Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjanduse eksamipiletid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik ?
  • Kellest saab Anna mees ?
  • Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale ?
  • Midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili ?
  • Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse eksamipiletid
  • Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid.
    1. PROOSA EHK EEPIKA
  • Muinasjutud
    „Inetu pardipoeg“ Andersen
  • Müüdid
    Friedrich Robert Faehlmann „Koit ja Hämarik“
  • Muistendid ehk tekkelood
    F.R.Faehlmann „Emajõe sünd“
    4) Mõistatus
    Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga?
  • Kõnekäänud
    Vesi ahjus
  • Vanasõna
    Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
  • Naljandid
    Leida TiganePeremees ja sulne“
  • Pop- floor
    Blondiininaljad
  • Linnalegendid
    Valge daam
  • Anekdoodid
  • Aforismid
    Õppida,õppida,õppida – Lenin
    Romaan

    A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“

    Aadu HintTuuline rand“

    Mahtra sõda“ „Anijamehed Tallinnas käisid“ „ Prohvet Mattsvet“- Eduard Vilde
    • Diloogia (2.osa)

    „Anna Karenina“
    • Üksikromaan

    „Kõrboja peremees“ – A.H. Tammsaare
  • Jutustus
    Silvia Rannamaa „Kadri“
  • Novell
    Friedebert Tuglas „Popi ja Huhuu
  • Miniatuur
    A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik
    2. LÜÜRIKA EHK LUULE
  • Regivärss
  • Ood ehk ülistuslaul
    Kristjan Jaak Peterson „Kuu“
  • Tavaline luuletus
    Heiti TalvikPalavik
  • Sonett
    Marie Under „Sirelite aegu“
  • Pastoraal ehk karjaselaul
    K.J.Peterson „Ott ja Peedu
  • Haiku
    3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS
  • Komöödia
    Eduard Vilde „Pisuhänd“
  • Tragöödia
    William ShakespeareRomeo ja Julia“
  • Draama
    Eduard Vilde „ Tabamata ime“
  • Jant
    Oskar Luts „Kapsapea“
  • Stsenaarium
    Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil
  • Kuuldemäng
  • Tragikomöödia
  • Kivirähk „Eesti matus“
    4. LÜRO-EEPIKA
  • Eepos
    Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“
  • Värssromaan
    Aleksandr Puškin „ Jevgeni Onegin
  • Ballaad
    Marie Under „Õnnevarjutus“
  • Valm
    Ivan Krõlov „Luik, haug ja vähk“
    5) Poeem
    B. Alver „Leile“
    KIRJANDUSE FUNKTSIOONID
    • Teadmised
    • Sõnavara
    • Elamused
    • Moraalsed väärtused
    • Aja veetmine
    • Õpetab inimesi tundma
    Arhitektuur - „ Triumfikaar “, „ Jumala ema kirik Pariisis“
    Illustreering- E. Valter „ Sipsik
    Helilooming- „Mu isa maa ja mu arm“
    Muusikalid , teater- „Hüljatud“ „Carmen“
    Filmikunst - „Kevade“
  • Elulooraamat - Usain Bolt
  • Noor-Eesti ja Arbujad
    I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu
    Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal- Ridala . Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud.
    Nooreestlaste juhtlauseks oli „Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“, st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja – ja Lääne-Euroopasse ( Skandinaavia , Prantsusmaa). Taheti läbi lüüa kultuurirahvana.
    Nad andsid välja albumeid (5) ehk koguteoseid. I album ilmus 1905 Suitsu ja Tuglase poolt. Suits kirjutas avaartikkli „Noorte püüded“. Seal sõnastas teemad, mida teha poliitikas, jne. V album ilmus 1915.a. Kõige väärikam oli III album (1909), mis sisaldas Johannes Aaviku ehk Randvere artiklit ideaalsest naisest ,, Ruth “. III albumis oli Prantuse sümbolistide luule , tõlkis prantuse keelest J.Aavik. Kõige kuulsam prantuse sümbolist on Charles Baudelaire , nt. luuletus „ Raibe “ (armastus luuletus). Väga kõrgehinnalised ja väärikad köited. Raamatu kujundus tõusis uuele tasemele . Andis välja ajakirja 1910 -1911, hiljem köideti ajakirjad kogumikuks, sest need ei levinud väga, rahvas polnud valmis ostma ajakirja. Anti välja originaalteosed, millel oli oma trükikoda . Embleemiga raamatud. Trükikoda kestis kauem, kui rühmitus ise. Noor-Eesti päästis kaks Eesti kirjaniku: J.Liiv ja K.J Petersoni luule avaldamine. Nad eirasid realismi sisse tallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud , mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele Noor eestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni.
    Noor-Eesti tähtsus:
    • Vormi rõhutamine ja stiil
    • Kirjanduskriitika täiesti uus tase
    • Noorte autorite toetamine
    • Väliskirjanduse tähtsustamine
    • Keele areng
    • Teose kujundus uuel tasemel
    • Trükikoja loomine
    • Sõnavara rikastamine
    • Tõlkimise uus tase
    • Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde

    IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD – 40-NDAD) Tartu
    Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas , August Sang , Paul Viiding , Bernard Kangro , Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat , v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad , nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus .
    Kultuur ja vaimusus on ülim, reaalsusest kõrgem.
    Võitlesid väikekodanlikuse vastu.
    Oluline vorm ja kujund
    Eeskuju A. Puškin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini .
  • Tarapita ja Siuru
    II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem
    Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi „Siuru“ koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid ), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit ( Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist ) August Alle ja Johannes Barbarus . Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto : Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. „Siuru“ kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi „Siuru“ I-III. Korraldasid tuluõhtuid. Nende hüüdlause carpe diem ! ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbi löögikst. Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe , Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik.
    Sinises toalettis loom“- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus üle ja nad lahkusid rühmitusest. Gailit kasutas ulmet ja katastroofe proosas .
    Siuru tähtsus:
    • Viisid armastus-ja loodusluue uuele tasemele
    • Luule peamine eesmärk oli eemalduda tegelikkusest.
    • Esile tõusis murdeluule

    III RÜHMITUS TARAPITA ( TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922)
    Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism - jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis „ Noorsoo kriis“. Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja „Tarapita“, mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule - kujutas tegelikkust
    „Ärgem tappgem inimesi!“- Visnapuu
  • Saaremaa kirjanduselu , ühe teose/autori läbivaatus
    Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama .
    Willmann – Kärla pastor . „Jutud ja tegud“ – õpetlikud, manitsevad lood
    Lutse – Pilguse mõisa omanik. „Saaremaa juturaamat “ – kalapüük, röövimisel käimine
    Peeter Südda (1830 – 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883–1920) vanaisa vend.
    Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets.
    Jakob Mändmets – 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused „Küla“. Kriitiline realism „Kodu küla vainult“. Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle , laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat.
    Teosed:
    Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" ( 1902 )
    Jutustus-"Tont" (1902)
    Novellikogumik- "Meri" (1914)
    Laastukogud- "Isa talus " (1913);"Küla" (1915)
    Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927)
    Saarlastel oli ka suur panud Noor-Eesti rühmituses, kuna rühmitusega olid tugevalt seotud Johannes Aavik.
    Johannes Aavik – keeleteadlane . Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse „Ruth“.
    Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat , luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat – enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps " (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor- Eestiga
    Aira Kaal – põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist , kes tegutses peale II maailmasõda . Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu „Ma ei anna relva käest“. Proosa „Kodunurga laastatud“.
    Aadu Hint – 30-ndal aastal kirjutas „Pidalitõbi“, „Vatkutõbilas“, kuna kartis , et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan „Tuuline rand“, mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli . Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last.
    Tunnustused : Friedebert Tuglase noveliauhind (1982), Lenini orden
    Juhan Smuul – Pärit Muhust, Koguva külast. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte , olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid „Lea“ – usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. „Kihnu jõnn ehk Metskapten “. Reisikirju „Jäine raamat“ Lenini preemia. Proosa „ Muhu monoloogid“-1968, kogumik „Kirjad sõgedate külast“. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana „Mälestus isast“ "Karm noorus" (1946)-luulekogu
    . Poeem „Stalinile“. Koguva külas on temale püstitatud ka monument . Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965).
    August Mälk – romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane „Õitsev meri“, „Hea sadam“, „Taeva palge all“.
    Romaanid :
    "Õitsev meri" 1935
    "Taeva palge all" 1937
    "Hea sadam" 1942
    Debora Vaarandi – luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse „ Talgud Lööne soos “ lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule „Saaremaa valss“ sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus „Eesti mullad “ sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu „ Kauge hääl“.
    Ülo Tuulik – pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan „Sõja jalus“-sõrulaste küüditamine. Proosa „Atlandi kirjad“. Reisiraamat „Aafrika kuum meri“
    Jüri Tuulik – pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan „ Vares “. „Abruka lood“.
    Juhan Peegel – keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori . Valikkogu „Tuli koduaknas“. Romaan „ Ma langesin esimesel sõjasuvel“.
    Albert Uustulnd - kirjanik ja laulukirjutaja. Sündis Pihtla vallas. Õppis SÜG-is. Romaan „Tuulte tallermaa“- paik Vahase saarel. On saanud Tammsaare luulepreemia. Maetud Kudjape kalmistule. Tema vend Lembit Uustuld on ka raamatuid kirjutanud, nt. „Merejutud“.
    August Mälk „Õitsev meri”
    August Mälgu teos „Õitsev meri” algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks.
    Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu.
    Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno , lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga . Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda.
    Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida . Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel . Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud.
    Külas elas ka tüdruk Taali , kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest.
    Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
    Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe.
    Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad. Tundus, et aastaajad on kui paaripäeva pikkused. Tegevus arenes kiiresti ja sündmusi oli palju.
    Klaus- Hannese teine vend võttis endale naise Luise . Too asus Turjale elama. Naine oli veidi ülbust täis ja hooletu, kuid siiski ka hoolitsev ja vahest päris tore. Luise ei saanud kõigiga peres hästi läbi. Isaga olid vahest sõnasõjad ja Hannesegagi oli veidi ütlemisi. Kuid ajapikku kõik muutus. Klaus ja Luise said kaks väikest last. Klaus suri hiljem ühe tormi tõttu, kui ta läks merele võrke päästma.
    Turja pereisa on ka üks väga tähtis tegelane. Nagu aru saada, siis on ta Hannese isa, kes on väga humoorikas , lõbus, töökas ja tore. Töökas ta nüüd enam väga ei olnud, sest tema puusad olid valusad ja liikuda raske. Peategelase jaoks oli isa midagi väga olulist, kelle eest ta rõõmuga hoolitses.
    Vahepeal käis Hannes sõjaväes . Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti , kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele.
    Toimusid uhked pulmad . Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass . Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud.
    Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi.
    Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem.
    Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast . Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut . Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded.
    Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult . Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk.
    Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud , aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle.
    Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll.
    Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama.
  • Bettie Alveri looming ja üks luuletus peast
    Sündinud Jõgeval. Kuulus Arbujatesse. Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad „Tähetund“. Temale on loodud ka majamuuseum . Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“. Kirjutas vähe lasteluulet.
    Looming: „Tuule armuke “ debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem „Lugu valgest varesest“. Esikkogu „ Tolm ja tuli“ 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik „Tähetund“. Luulekogu „Elu helbed “ 1971, „ Korallid emajõel“ 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: „Kaks saarlast“, „Tulipunane vihmavari“, „ Helde andja“, „Halvad naised“, „ Elul on väikene hingemaa “. Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks osutas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan „Tuule armuke“, mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus „ Invaliid “, on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotisaalsetele probleemidele.
    Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekult ühelt kirjandusliigilt teisele kirjutab ta poeemi „Lugu valgest varesest“ ja proosapoeemi „ Viletsuse komöödia“. Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste analüüsimine.
    Alveri esimene luulekogu „Tolm ja tuli“ paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuse ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. „Tolmu ja tule“ elukäsitlus jõudis ka koguteosesse „Arbujad“.
    Luuetaja teise kogu „Elupuu“ käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks lühipoeem „Leib“ ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikkust. Erilist tähelepanu pööras ta teose vormile ja keelele, saavutades seal alal suure meisterlikkuse.
    Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osaks saanud umbusaldus. Neil aastail tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puškini poeemide tõlked ja värssromaani „Jevgeni Onegin“ eestindus, mida peetakse Eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks.
    Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu „Tähetund“, kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. „Tähetunnis“ ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirjastunud eluvaade.
    Alveri järgmisedki luulekogud („Elu helbed“, „Lendav linn“) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu „Korallid Emajões“. Alveri luule on sisutihe , tundlik ja vorminõudlik, see sisaldab endas rohkesti rahvakeele rikkusi.
    1930.a pigem lüroeepika
    Värsslugu 1937 „ Pirnipuu “-sümbolistlik
    1938 „ Pähklikoor“
    Varasem luule on sümbolistlik ja toetub maailma kultuuri kirjanduse kujunditele ja nimedele . Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb „ Sinisukk “. Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele.
    „Räägi tasa minuga“
    Räägi tasa minuga,
    siis mu kuulmine on ergem.
    Räägi tasa minuga,
    tasa taibat on kergem.
    Inimrõõmu hinge härmi,
    tunnen – taban läbi tuule,
    ainult surnud sõnalärmi,
    kuuldeski mu kõrv ei kuule.
  • Eduard Vilde draamalooming (1865-1933)
    Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg – ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametiti pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni . Vilde kirjanduslikuks kooliks sai elu Lääne-Eurooa poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna, et siis tagasitõmbunult pühendada vaid kirjandusele. Kriitilise realismi algataja ning silmapasitev esindaja „Külmale maale“. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevalt, kõneldud on põnevus-ja nalja -Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees " (1916), novellid ("Kuival", " Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). Ajalooline triloogia kirjutas: „Mahtra sõda“, „Kui Anijamehed Tallinnas käisid“, „Prohvet Maltsvet“. . Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud Eesti kirjanik Tema viis dramaturgia küpsusele. 1917 näidend „Side“ (draama). Tema kogutud teosed (1923–1935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani.. Esimene kutseline kirjanik Eestis s.t. ei tee riigitööd, elatub oma tuludest. Samuti I krimikirjanik Eestis. Öeldakse, et Vilde pani Eesti rahva lugema.
    Ago Hendrik Kerge on lavastanud Vilde näidendeid.
    „Pisuhänd“ (1913) : Esimene linnaaineline komöödia, kus autor kasutab situatsiooni-, karakteri - ja kõnekoomikat. Pealkirjal on kaks tähendust: Pisuhänd kujutas kratti (võõraste sulgedega ehtima) ja Piibeleht kirjutas teoses selle nimelise romaani. Teose põhiprobleemid olid teiste arvelt rikkaks saamine; kultuuri ostetavus ja müüdavus.
    Vestmann- ärimees, aus, kaval, ei talu rumalust, hooliv, elukogenud, haritud (Vestmann Vestmanni uulitsas)
    Ludvig Sander – luuser, silmakirjalik , arg, rumal, kõige drastilisemalt määratletud isiksus teoses, peab ennast inseneriks ning luuletajaks ja kunstnikuhingega isiksuseks
    Tiit Piibeleht – kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses
    Mathilde – kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti
    Laura - väärikas, tark, „päikesenaine“ (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde
    Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine . Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli ära võlutud Ludvig Sandri luuletustest , mis olid tegelikult võetud võõrastest teostest. Sander tahab saada kõrgemasse seltskonda naiste abil. Matilde sundis Sandrit romaani kirjutama, kuna see oli moes. Sander ei saanud sellega hakkama. Vestmann põlgab Sandrit, kuna luuletaja ei ole tõeline mees. Tema arvates tõeline mees on ärimees. Raamat saab tähtajaks siiski valmis. Piibeleht kasutab teoses karakteri- ja kõnekoomikat, nt: Piibeleht – kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane, harjumusi- Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga „Pisuhänd“ palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha. Ta ei saa Vestmannile näidata, et ta on vaene. Piibeleht ostab Vestmanni rahaga omale krundi. Ja lõpus räägib Tiit kõik välja, kes „Pisuhänna“ tegelikult kirjutas. Vestmann ütleb, et Piibeleht on ärimees, mis sest et ta on ka luuletaja. Isegi Vestmann üritas luuletusi kirjutama hakata.
    „Tabamata ime“ (1912) : Tegevus toimub linnas. Põhiteemaks on kultuuri ostmine ja müümine. Pealkiri tuleneb sellest, et Leo ime jääb teoses tabamata. Ta ei viinud oma loomingut kõrgemale tasemale. Peategelane ongi Leo Saalep, kes on tark, andekas, nutikas , loominguline. Lilli Ellert oli armukade , aus, negatiivne isiksus, võimukas. Kuna Lilli ostis ära palgalised plaksutajad ja ajakirjanikud, et nad Saalepi kontserdist positiivseid artikkleid kirjutaks. Lilli tahtis Saalepi kuulsuse kaudu ise kuulsaks saada. Teoses on „päikesenaine“ Eeva Marland , sest ta oli heasüdamlik ja väärikas naine.
    Tegemist on draamaga. Vilde tõi Eestisse eepilise näitekirjanduse, mis tuleb Hendrik Ibseni näidendist (tegevust on vähe, arutletakse millegi üle). Leo Saalep, tema abikaasa Lilli Ellert. Eeva Marland on tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine Euroopasse. Leo – pianist . Läks Euroopasse kontserte andma. Naise Lilli ambitsioonid olid suured. Palkas Leo kuulsaks saamiseks laklöörid ja ajakirjanikud. See uudis jõuab peagi Eestisse. Leo saab peagi kuulsaksm kes hakkab ise ka uskuma, et on hea pianist. Vilde taunib väikekodanlust. Läheb suure õhinaga Eestisse kontserti andma. Eeva ütleb, et ma ei tabanud su mängus imet . Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses . Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks
    Lilli = Mathilde
    Leo = Piibeleht
    Eeva = Laura
    Gustav = Vestmann
    Mõlema teose probleemid on igavesed .
  • F. Dostojevski elu ja looming
    Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed pandi õppima pansionisse ( ilmnes lugemiskirg, endasse tõmbumine). 40-ndate lõpus põrandaalune rühmitus, kus oli oht surma saada, tundis surmahirmu. Kirjanikuks tahtis saada, kuna tema jaoks oli inimene saladus. Töötas vaestehaiglas. Temast sai kristlane . Põdes elu lõpuni epilepsiat. Läks Nikolai I ajal nuhiks. Saadeti Siberisse vangilaagrisse. Tal oli sisemine verejooks , mille tõttu suri. Hasartmängusõltuvus, igavesed võlad.
    Looming: „Vaesed inimesed“ epistolaarne jutustus (esikteos 1845). „Idioot“ – psühholoogiline romaan. Polüfooniline romaan ehk mitmehäälne „Kuritöö ja karistus “, tõlkinud Tammsaare, „Mängur“, „Nooruk“. Tema büst on Tallinnas Vene kultuurikeskuse juures. Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud , ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega (seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Dostojevskile jätab ka piibel sügava mulje. Ta oli kinnine , üksik, lugemiskirg. Tema isa tapsid omaenda pärisorjad . Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi. See tuleb sisse ka loomingusse. Läheb inseneride kooli, aga kirjaniku tööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. Ühineb ka põrandaaluste Petraševski ringiga (poliitiline kujutustöö tsaarivalitsuse vastu).
    Loomingusse sisse igavene harmoonia . Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse – Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). Siis ta jõuab Peterburgi, kus on kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. Abielus Anna Snitkiniga. Ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi: 1) leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed , usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühsikonna ahvatlusele. Nt: Sonja Marmeladova („Kuritöö ja karistus“). Malbe, alandlik, habrad, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski kuulub ise sama moodi sinna rühma; 2) kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal (mõisnikud, kaupmehed ). Kõrgem kategooria – võitlejad, kes tahavad ühiskonda parandada, haritud (üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov . On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: polüfooniline romaan – mitmehäälene romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci „Eugeni Grandet “ tõlge. „Vaesed inimesed“. Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse ( kajastub ka järgnevates teostes). Inimene analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius ! Jutsustuse kogumik „ Jutustused“. Teistsugused põhimõtted – kas mitte osa kurjast pole inimesega kaasa sündinud? Parimad „ Teisik “, „Perenaine“, „Nõrk süda“. Jutustus „Valged ööd“. Huumor sees, armastuslugu . „Märkmeid surnud majast“ – sunnitöö. Romaan „Alandatud ja solvatud“. Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid hetke tujud , alateadvus, andeksandmine teema süveneb. Seda on peetud „Vaesed inimesed“ järjeks.
    „Kuritöö ja karistus“ (1866) : Psühholoogiline romaan. Realism = tööstusrevolutsioon. Kuritöö kasv. Prostitutsiooni kasv. Darwini teooria (evolutsiooni teooria, Jumalat enam ei eksisteeri inimestele). Tegevus toimub Peterburgi heinaturu ümbruses, mis on masendav paik. Looming on polüfooniline (mitmehäälne). Lihtrahva ja haritud inimeste lõhe. Raskol = lõhenemine (vene keeles). Peategelase idee saada harituks. Arvab , et kui hakkab ühiksonna eest tööle võib inimese tappa. 2 leeri: alistuvad ja ümbermüütjad tegelased. Tüüpiline tegelane ennast ohverdav nine oli teoses Sonja. Mängusõltuvuse tõttu oli kirjanik raskes rahalises olukorras. Just oli surnud ta vend Mihhail ning lisaks oli Dostojevski laenuandjatele võlgu suure summa raha. Olukorra lahendamiseks kirjutas Dostojevski kirjastaja Katkoviga alla lepingu, mis pidi ta võlad pärast romaani ilmumist tasuma. Dostojevski tahtis raamatus lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning need saidki romaani peamisteks joonteks. "Kuritöö ja karistus" on koos epiloogiga jaotatud kuude ossa . On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest .
    Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjanduse eksamipiletid #1 Kirjanduse eksamipiletid #2 Kirjanduse eksamipiletid #3 Kirjanduse eksamipiletid #4 Kirjanduse eksamipiletid #5 Kirjanduse eksamipiletid #6 Kirjanduse eksamipiletid #7 Kirjanduse eksamipiletid #8 Kirjanduse eksamipiletid #9 Kirjanduse eksamipiletid #10 Kirjanduse eksamipiletid #11 Kirjanduse eksamipiletid #12 Kirjanduse eksamipiletid #13 Kirjanduse eksamipiletid #14 Kirjanduse eksamipiletid #15 Kirjanduse eksamipiletid #16 Kirjanduse eksamipiletid #17 Kirjanduse eksamipiletid #18 Kirjanduse eksamipiletid #19 Kirjanduse eksamipiletid #20 Kirjanduse eksamipiletid #21 Kirjanduse eksamipiletid #22 Kirjanduse eksamipiletid #23 Kirjanduse eksamipiletid #24 Kirjanduse eksamipiletid #25 Kirjanduse eksamipiletid #26 Kirjanduse eksamipiletid #27 Kirjanduse eksamipiletid #28 Kirjanduse eksamipiletid #29 Kirjanduse eksamipiletid #30 Kirjanduse eksamipiletid #31 Kirjanduse eksamipiletid #32 Kirjanduse eksamipiletid #33 Kirjanduse eksamipiletid #34 Kirjanduse eksamipiletid #35 Kirjanduse eksamipiletid #36 Kirjanduse eksamipiletid #37 Kirjanduse eksamipiletid #38 Kirjanduse eksamipiletid #39 Kirjanduse eksamipiletid #40 Kirjanduse eksamipiletid #41 Kirjanduse eksamipiletid #42 Kirjanduse eksamipiletid #43 Kirjanduse eksamipiletid #44 Kirjanduse eksamipiletid #45 Kirjanduse eksamipiletid #46 Kirjanduse eksamipiletid #47 Kirjanduse eksamipiletid #48 Kirjanduse eksamipiletid #49 Kirjanduse eksamipiletid #50 Kirjanduse eksamipiletid #51 Kirjanduse eksamipiletid #52 Kirjanduse eksamipiletid #53 Kirjanduse eksamipiletid #54
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pille Ülem Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kirjanduse 11. klassi eksamipiletid
    1. Ilukirjanduse jaotus, funktsioonid ja kunstiliigid
    2. Elulooraamat
    3. Noor-Eesti ja Arbujad
    4. Siuru ja Tarapita
    5. Saaremaa kirjanduselu 1 teose ülevaade
    6. Bettie Alver 1 luuletus
    7. Eduard Vilde- "Pisuhänd" "Tabamata ime"
    8. F.Dostojevski- "Kuritöö ja karistus"
    9. Juhan Liiv 1 luuletus
    10. Henrik Visnapuu
    11. Heiti Talvik
    12. A.Tšehhov- "Palat nr6"
    13. Marie Under 1 luuletus
    14. Eepika olemus, romaan ja selle liigid
    15. E. Hemingway- "Kellele lüüakse hingekella"
    16. E. M. Remarque- "Triumfikaar"
    17. Tammsaare varasem looming- "Kõrboja peremees"
    18. Tammsaare hilisem looming- "Tõde ja Õigus"
    19. Kirjanduslikud voolud ja suunad
    20. August Gailit- "Ekke Moor"
    21. Oscar Wilde- "Dorian Gray"
    23 Vabalt valitud teos.

    Kirjandus , eksam , 11.klass , ilukirjandus , eepika , rühmitused , noor-eesti , siuru , tarapita , arbujad , Saaremaa kirjanduselu , kirjanikud , luulekogu analüüs , luuletused.

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    58
    doc
    Kirjanduse eksam
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    55
    doc
    Kirjanduse eksam
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun