parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ainult Vestman ,kes ei tahtnud ,et tema teist tütart kosiks mingisugune kirjanik. Sander aga oli täiesti unustanud lubaduse Piibelehele .Kuid Piibeleht ähvardas vana ,,Pisuhänna"mustandiga nende saladuse romaanist päevavalgele tuua. Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks kogu raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Nüüd peab Sander aitama klassivenna sobivaks väimeheks tegema,sest muidu tuleks kõik avalikuks .Mõeldakse välja geniaalne plaan.Kuna hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili,
Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde Vestmani vanem tütar
seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja
Sandril oli vaja sügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja Sanderkoostööl sai raamat lõpuks valmis. Selle raamatu pealkirjaks sai ,,Pisuhänd?. Raamat sai sellsie nime kuna Sander ütles sõna tulihänd ja see meeldis Piibelehele ja ta muutis seda nats ja saigi ..Pisuhända? nime. See raamat rääkis relasest elust mis neid ümbritses. Sander tahtis akateemiale meeldida. Laura ja Piibeleht olid üksteisega tuttavad. Piibelehele meeldisid väga päevalille seemned ja ta sõi neid pidevalt.
ajast mil ta Laura (teine peretütar) elu päästis teda armastanud ning tahtis temaga abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Vestmanni nooremasse tütresse Laurasse. Sander ostab Piibelehelt tema romaani ,,Pisuhänd" käsikirja, et seda oma nime all võistlusele saata. ,,Pisuhänd" saabki kõrgeima auhinna. Vastutasuks peab Sander Piibelehele äiapapa rahade eest hankima väärtusliku ehituskrundi, mida Vestmann oli endale tahtnud. Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks olukorraga ja annab Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. ,,Mäeküla piimamees" Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhte poole, kuid sootuks uues, iroonilises häälestuses. Mõisnik Kremer on vana, lohakas, üsna leebe. Üks tema talupoeg, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore Mariga, kes jääb mõisnikule silma ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tõnu saaks ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks
seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja
Tänu temale pidi Sander ütlema, et ta ei raamatu autor. Vestman Ta oli rikas ärimees. Ahne, arvas et kõik peab temalekuuluma. Kahe tütre isa.Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Valisin tema kuna ta tahtis oma noorimat tütart panna mehele. Ta ei tundnud seda meest ( Piibelehte). Tahtis Piibelehele mehele panna kuna Piibeleht oli ostnud ühe maa mida tahtis Vestman osta ja ta otsutas ükskõik, mis hinnaeest selle endale saada. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsiksin Sandrilt: Miks sa kohe algus ei öelnud, et sa ei oska raamatuid kirjutada? Piibelehelt: Miks sa ei hakanud raamatuid kirjutama, mitte äialt raha varastama? Matildelt: Miks sulle on nii oluline see, mida teised arvavad? Vestman: Miks sa tahtsid panna mingi maa pärast oma noorimat tütart abielluma võõraga? 6
Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit Piibeleht, kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta.
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud.
raamatu edu garanteeritud. 12. Mida arvas Laura ,,Pisuhännast"? See meeldis talle, kuid tema, olles Piibelehe varasemaid raamatuid lugenud, arvas, et raamatutekst sarnanes Piibelehe teostele. 13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15
2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, tahab, et Piibeleht tuleks nendest sündmustest välja võitjana. 2. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samal leheküljel on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades"
Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga. Piibelehe plaan õnnestus, kuid Ludvig ei suutnud enda südametunnistusega ja päranduseta elada ning ütles, kes tegelikult kirjutas romaani ning mida Piibeleht tegi. Vestmanile hakkasid tema väimehed meeldima. Sander jäi edasi inseneriks, teiste jaoks ka luuletajaks, kuigi ta seda polnud. Piibeleht jäi
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta
ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt ,,Pisuhänna" eest vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada. Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga. Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena. Samuti ka Sandri ,,geniaalne" idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu valmis kirjutaks ning lõpuks tuleb kõik välja ning Sander saab vastu pükse ja Piibeleht väljub situatsioonist võitjana ning pälvib Vestmani austuse, kuigi ta seda nii väga ei ihaldanudki, rohkem oli see Laura pärast näitamaks, et ta on sobilik kosjakandidaat.
· välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, et autor soovis, et võitjana tuleks nendest sündmustest välja Piibeleht. 2. Autor on püüdnud remarkide kaudu tegelasi iseloomustada. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele
On juba valmis meest ennast kohalegi kutsuma, kui Sander teatab, et ta tuleb nkn siit juba läbi. Vestman on nõus tegema ükskõik mida, et saada sellest pilvelõhjukast osa ning mitte häbisse jääma. (Koputamine külgukse pihta. Sander on koputamist kuuldes kohe ukse juurde rutanud, mille ta pooliti avab, nii et sisseastuv Piibeleht ja ta ise Vestmani poole silmapilguks varjatud on. Tõmbab põuetaskust kähku ühe paberi ja pistab Pibelehele pihku.) Vestman juba poeb Piibelehele. Räägib, et kord on Vestman all ja Piibeleht peal ning ss jälle vastupidi, ent sellegi poolest oleme tublid mehed. Piibeleht arvab, et ta võiks Vestmanilt õppida ning nad hakkavad juba ärijuttu ajama, kauplema protsenditega. Vestmanil on ainult üks tingimus, et ehitusettevõte läheks Vestmani nime alla ning tema tütar võib sel juhul ss Piibeleht olla. Pluss on Vestman nõus andma kaasavaraks kogu oma varanduse vist. Vestman laseb Matildel Laura kohale tuua.
täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda
Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde - Sandri abikaasa
seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
