mullika ja kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka
Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka
sealt mullika ja kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei
mullika ja kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka
kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine LiisNõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka.
PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer. Asenduspuit tamme ja kreeka pähklipuu puidule
Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata. Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte,
Nähes, et see maskeeritud habemik, kes koju tagasi oli tulnud, ongi Ekke, hakkas ta kohe sauna kütma ja pojakesele süüa tegema. Kuigi ise oli ta maruvihane, et Ekke oli üldse niimoodi jalga lasnud. Neenut saab võrrelda kasvõi minu enda kui ka paljude teiste emadega 21. sajandil. Rääkides kirevatest tegelastest pidasin vajalikuks eraldi välja tuua veel kogu Ingelandi teatri rahva alates direktor Veeliks Ekmast kuni Janka Veerini ning tähtsaks pean ka mustlast Sander Mitrovskit ning tema hobusest Dzabost. Terve romaani vältel jäigi kõige rohkem meelde Ingelandi teatri näitlejaskond, kes olid kohati naljakad, kuid teisalt isegi lootusetud joodikud ja muiduolijaid, kes vahepeal ei viitsinud oma näitemängu sisugi endale enne esitust selgeks teha. Sinna oli autor koos töötama pannud kõik väga erineva iseloomuga inimesed, kuid kes klappisid suurepäraselt. Kõige värvikam tegelane sealt oli Janka Veeri,
Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks, lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab
, Ervum lenticula Schreb. ex Sturm, Ervum ervoides (Brign.) Hayek, Lens lenticula (Schreb. ex Sturm) Alef., Lens Lens ervoides lenticula (Schreb.) Webb et Berthel., Lens (Brign.) Grande nigricans (M.Bieb.) Godr. subsp. ervoides (Brign.) Ladiz., Vicia ervoides (Brign.) Fiori, Vicia lenticula (Schreb. ex Sturm) Arcang., Vicia lenticula (Schreb.) Janka Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Eesti LUSi botaanika terminoloogia komisjon, 2016.
Toomas Nipernaadi: Janka-Milla vend, teatas Liis Nõgikikka surmas kõigile. Nipernaadi saatis ta Lätti, et ta tooks sealt pärdiku ning seda ta ka tegi. Peeter,Paulus,Joonatan- nende ema Liis suri ära, suhteliselt isekad poisid, et ootasid oma ema surma, sest ema oli nendega koguaeg range. Poisid ise aga kuidagi ei aidanud oma ema. Keegi nendest ei tahtnud saada talu omale, sest ka seal pidi hakkama siis tööd tegema. Tänu Nipernaadile süüdistati neid mitmes teos. Milla- Janka õde, oli nõus Nipernaadile perenaiseks hakkama, ta tegi palju tööd. Pärlipüüdja: Tralla- taluteenija ja karjane. Vaikne ning tagasihoidlik, kui Nipernaadi läks tema juurde ja küsis kas ta tahab temaga kaasa minna, siis ta oli nõutu. Lõpuks oli siiski Tralla nõus temaga ükskõik kuhu minema, kuid Nipernaadi põgenes üksi. Ello-peretütar, alguses ta Nipernaadit ei armastanud, kuid siis kui Nipernaadi sõlmis
Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi. Ta sammus mööda teed, kui karjane Janka tema poole jooksis ja teatas, et lesk Liis Nõgikikas on ära surnud. Lese pojad Peetrus, Paulus ja Joonatan olid tema surma oodanud. Nad olid viilinud talutöödest ja olid seepärast ema käest nahutada saanud. Toomas läks nende juurde ja tutvustas end nende tädipojana. Ta soovitas vendadel raha saamise eesmärgil hakata kino tegema. Ise lubas talu eest hoolt kanda. Tõi naabertalust Janka õe karjatüdruku Milla endale perenaiseks. Valetas Millale, et on kingsepp. Lätist toodi pärdik Mika
Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks. *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel. Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel.
seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine LiisNõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka
tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi pojad olid seda ammu oodanud, kuna nende ema oli väga karm. Poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Poiste vahel oli suur tüli, kes jääb peremeheks. Nipernaadi lahendas probleemi, rääkides, et on kadunukese kauge sugulane ja tema võiks olla peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid mööda laata kino näidata inimestele raha eest
KOOL EKKE MOOR Referaat Koostaja:NIMI 2010 Sisukord · Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud E...
(tüübelühendusega riiul talub suuremat koormust kui kanduritele toetuv riiul). _____________________________A. Roos______________________________ 47 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 58. Paindetugevus Joonis 59. Paindetugevuse määramine laboris Kõvadus, elastsus Puidu kõvadus on puidu võime vastu panna teise keha sissetungimisele (lõikamisele). Kõvaduse määramiseks kasutatakse tavaliselt Brinell´i või Janka meetodiga. Brinell´i meetodi järgi surutakse aeglaselt puitmaterjalisse 50kp jõuga karastatud teraskuul läbimõõduga 10mm. Peale minuti möödumist eemaldatakse kuul ning mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõt mm-s. Janka meetod on puidu jaoks kohandatud Brinell´i meetod, mille käigus surutakse puitmaterjali pinda varda kera kujuline ots, mille lõikepind on 1cm2. _____________________________A. Roos______________________________ 48
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maan...
Soojusjuhitavus kõige suurem pikikiudu ja poole väiksem lõhestatakse ladvapoolsest osast,okaspuul kännupoolsest.Ülikergelt ristikiudu.Säsikiirte tõttu on soojusjuhitavus puidu radiaalses suunas veidi lõhestatavad on papliliigid ja bambus,mittelõhestuvad pokkpuu ja suurem kui tang suunas.Soojusjuhitavus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja palmipuu.Kõvadus ja haardetakistus-määr Brinelli või Janka suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka meetodiga.Kõvadus mõj materjali töötlemist,olenendes kilodzaulides,mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra tihedusest,aastarõngaste laiusest,puidukiudude suunast ja ja selle ühikuks on kJ/kg C.Soojusmahutavus ei olene puidu tihedusest,küll niiskussisaldusest.Hõõrdetakistus seot kõvadusega
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
