(auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väga erinevad olenevalt inimese isiksusest. Peopesad Peopesi peetakse siiruse, ustavuse väljendajaiks 1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2. Peopesa pööratud alla väljendab ülemuslikkust 3. Peopesa pööratud alla ja nimetissõrm ette sirutatud sõjakas asend mida vestluses peetakse üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe märk PÖIDLAD väljendavad inimese üleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine Käed seljal väljendab hetkeseisundit, randmest hoidev isik on rahulik, mida kõrgemalt kinni hoitakse,
..............................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISIKLIK ALA............................................................................................................................................................5 2. PEAMISED ZESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT....................................................................6 2.1 PEOPESAD...............................................................................................................................................................6 2.2 KÄTLEMINE............................................................................................................................................................6 2.3 TÕKKED.....................................................................................................................................................
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ...............................................................................................................4 Peopesad ................................................................................................................4 Näo puudutamine...................................................................................................5 Signaalid silmadega ..............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................................7
tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala
liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus te harjutusi sooritate. Parem on vimelda matil vi vaibakesel, kui mistahes pehmel aluspinnal. 1.harjutuse sooritamiseks seiske sirgelt, paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal prandakattel, jalalabad enam-vhem lgade laiuselt. Tstke vljasirutatud ked lgade krgusele, peopesad allapoole ja srmed koos. Pea hoidke psti, mitte kuklas ega norus. Hoides ksi eelpool kirjeldatud asendis alustage esialgu aeglaste prlemiste sooritamist pripeva. Prelge endale sobiva kiirusega senikaua, kuni tunnete kerget peapritust. Algul vite piirduda 3-4 prdega, aja jooksul ja oskuste-vimete kasvades suurendage jrk-jrgult kiirust ja prete arvu. Soovitav on kasutada tantsijate kavalust: vtta oma pilgule orientiiriks mingi liikumatu punkt vi ese, kuhu kinnitate hetkeks
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse
Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit: Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa armuandi paluva kerjuse liigutus Allapoole pööratud peopesa tagasihoidev ja rahustav zest. Avameelne inimene sirutab teiega vesteldes oma käed ettepoole ning jätab peopesad avatuks. Inimene, kelle peopesad on avatud, valetab vähem. Samuti saame sel kombel teisi inimesi mõjutada vähem valetama, kuna meie avatud peopesad innustavad partnerit meisse siiralt suhtuma. Käte ja jalalabade liigutused Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega. Mida kiirem hõõrumine, seda paremaid tulemusi inimene ootab. Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust
Kuidas jaguneb hügieen? Hügieen jaguneb: Isiklik hügieen- iga inimese ensese puhtus Tööhügieen- puhtus ja kord töökohal Spordihügieen- sportlaste treeningu ja võistlemisega seotud hügieen Mida jälgida käte pesemisel? Käte pesemisel jälgida käte pesemise tehnikat. Et sõrmeotsad vastu peopesa oleksid, Peopesad vasakuti sõrmedel Sõrmede vahed mõlema käeselja poolt Sõrmed risti vastakuti, sõrmed vastakuti klammerdunult, kumbi pöial eraldi Sõrmed vastakuti klammerdunud Kumbki pöial eraldi.
Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala
........................................................................................7 7 PEAHOIAK.........................................................................................7 8 KÄED................................................................................................8 8.1 KÄTE ASETAMINE SELJATAHA...........................................................8 8.2 KÄESURUMINE................................................................................8 8.3 AVATUD PEOPESAD..........................................................................8 8.5 KUULAMINE....................................................................................8 8.6 KÄED KUI TÕKE................................................................................9 9 AVATUS............................................................................................10 10 RUUMI VÖÖND................................................................................10 11 PEEGELPILT.....
Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused
Vöökoha tugevdamiseks tee 10 korda poolkükke. 5. Kõhu tugevdamiseks tõmba aeglaselt sisse hingates kanda istmikuni. Korda sama harjutust kummagi jalaga kolm korda. Harjutused õlgadele 1. Hinga aeglaselt ja tõsta samal ajal küünarnukki pea kohale ja tagasi. Tee harjutust kolm korda mõlemale küljele. 2. Tõmba aeglaselt hingates küünarnukki vastasõla poole. Tee seda harjutust kolm korda. 3. Pane käed selja taga kokku. Hinga sisse ning siruta õlad ja peopesad samal ajal allapoole. Korda harjutust viis korda. 4. Pane käed selja taha. Tõsta ühendatud käsi mööda selga üles ja alla. 5. Tõmba kõht sisse ja vii käed sirgelt tahapoole. Korda harjutust 10 korda kummagi käega. Annabel Soovik M-13
· vii käed pea kõrvalt üles, venita tugevalt ülespoole. lase alla, lõdv · tõsta käed ette, painuta labakäed randmetest ülespoole, lase lõvalt alla · istu sirge seljaga, käed ripuvad lõdvalt külgedele. venita käsi vaheldumisi põranda suunas · tõsta õlad üles, lase tagasi, tõsta üks üles, tõmba tagasi. korda teisega · tõstetud õlgadega õlaringid eest taha · tõsta õlad, kõverda käed rinna kõrgele peopesad vastamisi, siruta käed aeglaselt välja pingutades lihaseid pidevalt. too tagasi, lõdvesta, samas sirutades käed üles sirgeks ja tagasi (3-6x) (küünarvarre ja õlavarre lihased) · peod üles, käed ette sirgeks, keera käed seestpoolt peopesad väljapoole. kasuta õlgu. (6- 8x) (deltalihased, õlavarrelihased) · istudes küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu
Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse kätekõverdus toengkägar püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti
tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese marliini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda
X-liiteline ihtüoos: • Haigestuvad poisid, avaldub imikuaes. • Õed kandjad ja nende pojad võivad sündida haiged. • Esineb harvem kui tavalist ihtüoosi. Lamelliline ihtüoos: • Mõlemalt vanemalt saadud haigusgeen, vanemad ise terved. • Avaldub sünnil Haiguse tunnused • Sarvkihi rakkude uuenemine või nende irdumine aeglustunud, higinäärmed kõhetunud. Tavaline ihtüoos • Kahjustatud pinnaks jäsemete sirutuspind, kael, otsmik, peopesad, jalatallad. • Mõnikord kaasneb atoopiline dermatiit. X-liiteline ihtüoos: • Kahjustatud pinnaks keha ja jäsemed, karvad puuduvad. Lamelliline ihtüoos: • Laps sünnib kilekestas, mis eemaldub. Tekivad soomused. • Muutused silmade, huulte, juuste ja küüntega. Ravi • Otsene ravi puudub • Ravi arsti pideva järelevalve all • Ravimid: retinoidid • Regulaarne nahahooldus, baaskreemid • 2 korda päevas pesemine ja naha
Üldiseloomustus esikloomalistest 2 Päritolu Esimene teada olev esikloom oli Kaljumägedes elutsenud rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest n...
Peatoidutaldriku äär ning nugade ja kahvlite pidemete otsad ulatuvad kas laua ääreni või on umbes 12 cm sellest eemal. Varem tarvitatavad toidunõud asuvad väljaspool,( st praetaldrikust kaugemal, kust neid on kergem võtta.) Leivataldrik asub vasakul, praetaldriku kõrval. TERVITAMINE Esimesena tervitab vanuselt noorem või see, kes hiljem juurde tuleb. Käepigistus peab olema meeldivalt tugev. Kätlemise momendil on peopesad kohakuti. Käepigistus ei tähenda mingil juhul raputamist. ESITLEMINE Esitlemiseltutvustatakse vanuselt nooremat vanemale, meesterahvast naisterahvale. Ametlikul üritusel liigub esitlemisel esimesena alati ametiisik (keda saadab abikaasa) Kodus tervitab külalisi esimesena alati perenaine.
kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. Kuid kätetõmme on lühike . Jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisi seina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale
· Mehed ja naised ei tervita avalikkuse ees üksteist. · Traditsiooniline tervitamine > Jaapan · Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise kummardatakse. · Tervitused on Jaapanis ülitähtsad. · ohay gozaimasu ( ) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond · Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tai · Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad. · sawatdee Egiptus · Samast soost inimesed tervitavad paremat kätt surudes, vasak käsi õlale ja ka kolm korda põsele suudeldes. · Naine peab esimesena kätt andma. Itaalia · Suudeldakse mõlemale põsele. · Käe surumine, naeratus ja silma vaatamine võõraste vahel. · Õhusuudlus meeste vahel ja patsutus seljale. Prantsusmaa
hüperaktiivsed kõõlusrefleksid toitmisprobleemid imikueas http://www.take-flight.org/about-angelman-syndrome/diagnosis.aspx (4.03.2015) üles kergitatud, paindunud käed kõndimise ajal silmapaistev alalõug suurenenud kuumatundlikkus suur suu, laiad hambavahed unehäired sage ilastamine, suust väljaulatuv keel kiindumus vee suhtes liigne närimine/huulte liigutamine lame kukal siledad peopesad. Diagnoosimine Diagnoos baseerub järgmistel tunnustel: liikuma õppimise hilinemine ja hiljem üldise arengu ning eriti kõne arengu mahajäämuse esinemine ebaharilikud liigutused, kaasa arvatud kerged värinad, jõnksulised jäsemete liigutused, käte plaksutamine ja kangejalgne kõnnak; iseloomulikud näojooned (mitte kõigil juhtudel); epilepsia ja ebanormaalse EEG mustri esinemine;
........... 6 2.1 Isiklik ala............................................................................................................................................. 6 2.2 Ruumivööndid..................................................................................................................................... 6 3. Keha eri osad............................................................................................................................................. 8 3.1. Peopesad ............................................................................................................................................ 8 3.2 Kätlemine ............................................................................................................................................ 8 3.3 Käed kui tõkked .................................................................................................................................. 9 3.4 Näoilme, pilkkontakt..........
ü nnitust vormis · Püsi enne sünnitust vormis · Harjutused vereringele (Niinimetatud veenipumpamise harjutused) · Harjutused kõhulihastele · Harjutused krampide vältimiseks 7 Mõned harjutused Kükid 1. Seiske sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis, käed viidud kõrvale, peopesad allapoole, sõrmed koos, küünarnukid sirged. 2. Astuge parema jalaga samm tagasi (näiteks meetri jagu), kanda põrandalt tõstmata. Kõverdage vasakut põlve nii, et see asuks täpselt kanna kohal. Ärge lükake puusasid taha, aga sirutage selga. Kontrollige lähteasendi õigsust: peate nägema oma vasaku jala varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes. 3. Jagage kehakaal ühtlaselt mõlemale jalale ning hakake aeglaselt
keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese marliini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud marliinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. (Miksike)
PÜLOON- kõige esimene sissepäs. Kujutav kunsti-skulptuuri kunst. Sambad on kaetud reljeefidega. SFINKS- valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseerib lõvi keha. E. Skulptuur väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv, kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendistes, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Vaaraote kujutamisel olid väga kindlad reeglid. Istuvad troonil, keha joiak jäik, käed sirgelt all, peopesad rusikas või rinnal. Pilk on otse kaugele. Orjade ja talupoegade kujut.-hoiak, liikumine vabalt. E.Reljeef-madalreljeef, aga sageli olid kujutised koondunud kivisse süvendatult.(süvendreljeef) Reljeefid olid tihti ereda värvilised, pildile lisati hieroglüüfe. Pea, jalad, käed küljel, keha otse. Inim. Kehaosasid kujut. Külg või otsevaates, olenevalt selle vaate ar usaadavusest. ECHNATON-tegi oma riigi, kus oli ainult 1 jumal-päikesejumaö Vaaraosid hakati kujutama üleni
lõuna-, ida- ja läänemerd. Erinevaid eespool nimetatud tüüpe on kujutatud kõikjal: topsidel, gongidel, kruusidele, sööginõudel, Buddha troonil, käepidemetel, riietel ja kõigel mida üritati kaitsta või millele sooviti head või õnnistust. Hiina kunstis on pilt draakonist loodud kui siugja, pika nelja jalaga olendina. Erinevatest usunditest pärinevad ka kõiksugused uskumused, nagu et ,,draakonitel on küünised kui kotkal, sarved kui hirvel, peopesad kui tiigril, keha kui maol, jalad kui hobusel" jne. Usutakse ka, et kui draakoni pea on allapoole, siis see võib tähendada halba õnne. Tehakse ka tatoveeringuid, kuid arvatakse, et see isik peab olema piisavalt tugev, võimaks kanda draakoni nahka oma nahal. Kullast käepide draakoni peaga. Kullatud plasku draakoni graveerinuga. Draakonitega illustreeritud riideese.
Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks. Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab naha niiskena. Seda eritub ööpäevas umbes 20 grammi. Pärisnaha all paikneb rasvarikas nahaaluskude. See kaitseb nahaaluseid elundeid.
Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaatika on niivõrd avardunud, et iga inimene võib raamatut kasutada oma teadmiste rikastamiseks nii tähtsal ja keerukal alal. Zestide tähendusi: 1. Peopesad a) peopesa on pööratud üles-usaldav käeasend b) peopesa on pööratud alla-ülemuslik käeasend c) nimetissõrm on ette suunatud-sõjakas käeasend 2. Käte ja käelabade liigutused a) kiire peopesade hõõrumine viitab , et inimene loodab antud olukorras häid tulemusi saavutada b) pöidla hõõrumine nimetissõrme või mõne muu näpu vastu tähendab raha või rahasaamise ootust
mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste. Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust
kätelt toidule toiduvalmistamise ajal. Regulaarne ja hoolikas käte pesemine on kõige lihtsam asi, mida inimene haigestumise vältimiseks teha saab. Ehkki kätehügieen on elementaarne osa argipäevast, on siingi mõningaid nüansse, mida tasub aeg- ajalt meelde tuletada. 1. Käte pesemisel pööra tähelepanu randmetele, sõrmedele ning küünealustele. Inimesed loputavad sageli kiiruga üle üksnes oma peopesad ja unustavad, et hoolikat puhastamist vajab käelaba tervikuna. 2. Pese põhjalikult. Põgus seebitamine ei ole piisav. Tõhus pesukord võiks kesta orienteeruvalt 20 sekundit. 3. Loputa hoolega. Loputa käsi jooksva vee all umbes 10 sekundit, et vabaneda seebijääkidest. 4. Ära unusta niisutust. Tavalised seebid kuivatavad käsi, mis vajavad seejärel täiendavat niisutust. 5. Hoidu uutest pisikutest. Ühistualettides sulge kraan paberkäterätiku või küünarnukiga ning püüa
9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku,
ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Naine ulatab käe kätlemiseks mehele alati esimesena, võõrustaja külalisele, ülemus alluvale, vanem nooremale. Neiu või noor naine ootab, kuni eakas mees ulatab talle käe. Kui kohtuvad kaks paari (näit. abielupaarid), suruvad kätt kõigepealt naised omavahel ja mehed omavahel, seejärel ulatavad naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest
kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad. (Pease, 1994) 5.2.1 Kätlemine Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg, 1997) 5.2.2 Avatud peaopesad Peopesad on siiruse, avatuse, austuse ja usalduslikkuse väljendajaks. Usaldav laps sirutab ette oma mõlemad peopesad. Kui inimene on teiega täiesti avameelne, sirutab ta teie poole ühe või kaks peopesa. Nagu teisedki kehakeele liigutused, on see täiesti ebateadlik zest, mis kinnitab teile, et vestluskaaslane räägib tõtt. Laps peidab valetades käed selja taha, kui aga naine salgab, et pidas sõbrannadega kogu öö pidu, 12 siis hoiab ta selgituse ajal käsi ristatult või taskus. Peidetud peopesad võivad meile
keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldib see teos just sellepärast, et see tundub olevat
territooriumile. Niisiis, et õigesti teha järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa, on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi (Pease 1994: 95). Käesurumine Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg 1997: 30). Avatud peopesad Peopesad on siiruse, avatuse, austuse ja usalduslikkuse väljendajaks. Usaldav laps sirutab ette oma mõlemad peopesad. Kui inimene on teiega täiesti avameelne, sirutab ta teie poole ühe või kaks peopesa. Nagu teisedki kehakeele liigutused, on see täiesti ebateadlik zest, mis kinnitab teile , et vestluskaaslane räägib tõtt. Laps peidab valetades käed selja taha, kui aga naine salgab, et pidas sõbrannadega kogu öö pidu, siis hoiab ta selgituse ajal käsi ristatult või taskus
6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6
territooriumile. Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine. Nahal ja tema sekreetidel (rasul, higil) on tugev antibakteriaalne toime, mistõttu sinna sattunud juhuslikud mikroobid hukkuvad 20-30 minuti jooksul. See on võimalik tänu naha happelisusele, mille pH on tavaliselt 5,6 ning marrasnaha rakkude pidevale uuenemisele. Nahk, eriti käed on pidevas kontaktis mikroobidega. Niiskemad naha pinnad- peopesad on tihedamalt kaetud mikroobidega kui käevarred. Naha residentmikrofloora asub näärmetes ja karvade nääpsudes. Pesemine küll vähendab naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulka, kuid avab samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk isegi kasvab. Hoolimata naha pidevast kokkupuutest väliskeskkonnaga on seal erinevate mikroobide liigirikkus arvatust väiksem. Staphylococcus epidermises
) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha. Reie esikülje lihased. Seis. Kõverda jalg põlvest, hoia käega pöiast ja suru kand vastu istmikku. Jalalihased. Väike harkseis, kerekallutus ette. Painuta kordamööda mõlema jala pöida. Kõhulihased. Kõhulilamang, käed kõverdatult õlgade juures, peopesad vastu põrandat, põlvest kõverdatud jalad risti. Siruta ja kõverda käsi. Kogu keha lihased. Selililamangkogu keha sirutus (koolielu.ee) HÜVA NÕU VÕIMLEJALE Ära oota harjutamiseks "ideaalset"aega. Tee endale selgeks, et võimled teatud päevadel kindlal kellaajal- kasvõi 5 minutit iga päev on kasulikum kui juhuslikud tunnised treeningud. Väldi rutiini. Muuda harjutuste järjekorda ja korduste arvu. Lihaste tugevnedes võid trennile paar uut keerukamat liigutust lisada
Pöidlad peaks jääma üles suunatuna terve harjutuse vältel. Seejärel liiguta mõlemad käed väljapoole, justkui käsi laiutades. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Kaela pingest vabastamine. 1. Trapetsi venitamine-Vii käed selja taha, võta vasaku käega oma paremast käest kinni ja tõmba seda allapoole. Samal ajal kalluta kaela vasakule. Peaksid tundma kuidas trapets venib ning pingest vabaneb. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Pea taha surumine-Pane käed pea taha, nii et peopesad lahti oleks ning mõlema käe sõrmede vahele jääks veidi ruumi. Vii õlad nii taha kui saad ning hoia seda asendit. Nüüd suru kaela taha, samal ajal kätega pead ette lükates. Hoia asendit 5 sekundit ning korda. Tee seda harjutust ettevaatlikult, sest liiga kõvasti surudes on kaelavigastus kerge tulema. 3. Seina najal ühe käe laiutamine-Seisa seina äärde ning pane parema käe peopesa vastu seina nii, et sõrmed oleksid suunatud taha
6. Jalgade tõsted või midagi kõhule veel 3 x 15 12 korduse vahel Võta aeg ajalt sisse ka ,,Hacki" kükke, väljaasteid ja sääre sirutamisi!!! REEDE 1. Jõutõmme 4 x 8 5, esimesed 4 5 nädalat hoia kordused 10 8 vahel. Tehnika korralik, kumera seljaga ei tõmba!!! 2. Sõudmine istudes 4 x 10 7 * Trennist trenni vaheta haardeid ja haardelaiusi 3. Tõmme ülalt istudes rinnale lai haare peopesad vastamisi 4 x 12 8 * Vaheta seda harjutust ,,Tõmme istudes kaela taha" ga 4. Õlgade tõstmine seistes trenazööril või seistes hantlitega 4 x 15 10 5. Surumine lamades kitsa haardega 4 x 12 8 * Varieeri ,,Prantsuse" surumisega 6. Ploki allasurumine 4 x 12 8 * 3 esimest seeriat tavalised seeriad, viimast tee kummagi seeria korral veel 3 langevat seeriat peale 7. Surumine pinkide vahel 2 x suutlikkuseni * Alguses kasuta ainult keharaskust. Nädalate kaupa hakka
8)Kahekäe-rinnaltsööt, Kahekäe-põrkesööt, Kahekäe-ülaltsööt. Kahekäe rinnaltsöödul: - Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis - Pall on rinna kõrgusel ja küünarnukid on all ning keha lähedal - Harali sõrmed on sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga ja suunatud üksteise poole - Söödu andmisel astutakse samm ette ja keharaskus kantakse tagajalalt eesolevale jalale - Sööduks sirutatakse käed sihtmärgi suunas, söödule antakse tagurpidi vint - Peopesad suunatakse väljapoole ja pöidlad maha Kahekäe-põrkesöödul: - Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis - Pall tuuakse sööduks rinna ja vöö vahele - Sõrmed on harali ja sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga - Mängija astub sammu ette, keharaskus kandub üle eesolevale jalale - Käed sirutatakse ette-alla selle punkti suunas, kust pall põrkab maast üles - Palli lahkumisel sõrmede ja pöialde vahelt osutavad pöidlad alla põrandale
läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest). Mitteametlikul koosviibimisel, kohtumisel või perekonnapeol on kombeks: Külalised tervitavad kõigepealt perenaist ja seejärel peremeest; Kui tervitatavate seas on ka võõraid, siis tervitatakse kättpidi ka neid;
seisavad. Lühemat aega kestavad need juhul, kui üks osalejatest seisab või istub. Selline suhtlemine toimub enamasti vaid siis kui üks edastab infot või kui see suhe on mingil moel pingestatud. Kui inimene ilmutab nõusoleku märke - st ta on teie ja teie ettepanekute suhtes soodsalt meelestatud, siis ta ilmutab järgmisi märke: * keha on kallutatud teie poole või on sirgelt * näol on naeratus või meeldiv ilme, inimene ei ole pinges, ta vaatab teile otsa, hääletoon on soe. * peopesad on enamasti avatud, pingevabad, võib tegeleda mitmesuguste paberitega * käevarred on enamasti avatud * jalg üle põlve suunatuna teie poole või on jalad ristamata. Hoiatusmägid - st ta on teie suhtes meelestatud skeptiliselt või neutraalselt, siis: * keha on kallutatud teist eemale * nägu on äraarvamatu, selgeid näoväljendusi peaaegu ei ole, hääletoon on neutraalne või küsiv, räägib vähe, peamiselt küsib * käsivarred on pinges, ristatud
5. Võta vasaku käe peopessa umbes 5 ml antiseptikumi, kasutades doseerimiseks parema käe küünarnukki. 6. Kasta parema käe sõrmeotsad antiseptikumi sisse (viis sekundit). 7. Kanna antiseptikum ringjate liigutustega parema käe seljale kuni küünarnukini. Veendu, et piirkond oleks kaetud (10–15 sekundit). 8. Korda tegevusi (punktid 5–7) teise käega. 9. Kanna veelkord umbes 5 ml antiseptikumi vasakusse peopessa, kasutades doseerimiseks küünarvart ja töötle peopesad, käte pealispinnad, sõrmevahed, sõrmede pealispinnad ja pöidlad, kuni käed on kuivad. 10. Käed ja küünarvarred peavad olema kogu ekspositsiooniaja vältel kaetud ja niisked. 11. Veendu, et käed oleksid enne kinnaste kasutamist kuivad. Kogu tegevuse kestus on minimaalselt 1,5 minutit. 6. Mõtle millist käte hügieeni meetodid kasutad kui lähed palatisse patsiendi juurde, et mõõta tal kehatemperatuur. Kui käed ei ole nähtavalt määrdunud, siis teen ainult käte
liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab väga head põlvede liikuvust. Konna ujumisel peavad õlad olema ühel joonel ja puusad vees. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Konna tehnikas on viimaste aastate jooksul olnud mõned muutused. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Oluline on jälgida, et käsi ei viidaks õlavööst tahapoole. Jalalöögid koosnevad paarisliigutustest. Kõigepealt tuleb jalad tõmmata tagasi tuharate suunas
Kõiki hüppeid saab testida koos võrkpallurile omase löögiliigutusega ja ka ilma selleta (Slinde jt.,2008). Võrkpalluritel on võimalik testida ka bloki- ning löögikõrgust. Uuringud on üritanud välja selgitada kui usaldusväärsed on võrkpallispetsiifilised testid võrreldes poolkükist üleshüpete ja kaugushüppe testidega. Uuringus osales 95 tipp meesvõrkpallurit, kellel kõigil mõõdeti blokikõrgus (algasend ülgadelaiune harkseis, peopesad rinna kõrgusel ning vertikaalne hüpe maksimaalselt üles). Samuti mõõdeti ära nende tippvõrkpallurite löögikõrgus 2-3-sammulise hoojooksu pealt. Tulemused kinnitasid, et spordialale spetsiifilisemad testid olid valiidsemad ning usaldusväärsemad. Nende testidega on uuesti tegemisel võimalik saada sarnasemad tulemused, kui tavaliste hüppetestidega, kuna tegemist on ala spetsiifikaga, siis teeb iga sportlane oma liigutusi alati täpselt ühtemoodi -automatiseeritult
sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas - jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Toodud liigutus vajab harjutamist, sest harjumatu liigutus võib esile kutsuda valu põlveliigestes. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. Sissehingamine toimub kätetõmbe alguses vee peal, seejärel küünarnukkide üksteisele lähenedes läheb keha taas vee alla ja toimub väljahingamine. Mitte mingil juhul ei tohi vee all hinge kinni hoida.
aktiivseid mineraalseid lisandeid. Peale hariliku portlandtsemendi valmistatakse ka tema eriliike. TSEMENDI OMADUSED JA KVALITEET Tsement on peen sinakas- või rohekashall pulber, värvus on tingitud Fe(II)ühenditest. Peenemateks sisetöödeks kasutatakse valget tsementi, mis ei sisalda raua ühendeid (lähteaineks on valge savi). Tsement on üsna tugevalt aluseline, segus veega tundub ta sõrmede vahel libedana ning kui päev otsa tsemendiga töötada, on õhtuks peopesad puhtad ja roosad. Tsemendi aluselisus on väga kasulik näiteks roostetab raud kontaktis tsemendiga aeglaselt. Tuletame meelde, et raud lahustub hästi hapetes, kuid tavatingimustel ei reageeri alustega. Tsemendi tähtsaim omadus on tugevus (survetugevus). Tavaliselt on see piirides 30-60 N/mm2 ja märgitakse tsemendikotile. Sellist tugevust ei saavuta tsement kohe, vaid ühe kuu jooksul. Tsement on hügroskoopne, ta imeb õhust ahnelt niiskust ja reageerib sellega kiiresti
naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. • Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. • Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. • Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamise reegel • Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest) • Mitteametlikul koosviibimisel, kohtumisel või perekonnapeol on kombeks: 1. Külalised tervitavad kõigepealt perenaist ja seejärel peremeest; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
