LANDSAT Ajalugu ja tulevik Juku Ajaloost Aastal 1965 esitles Ameerika Ühendriikide Geoloogilise uurimiskeskuse (USGS) direkror William Pecora oma ideed luua kaugseire satelliitide programm, mille abil koguda informatsiooni loodusvarade kohta meie planeedil. Pecora idee sai ajendatud sellest, et tol ajal ei olnud piisaval hulgal kaugseireandmeid maastike kohta. Tähelepanuväärne on asjaolu, et LANDSAT 1 ehitamisele kulus vaid 2 aastat LANDSAT 1 jõudmine orbiidile kuulutas uue ajastu algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission Plaanide järgi peaks Landsat LDCM orbiidile jõudma 2013. aasta veebruaris Saadab andmeid 400 korda päevas (150 tükki rohkem kui Landsat 7) OLI Sensor OLI (Operational Land Imager): mõõdab nähtavat kiirgust, lähiinfrapunast kiirgust, lüh...
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeeto...
Uurimistöö koostamine Annika Allik Uurimistöö Annab teadusliku töö kogemusi; Annab võimaluse süveneda põhjalikumalt mõnesse probleemi või ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Teema valik Uurimistöö idee tuleb mahutada ühte lausesse. Sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pea nõu juhendajaga. Tööd alustades võib teema olla sõnastatud laiemalt, töö käigus seda järk- ...
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
Isomeerid ARVUTI TUNNIS keemia 9. ja 11. klassile Katrin Jõgi juhendaja Maidu Varik Isomeerid on * ÜHESUGUSE KOOSTISEGA * ERINEVA EHITUSEGA * ERINEVATE OMADUSTEGA ained NÄIDE 1 heksaan C6H14 peaahelas 6 C aatomit C aatomite ahel hargnemata nheksaan heksaan C6H14 peaahelas 5 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2metüülpentaan 3metüülpentaan heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud
ILMAKAARED Loodusõpetus IIII klass Inga Engso Kuressaare Gümnaasium Arvuti koolis kursusetöö Koolitaja: Maidu Varik 4 peamist ilmakaart on: PÕHI LÕUNA IDA LÄÄS 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Hommikul tõuseb päike idast. Õhtul loojub päike läände. Kaardi ülemisse serva jääb põhi, paremale poole ida, alumisse serva lõuna ja vasakule lääs. PÕHI LÄÄS IDA LÕUNA 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Kõige tähtsamad ilmakaared on : ............., ..............., ..............
vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006 21,05 Martin Vihmann 2005 21,11 Henri Sool 2003 21,41 Maidu Laht 2002
–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006, ’’Inimene ja ühiskond’’ lk.109 Kristina, 2011, http://www.annaabi.ee/Referaat-feminismist-m58440.html 8.05.2014
Õpetajale 7. Maidu mõõtis kolmnurga kahe nurga suuruseks 46o ja 67o. 4 punkti 1) Arvuta selle kolmnurga kolmas nurk.
AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Irving Jahir Saladino Aranda Biograafia Maidu Targama 12A 12. aprill 2010 1. Lühidalt................................................................................................................................... 3 2. Tee tippu................................................................................................................................. 3 3. Võistlustel osalemine.............................................................................................................. 4 4. Pildid....................
UURIMISTÖÖ ALUSED MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus, mis on raportiks vormistatud UURIMISTÖÖ JAGUNEMINE Uurimistöö jaguneb kaheks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvantitatiivne uurimistöö peab koosnema vähemalt 3 peatükist Kvantitatiivses uurimistöös on palju arvandmeid KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Hüpotees võib olla, aga ei pea olema Selle asemel sõnastatakse uurimisküsimused Uurib isikut, asulat, asustust vms Peatükid jaotatakse vastavalt teemale UURIMISTÖÖ Uurmisitöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu tuleb sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks põhjalikult nõu pidada juhendava õpetajaga KUI TEEMA VALITUD... Tuleb valida juhendaja Juhendaja on ...
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus.....................................................
väitlusklubiliige osaleb sel nädalavahetusel, 4.-5. märtsil argumenteerimis koolitusel. 16. Omastavas (kelle? mille?) käändes järellisand eraldatakse komaga põhisõna poolt. nt Mati, meie kooli töömehe puhkus algab augustis. 17. Ülejäänud käänetes eraldatakse mõlemalt poolt komadega. nt Mina, Evald Ohakas, soovin apelleerida oma eksamitulemuse. IV. OTSEKÕNE - saatelause + kellegi otsene mõtte edastamine. 18. Saatelause: "Otsekõne!?." nt Maidu Varik, KG õppealajuhataja ütles: "Daigi, esita oma töö kohe!" 19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise kohta. 1. TEOREETILINE OSA Alkoholi tarvitamine on muutunud noorte ...
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Uni on hädavajalik, et t...
Uurimustöö Vajangu Põhikool Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei võimalda ühelgi suitsetajal sellest teemast mööda vaadata. Mittesuitsetavad inimesed arvavad, et suitsetamisest loobumine on puhtalt ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inim...
Leena vihjab, et Miili lapse talle andnud ja isa pole hoolinud. Leena ei anna last. Pärn selgitab, et kukkus põhja ja ei saanud tulla. Pidi raha teenima. Leena tahab, et Mäidu Pärnat kallistaks aga laps siblab lahti end ja poeb ema taha peitu. Pärnalt on laps võetud. Laps köitis Leena elu külge, muidu ta oleks masendusest ära surnud. Anu ja Leena silmatera oli laps. Laps valib Leena. 5. VM tuleb tagasi ja ütleb, et Märtu pole seal. Leena sihib Pärnale, et see Maidu isa mitte VM. VM meenutab, et Pärn võttis Miili ära. Pärn kahetseb seda. VM soovib, et Leena Miilile kirjaks. Miilit pole aga enam. Pärn soovib lapse ära viia. VM jälle oma kahe rublasega vihjab, et ei anna oma raha. VM meelitab Maidut, et too Pärna juurde ei läheks. Üks kaotab mõistuse, teine naise, lapse kodu ja kõik. Pärn mõtleb ja palub Leenal lapse ema edasi olla. Leena lubab, et Pärnale uksed on alati avatud, kui tal tekib üksildus ja koduigatsus. Paneb
jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et mõisnik on tema täielik käsuandja
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.....................................
liigub selline rahvamurd Refr: Aga vaat-vaat............ 11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt Täna väge on täis iga Mihkli mees Võõras mees hoidku mokad p...ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill, kena lauluga Lootsmanni Kalju heal Miks ei ole teda püüne peal ? 14. Sest et püüne pial ilmatu kultuuraprogramm Mille teind Käänu Andrese ajuramm Rahvariietes kenamad tantsijad Ja pilli järel vantsijad 15. Vahepeal astub esile naljamees- poolel platsil siis kõrvuni suu on ees Ja kui oksjonihaamer lööb üks-kaks-kolm on sul karmanis ainult tolm 14 Refr: Aga vaat-vaat........... 16
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted..........................................................................
Hoopiski rohkem hirmutas majaelanikke kiri, mille postiljon toonud oli. Seal seisis: "Kallis perekond Kukeke! Olete valitud osalema tõsielusarja ,,Üks täiesti tavaline pere". Neljapäevast, 1. juunist alates, saadavad kuu aja vältel kaamerad Teid igal sammul. Seame just Teie elu eeskujuks kõigile Eestimaa peredele. Täname teid konkurssil osalemast! Eesti Riiklik Televisioon. Mamma ja papa vaatasid teineteist hämmeldunud nägudega. Seejärel pöördusid nad Maidu ja Kati poole, kes üritasid itsitust tagasi hoida. ,,Nii, tunnistage üles, kes selle eest vastutav on," üritas papa karmi häält teha. ,,Meie mõlemad," vastas Kati pikalt mõtlemata. ,,Me lihtsalt arvasime, et miks mitte proovida. Pealegi kaasneb saates osalemisega kahenädalane tasuta puhkusereis Egiptusesse," proovis Kati end ja venda õigustada. ,,Hullud olete peast, muud ma ei ütle. No jah. Ega seal enam midagi teha pole. Tegu on tehtud.
“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Mait leidis, et Reinholdil ei olnud õigust lauanõusid kolmandale isikule müüa, sest Maidu ja Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha 20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu
· näitama töö kasutusvõimalusi · jälgima vormistuse vastavust nõuetele · välja tooma töö peamised väärtused ja huvipakkuvamad osad · välja tooma töö puudused (viidates konkreetsele leheküljele, lõigule, reale v. joonisele) · andma hinnangu tööle · esitama retsensiooni töö koostajale enne töö kaitsmist. 14. Materjale uurimistööde kohta: Kuidas teha uurimustööd: Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile /Koostanud Maidu Varik // Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr.1. Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tln., 1999. Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997. Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks // Õpilaste kodu- uurimistöid. Tln.: Eesti Noorsoo Algatuskeskus, 1996. Nr.18. Lk. 74-90. Relve, K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln., 1992.
esitama retsensiooni töö koostajale enne töö kaitsmist. SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 14. Materjale uurimistööde kohta: Kuidas teha uurimustööd: Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile /Koostanud Maidu Varik // Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr.1. Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tln., 1999. Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997. Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks // Õpilaste ko- du-uurimistöid. Tln.: Eesti Noorsoo Algatuskeskus, 1996. Nr.18. Lk. 74-90. Relve, K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln., 1992. Interneti-materjale:
tekkinud mudalaviini alla. Maalihe tabas tööliste ajutist eluaset Luojiangi külas Guangxi piirkonnas kell 1.30 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 8.30 hommikul), vahendab AFP Xinhua uudist. Nädalavahetusel olid piirkonnas tugevad vihmasajud. Kuressaare gümnasistid sõidavad Hiinasse keelepraktikale Kuus Kuressaare gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilast sõidab juunis kaheks nädalaks Hiina Guangxi provintsi sealsesse ülikooli keelepraktikale. Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik ütles Saarte Häälele, et sõidu Nanningi linnas asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. «Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal ...................................
Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes
Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes
Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
