Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad.
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine.
Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid.
kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanridAtika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on Aristophanes. Vana kreeka proosa. Proosal kolm alaliiki-retooriline, filosoofiline ja ajalooline.. retooriline proosa - demosthenes (kõned philippose vastu) filosoofiline - sokrates, tema õpilane planton ja plantoni õpilane aristoteles ajaloolise proosa alla herodotos ja plutarchos
Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused. Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima. Siin ta ei korruta mitte ainult sõna ,,ema" vaid tahab kuulajateni tuua, et just ,,emad on need", kes mdagi teevad ja tänu selleni jõuab presidendi mõte kuulajateni paremini kui see kõlab mitu korda. President on oma kõnes toonud välja mitu järjestikulist retoorilist küsimust. Retooriline küsimus esitataksegi stiilivõttena, mitte vastuse saamiseks. Antud juhul polegi ta nendele küsimustele vastanud vaid on jätnud mõttepausi kuulajatele: Nõudes emadelt nii tohutult palju, kas anname ka piisavalt voli ja võimalust nende nõuetega toime tulla? Kas emadel ja naistel on meie tänases elukorraldus piisavalt palju otsustamisõigust? Kas nad saavad naiste ja emadena piisavalt mõjutada otsuseid, mis muudavad mitte ainult
"Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus
Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla
Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus) Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü? Eelminevik undab su unne? Sõnakordus: Ja kiusa – kiusa end lahti! 4. „Liikuma“ Epiteet: surmatiiva raskest puudutusest Võrdlus: Oli nagu kiviheide pähe Isikustamine: urvad helmitavad Metonüümia: kelle laup kord surmatiiva raskest puudutusest hahkund Riim: lõppriim (soonetarde-käsivarde) 5. „Kutse“ Epiteet: salakaval its Võrdlus: päev välja prahvatab kui aardekast
Hüberbool Tõuseb mullast üles tähtedeni lk 23 Litootes Jookseb peopessa jälitav jälg lk 37 Oksüümoron Ei leidnud Anafoor 1.Tunded need varjavad alati püünist. Tunded, need kardavad alati tuld. 2.Järjest rohkem lehti läbi tuule. Järjest vähemaks jääb puude kavalusi. Epifoor Ei leidnud Refrään Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16 Öö tulles maailm avardub meil kahel. Retooriline küsimus 1.Mis see on, mis elu külge seob? lk 5 2.Mis see on, millest mõtlen koguaeg? lk 16 Retooriline hüüatus 1.Ära tee! Ära teed! Ära tee! lk 9 2.Kuidas ma hoidsin Su käsi! lk 52 Retooriline pöördumine 1.Hõikad endasse: kas kajab? lk 14 2.Kumb on parem, kas halvem või vasem? lk 37 Väljajätt ehk ellips 1.Õhtud, nädalad, kuud. Näod. Ei ühtegi inimest. lk 28
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi
või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võitsin." 8. Kordus Ühe sõnarühma kindla rütmina kordamist. See mõte tõmbab fraasile tähelepanu ja seda võib kasutada terve kõne kokku sidumiseks. 9. Antitees Võte, mis paneb vastandid lauses teineteisele lähedusse
Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20 ja oma hinge valge lipu heiskan 2) veel tulemata olid rehelised – lk 23 veel oli viljal vaja viimast võtta Litootes - puudub Epifoor: 1) See on midagi teise kohta. – lk 42 Raske öelda on teise kohta 2) Ma mustas öös näen valget laululaeva, - lk 7 ta kohal lindu hoidmas seda laeva. Refrään: 1) ja mulle meeldib see aeg, - lk 46 ja mulle meeldib see aeg Retooriline küsimus: 1) Ma karjatan. Kas ise kuulen seda? – lk 59 2) Mis aimu on meil elus olemisest? – lk 17 Retooriline hüüatus: 1) Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi, - lk 18 2) Oo, kui raske on meie kliimas, - lk 30 Retooriline pöördumine: 1) Mida sa praegu teed – lk 42 2) mille Sina võiks omaks võtta – lk 42 Väljajätt e. ellips: 1) Mõrad.Augud.Õmblused. – lk 27 2) Rahad. Reisid. Kanapeed ja piibud. – lk 28 Loetud raamat. Harjumise triibud.
(19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub
- eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon
· A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E.Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte" ja millisele filmile laulusõnad (Viimne reliikvia) · Mõisted: · Limerik inglise 5. realine naljaluuletus, milles on kasutatud koha- või isikunime · Häälutus sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos · Vastandamine vastandlike mõtete kõrvutamine · Kordus sõna või väljendi kordamine · retooriline hüüatus/küsimus pöördumine kellegi poole vastust saamata · epiteet omadust osutav sõna · metafoor ülekantud tähendus · isikustamine elutule elusa omaduste omistamine · võrdlus - nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel · sümbol vihjab millelegi, sisendab midagi
Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal
Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires
naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta. Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. 12.Proosa- hakkas levima 6 saj eKr kolmes suunas: filosoofiline, ajalooline ja retooriline proosa. 5 saj ekr hakkasid kõnemehe- retoorid õpetama kõnekunsti. Sofistid- filosoofia ja kõnekunstiõpetajad tegutsesid aktiivselt. Kõnekusti kõrval tekkis ka kõnekunstiteooria ehk retoorika. Kõnekunsti areng pani aluse proosale. Kuulsad autorid olid : Demosthenes ja temad kõned Philippose vastu. Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid
dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister
Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420523.2.55.4 Marie Under: “Mureliku suuga” Tänan tähelepanu eest!
millest tuleb jutt. Avang kujundab suhtumise kogu järgnevasse kõnesse. Hea avang köidab, kuulajate tähelepanu, paneb kuulama, on olukorrakohane, sobib kõneleja isikuga, sisaldab teesi, peaküsimust või põhiprobleemi. Avangu võtted: mitteametlik avang sõnastab auditooriumi meeleolu, hoiakud, ootused, olukorra. Küsiva avangu korral esitatakse auditooriumi puudutav küsimus, mis paneks inimesi kuulama ja mõtlema. Humoorikas avangus räägitakse lõbus teemakohane lugu. Retooriline avang võtab kõne põhisisu kokku mõnesse hästisõnastatud lausesse. Ajalooline avang lähtub mingist kuulajatega ühisest kogemusest või mälestusest. Faktiline avang esitab teatud arvu mõistetavaid ent rabavaid tõsiasju. Tsiteeritav avang viitab mõnele tuntud autorile või kasutatakse tuntud väljendeid. Sooviva avangu puhul öeldakse kuulajatele hea soov. Temaatiline avang esitab punkt haaval kokkuvõtte järgnevast kõne sisust. Jutustuslik
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund
... ... Su süda on saladus, sulle, salgajale ... Su süda on sädelus, saladus. 3. Parallelism- Linnusulega liivale, õitsva oksaga õhku, Ma magasin mineraalide und, sõrmega sinu paljale seljale Ma magasin nagu magma. kirjutan salasõna. 4. Antitees- uinuv tõelus on ärgand; kaotades end, end leiab; 5. Retooriline küsimus- Mismoodi kõnetada võpatust? 6. Retooriline pöördumine- vend, sa võta kokku end. 7. Retooriline hüüatus- joobnustava augustikuu all tsitrusmuusikasse nõrgub -Margarita, Margarita!- 8. Sõnamäng- anduja, saab andeks, rändajast saab randuja; see liist oli viiamane laast; 9. Paradoks-Kõnele valgust ja jää sulab ära; sandi selga selgeks ei löö; 10. Astendus-Sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik;
on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9. Kuidas mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri ja kirjandust? Rooma kultuur lähtus kreeka eeskujudest.
permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma 2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum sawmill saeveski seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang
pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita 1921-1922 1. Kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanudse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. 2. Liikmed: Siuru + Jaan Kärner 3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2
Hiigelsuur Nõukogude liit ei näinud selles probleemi ja ka ei mõtelnud rahvusvahelise poliitika mõjudest, sest minu arvates, et nii ülekäiv jõud peaks tekitama inimestes tundeid, mis ei luba tal sellest mõtelda. Kaasmaalased ei pea põhjust teadma ja neile võib seda ka ette anda kasutades õigeid sõnu, mis olid nähtavasti alusetud. Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Arvan, et sõja käigust on retooriline rääkida kuna impeeriumi kaardid kukkusid valesti. Võibolla ei olnud asi nii palju nii- õelda kaartideski kui sündmusi kujundanud eelarvamustes. Ainuke asi, mis võib põhjendada tehtut on jõudude vahekord. Tean, et Esimeses Maailmasõjas kasutati tääkitega ja mitteautomaatseid relvi aga see oli jätnud märgi riigi, rääkimata revulatsioonist. Rääkides seisundist siis peaks mainim, et Venemaa oli halvasti elektriseeritud ja ka raud tee Siberini oli alles valmis saanud
Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem, esialgu võtsid rooma komöödiakirjanuikud süzeid ja tegelasi rahvalikest kreeka komöödiates. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades Terentius - töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära Proosakirjandus - hakkas Kreekas arenema 6.saj eKr kolmes suunas (filosoof. , ajalooline ja retooriline) Proosa kirjanikud - Demosthenes (säravaim kõnemees ja filosoofilise proosa meister, kõned Philiposse vastu), Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes
Metafoor ,,liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus" Võrdlus ,,Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval", ,,täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid", ,,seega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises". Retooriline küsimus Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross: ,,Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega?". Sõnatrio ,,armas Eesti rahvas", ,,hea Eesti rahvas". Kordus ,,Südames ja mõtetes. Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes". Antitees - ,,kodus ja kaugel"
Me oleme olnud veendunud, et demokraatiat neis riikides, nagu ka meie riigis, saaks hävitada vaid võõras võim. Sellepärast on oht, et me ei pane pahaks sarnaste arengute toetamist nende poolt, kes kõnelevad meiega sama keelt. Iseenda okupeerimine, see käib hiilivamalt kui siis, kui okupant on võõras. Vabaduste piiramine mis iganes püha idee nimel, olgu selleks puhas eestlus või parem toiduvalik – see on iseenda okupeerimise algus. Veelgi kummastavam on retooriline reljeefsus vaidlustes, kus erimeelsused on vast vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. Ei saa taotleda ühiskonna eestvedamise vastutust ja siis teha kompromisse Eesti pikaajalise tuleviku ja oma lühiajalise poliitilise huvi vahel. Võit on kohustus teha tööd selleks, et kaotajad ei tunneks ennast teerulli (Metafoor) alla jäänuna. Aga kuidas seda teha, kui valimiste eel on kõvasti verbaalset rusikat (metafoor) vastase nina all hoitud? (retooriline küsimus)
assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4
assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4
gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus. 1980. aastate lõpul kujunes ideoloogiliseks sõlmküsimuseks, mitu eesti kirjandust siis olemas on, kuigi küsimus oli retooriline. Vähemalt teoreetiliselt võeti suund eesti kultuuri globaalse ühtsuse rõhutamisel, mööndes, kuid proovides ka ületada lõhet Eesti ja Välis-Eesti vahel. Ühtluse taotlustes võidi jõuda isegi väliseesti mõiste eitamiseni, sest see seostas kultuuri ühe osa otsekui poliitilise välistatusega. Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi
galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega (Jaan Kross) 16. gradatsioon ehk astendus - kliimaks ehk astmiktõus Ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu - antikliimaks ehk astmiklangus 17. retooriline hüüatus 18. retooriline pöördumine ehk apostroof Laena mulle kannelt, Vanemuine! (Kalevipoeg) 19. retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2
kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.
läbi õhtute sulgpehme saju miski puudu jääb teineteist puutudes läbi teadvusetaguse taju (Kareva 1987: 12) 5 2.2.2. Lausekujundid Lausekujunditest on kõige levinum retooriline küsimus. Üks parimaid näiteid sellest on luuletus "Hoia elust kinni hammastega": Hoia elust kinni hammastega. Nuta, naera, kisenda kui peab. Olen sinu kõrval. Kuid ei sega. Kumbki teisest liiga vähe teab. Igaüks on ihuüksi sõjas. Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonistt Katus (ehk väga üldine kokkuvõte) (1) süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus) (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H)
hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga,
häälega, milline oli mõju kuulajatele) Kõnekunst jõudis kreekast roomasse algselt võimumeeste vastupanul 161 a ekr aeti kõik kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid. Arendati ladina keelt (uued mõisted, eeskujud, kreeka kunstist või keelest). Nende põhjal loodi uued terminid retoorikud kuni keeleteadlased. Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr.
6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8. Litotees- mööda nähtamatut nööri. 9.Hüperbool pimestav ürgvalgus. Lausekujundid: 1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4. Helimaalingud- uks kääksatas tasa - kääks
Artemis jahijumalanna Hephaistos - tulejumal Hermes jumalate käskjalg Apollon - valgusejumal Ateena tarkuse jumalanna,sõjavarustuses Dyonysos veini ja pidustusejumal 8. kirjandus nagu meie seda näeme, liigid: 1) luule 2) proosa 3) draama Proosa: kujuneb välja 3 liiki proosakirjandust 1) kreeka ajaloo proosa. 6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks
Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. Leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Retooriline hüüatus - oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! ; Ah, kuis on ootus põhjatu ja pikk! A. Kirjuta kokkuvõtlik sidus analüüs (u 400 sõna) luuletuse kui terviku kohta. Millist tunnet (tundeid), meeleolu, sõnumit ja tähendusi see sinu meelest kannab? Kuidas töötavad luuletuse üldhäälestuse, mõtte ja teemaarenduse heaks eespool loetletud konkreetsed poeetilised võtted? Too selle kohta näiteid
Habemeajaja paradoks Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast
sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav
sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav
tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94)
4. Lühike iseenda on tõmmata tutvustus tähelepanu, luua kontakt ja panna ennast 5. Teema esitus ja selle kuulama. kompaktne liigendus või struktuur Tähelepanu tekitavaks alguseks võib olla, sõltuvalt esineja isikupärast, kas : Teadlikult esitatud Laen kirjandusest vastuolu (uudishimu (raamatust, ajalehest tekitamiseks) vms.) Retooriline või tõene Näide sündmusest küsimus (tekitada kujutlus) Väide Pildimaterjal erinevas Uudis vormis Vanasõna, anekdoot, lugu Teema esitlus. Kasutatakse erinevaid argumente: statistika, asjatundjate Mõistuslikud arvamused, argumendid uurimistulemused jne.
Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse. Ülekanne ( ebatüüpilisele toetumine, võrreldamatu võrdlemine) Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja.
Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet. Retooriline proosa Tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Tekkis vajadus kirjutada kohtukõnesid. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli DEMOSTHÉNES, kes püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu (,,Kõnedes Philippose vastu"). Cicero-koogia võtted mõjutamine. Filosoofiline proosa [5. 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid suuliselt, nüüd oli vaja tagada nende säilimine
annaabi.ee 
