teisi. Sonja karakteri kontrast tuleb välja ka suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli ta suures sokis ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sofja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas (tüdruk läks Raskolnikoviga lausa Siberisse kaasa). Tema tegude õigustuseks võib öelda, et ta mõtles eelkõige teiste heaolule, ohverdades seejuures iseenda. 6. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Politseiametniku uurimismeetod oli väga omapärane, kuid samas üpriski tõhus. Tal ei olnud Raskolnikovi vastu kindlaid tõendeid, kuid ta suutis olukorra väga pingeliseks muuta, mille
Paks ja peenike Probleemid teoses: 1) Kui Misa ja Porfiri kokku said, alustas Porfiri kohe juttu sellega, kuidas Misat lapsepõlves koolis narriti. 2) Kui peenike mees teada sai, et paks mees oli salanõuniku aukraadi välja teeninud, hakkas peenike paksuga mõnitava tooniga rääkima hakkas paksu sellepärast pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema.
tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt pooldab Raskolnikov ,,tugevuse" teooriat, teiselt poolt on ta esimese poole täielik vastand, kes soovib inimestelöe ainult head. Ta arvas, et ühe kasutu inimese (tema arvates) mõrva saab tasakaalustada paljude heategudega. Hea ja kurja võitlus Raskolnikovis ongi tema tragöödia. Raskolnikovi järsk haigestumine pärast kuritööd reetis ta Porfiri Petrovitsile. Ta hakkas sonima, nägi verisest ööst aina und ning see ei andnud talle rahu. Kui juhuslikult tuli jututeemaks liigkasuvõtja ja tema tütar, siis Raskolnikov tardus, mõtles, kas teised juba teavad, saavad midagi aru. Ta oli tihti kahevahel, see muserdas teda, rikkus elu. Napoleoniks ei saada siiski nii, et sa võid teha ühe halva teo mitme teise heateo vastu. Üks päev läks ta kuriteopaika vaatama. Raskolnikov oli ilmselgelt oma mõtted jälle suureks paisutanud ning
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja
Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Pärast kuritööd satub Raskolnikov vaimuhaiguse küüsi ning on mitmeid päevi meelemärkuse piiril. Tal käivad tihti peas mõtted ennast politseis üles anda, kuid tegudeni ta ei jõua. Raskolnikovi hakkab mõrvas kahtlustama uurija Porfiri, kes on tema süüs suhteliselt kindel ja oma küsimustega Raskolnikovi ebakindlaks teeb. Raskolnikov on kindel, et tema süü on juba tõestatud ja muutub veelgi paranoialisemaks. · Kulminatsioon Raskolnikov tunnistab Sonjale et on liigkasuvõtja tapja. Juhuslikult kuuleb seda pealt Svidrigailov, kes hakkab Raskolnikovi santazeerima. Porfiri avaldab Raskolnikovile veelgi enam survet ning lõpuks tunnistab Raskolnikov oma kuriteo üles. · Pinge langus
põgeneda. Marfa Petrovna oli Svidrigailovi naine. Ta arvas, et Dunja üritab ta meest meelitada, mille peale viskas naine Dunja oma majast välja ja hakkas ta kohta jutte levitama. Hiljem ta mees tunnistas üles, et Dunja ei teinud midagi valesti, vaid Svidrigailov ise üritas Dunjat võrgutada. Peale seda üritas Marfa heastada seda laimu, mida ta oli levitanud ning otsis talle tööpakkumisi ja otsis isegi kosilase. Porfiri Petrovitsh oli politseiamnetik, kes sädistas vahetpidamata. Ta oli veendunud, et Raskolnikov oli tapja ja nägi palju vaeva selle tõestamiseks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Teos algab juuli alguses. Raskolnikov elab vaeses üüritoas. Oma vaesuse tõttu on ta katkestanud õpingud ja kartis nüüd kohtuda perenaisega, sest oli talle kõvasti võlgu. Ta oli vaesusest masendunud. Raskolnikov viis liigkasuvõtjale pandi, mõttega uurida tulevast kuriteopaika, rahast ta
Sonja karakteri kontrast tuleb välja ka suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli ta suures sokis ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sofja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas (tüdruk läks Raskolnikoviga lausa Siberisse kaasa). Tema tegude õigustuseks võib öelda, et ta mõtles eelkõige teiste heaolule, ohverdades seejuures iseenda. 6. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Politseiametniku uurimismeetod oli väga omapärane, kuid samas üpriski tõhus. Tal ei olnud Raskolnikovi vastu kindlaid tõendeid, kuid ta suutis olukorra väga pingeliseks muuta, mille
Dunja maine rohkele allakäimisele ning põhjustas Svidrigailovi naise, Marfa, viha Dunja vastu. Hakkasid levima ka kuulujutud, et Dunja oli see, kes Marfa tappis. Svidrigailov himustas Dunjat aga elu lõpuni. Svidrigailovi naine Marfa mängis suur osa Dunja maine määrimises, kui ta lõpuks sai aru, et hoopis tema mees on kõiges süüdi, näeb kõvasti vaeva, et Dunja porist puhtaks pesta. Oma testamendis jätab tale rohkelt sulli (3000 rubla) Porfiri Petrovits politseiametnik, saab aru, et Raskolnikov on tapja, näeb kõvasti vaeva, et seda tõestada. Räägib palju, uurib ja nuhib palju. Kõigepealt Dostojevskile meelis nimedemäng (vt ,,Idioot", kus tegelaste nimed olid nt Mõskin, Lebedev"), nii et üritan siin teha mingit nimede analüüsi (lähtuvalt venekeelsetest vastetest): Raskolnikov viitab sõnale ,,raskol", lõhe; lõhestumine. Razumihhin ,,razum" arukus Marmeladov ,,marmelad" ma ei teagi nüüd..
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
Razumihhin armub Dunjasse, kuid ei julge seda tunnistada. Hiljem nõustub Raskolnikov ema ja õega kohtuma. Dunja saab kirja Luzinilt, et ta ei tohi oma venda nende järgmisele kohtumisele kaasa võtta, kuid too otsustab peigmehe käsku ignoreerida. Raskolnikovi külastab Marmeladovi tütar Sonja, kes meest oma isa matustele kutsub, tundes tohutut piinlikkust oma madala seisuse ja sündsusetu töö pärast (teenib raha prostituudina). Razumihhin viib Raskolnikovi politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, kes on kindel, et Raskolnikov ongi mõrvar, sest too pole ainsana liigkasuvõtjale panditud asju tagasi nõudmas käinud. Too vabandab, end sellega, et oli haige. Raskolnikovi külastab Svidrigailov, kelle naine Marfa oli Dunja ja Luzini suhte korraldanud, ja räägib, et soovib pakkuda Dunjale 10,000 rubla Luzini mahajätmise eest, sest Marfa on surnud ja Svidrigailov on ise Dunjasse armunud. Luzin vihastab, kui Dunja koos Raskolnikoviga kohtumisele ilmub ning kaotab oma
D on otsustanud risti vastupidi toimida. Ka Razumihhin on seal. Teevad pläkupläku kui saabub koledasti häbenev Sonja (seisustevahe ja ta enda sündsusetu töö pärast). Luzin oli teda oma kirjas laimanud, mille Raskolnikov ümber lükkab. Raskolnikovi ema aga ikkagi natuke usub. Dotja suhtub Sonjasse täitsa normaalselt ja kutsub Razumihhini ka õhtusöögile (viimane punastab mis hirmus aga on ästi äpi). Järgmiseks veab Razumihhin Raskolnikovi oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige). Mingi Zossimov on ka seal (ma loomulikult ei mäleta kes see on). Jutuajamine käib suurtes ringides ümber Raskolnikovi võimaliku süü. Mõlemad lahkuvad, Razumihhin ärritatuna, Raskolnikov segaduses. Razumihhin purjetab õnnelikuna naiste juurde. Raskolnikov igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et
1.Sest keegi oli Katja juures keda kõik inimesed väeosadest teadsid ja kartsid. 2.Sest tema juures oli Prokatilov ning ta ei tahnud sinna minna kui Prokatilov seale tema naise juures on. 3.Ta ei saa koju minna tähistama, sest Prokatilov oli tema naise juures ning ei saanud süüa. 4.Pilgatakse seda , et Prokatilov istub tema naise juures ning kuidas ta ei peaks kurvastama, et keegi tema naise juures on. ,,Paks ja peenike" 1.Kohtusid kaks lapsepõlvesõpra, kes käisid koos gümnaasiumis Porfiri ja Misa. 2.Sest talle anti teine töö, mis tundus talle halvem. 3.Peenikese näolt peegeldus palju harrast aupaklikkust, magusust ning alandlikku hapusust. 4.Pilgatakse peenikese aukraadi ja tööd. ,,Ametniku surm" 1.Tserjakov aevastas teatris tsiviilkindrali peale ning palus vabandust. 2.Tal jäi kripeldama teatris juhtunu ja tahtis kindrali käest vabandust paluda. 3.Sest ta ei kuulnud kindralilt, et kindral oleks vabanduse vastu võtnud. 4
Sai kõigiga hästi läbi. "Razumihhiniga oligi võimatu teises vahekorras püsida, sest ta oli haruldaselt rõõmus, seltsiv, heasüdamlik ja lihtne noormees. Razumihhin oli veel selle poolest tähelepanuväärne, et teda ei kohutanud kunagi mingisugused äpardused. " Kuigi palju suurem mõju Raskolnikovile olid Peterburis elavad salakavalad inimesed, kes mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva. Esimesena meenub kohe Porfiri Petrovitsh, kes oli politseiametnik ning nägi palju vaeva, et tõestada, et Raskolnikov on liigkasuvõtja j a ta õe mõrvar. Proovis kogu aeg kavalusega Rodjat vahele võtta. Teiseks võib nimetada Pjotr Petrovitsh Luzinit, kes oli teose algupool Raskolnikovi õe peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks
süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov, kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka politseiametnik Porfiri Petrovits, kes manipuleeris Rodja südametunnistusega nii kaua kuni viimane lõpuks üles tunnistas. Karistuseks määrati Rodjale kaheksa aastat sunnitööd. 7. Kaua tegevus toimub Tegevus toimub juulist sügiseni. 8. Millist inimest hindab autor? Põhjenda. Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust. Oluliseks peab ta niiöelda erilisi inimesi, kes usuvad, et on teistest paremad ja julgevad selleks
Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Razumihhin viib Rodja oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige) Raskolnikov läheb igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi(mees nägi teda mõrvapaike külastades) Too kutsub teda vihaselt mõrtsukaks, mis pöörab Raskolnikov peas kõik segi. Ärkab ja
2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad
Nad läksid Raskolnikovi vaatama. Raskolnikov vabandas, et ta eelmisel õhtul ema ja õe Dunja vastu nii ükskõikne ja isegi pahane oli. Alle näidatakse kirja. Dunja soovib, et vend kohaloleks ning seda ka Raskolnikov lubab. Kutsuti Razumihhin. Sonja(Marmeladovi tütar) tuli Raskolnikovile teadet tooma, et ta matusele läheks. Noormees lubas seda teha. Raskolnikov aimas, mis Razumihhini peas toimub, sest ta oli end kasinud. Nad läksid Porfiri Pertovitsi korterisse. Räägitakse paar kuud tagasi ilmunud Raskolnikovi artiklist, kus ta räägib, et haruldastel inimestel on õigus tappa. Jutt läks mõrva juurde. Raskolnikov ja Razumihhin lahkusid. Razumihhin ja Razkolnikov kõndisid ja rääkisid taas mõrva teemal. Raskolnikov läks oma tuppa, et kontrollida ega mõnda asitõendit pole sinna jäänud. Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks.
Nad läksid Raskolnikovi vaatama. Raskolnikov vabandas, et ta eelmisel õhtul ema ja õe Dunja vastu nii ükskõikne ja isegi pahane oli. Alle näidatakse kirja. Dunja soovib, et vend kohaloleks ning seda ka Raskolnikov lubab. Kutsuti Razumihhin. Sonja(Marmeladovi tütar) tuli Raskolnikovile teadet tooma, et ta matusele läheks. Noormees lubas seda teha. Raskolnikov aimas, mis Razumihhini peas toimub, sest ta oli end kasinud. Nad läksid Porfiri Pertovitsi korterisse. Räägitakse paar kuud tagasi ilmunud Raskolnikovi artiklist, kus ta räägib, et haruldastel inimestel on õigus tappa. Jutt läks mõrva juurde. Raskolnikov ja Razumihhin lahkusid. Razumihhin ja Razkolnikov kõndisid ja rääkisid taas mõrva teemal. Raskolnikov läks oma tuppa, et kontrollida ega mõnda asitõendit pole sinna jäänud. Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks.
ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov, talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits Nozdrjov, Petruska, Zamanilov, Themistoklus, Alkid, Feitinja, Plesakov, Nastasja Petrovna, Pelageja, Potselujev, Porfiri, Pavluska, Suvorov, kapten-ispravnik, Mitjai, Andrjuska, Akulka ja Moki kifovits. Raamat räägib ühe mehe Tsitsikovi teekonnast läbi Venemaa kolgaste. Ta seikleb külast külla koos oma kutsar Selifani ja kolme hobusega. Eemärgiks on tal teha omanikega iseäralikku kaupa. Tsitsikov käib erinevates taludes, paludes öömaja ja järgmisel päeval juttu tehes, küsib perenaiselt või peremehelt, kas neil ei ole viimastel aastatel hulk talupoegi teise ilma läinud.
naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armastaoma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviksikka veel Dotja * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine,hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Omatestamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et sedatõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistas. 1866 Kuritöö ja karistus - kriminaalromaan välisskeemi järgi. Tegevus Peterburis ja Heinaturu osas. Rodion otsustas tappa liigkasuvõtja. Aga juhtus nii, et pidi tapma 2 inimest, et poleks tunnistajaid. Porfiri Petrovits oli uurija, kes pidi tõestama Rodioni süüd. Sonja Marmeladova -
Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud kasutama, ka puudusid diktaatoritest juhid, kes riigi poliitilist ja majanduslikku elu oleks läbiviinud. · Ladina-ameerikas oli iseloomulik diktaatorlus(nt. Mehhikos valitses Porfiri diaz), see aga pooldasid suurmaaomanike võimu ning ka poliitiliselt olid suurmaaomanikud aktiivsemad, kui linnaelanikest keskklass ja kaubanduslik kodanlus. · Ladina-ameerikas sai talupoegade liikumine veriseks võitluseks ning 1910-1917.a. toimunud Mehhiko revolutsioonis saavutasid nad selle, et riik lõi tingimused väikemaaomanike huvidele. Sarnane : · Ladina-ameerika sai lahti kolonisaatoritest kuid oli küll majanduslikus ja poliitilises
F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval kohanud Marmeladovit, kes oli endine riigiametnik kuid nüüd juba joodik, kes tutvustas Raskolnikovi ka oma tütrele Sonjale, kes isa joomarluse tõttu pidi raha teenima prostituudina. Kui isa purjuspäi hobuse alla jäi, siis andis Raskolnikov oma viimased kopikad matusteks Sonjale, kellesse ta oli ära armunud
Ta on õilsalt sirgjooneline ja jämedakoeliselt aus, kes ei tunne oma armastatu Dunja ees mitte ainult lihtsat soovi näida puhtam ja parem, vaid otse vastuoksa, ta leiab uhkelt, et mida halvem, seda parem, seda ajendab aga aina kasvav armastus. Näeb elu mõtet armastuses , valmis elus anda kõik teistele. d. Raskolnikov ja politsei Porfiri Petrovits Porfiri koob Raskolnikovi ümber salakavalat võrku, kuid ometi armastab (isegi austab!) oma ohvrit. Raskolnikov on veendunud, et tema käitumine mõrva ajal oli arukas ja sihipärane, kuid kõrvalvaates segunevad temas haiglane arukaotus ning instinktiivsed kavaluse ja enesesäilitamise puhangud . Raskolnikovi ja Porfiri suhted olid üks sasipundar, lahendus
Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov, Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja. Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid: Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Luzin
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
· marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab · inimpsühholoogia kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga
peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on. Raskolnikovile loomulikult ei meeldinud Luzin ega mõte sellest, et Dunja end tema nimel ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Kokkuvõttes on ,,Kuritöö ja karistus" psühholoogiline ideeromaan, nii-öelda ühe mõrvaloo päevik. Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE.
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma 54 tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. ,,Paks ja peenike" Nikolai raudtee vaksalis kohtusid kaks head tuttavat: üks paks ja teine peenike. Kohtudes hakkas peenike Porfiri paksule Misale oma pere tutvustama: peenike luterlasest naine ja gümnaasiumiõpilane Nafanail. Rääkis paksule ka oma töökohast. Tema ametiks oli puust sigaritooside valmistamine. Lõpuks pöördus peenike paksu poole ja küsis, kuidas temal läheb. Paks vastas, et töötab salanõunikuna ning et tal on juba kaks tähte rinnas. Peenike hakkas seepeale kogelema ning paksu ekstsellentsiks nimetama. Ta oli hämmingus. Paks ei mõistnud säärast
annaabi.ee 
