Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
nagu Raskolnikov korraldas, suutis kõnealune vältida. Raamatus iseloomustab Raskolnikov teda nõnda, et Razumihhin oli võimeline elama kas või katusel, taluma põrgunälga ja haruldast külma. Maailmavaade jõudis minuni läbi tema positiivse hoiaku ja selle, kuidas ta teda ümbritsevate inimestega läbi käis. Eriti selgelt tuli tema iseloom välja siis, kui teda võrreldi või kirjeldati Raskolnikoviga paralleelselt. Siis avaldus tema sotsiaalne meelestatus eriti tugevalt. Dunja: Avdotja Romanovna Raskolnikovi õde. Dunja oli iseloomult väga tugev neiu. Talle oli oluline tema hingeline vabadus ning mugavuste vastu poleks ta seda elaski vahetanud. Ta on ainult valmis end siis kellegile raha eest müüma, kui sellest tõuseks kasu tema perekonnale. Ta hoolis ja armastas oma venda tohutult. Ta võis pealt näha tunduda malbeke ja vaikne, kuid kui tuli öelda välja oma arvamus, siis ta ka seda tegi näiteks siis, kui ta katkestas kihluse Pjotor Petrovitsiga.
Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast - elades pidevas kahtluses ja paljastamis-kartuses. Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib jaotada ka inimeste iseloomu, mille nad välja näitavad, kaheks: tõeks ja teeskluseks. Seega võib öelda, et inimesed, kes tunduvad korralikud ja on targad ning tublid võivad sisemuses olla hoopis midagi muud. Tihtipeale toimivad inimesed meelega valesti. Siin võib näiteks tuua Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud just vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma
annab neile raha. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Razumihhin viib Rodja oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige) Raskolnikov läheb igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi
Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast, kuid ometi oli ta nägu ilus
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar, ning minestab, sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrva teemal. Koju jõudes sonib Raskolnikov mitu päeva järjest, teda põetab tema koolivend Razumihhin. Teda käib külastamas Luzin Raskolnikovi õe rikas peigmees. Raskolnikov on veendunud, et tema õde Dunja tahab mehega abielluda vaid oma venna heaolu nimel, seetõttu ei kiida ta otsust üldse heaks, solvab Luzinit ja saadab ta minema. Käib ka mõrvapaigas, kus töölised korterit korda seavad, küsib, kus veri on nng karjub, et teda jaoskonda viidaks. Sealt lahkudes avastab ta hobusekapjade all puruks trambitud Marmeladovi, kellega on varem baaris kohtunud, viib mehe koju, kus Marmeladov sureb. Raskolnikov lubab Marmeladovi tiisikusehaiget naist
inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega. Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele
politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist
ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta
teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja armastusest Raskolnikovi vastu, kuigi noormees kohtles teda tõrjuvalt. Sonja aitas ka teisi vange, kirjutades nende lähedastele kirju ning abistades vange vaatama tulnud omakseid. Seetõttu meeldis Sonja kõikidele vangidele, kes nimetasid teda „meie õrnaks kaastundlikuks emaks“. Raskolnikovi pere oli väga vaene ning neil polnud mitte midagi hinge taga. Sellest hoolimata üritasid Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks täide viia oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Dunja oli valmis ennast ohverdama venna ja ema heaks, valmistudes abielluma mehega, keda ta ei armastanud, vaid kaine kaalutlusega leidis, et see mees suudaks pakkuda talle endale turvalist elu ning võimalust abistada venda ja ema. Selleks, et Rodja saaks hariduse ja elaks head elu, oli ta valmis ise õnnetu olema
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Pulheria Raskolnikov - Raskolnikovi ema Dunja - õde Luzin - Dunja kihlatu Svidrigailov - rikkur, kes armastab Dunjat Marfa Petrovna - Svidrigailovi naine Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri
on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai viis panti karbi kuldkõrvarõngaste ja kivikestega tahtis saada selle eest 2 rubla. Kõik mõtlesid, et kust värvija võis saada sellised asjad ja siis kahtlustati teda Ivanovna mõrvas.
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis
Keegi ei tea, mis/kes meie sees neid mõtteid juhib või miks me üldse selliseid mõtlematuid tegusid teeme. Kas oma heaolu jaoks või lihtsalt me arvame, et see on meile hea? Dostojevski maailmakuulsas teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ning isikupärane, olles omane ainult neile, mitte kellelegi teisele. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi kirjas oli Luzin palunud Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja vastupidi ja kutsus ikkagi. Ta tahtis just näha, mis siis saab, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Arvatavasti naine tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Aga seevastu Dunja ema, oleks talitanud just vastupidi, ei oleks Raskolnikovi õhtusöögile kutsunud, kuna ta kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa
Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma
oluline ka see, et paratamatult jäävad kuriteod hinge koormama, kuni neid mingisuguse karistusega "maha pole pestud". Omamoodi karistus on ka südametunnistuspiinade kannatamine, kuid see ei ole harilikult kaaskodanike silmis piisav. Nii raamatu põhjal kui ka muidu tundub mulle, et alles pärast karistuse kandmist suudab terve inimene oma lähedastele ausalt silma vaadata. Armastus oli olulisel kohal terves raamatus. Kõige tähtsam tundus just ema Pulheeria Aleksandrovna ja õe Dunja suhtumine Raskolikovi. Nemad tahtsid teda aidata igas olukorras, loovutades noormehe õpingute jaoks suure osa oma sissetulekust ning tundes temast kodus olles suurt puudust. Jõudes Uve Poom G2C 5. november 2001 Peterburi mõjus neile pereliikme haigusest teada saamine suure shokina. Asja tegi hullemaks ka poja mõneti negatiivne suhtumine lähedaste
Tulemuseks lihtsalt 2 mõrva. Mõistetamatu. Kõige saladuslikumad teod on olnud alati enesetapud, sest neid inimesi ei suuda mitte keegi mõista. Isegi kui nad tahaksid. Enesetapjad elavad enne oma elu lõpetamist sissepoole. Nad ei räägi oma muredest ja käituvad väga imelikult. Dostojevski lõpetas oma teoses Svidrigailovi elu. Ta oli lihtsalt segi läinud inimene, sest ta kaotas elus kõige oluliseima- armastuse. Raskolnikovi õde Dunja oli Svidrigailovite mõisas koduõpetajana tööl ja Svidrigailov armus temasse. Ühel õhtul istus Svidrigailov kõrtsis ja vestles Raskolnikoviga. Rääkis talle isegi oma verinoorest, alles 15-aastasest mõrsjast. Õhtu lõpus suutis ta Dunja kuidagi enda poole meelitada ja üritas teda vägistada. Öeldes veel selle juures, et Dunja on ainus, keda ta tõeliselt armastanud on. Dunja sihtis teda relvaga ja lõpuks pääses Svidrigailovi korterist minema
pärast. Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov
saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma
paremaks. Ta elas maailmas, kus temale oli kõik lubatud, mis teistele olid keelatud, ning uskus seda tõsimeeli. TEINE ÜLESANNE 1. Sest ta teadis, et Raskolnikovis on veel säilinud natuke eneseaustust ja ta tunnistab kõik ise üles. Ta andis Raskolnikovile veel võimalusi süümepiinadest vabaneda ning kergem karistus saada. Nii juhtuski.. 2. Luzin unistas perfektsest naisest, kelle üle ta täielikku võimu omab. Dunja üle tal selline väim puudus ning kui Luzini tõeline iseloom paljastus, ta mõistis, et ta on väga vale mehega abiellumas ja lihtsalt viskas ta välja. 3. Nime raamatus ei mainita, kuid Raskolnikov kirjeldab kui "haiglast tütarlast". Raskolnikov oli temaga koos vaid kaastundest. 4. Alguses jätab raamat temast halva mulje, kuna Marmeladov ütles Raskolnikovile,et ta peksab oma naist, kui see pole näus temaga magama. Samuti ta kasutas ära Sonjat. Ise ta väitis vastupidist
idee võib olla päästjaks kogu inimsoole. Raskolnikov arvas, et ta on eriline ja andekas, kes püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtles, et kui ta tapab kõigi poolt vihatud vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka. Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest. Tal oli hädasti raha vaja. Teda valdas ka süütunne ema ja õe ees. Dunja kavatses raha pärast, selleks, et venda toetada, abielluda talle ebameeldiva mehe Luziniga. 2. Sonja Marmeladova ja Raskolnikovi vastandlikkus: Raskolnikov on väga haritud ja abivalmis. Tal oli vajadus tõestada endale, et ta on eriline ja teistest parem. Sonja Marmeladova vastupidiselt on väga lihtne inimene. Ta ei püüelnud millegi võimatu ega keerulise poole. Sonja on väga tundeline inimene, sest ta
Raskolnikovile olid mõrvad suur pingutus ja ta jäi haigeks. Aja kulgu on võimalik jälgida Nastasja ja Razumihhini külastuste järgi (ütlevad kellaaja või päeva). Dostojevski mainib aega lk.98. Mismoodi on epiloogis ühendatud minevik, olevik ja tulevik? Minevik Raskolnikovi ema jääb protsessi alguses haigeks. Viis kuud pärast süü tunnistamist tehti kohtuotsus ja Raskolnikov saadeti Siberisse sunnitööle. Kaks kuud pärast seda abiellub Dunja Razumihhiniga. Raskolnikovi ema sureb, kuid mees ise ei kuule sellest tükk aega midagi. Sonja kirjutab Raskolnikovist ja ütleb, et mees on tõsiselt haige. Olevik Raskolnikov on ammugi haige mõttest, et ta oli nii rumalalt hukkunud. Ta mõtles sellest, milline ta on sunnitöö lõppedes ja ei leidnud elul mõtet. Tulevik Raskolnikov ja Sonja otsustasid oodata ja kannatada. Seitse aastat ei tundunudki pikk aeg ja oli õnnelikud
Mõnede tegelaste käitumisele saab leida loogilise järelduse, üheks neist on Svidrigailov. Nimelt, tema elu lõppes enesetapuga, võib oletada, et pärast oma armastatu kaotamist pööras ta segi. Enesetapjad elavad enne oma elu lõpetamist sissepoole, nad eralduvad ülejäänud ühiskonnast ja ei räägi oma muredest ja käituvad väga kummaliselt. Ta oli armunud Raskolnikovi õesse Dunjasse, kes oli Svidrigailovite mõisas koduõpetajana tööl. Sügavalt armunud, meelitas ta Dunja enda korterisse ja üritas teda vägistada, kuid Dunja sihtis teda relvaga ja pääses sealt minema. Svidrigailov ei pääsenud puhtalt, tal tekkisid luupainajad ja lõpuks muutusid need väljakannatamatuks, et ta pidi endalt elu võtma. Ilma Dunjata polnud ta elul enam mõtet, nii arvan mina. Sonja, isa kaotanud, vaesuses elav noor neiu, ütleb lahti oma põhimõtetest ja usust, et tänaval prostituudina raha teenida oma perekonnale. Ta oli väga puhta hingega, lahke ja õilis.
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et
eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, siis kui raskolnikovil tuli mte teda klastada. Ta tahtis temalt uuesti td ksida, aga sisse judes mtles jlle mber. Arvatavasti jttis ta endast vga lootusetu mulje raxumihhinile, kes hiljem ta ise les otsis, kuigi tatema aadressi ei teadnud. Algul hoolitses ta razumihhini eest, kui too haige oli. Ta aitas raskolnikovi palju. Perega rohkem sai ta seotuks, kui ta kohtus Dunja ja ta emaga. Talle hakkas Dunja meeldima ja ta aitas ja lohutas neid kui raskolnikov nendega jmedalt kitus. Nad hakkasid teda usaldama ka selleprast kui raskolnikov jlle haigeks ji, siis ti arsti kohale ja titis oma lubadust tulla kohale just eldud ajal. 4. Miks pidas Luin Dunjat enda jaoks geks naiseks? - Luzin tahtis naist, kelle tema psta saaks. Tahtis naist, kes oleks viletsuses juba olnud, ausat tdrukut. Arvas, et lihtsam on nii, kui naine teda enda pstjaks peaks. Seda
Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem
Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda. Lizaveta oli ju ka tema tuttav. Siiski on Sonja oma olemuselt selline andestav ja muidugi andestab ta Raskolnikovile ja armastab teda edasi. Viimaseks toon välja Arkadi Ivanovis Svidrigailovi, kes on antud romaanis minu arust kurjuse kehastus. Ta üritab meeleheitlikult Dunjat endale saada (Raskolnikovi õde). Arkadi jälitab teda ja Dunja isegi üritab meest tulistada, et selgeks teha, et ta ei armasta teda kunagi. Arkadi kuulis pealt ka seda kui Raskolnikov tunnistab oma teo Sonjale üles. Pärast mees piinab Raskolnikovi ja Sonjat selle teadmisega. Üritab nagu välja pressida vms. Tegelikult sarnanes Arkadi natuke peategelasega. Ta andis ka oma raha Marmeladovi lastele. Lõpuks otsustab Arkadi enesetapu teha. 2
võtnud, oli naispere kummutamatu usk Jumalasse ja andeksandmisse. Ta vist pidas religioonigi vihatud inimhulga vananenud põhjenduste ja vabanduste otsimise allikaks. Rodion Romanõtsi keeruline natuur tegi nii lähedastele kui võõrastele inimestele temaga suhtlemise väga raskeks. Ta oli kasvanud perekonnas, kus tal oli õigus kurvastada, vihastada, armastada, tusatseda ja oma tundeid väljendada, ilma et keegi seda talle pahaks oleks pannud. Mitte keegi, ei ema ega õde Dunja, ei nõudnud Raskolnikovilt diplomaatilist ja tasakaalustatud käitumist, nad võtsid nurisemata omaks tema vaikimise ja nõudmise, et teda rahule jäetaks, ning põhjendasid seda austusega oma pere ainsa meesliikme suhtes, kes oli pealegi vaimselt nii võimekas. Selline leplikkus ja vajaduse puudumine oma emotsioone talitseda kandus edasi ka Raskolnikovi üliõpilas- ja hilisemasse ellu. Dunja ja Pulheeria Raskolnikova hellusest ja
. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega kui ta saab mõrvaga hakkama siis on ta väljavalitu 2) vaene ja vaevab ema ja õde rahapuudusega, kes teda ülal hoiavad. Ülikool jäi pooleli. Röövib mõrvatud paljaks, kuid ei kasuta seda. Ta tegi heategusid paar enne, aga pärast kuritegu kõigiga kalk ja hullusehood. Leiab vase pere, kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus. Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana. Sai varem endiselt sõjaväelaselt ja ühelt abeelt hariduse. Auahne. Pani proua Renali endasse armuma, aga armus ise ka
et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat. XIII Jevdokia paatide ja varustusega käiakse kalal, kuigi ta ise on hetkel haige. Ekke müüb poes ja üks vanamees vangub leti taga viina. Jevdokia on suremas ja ta kõik lapsed kutsutakse kokku. Ta lapsed pole kunagi kodust kontakti otsinud, ainult üks kes on siiani talle seelikusaba otsa tolknema jäänud Dunja. Dunja on natuke nõdrakas. Kui Jevdokial on veel mõned tunnid elada jäänud kiirustavad kõik külaelanikud sinna. Ka Ekke mõtles poe sulgeda ja vaadata kuidas Jevdoika sureb. Vanamees, kes viina nurus sai selle lõpuks ja seejärel pani Ekke poe kinni. Ekke palkas 2 noorukit leiba ette tassima, et rahvas ei näeks, et poes on toit kuivanud ja vana. XIV Jevdokia Ääreküla tahab, et tema Dunja tema juurde kutsutaks, sest ta jätab kogu oma vara talle.
vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika
hoolitseb oma välimuse eest, kergelt hallikad juuksed hoolega kammitud, väärika näoga. Svidrigailov 50aastane, üle keskmise kasvu, tüse, moepäraselt riides, lai sarmikas nägu, juuksed. Näis noorem, kui tegelikult. Svidrigailov oli Anna Petrovna abikaasa. Svidrigailovi meeöest võis naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo. Luzinil ja svidrigailovil ühine: Sarnane arusaam isiklikust õnnest kui aineliste vajaduste rahuldamisest. Mõlemad kasutasid vägivalda Sonja ja Dunja Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane Sonja oli väga usklik ja ta ei suutnud leppida sellega, et Raskolnikov oli tapnud. Ta oli väha haritud Ta astub vaimsesse kahevõitlusse Raskolnikoviga ja võidab Ohverdamis- ja aitamisvalmis Dunja juuksed tumedad, kahvatu, kindla loomuga, suuremeelne, üllameelne, tark Dunja ja Raskolnikov olid suhteliselt lähedased. Mõlemad ohverdasid ema jaoks.
Seejärel lahkus Iivan poest ja rääkis kõikidele kui loll Ekke on , et ta nii lihtsakäeliselt poest asju jagab, et nii ta pood küll kaua vastu ei pea. Ekke sulgeb poe ja seab sammud Jevdokia elamu poole. Maja oli täis tunglevat ja voorivat rahvast. Uks Jevdokia tuppa oli lahti. Tema ümber oli kogunenud ta pojad, tütred, nende perekonnad. Jevdokia vaatab külmade liikumatute silmadega enda ümber ja käsib kutsuda enda juurde ta viimase tütre Dunja. Dunja on napakas ja külarahvas ei salli teda üldse. Nüüd räägib Jevdokia kõva häälega üle rahva, et peale tema surma saab kõik tema varanduse Dunja- kõik maad, hooned, aruiku, veokid ja muud asjad. Rahvas oli segaduses, et kuidas Dunja, see vaene loll laps kes ei jaga asjadest midagi. Targemad aga pugesid kohe Dunja külje alla ja pildusid talle meelitusi, nagu oleks nad teda kogu aeg armastanud. Ühtäkki hüppab aga majja mees, kes ütleb üle toa, et Latikas tuli randa
pudel viina. Seejärel lahkus Iivan poest ja rääkis kõikidele kui loll Ekke on , et ta nii lihtsakäeliselt poest asju jagab, et nii ta pood küll kaua vastu ei pea. Ekke sulgeb poe ja seab sammud Jevdokia elamu poole. Maja oli täis tunglevat ja voorivat rahvast. Uks Jevdokia tuppa oli lahti. Tema ümber oli kogunenud ta pojad, tütred, nende perekonnad. Jevdokia vaatab külmade liikumatute silmadega enda ümber ja käsib kutsuda enda juurde ta viimase tütre Dunja. Dunja on napakas ja külarahvas ei salli teda üldse. Nüüd räägib Jevdokia kõva häälega üle rahva, et peale tema surma saab kõik tema varanduse Dunja- kõik maad, hooned, aruiku, veokid ja muud asjad. Rahvas oli segaduses, et kuidas Dunja, see vaene loll laps kes ei jaga asjadest midagi. Targemad aga pugesid kohe Dunja külje alla ja pildusid talle meelitusi, nagu oleks nad teda kogu aeg armastanud. Ühtäkki hüppab aga majja mees, kes ütleb üle toa, et Latikas tuli randa.
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta
" Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Lause on katkendlik ja jätab närvilise mulje. Suur tähelepanu silmadel. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Tegevusliinid: 1)Raskolnikov; 2)Marmeladovite pere; 3)Dunja, ema; 4)mehed, kes tahavad Dunjat: Svidrigailov ja Luzin. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses, miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja
Ekke Moor , Gailit August Jarek Vask 10.KK Peategelane: Ekke Moor, Kõrvaltegelased: Neenu Moor, Eneken Üüve Episoodilised tegelased: Sander Mitrovski, Setu Petra, praost Odja, Jevdokia Ääreküla (sündinud Dalatina), Dunja, Aleksander Jundi kraavihallide kiningas, Elda, Uutšö, Lassi, Jürga, Toomas Üüve, Pille Riin. Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg- ajalt mõne naela või dollari, mida Neenu peidab Ekke eest, kuna Ekke tahab raha, et seda tüdrukutele kommi, saia ja muid nipsasju ostes raisata. Isa oli olnud Ekkel kaugsõidutüürimees, kes jäi merel
Raskolnikov Razumihhin väga keeruline isiksus, analüüsib kõike lihhtsameelne, ei analüüsi kõike sooritab kuritöö (tapab 2 inimest) on hea, abivalmist inimene (hoolitseb Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad)
ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta
võitlusse uhke ja andeka Raskolnikoviga ja võidab. Tänu temale tunnistab Raskolnikov oma teo üles. Sunnitöölaagris toimub Raskolnikovis hingeline murrang. Sonja uskus absoluutse headuse võitu. Samas ei arva ta , et elu ongi vaid eneseohverdus ja kannatus. Raskolnikov kehastab Sonja silmis kõlbelist ilu ja jõudu. "Sonja idee" võitis "Raskolnikovi idee". c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin Luzin on rikas mees, kes vaid , kes vaid loeb üle oma rahapakke ja soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii iseennast kui ka oma ema Pulheeriat ja venda Raskolnikovi. Raskolnikov on aga sellele abielule täielikult vastu. Raskolnikovi meeleheaks see abielu ei tulegi. Dunjasse on armunud ka mõisnik Svidrigailov, kes pakub
kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid: Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Luzin. Tapmise põhjused 1. Raskolnikov tahtis seda julgeda, enese proovilepanek. 2. Tahtis teistele head teha uskus, et varastatud raha saab teha palju head. 3. Ta ei tahtnud, et õde tema pärast Luziniga abiellub. 4. Liigkasuvõtja polnud enam nõus temalt pante võtma. 5. Tahtis korraga palju kapitali saada. Raskolnikovi teooria hakkab tema enda vastu pöörduma, sest ta tapab Lizaveta. Esialgu pettub
Idee inimkonna jagamisest kõrgemateks ja madalateks on kõige keskmeks. Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse
metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liigkasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik jaomakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armastaoma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviksikka veel Dotja * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine,hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees,
Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha. Isa Marmeladov on joodik, kes jõi kõik maha. Sonjal oli raske lapsepõlv. Sonja uskus headusesse ja see oli tema kandev jõud, mis viis lõpuks ka Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on. Raskolnikovile loomulikult ei meeldinud Luzin ega mõte sellest, et Dunja end tema nimel ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik,
Seetõttu otsustab Raskolnikov ,,üle astuda", rikkuda ühiskonnaseadusi, mis tema arvates on kohustuslikud ainult ,,tavalistele" inimestele. Ta ise õigustab seda kuritegu, kuna liigkasuvõtja tapmine ei tähenda enamat, kui tappa ämblik, kes imeb oma ohvrite verd. Ja Dostojevski püüab tema kuritegu viia väljapoole kriminaalsüüteo raame. Raskolnikovi kuritöö peamiseks põhjuseks on väljakannatamatud elutingimused, kuid suureks tõukeks tema hirmsa teo poole oli ka teade, et õde Dunja plaanib abielluda rikka, kuid kitsarinnalise Lueiniga. Raskolnikov näeb läbi, et õde soovib seda sammu astuda vaid soovist aidata oma venda ja ema. See kavatsetav abielu poleks muud kui tütarlapse müümine ja selles suhtes erineb vähe Sonja Marmeladova saatusest. Raskolnikov õigustab ennast Napoleoni julmusega, kes saavutamaks oma eesmärki poleks tagasi põrkunud ükskõik kui suure rahvahulga tapmisest, ja oma teooriaga, mille kohaselt
Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata. Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla
õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat. XIII Jevdokia paatide ja varustusega käiakse kalal, kuigi ta ise on hetkel haige. Ekke müüb poes ja üks vanamees vangub leti taga viina. Jevdokia on suremas ja ta kõik lapsed kutsutakse kokku. Ta lapsed pole kunagi kodust kontakti otsinud, ainult üks kes on siiani talle seelikusaba otsa tolknema jäänud- Dunja. Dunja on natuke nõdrakas. Kui Jevdokial on veel mõned tunnid elada jäänud kiirustavad kõik külaelanikud sinna. Ka Ekke mõtles poe sulgeda ja vaadata kuidas Jevdoika sureb. Vanamees, kes viina nurus sai selle lõpuks ja seejärel pani Ekke poe kinni. Ekke palkas 2 noorukit leiba ette tassima, et rahvas ei näeks, et poes on toit kuivanud ja vana. XIV Jevdokia Ääreküla tahab, et tema Dunja tema juurde kutsutaks, sest ta jätab kogu oma vara talle
annaabi.ee 
