erinevad pildid, mis riimuvad nende sõnadega nt suu pilt ja tassi pilt. Iga õpilane saab ühe töölehe ning peab vastavalt juhisele selle ära täitma. Õpilased loevad sõnu ning peavad leidma sõnaga riimuva pildi ja need omavahel ühendama. Tegevuse läbiviimiseks kulub umbes 15 minutit. Tegevuse läbiviimiseks on vaja eelnevalt koostatud töölehti ja õpilastel kirjutusvahendit. Tegevus sobib eesti keele tundi, kus õpitakse luuletuse tunnuseid. Tegevus aitab õpilastel aru saada riimi mõistest ja aitab luua seoseid sõna ja riimi vahel. Õpilane täidab töölehe tunnis ja pärast töölehe täitmist võrreldakse vastuseid. Õpetaja saab antud ülesannet täiendada, lastes õpilastel mõelda veel sõnu, mis riimuvad juba ette antud sõnadega.
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega. Ta viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Sellest aastast alate...
Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan,
c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku. a) Sonett 13. saj Itaalias loodud luulezanr. Sonett on keeruline teatud riimi-j a stroofiskeemiga. Populaarseks muutus 14 saj. Koosneb 14 reast. Jaotatud itaalia ehk Petrarca skeemiks (4+4+3+3) ja inglise ehk Shakespeare skeemiks (4+4+2+2). Shakespeare sonettidel on puänt.
Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse tunnuseid nagu riim. Märkan lisaks, et kasutab lisaks lõppriimile ka siseriimi (riim ühe rea
See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust. Luuletuse stiil tundub olevat väga lihtne. Tänu selle stiilile saab luuletusest kiirelt ja kergelt aru. Kasutatakse metafoore, nagu "vennal"-inimesel. Selles luuletuses kasutatakse riimi ABCB Luuletus jätab üldiselt meelepärase mulje. See paneb mind luuletuse sisuga nõustuma. Luuletuse sisu on stiilist märgatavalt tähtsam ja meeldejäävam.
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kui...
võeti värvid, puud kõik võhmal. Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet. Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis - olid pikad päevad, ilusad puude lehed. Kuid tasapisi tulid külm ja vihmad ning hakkas pimenema. Kui oli juba maa valge polnud enam midagi näha. See tähendas, et tuli talv.
ja lõpp. Mõndades lõpud ei riimu. On veel väga palju erinevaid viise kuidas luuletust vormistada. Ja Hando Runnel on neist väga paljusid kasutanud ja erinevaid. Selles luulekogus on luuetused kirjutatud aastaaegade järgi. Luulekogus on igast aastaajast luuletusi. Mulle meeldisid järgmised luuletused: ,,Vanad sõbrad"- sest see oli väga naljakas. Väga meeldis see luuletus. ,,Üks kaunis luuletus"- see oli omapärane ja lahe. ,,Koeri meelita kondiga"- salmis polnud mingit riimi. Huvitav oli lugeda. ,,Leelo"- hästi läks riimi ja sõnad olid erinevad teistest luuletustest. Need oli luuletused, mis mulle kõige enam meeldisid. Muidugi oli neid veel, aga ma tõin esile ainult lemmikud. Minu arvamus: Väga huvitav luulekogu. Meeleolud kogu aeg muutusid kord oli rõõmus luuletus, kord oli naljakas. Mõni luuletus oli kurb. Oli ka luuletusi, mis olid igavad. Üldiselt jäin rahule selle luulekoguga, aga kuna ma
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
võeti värvid, puud kõik võhmal. Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet. Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis ilusad värvilised puude lehed. Kuid tulid külm ja vihmad ning hakkas lund sadama. Saabus talv, ning pikad pimedad õhtud. Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi
1. 02. 2014 toimus Kloostri Aidas esimene parmupillifestival. 3. Kuulata ühte rahvalaulu/rahvalaulutöötlust ja seda analüüsida. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse laudes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Rahvalaulu muusikaline meloodia on rahvaviis. Kuulasin rahvalaulu ,,Kui mina alles noor veel olin." Sarnaneb regilaulule. Selle laulu puhul panen tähele, et esikohal on sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Esitaja hääle tõus ja langus riimi algus on tugeva häälega, riimirida lõppeb vaikselt ja rahulikult. Teksti iseloomustab mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp %C3%BChad 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Parmupill 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvalaul 4) https://www.youtube.com/watch?v=nu2P3yKrq2c
täiustamise võrdkuju maa peal. Freyr vaanits jumal; külluse, arenemise ja õitesengu jumal Valküürid Odini tütred, imelistel ratsudel sõitavad neitsikud, kes viisid langenud kangelasi Valhallasse. Heimdallr- aasist jumal, jumalate vahimees. Hel- Loki tütar, manalajumalanna, allilma valitsejanna. Loki salakaval jumal, erinevate olukordade valdaja; kurjuse- ja vembujumal. Värsimõõt ja keel Edda-luules ei ole riimi, selle asemel kasutati poolvärssi, mis oli kaherõhuline. Kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi, mis taga luule rütmi. Edda - luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Edda-luule tekkis ja arenes paralleelselt skaldiluulega, aga Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tänan tähelepanu eest!
Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid. Sõnakasutus • Kõnekujundid: Contra kasutab nii personifikatsioone, epiteete, metafoore ja hüperboole. Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“
olnud igavad, pildid, · Ei meeldinud: luuletused olid tagamõttega · Soovitaksin: vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 66, luulezanrid loodusluule, loomingus vähe luuletusi, mis rangelt ühe zanri alla kuuluksid, esines nii riimi kui vabavärssi · Läbivad teemad: isamaa, loodus, aastaajad, · Meeleolu: kurvameelne, nukker, kõige rohkem meeldinud luuletuse analüüs Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta ja seda küll avalikult seda kirjutas, ei tohtinud vist ei tohi nimeta. eriti Eesti riiki mainida ja kui
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
Isa suri tuberkuloosi. Kasvad üles koos ärimehe Allani kodus, kuid too ei lapsendanud teda. Edgar elas keset rikkust, kuid oli vaene ja õigusteta. Pärandust ei saanud. Käis ka sõjaväes. Hiljem läks ühe sugulase juurde elama. Abiellus TÄDITÜTREGA, kellest tegi ka luule "Annabel Lee". Kirjutas kriitilisi artikkleid ja jutustusi Philadelphia ja Baltimore'i ajalehtedele. Oli "detektiivkirjanikk". W. Whitman 1819-'92: Vabam luulevorm, eiras värssi ja riimi. "Rahulehed" - 1856. Oli A. Lincolni austaja - "Mälestused president Lincolnist". Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti. Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. James Fenimore Cooper 1789-1851: Oli tuntud Natty Bumppost kirjutatud viie romaani autorina.
See tekkis selletõttu, et 12 sajandil muutus aadlitiitel päritavaks ning rüütlid said rikkaks. Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks. Poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus on sirventees. Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust. Kurtuaasne kirjandus tõusis esile Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks. Teoste zanriks kujunes romaan
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200 debüteeris ta luulekoguga "Maaraamat". Töötanud ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aasta...
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
· Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma 1) Ajastu iseloomustus 7
Raske öelda. Unistada on alati tore ning jätkaksin sellega. Ma ei suudaks luuletajat ei tänapäevast ega ka kaugemast minevikust, kes mõtleks sarnaselt minuga. Ma püüdleks selle poole, et oleksin ainulaadne. Oleksin eraldi klass üleüldse. Parema meelega oleksin teiste eeskuju. Küll aga ma naudin väga Juhan Liivi luulet. Tema luule pole minu jaoks otseselt inspireeriv, aga tema luuletused annaksid sellele õrna kuvandi. Olen varemalt kirjutanud sahtlisse luuletusi. Neil ei ole riimi ega süsteemi. Need on lihtsalt rändavad emotsioonid, mis on mind vallanud. Kui need isegi oleksid nii head, et oleksid väärt avaldamist, siis ma kindlasti ei teeks seda, sest mulle ei meeldi enda avamine. Enda enesetutvustus on isegi minu jaoks väga raske töö. Parema meelega teen seda iseendale, peegli ees ja helikindlas ruumis. Luule on üks mu salapaledest, mille lugemine üsna tihti suudab mind paljude asjade eest maha rahustada. Kokkuvõtvalt võiks öelda mina kui
noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süzee langeb osaliselt kokku skandinaavlaste ,,Vanema Edda" laulude sündmustikuga. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest, mida ...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanema...
.. boheemlast natuke. Laule on tal palju ka merest ning seilamisest, suht paljud laulud räägivadki rannaküladest ning meremehe elust. Näiteks ka laul "Laevatrümm", see on selline jõuline laul ning räägib kaptenist nagu kapten olema peab. Ka armastusteemat võib leida tema laulusõnades, näiteks "Matilde" ning see räägib kuidas armastus on kõige parem ning sa võid kõik maha jätta, et lihtsalt tunda õnnehetki. Ta on kasutanud hästi palju riimi abab, näiteks : ballaad (lk 30) ning ka abba : ja aabb : Tal on ka lugusi Vilsandist ning üks hea näide on "Vilsandi laul" riim on huvitav. Tihti ta kasutab lihtsaid ning meeldejäävaid sõnu ning seetõttu ei ole ka laulud nii keerulised. Enda lemmik on mul Ojalaul.- hästi viisistatud ning armas sõnum.
Bert on 12aastat 3kuud ja 17päeva vana,kes elab Rootsis,vendi ja õdesid tal pole.Ta kandis prille ja oli arg poiss.Ta korrutab raamatu vältel palju kordi,et poistel pole kombeks päevikut pidada ja sellest et tema peab ei tohi keegi kunagi teada saada.Iga uus lõik algab uue päevaga ja kuupäevaga jutt kestab pühapäevast 7.juuni kuni pühapäevani 23.august ehk jutt algab enne koolilõppu ja kestab uue kooliaasta alguseni.Igapäeva lõppu lisab ta mingi riimi mis ühtub terve raamatu vältel.Näiteks:Adjöö,adjöö-võta kala ja söö või tänan ja head aega-Bigganil pole aega või tänan ja adjöö-pole minu surmaöö.Berdil on oma tüdruk Nadja,kellest ta räägib kogu aeg,igas päevas on Nadja ära märgitud,vahepeal isegi mitu korda.Kuid Nadjal on kolm venda,keda ta kardab,sest nad on suured ja pahad Berdi vastu.Neile ei meeldi,et Bert nende õega käib ja panevad Berti koguaeg proovile erinevatel katsetel
Kes oli Maria ja missugune oli tema seotus poistega? 4) Maria oli kioskimüüja, kelle siseõues tihti peale kooli (Ajutrust) koolipoisid koos istusid ja midagi arutasid. Maria pakkus neile iga kord isetehtud õunaveini, mis polnud küll suurem asi alkohol, kuid seest tegi ikkagi soojaks. Iseloomusta kooli teist direktorit! 5) Peeter Puhm oli poiste jaoks teine direktor (esimene oli Wikman). Ta hüüdnimeks oli tublion (tubli on), kuid hiljem kutsuti teda rohkem tuhmiks, see läks paremini riimi. Uuele direktorile oli tähtis distsipliin ja õpilaste arenemine. Millega teenis Riks endale peamiselt raha? 6) Riks teenis endale kooliraha peamiselt harjade tegemisega, mille ta oli õppinud oma emalt. Kuid ta ka teenis selle kõrvalt ka sellega, et õpetas Jussi eksamiteks. Selle eest andsid klassikaaslased talle 30kr nädalas, sest see oli olnud nende idee, et Laasik Jussi õpetaks. Riks säästis sellega samuti
Mõtisklused elust ja ajast. Märksõnad: unistus, igatsus, lumm, ulm, ahvatlus, juhus, mure, nukrus, pettumus, süümevaev, rõõm, kirg, elujaatus. Kirjanik lõi liidete ja erinevate sõade kombineerimisega uusi sõnu või andis tuttavatele sõnadele erilise varjundi. Nt. "Sajandite sammudega muutub sõna üha sõnniklikumaks.", kirekivi, liuglumm, jooksuhomme, põlgkõblas. Armastas mängida riimiga, kasutades nii täpset, kui ebatäpset riimi, luues riimimänge ja jadasid. Kasutab palju vastandusi, nt. Tõde ja vale,tekkiv ja kaduv, indiviid ja ühiskond, püsiv ja muutuv "Väike luuleraamat" Teemad: mõtisklemine elu üle ( Autoportree, Ootesaalis) Märksõnad: surm, ulm (ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Luule on vabas värsis, ei ole kammitsetud eelnevate traditsioonidega. Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult hilisemate ja viimse poole.
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahe...
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga
See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk) Tähtsus: Jüriöö ülestõusu allikas. Kirjanikud, keda kroonikad on mõjutanud ning inspireerinud:Ristikivi, Kippel, Bornhöhe. Tänapäeval: Indrek Hargla kirjutanud ajaloolist ulmet
ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid. Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast. Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi
ja süliriimi ....lilleleid A ...päikserind B ...neid A ...mõlemad B ....põlevad B ....mind A Libisev riim: mõlemad-põlevad IV on kasutatud paarisriimi ja libisev riimi ning ristriimi ...tuisuga A ...saa A ...tõttavad B ...jätavad B ...lahe A ...pää B ...mahe A
Luuletuste teemad on loodusest, maaelust ning inimestest ja kirjeldavad hästi maaelu tegevusi ja loodust. Luuletused on rohkem tõsisema poolsed kui naljakad, aga kindlasti ei ole need igavad. Antud kogu iseloomustab autori elu püsivate väärtuste selge tunnetus ning edasiandmissoov. Autor kirjutab elus ja loodusest hästi ja mõistetavalt ning luulekogus on ka paar luuletust, mis on kirjutatud tema kodukoha murdes. Antud luulekogus on peaaegu kõikides luuletustes kasutatud riimi. Võrdlused: vööt kui tungal koldetuhas ta kui elav näide laid kui pude Kuu nagu kume kutsuv jumal ja tähed taevavürtsidega oled kui käsi kare peatab sind kui vaikne ohe Isikustamine: suveöö hiilib kummargil masin undab, oigab, rappub õhtu laskub tee lookleb puravik lõpetab puhkust tuul tuhrab Epiteet: Soo kõledas halluses Vesi õitsev, lainesile ähmased kaugemad kaared 5 Viljapeks
Bernard Kangro Bernard Kangro(1910-1994) oli tavatult produktiivne ja mitmekülgne kirjanik. 1944. aastal pagulasena Rootsi jõudnud, sai ta seal üheks tegusamaks eesti kirjanduselu ja eriti kirjastustegevuse organiseerijaks. Väga varases eas loomingukatseid alustanud Kangro esikkogu ,, Sonetid" ilmus 1935. a., ajal, kui Eestis viljeldi taas silmapaistvalt palju sonetti. Nagu Under, harrastas ka Kangro itaalia soneti vormi, kuid sallib eelduskohase täpse riimi asemel ebatäpset riimi. ,, Sonettide" aineks on Kangro kodupaiga ümbruse Võrumaa loodus. Seda on kujutatud bioloogi asjatundlikkusega, läbivaates, pisimatki rohuliblet märgates, kõike kollektsionääri hoolikusega täpselt nimetades. Selles mõttes sarnaneb Kangro loodusekujutus Ridala omega. Ent Kangro on märksa tundelisem ja looduskirjelduste tõlgitsuse lõpetab ta harilikult üllatava, sümboolsust taotleva puändiga.- nagu sonetis ,,Kevadine". Soe kevad kisub kulu varjust
paguluses saksas jne.looming:aramstusluuletustes pühendas põhiliselt kindlatele naistele, 1908 trükidebüüt avaldas postimehes kulturistlike luuletusi,1914"roheline moment"(luulekogu), ta katsetas keelega ,lammutas sõnu silpideks,kasut erinevaid kõlakujundeid, ,,jumalaga ene" ,,amores", 1920 käoorbik,paroodiad:siruli,pidali,kõrini, iseloomulik süngus ja sügavus,murelik suhtumine ümbritsevasse, stiil:kasutas lõunaeestile omaseid vorme,muusikaalsus,ridade kordamine,kasutas konsonant riimi, luuletustes kaspoolt, üks igatsev, teine võitluslik,ühiskonna kriitiline.
Kuid tema tähetund algas paar aastat hiljem. Sajandi lõpuks sai temast peaaegu ainus Eesti kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist. Kuna Contra on Võrumaalt pärit on ta kirjutanud ja avaldanud palju võru murdes luuletusi. Tema jaoks ei ole piinlik kirjutada roppe ja musta huumoriga vürtsitatud luuletusi. Ta esineb vabalt ja võidab alati publiku austuse. Contra on külastanud ka meie kooli. Contra kasutab sageli rütmilist raiuvat riimi. Luuletuste põhiteemadeks on päevakajalised sündmused. Contra on võitnud aastal 2007 Oskar Lutsu huumoripreemia. 5 Lisad Luule näited: Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget
LUULE poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui
poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased. Luules ei olnud algselt riimi, mõjutusi selleks saadi aga romaani rahvaste luulest. Esitajateks olid samuti filid ja bardid, kes andsid loomingut suuliselt edasi. 4. Iseloomusta ja nimeta keskaegseid eeposi. Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes. Neis räägiti kangelasest ehk heerostest, kes olid kas väljamõeldud(Kalevipoeg) või tõepärased(Roland)
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lause...
Ajaloo seitse pitserit Amar Annus 1 Faust ütles ükskord Wagnerile: "Mu kallis sõber, meile minevik on seitsme pitseriga raamat" ja andis ka oma subjektiivse hinnangu ajaloolise uurimistöö kohta: "Saak on nii kehv, et jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul "Pea- ja riigiaktsioon", paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi." Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti varjutatud poliitiliselt korrektsete loosungite taha, justkui ebaatraktiivne ja tänapäeva mittepuutuv "kolikamber". "Pühkmelasu" seas on siiski ka huvitavaid, olulisi ja rangelt valvatud osiseid. Eriti lähiajaloos on mõjuvõimsad "tegurid" olnud rangelt salajased ja need aktsioonid raskesti läbinähtavad. Piisab kui mainida kahte tähekombinatsiooni paljudest - nt CIA ja KGB. Selline ajaloo
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks.
Selja taha vaadates nägin ma Williamit, kes imestunul ilmel kergete sammudega minu poole liikus. Ta istus mu kõrvale ja küsis minu arvamust tema luuletuste kohta. Mina ei olnud võimeline midagi kostma, vaatasin talle suu ammuli otsa ega lausunud sõnagi. Alles nüüd nägin ma tema sügavsiniseid silmi , kuhu võib nagu ookeanisse kadunuks jääda. Olin väga imestunud, et selline mees oskab nii ilusasti armastusest, loodusest ja sõprusest kirjutada. Ta oskab oma mõtted nii kaunilt riimi seada. Sealt sai alguse meie suhtlemine. Me õppisime üksteist tasapisi tundma. Ma uurisin temalt kuidas on temast nii hea luuletaja saanud. Kuidas on see võimalik, et ta kirjanik ei ole, kui ta kirjutab nii hästi. Kuid selle peale vastas ta, et elu on keeruline ja ta olevat olnud kunagi väga kuulus kirjanik, aga kuna ta tundis, et ta ei suuda enam saavutada paberil seda, mida ta varem oli suutnud, lõpetas suurte teoste kirjutamise. William isegi avaldas mulle oma suuremate teoste nimed
õpetaja aitavad neid rohkem (näiteks, annavad neile personaalseid juhendeid, juhivad nende tähelepanu olulisele kasutavad näitematerjale, küsivad kuulmispuudega lapsi rohkem). Samuti tunnist osavõtt sõltub akadeemiliseste võimekusest ja sotsiaalsest kompetntsist algkoolis. 6. Miks on kuulmispuudega lastel raske lugema õppida? Esiteks, sellepärast, et neil ei ole eeloskusi, mis arenevad tänu kuulmismeelele, nt. alghäälikute ja riimi ära tundmine. Teiseks, sellepärast, et neil on väiksem sõnavara. Emotsionaalsete häiretega lapsed. Depressioon. 7. Millised on depressiooni iseloomulikud jooned? Meeleolu langemine ehk elurõõmu kadumine, huvideringi kitsenemine, aktiivsuse vähenemine, kalduvus kiiresti väsida 8. Mis on kõige hullem, milleni depressioon võib inimese viia? Enesetapp 9. Milliseid depressiooni põhjustavaid faktoreid on? Pärilik ja omandatud bioloogiline
kasutavad koolid, lasteaiad. Lapsega võiks töötada päeva esimesel poolel, mitte pärast lõunal, vähendada töömahtu, ergutada, kiita last kohe, mitte pärastpoole. Väga raske sundida tegema seda, mis täiskasvanu nõuab. Lasteaias oleks soovitav juba tutvustada ka koolireegleid, et laps saaks juba varakult harjuda sellega, et kuidas saaks koolitunnis vastu pidada. Sellistel lastel on raske eristada sõnu või riimi panna, meeles pidada kõnet hääle järgi. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel kõrvalist heli, siis suurem osa õpetaja jutust läheb kõrvast mööda. Aga kui laps istub õpetaja läheduses, siis ta saab jälgida õpetaja huulte liikumist, ilmet ja kehakeelt. Samuti on lastel raske korrata lauset nii, et ta ise mõistakse seda. Sõnavara on piiratud ja ta ei suuda ennast loogiliselt väljendada
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Kontekstiga seotud viiamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. See orienteerub sõnumi mingile reaalsele asjale või nähtusele ning kindlustab, et vastuvõtja peab sõnumit tõlgendades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
