma, selle ilu ja koledusi, kuid peamiselt siiski inimesi. Luulekogu põhiidee on maailm ja selle avastamine. Eriti tuleb see esile luuletustes "Und nägin maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see hirmutav ja purustada lootused. Samuti käsitletakse teemasid nagu igatsus, kurbus ja lo...
Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp. Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks
Oh oleks mul (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Möödas päev (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Prioriteedid (mp3) - A.Raudheiding / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Vana limusiin - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Mannekeen (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Kurjavaimu lugu - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Perekonnapea (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Põllumees - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Õnnelik mees - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Lilled peos - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Rukkilill - H.Vilep - sõnad Marta (mp3) - H.Vilep - sõnad Tähepõllu Lemps (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Orhideed (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Su silmapaar (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Olen rahul ikka (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Rosa-Ly (mp3) - Matchbox / H.Vilep - sõnad Ruttama peab aegamööda - A. Salurand / H. Vilep Asjadest - A.Salurand / H.Vilep Mood on soodne - A.Salurand / H.Vilep Mänguasjapoes - J.Baez / H.Vilep
Milline skandaal! Kodus läheb Murf enda arhiivi, seal on tal oluline informatsioon linna kriminaalsete isikut kohta. Ta leiab ühte huvitava kandidaadi: Dagobert, kutsutud ka Mustpea, tuntud oma eriliste tegude ja ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud. Dagobert sööb just hommiksööki. Aga ta saab kohe tulla kui see nii tähtis on. Muideks, ta istub poole tunni pärast Murfi büroos, naeratav ja singivõileib peos. ,,Nagu te võibolla olete kuulnud", ütleb Murf, ,, keegi on eile õhtul varastanud Nofretete, teie olete ekspert ja teate ,et see oli peaaegu võimatu. Ja see inimene on ka joonud veini ja söönud võileibu. Teiste sõnadega: Ma tean, et see võisite olla ainult teie!" Dagobert naeratab ikka. ,,Üks hetk, Murf, tasa! Miks mina? Eile õhtul, te ütlete? Vabandust, mul on suurepärane alibi. Ma võin teile täpselt öelda, kus ma olin: ma olin koos enda emaga. Ta teeb väga hästi süüa. Me
tuleb alternatiivsete käitumisstrateegiate kooseksisteerimise põhjusena eriti sageli arvesse just parasvöötmes, kus esineb aastaaegade vaheldumine. Isenditevahelised erinevused Mõnikord on isend kas liiga nõrk (kasvanud näiteks üles ebasoodsates tingimustes) või alles noor ja kogenematu, et tal tasuks valida samasugust käitumist, mis toob edu temast paremas konditsioonis isendile. Sellisel juhul on ta sunnitud talitama piltlikult põhimõtte "parem varblane peos kui tuvi katusel" järgi. Selline strateegia on nõrga isendi jaoks optimaalsem kui mõni teine, alternatiivne strateegia, mis sobib tugevale isendile. Näiteks konnadel hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid. Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide
ja mu õed ja tädipojad olid kadunud võrkkiigest ja marjapõõsastest rõkkavasse naeru ja siis jõuan äkki mahajäetud maamajani ühest katkisest kastist leian sihvaka piibu mis lõhnab vanade meeste järele veel vanemate kui vanaisa must magus mõru piip ühe hirmutavalt vana haige ja võibolla juba surnud mehe huulte vahelt mahtus mu taskusse ja kogu õhtu kiikudes tukkudes ja maasikatorti süües tundsin tema toredat musta ja vagurat vart oma higises peos Luigeluulinn Esitab Tiina Tauraite Aitäh kuulamast!
Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle piima Kümme varvast kahel jalal Piima viisin pagarile Pagar tegi mulle kingad · Mina olen Hiinas käinud Kingad viisin pruudile Hiinas palju pilte näinud
Miks Humbert ei tapa Lolita meest? Lolita oli õnnelikus abielus ja ka lapseootel. Kelle tapab? Ta tappis Quilty. Milles tunneb end süüdi ja milles mitte? Kahetseb seda, et Lolitast ei saanud tavalist noorukielu nautida. Mis temast lõpuks saab? Ta lasi ennast politseil kinni võtta ja hiljem suri vanglas. Dolores Haze ehk Lolita – Tema iseloom ja käitumismaneerid, suhted emaga? Ta oli kaval tüdruk kes teadis kuidas ja millal mida teha , et Humbert tal peos oleks. Samas ta oli ikkagi väike tüdruk kes pirtsutas, nuttis ja mossitas. Nagu tsitaat raamatust, mida oli Humbert Lolita kohta öelnud: "Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Enne Humbertit oli neil emaga kõik hästi, nad olid õnnelikud. Lolitale ei meeldinud see, et ema uue mehe koju võttis. Miks oli nõus Humbertiga magama juba esimesel ööl?
Aga loomulikult läbikukkumise korral...: ,,Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas oli suurepärane valetaja, kuigi see tundub liiga karm sõna olevat siin kohal. See mida ta tegi oli midagi tõe ja vale vahepealset. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nii öelda uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas:"Andke andeks! Tõtt öelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda pool lagund viljapeksumasinat./.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänud viib turule, et saada vähekse tubakat ja pits viina./.../Mina olen nimelt muinasteadlane!"
Kangro on Eesti luuletaja, tikrimarju, rohkem, rohkem, kui midagi muud kirjanik ja ajakirjanik. Luulet ihkasin, oh kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! iseloomustab vahetu ja Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos, tõesti mu südame ligi, mu kaenlas, sümbolitaotuslik kujundikeel. Ta mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja tõstsin kilgates üles suure päikese poole üldise kirjanduse eriala
MARG CHAGALL ,,Pruut" ; oli juut, Reimsi katedraalis vitraaz,monumentaalmaal. MARIE LAURENCIN ,,Coco Chanel" alustas kubistina, kuid Rousseau mõjuas MASACCIO ,,Paradiisist väljaajamine" fresko Firenzes, sellega algab renessanss.uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi) MILLET ,,Viljapeade koristajad" MODIGLIANI (AMADEO) ,,Hanka Zborowska portree" ; ,,Mustlanna lapsega" ; maalis portreid ja naisakte, 35 aastaselt suri alkoholismist ja tuberkuloosist ; elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu MYRON ,,Discobulus" e. ,,Kettaheitja" Rooma rahvusmuuseum PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ;
Kirjutanud isamaalüürikat ja armastusluulet Luule Esimene luuletus ilmus 1962. aastal Esimene luulekogu ilmus 1965. a. "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966) " Rängast rõõmust" (1982), "Elujoon" (2005) Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes,
ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles. Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges. Jane, vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk. 2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga. Töö tehtud, läksime koju. Töö valmis teinud, läks poiss magama. Luuletus pähe õpitud, sai Juku rahulikult kooli minna. NB! Igasugune nud/tud lõpuga sõna pole lauselühend
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi"
nautida raha ja rikkuse vilju. Peale pikka siseheitlust ahvatletakse noormees halvale teele ning järgmisel hetkel kõik tema saavutused kaovad. Piisas ühest väiksest sammust, mis vallandas lõpmatu kurjuse ahela ning murest kurnatud mees sammus mööda allakäigutreppi otse rentslisse. Ennem valikute tegemist tuleks väga hoolikalt mõelda ka tagajärgedele. Enda arust nutikalt valitud lahenduskäik võib viia hoopiski vihma käest räästa alla. Andrus mõtleb natuke, veeretab enda peos läikivaid münte ning sirgeid rahtähti, millele Eesti elu arendajad trükivärviga peale on pressitud. Ta mõtleb kartulikrõpsudest, kummikommidest ning polelettidele paisatud kuulsatest robotnukkudest. Samas manab ta enda silme ette südamliku üliõpilase, kes meeleheitlikult poeleti ääres üritab makaronide ostmiseks taskust peenraha kokku lugeda. Poiss voldib kergelt räbaldunud rahakoti tagasi kokku ning asetab selle öökapile, et järgmisel päeval leid politseijaoskonda viia.
aga hall, justkui surnud. Filmi arenedes näeme tegevuspaiku kahes paralleelmaailmas. Kui tüdruk püüab jõuda veel elusana kokku lepitud kohtamisele, vajub ta justkui sohu, sest tal pole tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit. Kui isa ilmutab tütre viimased fotod, vaatab neid ka Susie, kuid tema maailmas on need värvitud. Tüdruku hing ei suuda lahkuda maailmast, mis on tema jaoks tühi ja elutu, ka oma peret näeb ta jutkui läbi uduloori ta kuulub juba mujale. Ka enne surma juhtunut näidatakse justkui läbi õrna uduloori. Et lahkuda elavate maailmast, peab tüdruk seisma silmitsi juhtunuga et sellest lahti lasta
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi"
../ "/.../ iga inimene peab oma õigust nõudma." Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja "Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled varastada, röövida ja tappa." kurjaks, õigus paneb silm silma vastu, hammas hamba "/.../ mis üle jõu, jääb tegemata." vastu." "/.../ rahaga pole enne kindel, kui ta sul peos on." "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on "Kas on ilma tõeta ausust? Ilma aususeta meil rohkem puudu kui rammust." otsekohesust?" "/.../ õlu peab panema laulma suu, mitte kõhu." "/.../ ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist. "Ikka tasa ja targu, ainult nõnda jääb roosk "Lahkud täna sõbrast, aga saad homme temaga tulemata /..
Fourth level hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, Fifth level salatikastmed, pitsad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett, soojad juustusaiad. Koos basiilikuga sobib väga hästi tomatitoitude maitsestamiseks. Enne toidule lisamist võib punet peos peenemaks purustada, lisada toidule veidi enne selle valmimist. Rosmariin Aromaatsete lehtedega maitsetaim, Click to edit Master text styles tarvitatakse kala ja lihatoitude Second level maitsestamiseks. Rosmariin on Third level meeldivalt aromaatne, vürtsika maitsega,
Koonerdajat ja säästliku inimest ühendab soov olla kokkuhoidlik. Seda mõlemad ka on. Seega ei saa öelda, et koonerdamine pole kokkuhoid. Säästlik inimene säästab raha, kuid ei karda seda kasutad. Raha on küll oluline aga samuti on ka hea enesetunne. Näiteks, inimesed kelle eesmärk on säästa loodust tunnevad end hästi, kui saavad aidata loodust. Koonerdamine aga ei pruugi olla inimesele hea. Tihtipeale käivad koonerdajad poes kalkulaator peas või peos ning vaatavad närviliselt hinnasilte. Nagu eelmises lõigus mainisin võib see tekitada stressi ning pole just kõige parem erinevatele ettevõtetele. Kõige paremad on koonerdajad ilmselt loodusele, kuna nemad hoiavad kokku kõige pealt mis võimalik. Isiklikult arvan, et koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui sa ei tee endale või oma lähedastele sellega liiga. Koonerdamisega ei tohi liiale minna. Tuleb mõelda enese heaolule.
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144) 2. Raamat ,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid
Kevin Eerik 2009 Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides. Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas. Paari aasta pärast nägi ta oma tulevast külapeol. Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu perenaisena üksi tütart kasvatama. Või mis ta ikka kasvatas. Vanasti kasvasid lapsed ise
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult.
Tegelastest meeldis mulle Humbert , kuigi ta oli pervert tegi ta selle raamatu põnevaks.Üldiselt oli see raamat põnev ja hea. Mulle ainult ei meeldinud selle raamatu juures see kui ta jutustas vaatamisväärsustest,aga see ka oli ainuke miinus selle raamatu juures. Ühesõnaga väga meeldis see raamat! Tegelased. Lolita. Ta oli kaval tüdruk kes teadis kuidas ja millal mida teha , et Humbert tal peos oleks. Samas ta oli ikkagi väike tüdruk kes pirtsutas, nuttis ja mossitas. Ta jäi varakult oma emast ilma. Enne seda kui polnud Humbertit oli nende elu emaga rahulik , no vähemalt nii rahulik kui ühe noore tüdrukuga olla saab , aga vähemalt olid nad õnnelikud. Tema elu mõjutas kindalsti Humberti tuleks nende majja ja et proua Hazel ta üldse vastu võttis. Nagu ennem kirjutasin tsitaadi , mida oli Humbert Lolita kohta ütelnud:
et regulaarselt Tesmanite maja külastades tõid mõlemad alati kaasa kingitusi, üks palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning näitas oma pideva kohaloleku ja kas või toas sigareti süütamisega üleolekut tema mehest. Alamast klassist kohtunik soovis pidevalt naise üle kontrolli saavutada, demonstreerides seda näiteks barbie'de jalgade ärarebimisega. Lõpus, kui mees teadis, et Lövborgi surmas on osa süü Heddal, oli naine tal peos, ning ehk oli see üks põhjuseid, miks kangelanna end ära tappis. Ejlert Lövborgi, Hedda kunagist armastatut ning Tesmani kolleegi mängisid Ott Kartau ja Madis Mäeorg. Välimuselt olid kaks näitlejat kõige erinevamad, kuid samas oli neil sarnane, boheemlaslik riietus: pikk mantel, pruunid toonid. Nende tegelaste puhul oli üks näitleja, punasejuukseline Ott, tunduvalt domineerivam. Nii nagu Brackgi, oli ta Heddasse kiindunud, kuid oli heasüdamlikum. Ta oli omal alal
asub Firenze muuseumis; aastatel 1504 kuni 1873 seisis kuju vabas õhus). Michelangelo skulptuur kujutab piiblist tuntud karjapoiss Taavetit, kes võitles Koljatiga ning sai hiljem Iisraeli kuningaks. Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe asuda Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid leidub Peetri kirikus. Peetri kiriku kuppel skulptuur “Pietà” Sixtuse kabelis laemaaling fresko, altarimaal “Viimne kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2
germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta. Sõnad võivad olla kohati erinevad, kuid põhimõte siiski sama ,,Laske sisse mardisandid, marti-marti; mardi varbad külmetavad, marti-marti." Samuti on mängitud kivimängu ,,Kes õigesti ütleb, saab endale", mille põhimõte on selles, et mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu". Selles mängus kükitavad lapsed kahes reas näod vastamisi. Mängijad peavad hüppama kükakil vastasreani, seejärel tagasi pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse. 2.2. Kadripäev
Aeg-ajalt aga võib näha nende tohutute veelinnuparvede õhkutõusmist. Selle põhjust ei ole vaja kaua otsida varsti võib kohtuda neid jahtiva merikotkaga. Oktoober Oktoober on arktiliste veelindude sügisese läbirände kõrgaeg. Parimates rändevaatluskohtades võib loendada ühel päeval kümneid tuhandeid veelinde kaure, vaeraid, aule ning laglesid. Kindlasti tasub tutvuda meie linnujaamadega Sõrve tipus ning Kablis, kus avaneb võimalus hoida peos Euroopa väikseimat vaid 5 grammi kaaluvat pöialpoissi või panna oma käega rõngas mõnele tihasele. Lindude peoshoidmise kaudu näeme neid hoopis teises valguses. Lisaks saame siin teada, miks linnud rändavad või miks neid üldse rõngastada on vaja. Oktoobrikuu esimestel nädalatel tasub aga külastada meie giididega Haapsalu ja Matsalu lahe ümbrust, kus päikeseloojangu eel kogunevad mere äärde ööbima tuhanded päeval põldudel toitu otsinud sookured
70.Mida vihaga tehakse, läheb viltu. 71.Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. 72.Mis täna tehtud, see homme hooleta. 73.Muna õpetab kana. 74.Muna pole targem kui kana. 75.Naer on terviseks. 76.Oled üle koera saanud, saad üle saba ka. 77.Omad vitsad peksavad. 78.Oma silm on kuningas. 79.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 80.Parem karta kui kahetseda. 81.Parem pool muna kui tühi koor. 82.Parem vaikida kui vaielda. 83.Parem varblane peos kui tuvi katusel. 84.Pill tuleb pika ilu peale. 4 85.Püsivus viib sihile. 86.Riie ei riku meest. 87.Rumal pea on kere nuhtlus. 88.Ruttu tehtud rumal töö, kaua tehtud kaunis töö. 89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90.Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. 91.Suur tükk ajab suu lõhki. 92.Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid. 93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96
II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas? Verbita ll tekib siis, kui lausest jääb välja sõna olema. Liitlause: Mees astus tuppa, (kusjuures) müts oli peas. Verbita ll-ga lause: Mees astus tuppa, müts peas. Koer hüppas, saba jalge vahel, trepist alla. Lauselühendi kirjavahemärgid: 1. Alati eraldatakse koma(de)ga a) verbita lauselühend Isa, ajaleht peos, astus tuppa. Ta istus, käed rüpes, ja mõtles oma muredele. b) nud- ja tud- lauselühend Võitnud auto, tundis ta end õnnelikuna. Vabrikussse jõutud, asuti kohe tööle. (aga Puult tuulega allakukkunud (missuguseid? täiend) õunu ei jõutudki ära korjata.) 2. Koma tarvitamine des-, mata-, maks-, tuna- lauselühendi puhul: a) Eraldatakse muust lausest koma(de)ga, kui lühendi tuum (des-, mata-, maks-, tuna-vorm) paikneb lühendi alguses.
Trallast saab tugevam inimene, aga kas see on sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest. Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on , siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat." ,,Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina." Lihtsamad inimesed jäävad teda uskuma ja arvavad, et ta ongi täpselt
keedetud ansooviseid ja laineliseks lõigatud kartuleid, mida kutsutakse Jannssoni ahvatluseks. Kõige enam tarvitavat leiba kutsutakse knäkebröd (näkileib), mis näeb välja kui ristkülikukujuline õhuke ehituspapi tükk ja maitseb kui töötlemata tselluloos. Mujal näkileivana tuntud kloonid põhinevad tegelikult rootsi retseptil mis on nii rabe,et puruneb, kui sellele võid peale määrida; siit ka Rootsi komme seda määrides peos hoida. Kes iganes mõtskleb selle üle, mis rootslastele eluvaimu sisse puhub ei tarvitse oma pead vaevata see on kohv. Kohv on ainus põhjus, et hommikul üles tõusata, ning tasu iga väiksemagi päevasaavutuse eest. Õhtusöök ilma kohvita on mõeldamatu. Rootslased ostavad Euroopa Liidu rahvastest kõige vähem alkoholi. Üks tõhus alkoholitarbimise piiraja on see, et riiklik alkoholimonopol varjab alkoholi olemasolu ja asukohta, näidates vaateakandel kõike muud kui alkoholi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
