Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima. Pantimine polnud tema otsene eesmärk. Ta jättis meelde, kus asuvad võtmed ja raha ning kas liigkasuvõtja õde on kodus(lk.9). Läheb kõrtsi ja kohtab seal titulaarnõunik Marmeladovit (lk.12). Marmeladov räägib oma elust ja tütrest Sonjast. Hiljem saadab ta Marmeladovi koju, Katerina Ivanovna juurde (lk.21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle. Kohtab Lizavetat ja kuuleb, et vanaeit jääb õhtul üksi koju (lk.50). Üliõpilased räägivad Lizavetast ja A.Ivanovnast (lk.51). Raskolnikov sooritab mõrvad ja viib kirve koju tagasi. II osas kaotab Raskolnikov ajataju, kuid lugejal on võimalik jälgida ajalist liikumist kuidas?
Enne Kristina Smiguni Juuniorite MM'i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM'l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM'il, saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel. 1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane. 1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha.
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega
anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema
1. Roponen/Kuitunen FIN 16.20,9 2. Sachenbacher/Künzel GER + 0,7 3. Jacobsen/Björgen NOR + 3,1 Mehed: sprinditeade (v) 1. Pasini/Zorzi ITA 17.50,6 2. Pankratov/Rotsev RUS + 0,0 3. Sperl/Kozisek CZE + 0,7 Mehed: 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega 1. Axel Teichmann GER 1:11.35,8 2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer,
Ta ei ole ümber riietunud ega pesnud 5 päeva. Tema rasvased punased käed olid mustad, tema küüned olid mustad ning tema riided halva kuulsusega. Marmeladov jutustab kogu oma varajase eluloo, rääkides, kuidas ta oli valitsuse ametnik, kuid kaotas oma positsiooni tänu alkoholile. Vaatamata sellele võeti teda hiljuti uuesti tööle ametnikuna valitsuse büroos, aga praeguseks hetkeks on ta pidevalt joonud ning kardab koju minna. Ta räägib oma abielust Katerina Ivavnovnaga, kõrgema klassi lese ja 3 lapse emaga, kes abiellus temaga viletsuses. Samuti pajatab ta, et tal on tütar Sonja, kes on sisenenud prostitutsiooni maailma, sest see oli ainus võimalus peret toita. Marmeladov varastas selle raha, mille tema tütar oli teeninud, et maksta oma 5-päevasele pummelungile. Ta küsib Raskolnikovi käest, et kas too suudab öelda veenvalt, et Marmeladov ei ole siga ning kas too
põrgusse (viimane annab talle veel võimaluse tema peole tulla kui leppida tahab). Käib ka mõrvapaigas. küsib kus veri on ja karjub seal kõigi peale et need ta jaoskonda viiksid. (Sealt jätab ta meelde mees, kes teda hiljem mõrvariks kutsub ja Raskolnikovi sellega hulluks ajab) Tagasi minnes avastab ta tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, mis on õnneks lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on
taolise teo kordamineku puhul kasu oleks saanud Luzin oleks suutnud Dunjale näidata Sonja häbiväärseid elukombeid ja Raskolnikovi valelikkust. Luzin aga pääseb vihase rahvamassi käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja räägib talle, et tema on mõrvar, seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonja soovitab Raskolnikovil oma tegu üles tunnistada, et too saaks jälle jumala armus elada, mees saab aru, et Sonja armastab teda. Sureb Sonja ema Katerina Ivanovna, nooremad lapsed lubab Svidrigailov enda hoole alla võtta, eesmärgiga, et Dunja näeks, kui suuremeelne ta on. Raskolnikov on jälle haige, sonib. Politseiametnik Porfiri lubab talle anda veel paar päeva oma süü üles tunnistamiseks, keelab mehel end ära tappa, vähemalt ilma süüd tunnistava kirjata. Raskolnikov uurib Svidrigailovilt, ega tollel Dunjaga plaane pole. Mees räägib Raskolnikovile oma noorest pruudist ja kinnitab, et Dunjaga pole tal midagi, kuid
vähesest), kuid Raskolnikov mõtleb põhjuseta ümber. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided. Kui Rodja on tereks saanud, külastab ta mõrvapaika, karjub seal kuhu very on kadunud ning äratab sellega kahtlusi. tagasiteel avastab tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat (Marmeladovi naist) aidata ja annab neile raha. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on
Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906. Järgmisel aastal sündis meie esimene laps Fjodor ja juba aasta hiljem sündis meile tütar Ludmilla. Sveitsis sündis meil 1910. aastal teine poeg Soulima ja 1913. aastal tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal kahjuks tuberkuloos. 1920. aastal kolisime Prantsusmaale. 1934. aastal haigestus tuberkoloosi ka Ludmilla ja ka mina ise. Ludmilla suri 1938. aastal, Katerina aasta hiljem. Mina veetis haiglas viis kuud. See oli minu elu raskeim aeg. On teil olnud ka mingeid kokkupuuteid Eestiga? Jah, ikka on. 1937. aastal juhatasin ma Estonia teatris enda ja Pjotr Tsaikovski muusikat. Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on
” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja
Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde, aastast 1903 õppis eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Tema vanemad lootsid, et temast saab advokaat, seepärast õppis ta 19011905 Peterburi ülikoolis juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi
Kasahstan) lihtsõduriks. Seal olles tekkis tal suhe Maria Issajevaga, kellega ta ka 1857. aastal abiellusid. 1859. aastal naases Dostojevski Peterburi, kus ta asus oma vennaga ajakirjandusse. Ajakirjad ,,Vremja" ja ,,Epohha" polnud just kõige edukamad, kuid viimane neist ilmus siiski kuni 1865. aastani. 1863. aastal reisis Dostojevski palju Euroopas ja külastas kohati ka paljusid kasiinosid. Seal tutvus ta Apollinaria Suslovaga, kellest sai eeskuju Katerina Ivanovnale, kellest saab lugeda nii ,,Kuritöö ja karistuses" kui ka ,,Vendades Karamazovites". Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. See mõjus talle rängasti, mille tõttu ta külastas palju kasiinosid ning kaotas ka suure hulga raha. Lisaks sellele sõlmis ta ikka ja jälle palju kahtlaseid lepinguid, mis viitas sellele, et ta ei osanud rahaga väga ümber käia. Sellele vaatamata ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda
CANADA Melita Skljar & Katerina Leppik CANADA is a country, consisting of ten provinces CAPITAL CITY - O T T A W A Population is 883 391 FLAG- Maple Leaf Largest city: Toronto Athem: "O Canada" Official languges: English and French Area: 9,984,670 km2 (2nd after Russia) Population: 34,319,000 SPORTS Canada's official national sports are hockey in the winter Hockey is the sport most played by Canadians, with 1.65 million participants Lacrosse Best summer game Other popular spectator sports include curling and football, that is played professionally in the Canadian Football League (CFL) CANADA's HOLIDAYS The most important holiday is Canada Day It is Canada's national birthday The first Canada Day was on July 1st, 1867 It is celebrating with Fireworks, parades, barbecues, concerts, carnivals, fairs and picnics HOLIDAYS Ch...
Mihhail Glinka (1804-57) kasvas üles isa mõisas, seal puutus kokku Vene rahvamuusikaga, see mõjutas tema hilisemat loomingut, Peterburi aadlipansionis sai hea üldhariduse. Looming teda on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks, tema looming avaldas mõju kõigile 19.saj Vene heliloojatele. Ivan Sussain 1. Vene rahvuslik ooper, kus itaalia ooperi stiilid segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga, kooristseenid on mõjuvad, sümfoonilised avamängud, Aragonia Jota, Öö Madriidis, Aleksandr Borodin (1833-87) sünid Peterburis abieluvälise pojana, isa tagas hea hariduse, 4 võõrkeelt, õpis tsellot ja flööti. Looming - sügavalt rahvuslik ja eepiline, väljapaistvaim teos Vürst Igor- kirjutas 20 a. , lõplikult viimistlesid Rimski- Korsakov ja Glazunov. On loonud 2 sümfooniat, sümfoonilise pildi Kesk-Aasias, 2 keelpillikvartetti ja hulga laule. Modest Mussorgski (1839-81) sündis Pihkva kubermangus mõisniku peres, klaverimängu õppis emalt. Looming ...
et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. Käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli Raskolnikov kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Räägib ka sellest, kuidas tal on neist väga kahju nimelt läheks neil kõigil hirmasti raha vaja, et mitte nälga surra, et saada midagi selga, kuid Marmeladov joob kõik maha ja ta ei saa sinna mitte midagi parata. Tema naine on meeleheitel, väga-väga halva tervisega, vihkab Marmeladovit südamest (ta oli enne mingi rikka mehe naine, kuid siis sattus kokku hoopis Marmeladoviga),
Katerina Lipberg EKL2-kõ Essee loodusteadusliku artikli põhjal ,,Tuli on elus" Otsides sobilikku artiklit oma essee tarbeks lugesin põgusalt läbi mitmeid artikleid,nii eesti kui ka inglise keelsetest väljaannetest ja netilehekülgedelt. Leidsin www.sciencedaily.com
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le t...
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks ...
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...
pandimajapidaja. 4. Sonja isiksus oli suhteliselt nõrk. Ta oli lihtrahva esindaja ta oli selles romaanis headuse kehastus. Olude sunnil pidi ta töötama aga prostituudina, et pere ära elaks. Tema tasane ja allasurutud neiu, kes pidi hakkama prostituudiks ja loobuma enda ja eneseväärikusest, oli niivõrd leplik, et ta leppis sellega kes ta on. Väga hästi iseloomustas neiu käitumist see, kui ta Katerina Ivanovna nõudmisel läks perekonna konverentsile. Raskolnikovi tahtis ta paluda matuste pärast. Raskolnikov pakkus talle istet Pulheeria ja Dunja juurde. Neiu tundis häbi, sest arvas, et ei tohiks nende kõrval istuda. Hiljem kui ta Raskolnikovi toas on mõistab, et Raskolnikov andis neile raha, sest nad on nii vaesed. Ta oli tugevalt religioosne ja luges piiblit. Ta uskus, et inimene on loomult hea. Raskolnikov
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt
sooritab kuritöö (tapab 2 inimest) on hea, abivalmist inimene (hoolitseb Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842)
eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten. 7 Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tsepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77). Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see oli õige otsus. 37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist. Ta jäi 10 km klassikasõidus napilt alla Hilde Pedersenile ja lubas
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heit...
valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja
Üsna karmi sõnakasutusega. arvustus 9 Kaur Kenderist üldiselt "Yuppiejumal"1999 (eesti keeles) Peategelasteks on neli erineva maailmapildiga inimest: Jaffa, Siffer, Mada ja Eva, keda seob nende töökoht. Kirjeldadakse reklaamiagentuuri igapäevaelu. arvustus "Ebanormaalne" 2000 (eesti keeles) Peategelased on Claude Chevalier, Vic (Claude'i vend), Helen, Katerina , Mirjam, Michelle. Noore ambitsioonika kirjaniku Claude Chevalier' armastuse ja eneseotsingud, tema arengulugu, mis lõpuks kuhugi välja ei vii. Tegevus toimub peamiselt New Yorgis. Kergem ja sõbralikum teos. arvustus "Pangapettus" 2001 (eesti keeles) Kaks vilgast pangapäeva ja ööd, mille jooksul Pontsik tormab oma geniaalse äriplaaniga mööda linna, lootes leida raha. Ja raha abil leida armu oma naise ja kümne või enama lapse ema silmis. Linn aga ei maga ei päeval ega ööl
Säilis ka vilja ja põllumajandussaaduste müük LääneEuroopasse. Mõisnike lihtne eluviis muutus 18. saj. hakati palkidest mõisahoonete asemel rajama barokk stiilis häärbereid koos parkide ja iluaedadega. Ka talupoegade elu oli kuni 18. saj. keskpaigani küllaltgi hea. Toitu oli palju. Inimesed olid terved jne. Rahva arvu kasv ja looma taudid 18. saj teisel poolel muutsid olukorra jälle halvemaks. Vohnja mõisa mölder Jaan kaebas Katerina II le mõisnike peale. Selfituse pidi andma rüütelkond. 1739 Rooseni deklaratsioon, mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle. Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist,
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel Jutustajad dateerisid need 1388. a Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente.
koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku
väljavalitud teevad ühiskonna paremaks) · ebavõrdus ühiskonnas ivanovna tapmine(kõigi poolt vihatud, rohkem raha kui neil, kellelt ta võttis, õel vanainimene, peksis õde, keegi ei sallinud, oleks olnud ühiskonna heategu raskolnikovi poolt olles väljavalitu) · keskkonnaga kohandumine sonja(läks prostiks), raskolnikov(kõik ümber must ja räpane, halvad tingimused, väärib paremat oma arust), katerina ivanovna(oli heal tasemel, aga muutus vaeseks, üritas kohaneda, aga ei tulnud välja; lasi lastel tänaval suursuguste lastena tänaval tantsida; vaesus võttis headuse ära, mees töötu ja raha pole ja armastust ka eriti polnud; tundis kohustust pere eest hoolitseda, temperamentne ja lasi käed käiku) · sisemine heitslu, argipäev roskolnikovi süümekad(hea mees, aga tahtis heale järjele saada, pere andis raha, et saaks
suulisele pärimusele enne 18. saj. toimunud muutusi - Ilmutusjutus ,,üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" (Beyer) Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700: - 1381. Aasta surnud Püha Birgitta tütrest Katerinast o Imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand ütleb enda Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) o Lood on kirja pandud (lad k) tunnistusena 1470. aastatel o Jutustajad dateerisid need 1388. aastal o Muutused 16. saj: pühak ingel näkk; ilmutuselt paluti märki (et koguja juttu usutakse); püsis meeleparanduslik sõnum - Püsisid motiivid ja teemad, ent mitte terviktekstid - Reformatsioon ilmutusjuttude traditsiooni muutumine o Ilmutusi kogunud kasutasid varasemast traditsioonist vaid fragmente
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Razumihhini tänamatult põrgusse (viimane annab talle veel võimaluse tema peole tulla kui leppida tahab). Käib ka mõrvapaigas. küsib kus veri on ja karjub seal kõigi peale et need ta jaoskonda viiksid. (Sealt jätab ta meelde mees, kes teda hiljem mõrvariks kutsub ja Raskolnikovi sellega hulluks ajab) Tagasi minnes avastab ta tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, mis on õnneks lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on
contradictory when reading his statement: I have said earlier and obviously remain to reiterate that opera and operatic expression both in the music and in the presentation of the singers are unpleasant for me. Quite strange indeed but just this has compelled me to compose opera.1 Kangro follows what may be referred to as the Twentieth century opera style, the spiritual atmosphere is close to Expressionism. We can perceive visionary shadows of Pierrot Lunaire, Wozzeck, Katerina Izmailova… The central work is Ohver (Sacrifice, after a story by Alexei Nikolaevich Tolstoy, staged in the Estonia Theatre in 1981), showing the strenuous atmosphere, distress, shallowness, rudeness, open amorality together with the stupid pretentiousness of diverse personages in the new Russian communist society. The composer was firmly rooted in popular music, be it an Estonian village tune or something from the pop charts. He wanted to be accepted by everyman. Kangro’s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
