Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtek...
Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega
rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda üheks pinnuks perses ning naerab ta üle kui Sally muutub vihaseks. Tüdruk keeldub kuulamast Holdeni vabandusi ja lahkub. Holden helistab jälle Jane-ile, kuid keegi ei võta vastu. Ta helitab Carl Luce-le, noormees kes oli Holdeni nõuandja Whooton koolis ning kes nüüd on õpilane Columbia ülikoolis. Luce lepib kokku ühele dringile pärast õhtusööki. Et aega maha lüüa läheb Holden kinno. Holden ja Luce kohtuvad Wickeri baaris Setoni Hotellis. Whootonis rääkis Luce suhteliselt avameelselt seksist ning Holden üritab ta uuesti rääkima panna sellest. Luce-i ärritab Holdeni lapsikud märkused homoseksuaalide kohta ning Luce hiinlasest tüdruksõbra üle. Luce vabandab ja ütleb, et ta peab kuskile minema. Holden jätkab oma viski joomist ning kuulab pianisti ja lauljannat.
Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest Arveliuse teine raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“ (1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) ja teine osa 1812 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Teises osas on 23 juttu ja üks luuletus Luce keelekasutus on rahvapärane ja saaremaalike murdejoontega Lõunaeesti kirjakeel 18. sajandi lõpus Lõunaeesti kirjakeel hakkas hääbuma
siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse. Selle nimel saigi temast kirjamees, kes püüdis ,,eestlaste häid omadusi, mis aga harimattuse kõntsa alla on peidetud, üles äratada". Johann Wilhelm Ludwig von Luce Licest sai innukas maakeele kaitsja, isegi ülistaja. Tema arvates on eesti keel rikas ja kõlav ning luuletamiseks täiesti kohane. Mõni saksakeelne luuletus kõlavat eestikeelses tõlkes hoopiski ilusamini kui originaalis. Oma kõla poolest olevat eesti keel kaunim isegi itaalia ja hispaania keelest. Seda aga ei mõistvat need, kes eestlast põlgavad ega võta vaevaks tema keelt ära õppida. Eesti keele harimise nimel asutas Luce 1817. aastal Kuressaare eesti Seltsi.
pirnõun" ja ,,Suislepp." Mihkel Veske on märkinud, et 1876. aastal, et eesti taludes moodustasid viljapuuaiad 1/5 kuni 1/20 taludest. 1870 hakati rohekm õunapuuaedu rajama Lõuna-Eestis. Mõned talud rajasid koguni puukoolid. 20. sajandi alguseks oli õunapuuaedu juba üle kogu maa ja õunapuud aedades tavaliseks muutunud (Kask 2012 : 11) Nii nagu Arveliuski, kirjutab kahe taluinimese Mardi ja Liisa dialoogi vormis õunaseemne lugu ka Johann Wilhelm Ludwig Luce raamatus ,,Sarema Jutto Ramat, mis ma rahwale lustiks ja kassuks" 1807 viiendas loos ,,Õuna pu." Luce loos avaldatakse tänu mõisahärrale, kelle heatahtlikust soovist ärgitatakse maarahvast õunapuid kasvatama. Selles teoses on juba vihje ka õunapuude pookimisele, Mart otsib metsast metsiku õunapuuvõrse ja loodab, et hea mõisahärra talle omast õunapuuaiast parema sordi vitsakese annab, siin kirjutatakse metsiku --ja kultuurõunapuu kokkusobitamisest. Mart ja Liisa
Nad lahkusid eraldi. Kaheksateistkümnes peatükk Uisuväljalt lahkudes astus Holden kohvikusse sisse. Ta helistas Carl Luce`le ja kutsus ta õhtusöögile. Õhtusöök oli tal juba ära lubatud, kuid ta oli nõus kell 10 kohtuma. Vahepealse aja veetis Holden Radio City kinos. Film oli tema arvates jube ning öökima ajav. Üheksateistkümnes peatükk Luce armastas kooliajal alati pederastidest ja lesbidest rääkida. Nüüd hakka Holden teda seoses sellega norima. Räägiti Luce uuest tüdruksõbrast (40-ndates naine Sanghaist). Luce soovitas Holdenil psühhoanalüüsi teha. Kahekümnes peatükk Holden jälgis klaverimängija ja Valencia esinemist. Ta soovis koos Valenciaga istuda ning vestelda, kuid see tal ei õnnestunud. Ta oli baaris umbes kella üheni öösel ning oli väga suures alkoholijoobes. Talle tundus, et talle lasti kuul kõhtu. Ta läks ,,veritseva haavaga" telefoniputkasse ning tahtis Jane`le helistada. Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le. Peale
sellest, mida ta vihkab. Ta solvas Sallyt ettepanekuga koos rändama minna. Nad lahkusid eraldi. Uisuväljalt lahkudes astus Holden kohvikusse sisse. Ta helistas Carl Luce`le ja kutsus ta õhtusöögile. Õhtusöök oli tal juba ära lubatud, kuid ta oli nõus kell 10 kohtuma. Vahepealse aja veetis Holden Radio City kinos. Film oli tema arvates jube ning öökima ajav. Luce armastas kooliajal alati pederastidest ja lesbidest rääkida. Nüüd hakka Holden teda seoses sellega norima. Räägiti Luce uuest tüdruksõbrast (40-ndates naine Sanghaist). Luce soovitas Holdenil psühhoanalüüsi teha. Holden jälgis klaverimängija ja Valencia esinemist. Ta soovis koos Valenciaga istuda ning vestelda, kuid see tal ei õnnestunud. Ta oli baaris umbes kella üheni öösel ning oli väga suures alkoholijoobes. Talle tundus, et talle lasti kuul kõhtu. Ta läks ,,veritseva haavaga" telefoniputkasse ning tahtis Jane`le helistada. Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le
10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja küüditamine 4. Manitsus. 13) Estofiilid olid valgustajad, nad kirjutasid maarahva harimiseks kalendreid, ajalehti ning raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm.
tantsupõrandale. Hiljem tekib Holdenil piinlik kokkupuude prostituudiga ja jällegi lüüakse talle üks kõva mats kõhtu. Järgmisel hommikul, kui Holden puhvetisse einetama läks, kohtus ta kahe nunnaga. Olles veidi ühe nunnaga juttu ajanud, otsustas ta heategevuslikuks otstarbeks neile või nende kirikule veidi raha annetada. Poisil ei jäänud enam endalegi eriti raha, kuid siiski annetas ta 10 dollarit. Veidi hiljem sai Holden Sallyga kokku ja peale seda oma vana tuttava Luce´ga. Kui Luce oli baarist ära läinud, jõi Holden ennast maani täis ja kakerdas kuidagi parki. Seal tekkis tal mõtle, et hiiliks koju ja räägiks õe Pheobega. Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna
nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas? Võrdsusteooriad käsitlevad naist kui rõhutud Teisena, erinevusteooriad aga omistavad sellele Teise staatusele positiivse tähenduse, väites, et see annab naistele võimaluse kritiseerida domineeriva (mehekeskse) kultuuri norme ja väärtusi ning arendada välja omaenda olemise vorme (näiteks naiskirjutus ja naiskõne) (20.saj. mõttevoolud 2009: 801). Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey...
eriti tahaks ta lobiseda Jane´iga, kuid tütarlapse telefon ei vasta. Holden valib endise koolivenna (Whootonist) Carl Luce´i numbri ning kutsub ta Wickeri baari. Enne Carliga kohtumist külastab Holden kino. Wickeri baaris küsib Holden Luce´i käest nõua armuasjades. Carl käib neljakümnendates aastates naisterahvaga ja soovitab Holdenil pöörduda oma isa poole, kes poisile psühhoanalüüsi teeks, sest tema mõistus olevat ebaküps. Luce lahkub baarist peagi. Holdenil on äärmiselt igav. · Holden Caudfield istub üksi baaris ning tahab jällegi Jane´ile helistada, kuid ta on liiga purjus. Holden helistab Sallyle, ajab ta üles ning küsib, kas tüdruk ikka tahab teda appi jõulupuud ehtima. Noormees on lahkunud baarist, ta lõhub kogemata õele ostetud muusikaplaadi... Holden kardab, et on kopsupõletikus ning sureb ning sureb nagu ta vend Allie`gi
o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik o
on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses. Esimene algupärane eestikeelne juturaamat on, Püha pastori, hilisema Kuressaare kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu, põlluharimise ja aianduse nõuandeid. Oma jutud on Luce püüdnud võimalikult lihtsalt kirja panna. Juturaamatute peamiselt keskajast pärit sentimentaalsed süzeed jõudsid eesti lugejani saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja
Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732. aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika. Eestikeelse ilukirjanduse algus *18. sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. saj. jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R. von Holtz ja J. W. Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Aitäh tähelepänu eest!
Aureelia Mitt 11.A Giacomo Balla (1871-1958) Elas 86 aastaseks Itaalia futurist ''Warship, Widow and Wind `' 1916 Sündis Turinis, Itaalias tööstuskeemiku pojana Tegeles muusikaga 9-aastaselt isa suri ning Giacomo hakkas tööle väikeses poes 20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjut...
Mis juhtus Holdeniga, kui ta saabus tagasi hotelli pärast Ernie lokaalist lahkumist? ● Liftimees pakkus Holdenile prostituuti. Holden võttis pakkumise vastu. Kuidas tutvus Holden Keskvaksalis kahe nunnaga? ● Oma kohvreid pagasikappi toimetanud, jäi Holden puhvetisse einestama. Mõne aja pärast tulid sinna ka need kaks nunna. Nad ei teadnud kuhu paigutada oma kohvreid, Holden käks neile appi ning nad jäid vestlema. Millist nõu andis Carl Luce Holdenile, kes Wickeri baaris kurtis, et ei tunne kunagi õiget kirge, kui tütarlaps talle tõsiselt ei meeldi? ● Ta soovitas pöörduda psühhoanalüütiku poole. Miks Phoebe ei olnud oma toas, kui Holden öösel salaja koju hiilis, et teda näha? ● Kuna Phoebele meeldis magada D.B. toas kui toda kodus polnud. Miks lahkus Holden öösel Antolinide juurest? ● Kuna Mr.Antolini käitus perversselt. Ta istus keset ööd Holdeni kõrvale ning paitas poisi pead.
sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
Mis on õnn? Kõik inimesed on erinevad ja ainulaadsed. Ka sõnal õnn on inimeste silmis erinev tähendus. Mõned leiavad, et olla õnnelik, on vaja raha ning kuulsust. Nad hakkavad tööd rabama ning ohtralt raha teenima. Võib-olla alles vanaduses mõistavad, et raha ega kuulsus ei olegi kõige tähtsamad. Clare Booth Luce on tsiteerinud, et ,,Raha eest ei saa õnne osta, kuid see tekitab hea enesetunde, kui sa oled õnnetu." Samas on inimesi, kes loodavad, et õnn tuleb nende juurde ise. Teised aga peavad õnneks armastust ja perekonda, kui ka sõpru. Aga siiski, mis on õnn? Sõna ,,õnn" on suure tähendusega. See on küll väike ning ainult kolmest tähest koosnev sõna, kuid ometigi võib mõista seda mitu moodi. Et õnnelik olla, on vaja püüelda oma eesmärkide poole ja teha seda, mis meile endile meeldib
halastamatult ei kritiseeri ning kellega vestlemist ta naudib. Nunnad meeldivad talle ja Holden annetab raha heategevuseks. Ta jalutab veel pargis, kus aitab lastel rulluiske jalga panna, mis toob talle pähe mälestused oma lapsepõlvest. Kohtamine läheb halvasti. Holden palub Sally't endaga põgeneda, see toob aga ainult tüli. Pärast tülitsemist tüdrukuga läheb Holden baari, kus kohtub Luce'ga (vanem noormees Kolumbiast, keda ta tundis). Luce aga annab Holden'ile vestluses pidevalt mõista, et ta on alles laps ning solvab sellega Holden'it. Luce lahkub ja Holden läheb taksoga linna peale sõitma. Äkitselt tuleb tal mõte minna keset ööd koju Phoebe'i vaatama. Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi on näidatud, kuidas Holden oma õde armastas ja teda kiitis. Holden lahkub ja läheb oma lemmikõpetaja, hr. Antolini juurde. Härra Antolini on
keda ta halastamatult ei kritiseeri ning kellega vestlemist ta naudib. Nunnad meeldivad talle ja Holden annetab raha heategevuseks. Ta jalutab veel pargis, kus aitab lastel rulluiske jalga panna, mis toob talle pähe mälestused oma lapsepõlvest. Kohtamine läheb halvasti. Holden palub Sally't endaga põgeneda, see toob aga ainult tüli. Pärast tülitsemist tüdrukuga läheb Holden baari, kus kohtub Luce'ga (vanem noormees Kolumbiast, keda ta tundis). Luce aga annab Holden'ile vestluses pidevalt mõista, et ta on alles laps ning solvab sellega Holden'it. Luce lahkub ja Holden läheb taksoga linna peale sõitma. Äkitselt tuleb tal mõte minna keset ööd koju Phoebe'i vaatama. Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi on näidatud, kuidas Holden oma õde armastas ja teda kiitis. Holden lahkub ja läheb oma lemmikõpetaja, hr. Antolini juurde. Härra Antolini
o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi, antakse nõu hügieeni, tervishoiu ja ravimtaimede kasutamise kohta, mõistetakse hukka
· Igas Hispaania linnas on vähemalt üks plaza del toros. Põhi väljendid · Härjavõitlus - corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), · võitluse päev - dia de toros, · härjavõitluse - areen plaza del toros, · härjavõitleja - toreadoor ehk toreero Mõisted · Muleta - väike punane või violetne rätik. · Capo - suur purpurpunane rätik · Muljeerod - muulaajajad, lohistavad tapetud loomad tapamajja. · Areneerod areenitöölised. · Trajo de Luce -matadoori säravaid riideid Mõisted · Espada- härja eskoteerimiseks (tapmiseks) valmis pandud 90 cm pikkune kahe teraga mõõk · Veronica - kapeadooride armastatuim võte, rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom teda ärritavat rätikut ründab, libiseb see tema eest ära. · Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu alla kuuluvad kõik teised nimetused Plaza del Toros · Ümmargune umbes 50m läbimõõduga. · Liivkattega · Areeni keskmist kolmandikku e
mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks
eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu sellele levis lugemisoskus. 18. sajandil hakati tegelema ka juba raamatukeelega. Seda jätkasid jutukirjanikud F.G.Arvelius, F.Wilhelm von Willmann, O.Reinhold von Holtz ja J.W.Ludwig von Luce. Nende teosed said kalendri kõrval eestlaste oluliseks lugemisvaraks. Nende raamatute sisud olid õpetlikud, tuues näiteks Arveliuse raamatu, mis räägib majapidamis- ja tervishoiualastest õpetuslugudest. Läbimurdeks võibki lugeda siinkohal seda, et raamatuid hakkasid lugema ka talupojad. 19.sajandi läbimurdeks võib lugeda uue kirjaviisi teket, millele pani aluse saksa pastorite hulka kuulunud E.Ahrens. Ahrens oli esimene, kes ei võtnud grammatika aluseks mitte ladina-saksa
8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid
Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) – ajakirjanduse algus, ilmaliku kirjanduse teke – Luce, Manteuffel, Suve-Jaan 19.saj rahvusliku kirjanduse teke
Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) ajakirjanduse algus, ilmaliku kirjanduse teke Luce, Manteuffel, Suve-Jaan 19.saj rahvusliku kirjanduse teke
PEATÜKK - Seletab, kuidas tüdrukud poistesse suhtuvad ( poiss meeldib tüdrukule--- alaväärsuskompleksidega poiss , kui tüdrukule poiss ei meeldi---- upsakad ) - ,, Hundil oleks ka parem süda. Jälgige neid inimesi, kes maotuid filme vaadates endal silmad peast nutavad- üheksal juhul kümnest on nad alatud ja kivise südamega tüübid. Ausõna " 19. PEATÜKK - Läks baari jooma peale teatris käimist, kus ta Sally´ga tülli läks - Kohtub Luce´ga ning jutustavad naistest - Luce rääkis oma naisest - Tema naine on hiinlane 20. PEATÜKK - Istus üksi baaris umbes kella üheni - oli täis nagu elajas , ei tahtnud, et keegi märkaks teda ja küsiks ta vanust - Kui täis on mängib tobedat mängu ( on ainuke baaris, kellel on kuul kõhus. Hoidis kogu aeg kätt hõlma all, kõhu peal, et veri põrandale ei tilguks. Ta ei tahtnud ,et keegi ta haava märkaks ) - Räägib surnuaias käimisest, venna Allie haual. - ,, ....kahel korral hakkas vihma sadama. See oli õudne
1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor
teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti talupojale kodukeeles kätte valiku rahvusvahelisi valme ja jutusüzeid, millest osa siirdus ka rahvajutuvarasse
õhurõhk sõltub ilmast. Oma ajastust kaugele ette jõudis Leonardo ka astronoomia, matemaatika, filosoofia ja füsioloogia alal. Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. See on väidetavalt maailma kõige kuulsam maal. Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. aastal. Da Vinci viis maali Prantsusmaale 1516, kui kuningas Francois I kutsus ta tööle Clos Luce lähedale kuninga lossi Amboises. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Mona Lisa. Maal oli volitatud nende uue kodu jaoks ja tähistamaks nende teise poja Andrea sündi. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale).
nendega vestlemist ja andis neile isegi raha heategevuseks. Vanemate kohta arvas Holden, et nad suudavad mõelda ainult rahast ning on samasugused nagu ülejäänud täiskasvanud. Ülejäänud tegelastega tekkis tal erinevaid konflikte. Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees hakkas öösel tema pead silitama, kuigi varasemalt oli ta õpetajasse suhtunud aupaklikult. 4. Holdeni õppeedukus koolis oli halb ja seetõttu visati ta Pencey internaatkoolist juba neljandat korda välja. Ta jälestas kooli ja jõudis järeldusele, et ta polekski tahtnud seal edasi õppida. Eriti
>1699 Pärnu(1710 lõpetas tegevuse)->1802 avati uuesti Tartus->1919 eestikeelsena *Friedrich Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine
Eestikeelse ilmaliku proosa esimeseks näiteks on peetud aastal 1691 tartumurdelises kirikukäsiraamatus Adrian Virginiuse poolt avaldatud 16-leheküljelist kirjeldust ,,Jerusalemmi Lina hirmolinne Ärrähäetus", mis nähtavasti inspireeris ka Käsu Hansu ta kaebelaulu kirjutamisel. Vaadeldava perioodi eestikeelne proosa jõuab parimate tulemusteni kolme autori, Arveliuse, Willmanni ja Holtzi proosaraamatutes alles 1780. aastail ja 19 sajandi algul, mil eelmainitutele lisanduvad Luce ja Marpurg. See periood tähendab eesti ilmaliku proosa tõelist algust. 12. VENNASTEKOGUDE LIIKUMINE JA HERNHUUTLIK KIRJASÕNA Vennastekogudus Eestlaste kultuuriajaloo seisukohalt kujunesid 18. sajandi luterlikus kirikus eriti oluliseks just pietism ning vennastekoguduste liikumine. Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed,
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Holden läkski Stradlaterile kallale; Holden üritas talle pidevalt helistada. · Sally Hayes hästi ilus tüdruk; teadis palju teatrist, näidenditest, kirjandusest; Holden suudles teda ja ütles talle, et armastab teda, Sally vastab samaga; nad käisid koos teatris, uisutamas ning kohvikus; lõpuks Holden solvab Sallyt kohvikus ja Sally lahkub. · Holdeni isa rikas aktsiaseltsi advokaat. · Carl Luce endine koolivend; Whootonis oli Holdeni sefiks; intelligentne poiss, kes oli Holdenist 3 aastat vanem; Holden kutsus ta baari juttu ajama. · Mr. Antolin - endine inglise keele õpetaja; Holden läks Antolinide poole ööseks, kuid ei jää sinna kauaks. 5. Peategelase muutumine : Ma ei oskagi öelda, kas peategelane muutub paremuse või halvemuse poole. Minu arvates on ta terve teose jooksul ühtemoodi omapärane. Võib-olla võib öelda, et ta muutus paremuse poole
1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat". Paljuski kirjutatud maarahva lastele e noortele. Talupojad olid üldiselt vaimu harimise suhtes üsna tõrksad. Esiteks tuli lõhkuda talupoegade eelarvamuste barjäär. Korduv teema kirjanduses on alkoholism talupoegade seas. Talupoeg ei taha raamatut osta pigem viib kõrtsi. Ramma Joosep kui talupoeg on näidatud positiivse ja ideaalse talupojana. Arvati, et ehk siis jõuab rahvale kohale, kui tegelane valitakse samast klassist. Von Luce: kirjutas paljudel teemadel. ,,Saaremaa juturaamat" 1807, kus on kokku 43 lugu. Proovis imiteerida rahvalikku kõnepruuki. Holtz: ,,Lugemised alurahva mõistuse ja südame juhatamiseks". Trükiti 1817. aastal. Kirikul on väga tähtis roll. Esimesed eesti looduse kirjeldused. Kadri ja Jüri kohtumisest kosjadeni. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel.
Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus.
ancora più buoni amici. VII. Il giorno del grande spettacolo teatrale è arrivato. I costumi sono pronti, gli attori sono pronti per lo spettacolo. Tutti i biglietti sono esauriti. Sarà un spettacolo maestoso. "Buona fortuna a te!" Caroline abbraccia Francis. "Grazie mille!" dice Francis e corre verso la scena. ***** La luce, i fiori, i forti applausi, la tenda. Era magico. Il pubblico si alza e applaude. C'è un uomo che spicca nel pubblico, lui sembra tanto ricco e importante. Lui non applaude, ma cerca qualcuno. Lui si chiama Roberto Capucci, è uno stilista italiano, molto famoso e rinomato. Lui è tanto sorpreso e pensa che i costumi sono bellissimi e ispiratori. Roberto intende trovare la persona che fatto questa bellezza
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutad...
Helen Talalaev....feminism on niivõrd mitmetahuline ja põnev nähtus, et üldsõnaline definitsioon paneks ta vaid rangelt paika ja piiraks tema võimalusi ja tähendusi. Mari- Liis Semper....feminism on maailmaparandav mõtteviis ja intelligentsuse mõõdupuu.7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist
sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel
· Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat · Windowsky Poola mereväeohvitser, tantsuõpetaja, eesrindlike kodude lastest pani kokku balletitrupi, koos Kotzebuega esinesid; ,,Ramma Joosepi häta ja apinõu" jagati tasuta talupoegadele (lühike eesti keelne õpik) · Luce Saaremaa muusikaelu eestvedaja, Saaremaa kooliteatris asjaarmastajate orkester Mitmehäälne koorilaulu tulek · Tekkis 16. saj · Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu · Levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev ja innukas koorilauluharrastus · Kanepi kihelkonnakool rajatud pastor Rothi poolt, esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule · 1814 a. Eesti Koolmeistrite Kool õpetati muusikat kui vajalikku ainet
joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga. Nt töötas Tln-s ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Haapsalus uuris ravimuda omadusi Carl Abraham. Kunstnikest tuleb veel nimepidi mainida Gerhard Franz von Kügelgeni, kelle tuntuim Eestis asuvatest töödest on Goethe portree.2 Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Trt-s ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland",kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja-ning kultuuriloost (sellele lehele tegi pikka aega kaastööd Kreutzwald). Kujunes välja ka baltisaksa kirjandus ja kirjanduselu. 19
soolist identiteeti, mida feministid ei pea õigeks. Psühholoogilisest või bioloogilisest erinevusest tähtsam võib olla psühholoogiline identiteet. Naised võivad olla täpselt sama maskuliinsed kui mehed ja bioloogilised mehed võivad lihtsalt olla ,,maskuliinsed" (või seda teeselda) ainult kultuuriliste ettekirjutuste pärast. 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas
analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid ja väärtused? Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis( on ta peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19
tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu,
Kõnesoleva sajandi lõpust pärinevad esimesed ülevaated taimestikust, loomastikust ja linnuriigist. 1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis ajastu vaimus 1814. aastal ülevaadet anda Karl Ernst v. Baer (17921876), (Saaremaa) rahvameditsiini kohta ilmus aastail 1823 ja 1829 ülevaade Johann Wilhelm Ludwig Luce (17561842), mitmekülgse teadusmehe ja rahvavalgustaja, kirjapanduna. Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine. Tartu ülikooli taasavamisele (1802) eelnenud sajandil pühendus tänapäeva Eesti aladel teadustööle u 90 inimest. Siit pärit noorte jaoks olid peamisteks hariduskeskusteks Jena, Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
