Haapsalu Wiedemanni Gumnaasium Amuuri Tiiger Referaat Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Sisukord: 1.Levila ja arvukus lk3 2.Suurus ja kirjeldus lk4 3.Jahipidamine ja söök lk5 4.Sigimine ja järglased lk6 5.Hävimisohu põhjused lk7-8 6.Kasutatud kirjandus lk9 Levila ja arvukus Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni
nüüd mõisa orjama minema. Mogri-Märt saadab kõik p**se ja vannub et kas tema sõna midagi ei maksa. Kolmas vaatus Anu tuleb Mogri tallu, et teatada enda lahkumisest Räätsa talu teenistusest. Küsib Mogri-Märdilt, et kui too ei taha talle talu laenata siis andku ta raha tagasi mis ta hoiule oli toonud. Mogri Märt annab talle vaid väärtpaberit kuid Anu ei soovi seda. Märt saab vihaseks ja viskab vägivaltselt Anu välja, Anu vannub kohtusse minna. Järgmisena sekkub Marjapuu kes nõuab uue taluhoone ehitajate raha 50 rubla neile ja 10 endale. Siseneb kaupmees Pärn ja surub Marjapuu kätt ning teretab Vana-Märti sugulasena kes eirab öeldes, et kõik võõrad kes lävetlt üleastuvad on sugulased tal. Pärt märkab, et Vana-Märdil raha lugemine ees ja läheb ajab juttu perenaisega kuni olukord klaaritud on. Märt käsib Miili väljatulla, et kirjutada uuest raha ülekandest, siis teretab ta
Teine vaatus 1. Vana-Märt käsutab, et keegi liiguks aga too vastab, et pole asi vaid inimene. Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma
Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma e...
Tartu Kutsehariduskeskus Karjääri planeerimine ja ettevõtlus Gerili Narusing Riskianalüüs Iseseisev töö Juhendaja Merje Marjapuu Tartu 2016 SISUKORD 1.RISKIDE HINDAMINE............................................................................................ 3 2.ANALÜÜS............................................................................................................. 5 2 1. RISKIDE HINDAMINE Mitte
hooldajatelt. Kõik täiskasvanud inimesed on kohustatud täitma lastekaitse seadust, kuna lapsed on igal pool ning just täiskasvanud on need, kes ei pruugi seadustest kinni pidada või kes saavad midagi muuta. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses on õigused ja kohustused tasakaalus, kuna kõike korraga rakendades saame kokku terviku ning tänu sellele püsib ühiskond toimivana. Koostanud: Tagne Luts, Kätlin Marjapuu, Sigrid Malva, Loolo Treial, Mariliis Paas Kela 2014 Kasutatud allikad: http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,14,0,0,1,0 https://www.riigiteataja.ee/akt/741888
eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt on väga ahne mees, kes annab endast vaesematele lahkelt laenu, ent suure intressiga, mille maksmisega jäävad tavaliselt vaesed hätta. Ka oma töölistega käitub ta halvasti, ega taha neile väga maksta
Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal. Alavääristas oma naist vähese kaasavara pärast ja alavääristas ka oma töölisi. Vaesed =kerjused. III vaatus : Tema ihnus on väga suur. Isegi kui ta peab raha andma, annab ta selle väga suure protsendiga.
4 Kas põgenemine on lahendus? Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale
kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: · Kas raha eest saab kõike? · Kas raha nimel tasub hüljata perekond? · Miks peetakse raha kõige aluseks? · Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Pilet nr 6 Betti Alver(kodaniku nimi Elisabet Lepik) 1906 1989 Sündis Jõgeval. Elab Tarrus surmani. Kuulus Arbujate rühmitusse
58. Lennon, John, Smith, Hugh, Cockerell, Nancy, Trew, Jill. Benchmarking National Tourism Organisations and Agencies. Understanding Best Practice. Oxford: Elsevier. 2006, 274 p. 59. Li, WenJun. Community Decision-making Participation in Development. ANNALS of Tourism Research. A Social Sciences Journal, 2006, Vol. 33, No. 1, pp. 132143. 60. March, Roger, Woodside, Arch G. Tourism Behaviour. Traveller's Decisions and Actions. CABI Publishing, 2005, 280 p. 61. Marjapuu, Ester. Pärnu suvekülaline 2010. [http://www.klaster.turundustugi. ee/files/Suvekylaline_2010_raport.pdf]. 06.02.2011 (uuringu raport) 62. Martin, Roger Dean. The Design of Business. BusinessWeek. Edited by University of London. London, 14.10.2009. 63. Mason, Peter. Tourism Impacts, Planning and Management. Oxford: Butterworth- Heinemann, 2003, 295 p. 64. McKee, Lesley. (PhD Researcher / Associate Lecturer, University of Dundee, Scotland, UK)
kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt
Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt
mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne, ega armastust. Kauka Jumal Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
