Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjanduse eksam (3)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks ?
  • Miks peetakse raha kõige aluseks ?
  • Millegi kasuliku nimel on õige ?
  • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega ?
  • Miks inimesed petavad üksteist ?
  • Kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse ?
  • Palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea ?
  • Kuidas elada pahelises maailmas ?
  • Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust ?
  • Kuidas valida hea ja halva vahel ?
  • Mis on armastus ?
  • Kuidas sobivad kokku armastus ja kunst ?
  • Kuidas see võitlus toimub ?
  • Missuguseid iseloomuomadusi on selleks vaja ?
  • Millised on Tuglase novellistika põhiteemad ?
 
Säutsu twitteris
Sisu:
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega +2
3. Kirjanduslikud rühmitused (4) +3
4. Saaremaalt pärit kirjanikke 4
5. August Kitzbergi draamalooming +4
Kauka jumal” +5
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast +6
7. Edvard Vilde draamalooming +6
“Pisuhänd” +7
8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + “ Idioot ” +8
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" +9
9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast +13
10. Lev Tolstoi elu ja looming +14
“Sõda ja rahu” 1863-1869 15
“Ülestõusmine” (1889- 1899) 15
Anna Karenina põhiprobleemistik +15
11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast +16
12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast +17
13. Anton Tšehhovi elu ja looming +17
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast +19
15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid +20
16. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella ” +21
Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" +22
17. Remarque ` i elu ja looming + “ Triumfikaar ” +23
“Triumfikaar” 24
18. Tammsaare varasem looming + “Kõrboja peremees ” 26
“Kõrboja peremees” 27
19. Tammsaare “Tõde ja õigus” ja hilisem looming 27
“Tõde ja õigus” 28
20. Kirjanduslikud voolud ja suunad 32
21. August Gailiti looming + 1 teos 35
22. Dramaatika olemus 36
23. Lüürika olemus 38
24. Luule 1917 - 1940 40
25. Proosa 1917 - 1940 42
27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade 45
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega
Teaduskirjandus
Publistika
Belletristika
Tarbetekstid
Graafilised
Elektroonilised
llukirjandus
Uurimus
Uudised
Romaan
Õpik
Kaart
Teletekst
Essee
Intervjuu
Eepika
Käsiraamat
Tabel
Internet
Artikkel
Reportaaž
Lüürika
Reklaam
Diagramm
Arvuti
Artikkel
Lüroeepika
Sõnaraamat
Grafiti
Koomiks
Dramaatika
Juhend Eeskiri
Skeem
Pilapilt
Kuulutus

Telefoniraamat

Sõiduplaan

Spikker
Belletristika e. Ilukirjandus
Eepika e. Proosa
Lüroeepika
Lüürika e. Luule
Dramaatika e. näitekirjandus
1. Müüt- Faehlmann “ Koit ja hämarik”
1 Eepos - ( Kreutzwald “Kalevipoeg”)
1. Tavaline luuletus -Gustav Suits “Helin"
1 Komöödia- Oskar Luts “Kevade"
2. Muinasjutt - " Seitse pöialpoissi ja lumivalgeke"
2. Värssromaan- Puškin “ Vaskratsanik
2. Ood- Kristjan Jaak Peterson “Kuu"
2. Tragöödia- Sheakespeare “ Romeo ja Julia"
3. Naljandid ia muistendid- Leida Tigane "Peremees ja sulane"
3. Ballaad - O. Masing “Päts”; M. Under “Rändav järv”
3. Sonett (14 rida)- Marie Under “Sinine terrass "
3. Draama - A. Kitzberg " Libahunt "
4. Följeton
4. Valm - M. Under “Lapse hukkaja”
4. Haiku - Jaan Kaplinski
4. Jant - O. Luts "Säärane mulk "
5. Anekdoot
5. Poeem
5. Eleeqia (kurblaul)- J. Liiv “Sügis"
5. Liberto- Merimee " Carmen "
6. Mõistatused
6. Kuuldemäng- “Tom Sawyer "
7. Romaan - A. H Tammsaare "Tõde ja õigus
8. Jutustus- Silvia Rannamaa " Kadri "
9. Novell - Suits " Peipsi peal"
10. Miniatuur -Tammsaare "Poiss ja liblik "
11. Aforism - Tarn "Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus
12. Lühi romaan- Enn Vetemaa " Monument "

Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas , kommunikatiivne, pakub elamuslikkust( katarsis ).
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
Arhitektuur - “Triumfikaar”, “Jumala ema kirik Pariisis”. Tuntud kirjeldaja V. Hugo “Hüljatud”
Muusika - “Carrnen”, Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita”
Kujutav kunst - Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter , Kristjan Raud "Kalevi Poeg”, Jüri Arrak “Suur Tõll”, Lilli Promet “ Primavera ” (Kevad)
Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, “Kevade”, “Uku aru”
Balleti ja ooperiga - Bulgakov
Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele.
Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid.
Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid , mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada.
Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab.
Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid.
Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku.
Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel , varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süžeeks.
3. Kirjanduslikud rühmitused
"Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Villem Ridala , Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele . Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad . Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" I-V (1905-1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" ( 1910 -1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal.
"Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase ( 1886 - 1971 ) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper , August Gailit , Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus . Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem ! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse . Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919).
Arbujad - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik ( 1904 -1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
" Tarapita " - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule . "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel.
4.Saaremaalt pärit kirjanikke
Peeter Süda - Kärla pastor . “Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll.”(1883).
Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. “Küla” (1919), “Isa talus .”
Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose “Ruth”
August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. “Pidalitõbi” e leepra .
Aadu Hint - “Pidalitõbi” e. leepra.(1938(9)), “Vatkutõbilas”, Peateos “ Tuuline rand ”(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. “Tuuline rand ” sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli .
Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle , jutte , olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: “Lea” - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. “Kihnu Jõnn e Metskapten,” “ Lesk ”(1960). Reisikirju: “Jäine raamat” ( 1959 ) Leenini preemia. Proosa: “ Muhu monoloogid,” kogumik “Kirjad sõgedate külast”(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana “Karm noorus” (1946), “Mälestus isast.” Poeem: “Staalinile”
Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: “ Kodunurga laastud.” Paar reisikirja: kogu “Kui saaks seda imet vaadata.”
Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu “ Kauge hääl.” Väga tark luuletaja. “Eesti mullad ” see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse “Saaremaa valss.” Poeem: “Talgud Lööne soos ,” “Tuule valgel ”(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus.
Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan “Sõja jalus ”(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas “Abruka lood”, “Meretagune asi.”
Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu “Tuli koduaknas” Romaan “Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979)
Endla Tegova - surnud. “Laulatatud.” - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis.
Albert Uustuld - tegi laule “Silmad” ise noote ei tundnud . Põhiteos “Tuulte tallermaa” - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas “Kiikhobune...” “Meremehed ja jumalad”
Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu “Öö laulud.” Kirjutas head lasteluulet.
Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast
5. August Kitzbergi draamalooming
August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja.
Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903).
Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912).
"Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda.
"Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu : Tiina ja Mari.
Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama .
Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt.
Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel.
Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise.
Põhiprobleemid:
  • Kas Tiina on tegelikult libahunt?
  • Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
  • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?
  • Kas põgenemine on lahendus?
    Kauka jumal”
    Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu , Peeter Pärn, Anu, Marjapuu , Urjandik
    See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter . Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda - Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu , kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise , Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid:
  • Kas raha eest saab kõike?
  • Kas raha nimel tasub hüljata perekond?
  • Miks peetakse raha kõige aluseks?
  • Kas isa tahtmise vastu tasub hakata?
    6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast
    Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust.
    Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele.
    Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puškini " Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" ( 1931 ) ja proosapoeem " Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südame-mõistuse, tõe-vale, õilsuse-alatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine.
    Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset.
    Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks on poeem "Leib" (1942) ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse.
    Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad . Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osakssaanud umbusaldus . Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puškini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin " eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks.
    Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade . Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus.
    Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; " Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu Korallid Emajões” (1986).
    Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi.





    Pilet 6
    Edvard Vilde draamalooming
    Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik.
    Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni . Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta elas välismaal poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisijana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika- ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola , Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater.
    Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale . Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele.
    Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja -Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest.
    Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees " (1916), novellid (" Kuival ", " Tooma tohter" jt.) ning näidendid (" Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi žürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele".
    Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid.
    Süžeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht , kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle.
    Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.
    Pisuhänd”
    Komöödias “Pisuhänd” on vaatluse all tõusikkodanlus nii oma majandusliku kui ka kultuuriliste ambitsioonide ja spekulatsioonidega, kusjuures tähelepanuväärne on see teos ka mitmete spetsiifiliselt komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. “Pisuhänna” peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude.
    Piibelehe ja Laura liin , mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga , kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud , poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada “Pisuhänd” oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat , vaid kõigepealt leidlikku kosilast . Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust.
    Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist , kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes osutub tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander.
    Matilde - Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju.
    Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas . Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu.
    Põhiprobleemid:
  • Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige?
  • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega?
  • Miks inimesed petavad üksteist?
    PILET 7
    Fjodor Tostojevski elu ja looming + “Idioot”
    Eluaastad 1821-1881
    Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud.
    Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud , ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised).
    Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit . Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine , üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli ( ametnik ). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petraševski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia . Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse - Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse.
    Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
    Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi:
  • Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed , usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova (“Kuritöö ja karistus ”). Malbe , alandlik, habras , vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma.
  • Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed ). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad , et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov .
    Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda . Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne.
    Looming
    Esimene töö trükituna on: Balzaci “Eugeni Grandet” tõlge.
  • 1845 “Vaesed inimesed”. Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? ( kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius!
  • Jutustuste kogumik “Jutustused”. Teistsugused põhimõtted - kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad “ Teisik ”, “ Perenaine ”, “Nõrk süda”.
  • Jutustus “Valged ööd”. Huumor sees, armastuslugu .
  • “Märkmeid surnud majast” - sunnitöö
  • romaan “Alandatud ja solvatud”. Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud , alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud “Vaesed inimesed “ järjeks.
  • 1866 “Kuritöö ja karistus”.
  • “Idioot”. Peategelane vürst Mõškin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõškin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne . Teised tegelased:
    Rogožin - võitlevad Mõšiniga Nastasja armastuse eest.
    Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
    Aglaja Ivanovna - egoist , kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõškin on.
    Varvara - tänapäevane inimene
    Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea?
  • “Sortsid” Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni
  • “Nooruk”. Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta
  • “Vennad Karamažovid” - jääb pooleli . Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse ). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku)
    Lühike sisukokkuvõte "Idioot"
    I osa
    Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõškin saabus just Šveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogožin & Lukjan Timofejevitš Lebedev.
    Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatšinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogožin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatšinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatšinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra , Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga , kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatšini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast . Ta arvas , et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
    Pärast Jepatšinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõštšenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja Filippovna korterisse (nad olid muide päeval juba Ganja juures tutvunud). Seal oli väike kinnise ringiga kohtumine , kust kogu lugu hargnema hakkas, nimelt pidi sellel õhtul Nastasja otsustama, kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Pärast segaseid ja pööraseid sündmusi otsustas Nastasja, et ta ei abiellu Ganjaga ega ka vürstiga, kes tegi talle sealsamas ootamatu abieluettepaneku (vürst nimelt armus temasse esimesest silmapilgust, nagu paljud mehed), vaid hoopis põgeneb Rogožiniga, et temaga hiljem ehk abielluda . (Muide Nastasja ei ütelnud vürstile ära, mitte sellepärast, et ta teda ei armastaks, vaid seetõttu, et ta leidis, et ta on liiga rüvetatud selleks, et siduda end nii hea ja puhta inimesega).
    II osa
    Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõškin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatšinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogožini juurest põgenenud sooviga end Mõškiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära.
    Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatšinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõškinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogožin. Jepatšinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise • Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama.
    Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatšini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei suhelnud üksteisega mitu päeva, ühekorra saatis Aglaja vürstile isegi kirja, et ta enam kunagi oma jalga nende majja ei tõstaks, kuid kõik need probleemid möödusid, sest tunded olid sügavamad, kui teod.
    III osa
    Kindraliproua kartus oma tütarde tuleviku pärast hakkas järjest süvenema (ma vihjan abiellumisele). Kõige enam kartis ta Aglaja pärast. Ta küll teadis tütre tunnetest vürsti vastu, kuid ei kütnud seda heaks, sest vürsti seisus polnud küllalt hea, tal polnud piisavalt raha ja ta kannatas vaimuhaiguse all. Lizaveta küll väga austas vürsti ja pidas teda oma heaks sõbraks, kuid sellest ei piisanud et too oleks võinud tema noorima ja ilusaima tütrega abielluda.
    Muide Pavlovskisse, kus nad kõik viibisid saabus ootamatult ka Nastasja Filippovna, Ta muidugi ei hakanud oma sealviibimist eriti avalikustama, sest oli häbistatud naine ja vähesed inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatšinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõškiniga abielluda.
    Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta. Püss ei läinud õnneks lahti ja nii pidi ta oma surma ikkagi veel edasi lükkama, kuni see varsti ise saabub.
    Enne intsidenti vaksalis muusikaplatsil kutsus Aglaja vürsti salaja hommikusele kohtumisele pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma.
    Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud.
    Veel samal hilisõhtul pärast Jepatšinite kodust lahkumist, kus ta oli püüdnud Aglajaga kohtuda , mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga , kes teatas, et ta lahkub Pavlovskist, nagu vürst oli palunud .
    IV osa
    Umbes kaks nädalat hiljem kutsuti vürst Jepatšinite majja koosviibimisele, kus ta tegi plaanimatult Aglajale abieluettepaneku, kuid neiu naeris ta kahjuks välja. Ta muidugi vabandas hiljem selle pärast. Pean siiski rõhutama, et Aglaja ei olnud vürsti vastu üldsegi mitte nii ükskõikne, kui ta näidata püüdis...ta armastas vürsti väga,
    Aglaja kutsus pärast seda õhtut vürsti veel ühele koosviibimisele, kuhu oli oodata ka Belokonskajat. Õhtu eesmärk oli kõigile selge, kuigi mõnele mitte eriti vastuvõetav- sooviti teada saada, mida Belokonskaja vürstist, kui Aglaja kosilasest arvab . Ühesõnaga, kui Belokonskaja kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige.
    Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma . Enne minekut läks Aglaja veel vürsti juurest läbi, et ta endaga ühes võtta. Rogožin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjanduse eksam #1 Kirjanduse eksam #2 Kirjanduse eksam #3 Kirjanduse eksam #4 Kirjanduse eksam #5 Kirjanduse eksam #6 Kirjanduse eksam #7 Kirjanduse eksam #8 Kirjanduse eksam #9 Kirjanduse eksam #10 Kirjanduse eksam #11 Kirjanduse eksam #12 Kirjanduse eksam #13 Kirjanduse eksam #14 Kirjanduse eksam #15 Kirjanduse eksam #16 Kirjanduse eksam #17 Kirjanduse eksam #18 Kirjanduse eksam #19 Kirjanduse eksam #20 Kirjanduse eksam #21 Kirjanduse eksam #22 Kirjanduse eksam #23 Kirjanduse eksam #24 Kirjanduse eksam #25 Kirjanduse eksam #26 Kirjanduse eksam #27 Kirjanduse eksam #28 Kirjanduse eksam #29 Kirjanduse eksam #30 Kirjanduse eksam #31 Kirjanduse eksam #32 Kirjanduse eksam #33 Kirjanduse eksam #34 Kirjanduse eksam #35 Kirjanduse eksam #36 Kirjanduse eksam #37 Kirjanduse eksam #38 Kirjanduse eksam #39 Kirjanduse eksam #40 Kirjanduse eksam #41 Kirjanduse eksam #42 Kirjanduse eksam #43 Kirjanduse eksam #44 Kirjanduse eksam #45 Kirjanduse eksam #46 Kirjanduse eksam #47 Kirjanduse eksam #48 Kirjanduse eksam #49 Kirjanduse eksam #50 Kirjanduse eksam #51 Kirjanduse eksam #52 Kirjanduse eksam #53 Kirjanduse eksam #54 Kirjanduse eksam #55 Kirjanduse eksam #56 Kirjanduse eksam #57 Kirjanduse eksam #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ott Levisto Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kirjanduse eksam - 28 piletit.
    Väga mahukas korralik kokkuvõtte gümnaasiumi kirjandusest.
    Kirjanikest, kirjanduse ajaloost.

    kirjandus , eksam , piletid , ilukirjandus , kirjanikud , ajalugu , proosa , luule , lüürika , romaan , dramaatika , looming

    Mõisted

    luule 1917, novell, lühi romaan, arhitektuur, muusika, nimetatakse poeesiaks, poeesia keel, detailide ülesanne, arenemise ajalis, jakob mändmets, august mälk, aadu hint, albert uustuld, pärit süg, henno käo, uba, marguse, tegelaste loomusesse, erakordsel inimesel, meeldejäävalt, olla inimene, looduspiltide tunde, alveri luule, vilde loomingujärke, süžeearenduses, teistest tegelastest, matilde, lavapildid, hinnatav, eluaastad 1821, teistsugused põhimõtted, rogožin, nastasja filippovna, aglaja ivanovna, varvara, südametunnistust, lizaveta prokofjevna, kritiseerida, niina aleksandrovita, kirjutas olustikulis, proosas, levin, dolly, terviklikum, niina zaretšnaja, 1 elu, underi eluvaade, selleski, rohkesti elu, ballaadides, eepilises teoses, eepilised, karakteri loomisel, suurvormid, romaanile, eluaastad 1899, indiaanlastega, peategelane jacob, peaosa teoses, maga koopas, läbivaks mõtteks, eluaastad 1898, peategelased 18, too, järgmises raamatus, täiesti tühine, ülekuulajaks, pagulasarstidest, arreteerimiste ajal, kahes raamatus, kogu raamatus, aastate kriitiline, romaani põhimeeleolu, paukjärve, rikastumis, kõrboja peremehes, igas reas, tammsaare draamad, tammsaare, tegelaste puhul, pearus, maurus, lähteaine, näiliselt, sõnaohtrust, puuris, päris õnnelikud, hinnangus, südamelähedasemate tegelaste, andres paas, tammsaare, õigusega, tuntud sentimentalistid, põhjal inimene, vägivalda, eesti kirjanduses, novellide maailm, paremik, teose sisuks, nipernaadi, temagi elu, tegelasteks, põhineb dialoogil, remargid, erinevalt hi, ristisur, renessansist, kirjanikud, piktograafiliseks, epiteet, eesti kirjandus, riigikord, riigipööre, tuglase nimega, lugu 2, mihhailovskoje periood, mazepa jaox, boldino periood, väikesed tragöödiad, monu, printsi maailma, lendur, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, maateadlane, madu, kõrbelill, rebane, taltsutama, madu, rebane

    Meedia

    Kommentaarid (3)

    euro55 profiilipilt
    euro55: hui kui ei lähe lahtigi see pauk siin
    21:32 19-03-2011
    grissu profiilipilt
    grissu: hea töö!
    10:44 30-01-2017
    Kuusik3 profiilipilt
    Kuusik3: Ei avane
    14:03 27-04-2011


    Sarnased materjalid

    55
    doc
    Kirjanduse eksam
    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    54
    docx
    Kirjanduse eksamipiletid
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    33
    odt
    11-klassi kirjanduse eksam
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun