SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas.
Samuti tekib tunne,et "Ilias" ja "Odüsseia" oleks kirjutatud nagu erinevate isikute poolt. Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn, mis paiknes kreeklastele kuuluval Aasia alal. "Ilias" ja "Odüsseia" on oluliselt kujundanud Euroopa kirjandust ja euroopalikku maailmapilti.Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad. Teda peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. Homeros oli Vana- Kreeka pime laulik, ta elas arvatavasti 8. sajandil.Tema elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia"
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.....................................................................................
Arbujate sarnasused 1930. aastate keskpaigast peale äratasid oma esikkogudega tähelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3
Puskini lütseumiaastatesse 1 langesid ka tähtsad ajaloolised sündmused (1812. a. Napoleoni vallutusretked), mis kahtlemata mõjutasid vastuvõtliku nooruki maailmavaadet. Veidi hiljem tutvus Puskin Tsaadajeviga, kes oli oma aja silmapaistvamaid isiksusi (hiilgav nii ballil, lahingus kui vestlustes [oma aja haritumaid mehi]) ning kes aimas juba siis rahutus noorukis tulevast luuletajat. 3) Pärast lütseumi (1817 1820) (18. 21.a.) 18-aastaselt lõpetas Puskin lütseumi, arvati välisministeeriumi teenistusse ja sõitis Peterburi. Ent teenistus huvitas teda vähe, sest ta teadis oma kutsumust: ta oli sündinud poeediks. Puskin oli tõeline romantismiajastu inimene, kes leidis, et luule on seal, kus on vabadus ja vastupidi. See veendumus lähendas Puskinit dekabristidele. Ta käis läbi peaaegu kõigi Hüvanguliide silmapaistvamate tegelastega.
Viis tüdrukut ja viis poissi räägivad (ilmselt tõestisündinud) lugusid õukonnaelust. 'Plejaad' on esimene omataoline noortekirjanike rühmitus. Tegevust alustasid nad 1549. aastal, kirjandusse tulid manifestiga 'Prantsuse keele kaitse ja ülistus'. Manifestis võetakse ülesandeks süstemaatiliselt arendada rahvuskeelt ja kirjandust nii, et see suudaks igal ajal võistelda vanade kreeklaste ja roomlastega. 'Plejaadi' kuulusid seitse luuletajat, kellest üle-euroopalise kuulsuse saavutas Pierre de Romard. Ta on kirjutanud sonette, oode, eleegiaid, tema eeskujuks oli Petrarca. 18. aastaselt jäi kurdiks. Prantsuse renessansi suurim kirjanik Francois Rabelais (1494-1553) on pärit rikkast perest, tema isa oli rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 19...
Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseo...
Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga. (LOOMING) 1)2 novelliliku ülesehitusega romaani ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" 2)kutsuti teda kirjanduspaavstiks 3)tähtsaim on
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi...
Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale ning naasis 1944. aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga. Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud
võib viia lugeja katarsiseni. Tema lemmiksümbolid olid tee ja kodu. Faktid ja väited Ernst Enno on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Enno pöördumine Ida kultuuritraditsioonide poole on olnud uuenduslik, kuid jäi omas ajas mõistetamatuks. Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul" sai tunduks filmi ,,Nipernaadi" kaudu. Enno lasteluulest on ilmunud kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima". Ühel või teisel viisil on Enno luule mõjutanud mitut omapärast eesti luuletajat, näiteks Henrik Visnapuu, Uku Masingut, Paul-Eerik Rummot ja Jaan Kaplinskit. Täname kuulamast!
Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik, kes on põdenud mitmeid füüsilisi kui ka vaimseid haigusi, teatud haigushetkedel pidas Liiv end isegi Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamis...
59. Nimetage kolm Luigi Pirandello näidendit. Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62
Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, mis pidi ülistama Nõukogude Liitu, Stalinit ja sotsialismi. Enamasti olid teosed plakatlikud. Selle kunstistiiliga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel, et nad levitavad sotsialistliku realismi. Sellele rakendati järelvalve
Ülevaade teosest Teos algab Kreeka saarel Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Kalev Karu on kirjanik, kes põhiliselt kirjutab romaane. Seal, kus on Kalev ja Diana on veel puhkust veetmas üks Eesti luuletaja, kelle nimi on Ilmar Jaanus .Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev luuletajat Jaanust rääkimas noore naisega , kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse Rhodose puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad. Üheks peauurijaks on Andres, kes on Kalevi onupoeg. Küsitletakse üle paljusi seal piirkonnas, aga tulu eriti ei saada. Näiteks küsit...
elemendid siin elus, nendega annab ideaalselt mängida nii üht kui ka teistpidi. Tuleb vaid seda kõike osata. Kui oleksin luuletaja ei avaldaks ma ühtegi teost kellelegi teisele peale iseenda. Mulle meeldiks neid kõiki lugeda 30 aasta pärast üksinda, toa nurgas, pehmes tugitoolis ja taustaks vaid kaminatule praksumine. Näha milline ma olin ja milliseks olen jäänud. Ideaalne unistus, aga kas see ka tõeks saaks? Raske öelda. Unistada on alati tore ning jätkaksin sellega. Ma ei suudaks luuletajat ei tänapäevast ega ka kaugemast minevikust, kes mõtleks sarnaselt minuga. Ma püüdleks selle poole, et oleksin ainulaadne. Oleksin eraldi klass üleüldse. Parema meelega oleksin teiste eeskuju. Küll aga ma naudin väga Juhan Liivi luulet. Tema luule pole minu jaoks otseselt inspireeriv, aga tema luuletused annaksid sellele õrna kuvandi. Olen varemalt kirjutanud sahtlisse luuletusi. Neil ei ole riimi ega süsteemi. Need on lihtsalt rändavad emotsioonid, mis on mind vallanud
Karl Ristikivi teos ,, ROHTAED" räägib Juulius Kilimiti elust, kuidas temast sai see kes ta oli. Juulius Kilimit oli põhimõtetega mees ja ta üritas vältida oma põhimõtete rikkumist. Juuliuse elule pani aluse tema isa, kes hakkas andma oma pojale haridust niipea, kui see oli võimalik. Kuna Juuliuse isa oli koolmeister, siis hakkas Juulius tundma huvi koolmeistri ameti vastu juba üsna varajalt. Ma arvan, et isa oli tema elu üks määravamaid isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu. Sealt läks ta aga linna kooli, sest oli isalt saanud päranduse. Elukohaks sai Juuliusele Mamma Neideri pansionaat, kus koheldi Juuliust väga hästi. Teda austati seal ning ta sai isegi endale täiesti omaette toa, mis oli küll väike aga seal oli olemas laud ja voodi, ning rohkemat tal polnudki rahuloluks vaja. Juuliuse elu esimene armastus oli Leonoore, kes oli ka Juuliusele muusaks. Leo...
erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju
..............8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................9 LISAD.................................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Mina valisin enda referaadi teemaks Vladimi Majakovski. Tekib küsimus, et miks just tema?! Tunnis tegime ühe pisikese grupitöö, et pärast tutvustada teistele rühmadele enda luuletajat. See rühm kus mina olin, sai oma luuletajaks Vladimir Majakovski. Õpikutest lugema hakates saime kohe aru, et tegemist on ühe äärmiselt huvitava luuletajaga. Kui õpetaja ütles, et meil tuleb valida üks nendes luuletajatest ja teha referaat, siis teadsin et soovin valida Majakovski. Põhjuseks on tema luuletused. Lugedes mõningaid luule näiteid tunnis, suutsid just tema luuletused mulle südamesse pugeda. Eriti meeldejääv oli tema
18 episoodi jagunevad kolme ossa 14. Kes oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna? Milline oli tema suhe Nõukogude Liitu? Boris Pasternak; nõukogude võim sundis auhinnast loobuma; tema looming oli lubatu ja lubamatu piiril, kuna seadis üksikisiku riigist olulisemaks, samas ei vastandunud nõukogude ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad
Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa." Kui meenutada eelnevalt kirjutatut, arvan, et Koidula kingiks Eestimaale rohkem laulu, kuid luuletust, kus ta räägiks sel teemal, pole. Üks neist naine, teine mees. Juhan Liiv ja Lydia Koidula. 2 oma aja suurt luuletajat, kelle elutööd mäletatakse tänaseni. Eriti peetakse neid meeles kui suuri patrioote, kelle salme on palju viisistatud ja esitatakse, silmis säde, ka täna. Ehkki mõlemad kirjutavad küllaltki erinevalt, on nende kahe loomingu peamiseks sõnumiks ,,...Isamaa, pean kalliks sind,..." Lydia ning Juhan on ja jäävad eestlaste kodumaad-armastavasse südamesse veel mitmeteks aastakümneteks.
luuletaja peas ja kehal olid haavad, samuti oli tal suur koljukahjustus otsmiku piirkonnas. Oli tõenäolinem, et Jesseninit oli rünnatud ja ta oli saanud ennast kaitstes surmavalt haavata. Alles seejärel oli lavastatud enesetapp. Kes oli Jessenini surma/mõrva korraldaja, kas on tegemist tõeste materjalidega, selle uurimine alles käib.Jesseninil oli elus veel mitmeid olulisi naisi, kes kõik on temast mälestusi kirjutanud. Inimlikult lähim oli talle Galina Benislavskaja, kes luuletajat toetas alates 1920. aastast. Aasta pärast Jessenini surma Laskis G. Benislavskaja ennast maha Vagankovo kalmistul Jessenini haual, jättes maha kirja: ,,Kõige kallim, mis mul oli, on siin hauas" Ta maeti Jessenini kõrvale.
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
luuletajaks. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem ,,Lugu valgest varesest", mis kujutas irooniaga ühiskonnas valitsevat karjääri ja saamahimu. Kuid Alveri suureks tulekuks kirjandusse võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus ,,Tolm ja tuli" (1936). See kogu iseloomustab tema kõige arbujalikumat järku. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Traditsioonide koorem luuletajat siiski ei vaeva: ta kannab seda isikupäraselt, hoogsalt ja stiilselt. Alveri luuletused on ülesehituselt selgete piirjoontega, neil on suletud vorm. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud ning luuletuse lõpetab puänt. Alveri 1930. aastate luuletvõib kujundlikult nimetada küsiva inimlapse looks. Tema inimene ei karda lapse kombel küsida olemisega seotud suuri ja keerulisi küsimusi, vaid läheb julgelt maailma avastama. Alveri minategelane on vastuoluline
kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire'i isa suri varakult ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga, kes oli Baudelaire'ile elavaks näiteks, kuidas ta oma elu elada ei tahtnud. Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja,
.." Need olid Victor Hugo viimased sõnad. Noorus Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802 Besançoni väikelinnas Prantsusmaa keskosas. Kuna tema isa oli ohvitser, siis käis ta juba noorena kaasas sõjakäikudel. Näiteks Itaalias ja Hispaanias. Ema, kes kasvatas teda katoliiklikus ja monarhimeelses vaimus, lahkus truudusetu mehe juurest, kui poiss oli 14-aastane. Hugo hakkas juba üsna varakult kirjandusega tegelema. Ta tõlkis Vana-Kreeka luuletajat Vergiliust ja osales väga aktiivselt luule võistlustel. Tema kirjanduslikuks noorusiidolis oli prantsuse romantismi algatajaid, konservatiivne François René de Chateaubriand. 1819. aastal asutab ta koos vendadega ajalehe, mille mahust üle poole hõlmasid tema kirjutused. Umbes samal ajal armus ta naabritüdruk Adéle Foucherisse. Pärast Hugo ema surma nad abiellusid. See abielu kestis aastaid ja nad said viis last. Ometi olid nii Victor kui Adéle mõlemad korduvalt truudusetud
Tema narkokullerist kangelase mõttemaailmast kujuneb välja kauges tulevikus elav kosmiline kuller Thor. Arvamused Minu enda arvamus Raamat oli väga hea, ainult natuke segadust tekitav, sest autor proovis korraga rääkida mitut erinevat lugu.Seda oli põnev lugeda ja pani ennast ka elu üle mõtlema. Tekitas endas ma emotsioone. Allikas: Facebook Olen siiralt tänulik, et minu koduraamtukogu ilustab (pole just parim ütelus) romaan "Hirm". Teadsin sind enne kui luuletajat, kelle kogumik "Alatedadvuse alla" ehtis jupimat aega mu öökappi ja nyyd hõivas koha ka "Hirm" ;) ... Reinkarnatsioon toimib... Oehh, sõnad saavad otsa! Soovitan kõigil lugeda ja... suured tänud autorile juba selle eest, et ta olemas on ja ameerikalikku elu meie raamatukokku toob! :) Allikas: Eesti Päevaleht 5.02.2010 Heiki Vilepi raamat „Hirm” rakendab ilukirjanduses ja mängufilmides sugugi mitte vähelevinud ideed, mida meile viimasel ajal eksporditud kunstiteostes
neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud
üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Aegade jooksul on Margus Konnulal ehk Contral olnud palju hüüdnimesid, mis on enamasti tuletatud tema perekonnanimest: Kommunaar, Konstruktor, Konduktor, Gonzalez de la Vega, Connors, Brown. Contra nimi on tuletatud Connorsist, mille ta valis oma kirjanikunimeks paljude teiste seast. Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu.Ka esimese sigareti tegi esimese luuletusega ühel ajal. Suitsu pole ta enam teinud juba 40 kuud."Ei usu, et ilma puskarita poleks ma luuletama hakanud. Aga kes teab," jääb ta pisut mõttesse."Võib ju lõpmatult spekuleerida, kuidas oleks võinud kõik teisiti olla."Margus Konnula tahtis hoopis spordiajakirjanikuks saada. Kuigi keskkoolist läks ülikooli proovima mitte ajakirjandust, vaid eesti keelt ja kirjandust
loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja. Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi allakäigu tajumine Hispaania barokk. John Donne (1572 - 1631) inglane, peened filosoofilised arutused, ei võlunud naisi vaid tahtis arutada, metafüüsiline luule. Väärikast aadlisuguvõsast pärit, katoliiklikust perekonnast. Õppis Oxfordis ja Cambridges. Peale ülikoole rändas Hispaanias ja Itaalias ja õppis õigusteadust Londonis. Ta oli seltskonnainimene, teatraal, teravmeelitseja, kaunite daamide kummardaja
· 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne. Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud. Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks. Tema luulet lugedes tekib kodune tunne nagu viibiksin seal, kus luuletus parasjagu kirjeldab end olevat. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.epl.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-eesti-luule-rannalaps.d?id=51093297 [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.mreal.tln.edu
Meie aja kangelane Elu on täis ootamatusi: iga hetk muudab jõgi oma sängi, tuul taime painduvust, päike soojushulka, mida Maale langetab, ent kõige keerulisem on mõista inimeste talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka interne...
Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) · Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) · Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos) · Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) · Teosed, 2
tund. / Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. /" (,, Nüüd on öö ja kuu") Marie Under ja Henrik Visnapuu on mõlemad väärtkirjanikud ja kogu eesti rahvas on kohustatud neid mäletama, kui väga sõna osava ja vapsutavate inimestena ning nende teadmine väärib minekut põlvest põlve. Kuna igal eestlasel on kord ja kohus teada, kuhu ta on sündinud ja kes on teinud väga palju, et muuta seda kohta paremaks, kui ta oli ennem. Visnapuu ja Under on mõlemad kaks väga väärtuslikku luuletajat, kes kirjutasid väga kauneid loodusluuletusi, mis väärivad kindlalt mäletamist ja läbilugemist ka edaspidigi minu vanustel õpilastel. Marie Under kirjutas loodusest rohkem pehmemal ja lapselikumal muljel, kuidas ta suutis olla ka piisavalt karm. Henrik Visnapuu aga kirjutas minu arvates rohkem tuimemalt nendest ja karmimalt, kuid sees oli ka väga palju positiivseid motiive.
ohtralt narkootikume ja toodeti filme. Andy nimetas oma filmides esinenud tundmatuid inimesed superstaarideks, näitamaks, et igaüks võib olla 15 minutit kuulus. Enese pidev seostamine ilusate inimeste seltskonnaga ning endast ja portreteeritavatest ,,superstaaride" loomine pidi olema seotus Warholi alaväärsustunde ja puudujääkide kompenseerimisega.Ta tootis oma karjääri jooksul üle 60 filmi. Üks kuulsaimatest filmidest on näiteks ,,Sleep", mis kestab 6 tundi ja kujutab luuletajat John Giornot magamas. Pea kõik ta filmid lubasid vaatajal paar tundi eemal olla ja tagasi filmi juurde tulles ikka kõigest toimuvast aru saada. Andy filme näidati Tehases ja mõndades üksikutes põrandaalustes kinodes. Ta filmid olid ebatraditsioonilised ja häirivad, need ei läinud kokku tolle aja moraaliga, sest kujutasid tihtipeale transvestiite, geisid, narkootikume. Warol töötas ka skulptuurikunsti ja fotograafiaga, hiljem sai ta omaenda telesaate ja andis välja ajakirja Interview
aastal oli see, mis ajendas noort kirjandusehuvilist avaldama oma luuletust ,,Postimehes’’. Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud luuletused püüdsid oma sulava musikaalsuse ja sooja lürismiga juba laiemat tähelepanu. August Hermann toetas noort luuletajat ning andis soovituse koguda luuletused kokku raamatuks. 1888. aastal ilmuski Anna esimene, tagasihoidlik luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I.’’ Tänu heale vastuvõtule ja tunnustusele ,,Postimehe’’ poolt sai võimalikuks ka kahe aasta pärast teise luulekogu: ,,Luuletused II’’ ilmumine. See oli kõige päikesepaistelisem ajajärk Anna Haava elus, millele järgnes langus. [6] 1891. aasta sai Anna Haava elu pöördepunktiks. Luuletajat tabasid erinevad kaotused ja pettumused
ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti ,,Figaro pulm" ja Rossini ,,Sevilla habemeajaja". 8. Klassitsistlliku maitse mõjul, mis oli põlu alla pannud lüürika, edenes XVIII sajandi alguspoole Lääne-Euroopas eelkõige satiiriline luule. Tähtsaimad: Alexander Pope, Jonathan Swift, Voltaire, Carl Michael Bellman. Rokokoosse sobivad nii Pope kui ka Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni
Graafiline luule sõnad luuletuses on paigutatud nii, et need moodustavad kujundi, (3 millest luuletus räägib Riim sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof e salm kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värsid Sonett kindla ülesehitusega luuletus, mis pärineb 14.sajandi Itaaliast. Sonetizanri loojateks peetakse kahte Itaalia luuletajat : Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Sonett on enamasti : armastusluuletus, mis koosneb 14 värsireast Klassikaline ehk itaalia ehk Petrarca sonett : 4+4+3+3 Inglise ehk Shakespeare'I sonett : 4+4+4+2 Prantsuse e. Ronsand'I sonett Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult tihti sünge. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline. Sisus on tihti legendid, rahva pärimused ja ajaloosündmused (F.Schiller "Kinnas", M
Vladimir Majakovski eluloo kirjeldus. Vladimir Majakovski sündis Gruusias metsniku peres 19.juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Koolitee algas Kuitaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka Majakovski suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema püsivaks harrastuseks. Majakovski elu muutus järsult, kui tema isa, olles hea tervise juures ning igati eeskujuks noorele Valdimirile suri 1906. aastal tühisest kriimustusest tekkinud veremürgitusse. Sellest sai alguse Majakovski puhtusekultus. Täiskasvanunagi kartis ta süsti nign ei joonud keetmata vett. Peale isa surma kolis perekond Mosvasse, kus raha teenimiseks noor Majakovski müüs oma joonistusi. Moskvas tutvus ta üliõpilaste-marksistidega ja vaimustus nende tegevusest. 15- aastasena ast...
Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki eelnimetatud põhimõtteid kinnitades üldistas klassitsism senist kogemust ajastu autoriteetseim kirjanduskriitik Nicolas Boileau oma värsstraktaadis „Luulekunst“. Toetudes antiigi kogemusele, peab Boileau kunstiteoses hädavajalikuks ratsionaalset korrastatust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl ja kindlasti ka kõlbeline eesmärk. Klassitsistliku esteetika mõjud ulatusid kaugele XVIII sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suuna andev roll.
1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses "Vaimus vanemate ja venna hauakünkal: Mu isa aiakese asutas, Kus ema hoolsalt oli töötamas. Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu vaimusilma eest. Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind. Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese "Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud. Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks
Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse,
Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest,...
Foto: Postimees ~ 12 ~ Kasutatud allikad ja kirjandus × Alla, H . ,,Contra kirjutab luuletuse iga pooleteise päeva tagant" Postimees 18.11.2009 http://www.elu24.ee/?id=189682 × Contra ,,Päike ja Lamp" luulekogu, Tartu, Kaasaegse Kirjanduse Keskus, 1998 × Keil, A. ,,Contra: luuletajat om vaja kaits kõrda aastan. Tõne om jõul" Eesti Päevaleht 23.12.2006 www.epl.ee/?laupaev=367739 × Konnula, Margus ,,ContraUrvaste süda" veebipäevik http://konnulacontra.blogspot.com/ × Prits, L. ,,Contra õpiks hea meelega kokaks" Õhtuleht 27.07.2009 www.ohtuleht.ee/index
Need kasvatasid kodanikke, panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati poliitikuid ja jumalaid. Peale spordi, toimus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Neid esitati flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Homeros elas arvat. 8 saj. nimi tähendab luuletajat Kreeka ja ühtlasi kogu Euroopa kirjanduse algusse kuuluv luuletajaKirjanduse vanim zanr kangelaseepos"ILIAS" "ODÜSSEIA"Juba antiikajal ei teatud Homerose isikust ega tema ajast midagi kindlat Homerost kujutatakse pimeda rauganaKodukohaks peetakse Väike-Aasias Joonia linna 6 saj. eKr alustati Homerose tekstide redigeerimist Peisistratos5 saj. eKr omistati Homerosele peale "Iliase" ja "Odüsseia" veel paljusi eepilisi teoseid "Kypria","Margites", Homerose hümnidSeejärel
Loomulikult oli Lermontov kunstis halvem kui kirjanduses.Siiski see mõjutab andekat kirjanikku. Viimastel eluaastatel tegi ta portreesid, millel oli kujutatud sõpru ja tuttavaid. Säilinud on maalitud portree A.H. Muravjevast, akvarellidega tehtud portree A.A Kikinast ja A.A Stolpinast ja kask suurepärast portreed tundmatutest isikutest. Suur tähtsus on Lermontovi romantilisel autoportreel 1897 aastast, kus kunstnik on kujutanud kaukaasia varjus ennast kui luuletajat ja sõdalast. Lermontovi lemmik Kaukaasia ülevaatest-see oli näiliselt väike kild universumist, kuid väljendas siiski lõpmatut universumit. Varemed, kloostrid, templid, mis on kujutatud mägede nõlvadel.Sinna on joonistatud veel inimesi-rattureid, autojuhte ja kaameleid, grusiinide kogunemist vee ääres. Lermontov sarnaneb Byronile, kus on on ideaalne romantiline isikupära isikustatud-traagiline ja geniaalne. On raske öelda,millises suunas on kirjaniku kunstilisus arenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
