,,Tähtis Päev" A.H Tammsaare Tegelased: Karjapoiss; ema; preester; Juhku Kuusik Sisu: Karjapoiss oli harjunud elama tavalist ,lihtsat ja töökat elu ,kuid nelipühade alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna
Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on tavaliseimaks hüppeks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale), teiseks hüppeviisiks on karjapoiss/kääri (hüpatakse külg ees latist üle, 1 jalg ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli koos, kutsuti karjane oma tulevast tööd üle vaatama, pererahva ja loomadega tutvust tegema. Peremees ise käis koos karjasega tulevased karjamaad läbi, et poiss teaks, mis teda ees ootab. Enne karja-aja algust oli karjapoiss naistele abiks. Ta aitas lõnga kerida, kanganiite silmata ja muid abitöid teha. Karjase magamisase oli laka peal või lambalaudas
tööga.Ta asus Vargamäele elama mõttega, et peale teda jäävad sinna tallu tema järeltulijad. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei saa loobuda, kui oled aus inimene. Andresel oli mõttes ka et kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes. Selle nimel hakkas Andres tööle ja ta selle nimel pani ohtu kõik oma õnne ja armastuse. Kui abitu on korralik inimene häbitute ees Pearu lasi Eespere koera maha, sest too haukus tema jalge ees.. Karjapoiss Matu, kes seda pealt nägi tormas maja juurde peremehele kaebama, et Pearu lasi nende koera maha nende enda maa peal ja kutsus Andrese seda vaatama, kuid selle ajaga viis Pearu koera oma maale ja väitis, et koer käis tema maal tedrepoegi murdmas. Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu
Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920. Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913 ,,Natüürmort vaipadega"1916 ,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923 ,,Palvetaja", puust 1912-21 (hävinenud) Loomakujud: ,,Metskits" pronksist 1929
Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja Konstantin Päts. Ajalehes töötas ka Eduard Vilde. Tööd oli palju ja aega vähe, seetõttu ilmus neil aastatel vähe ilukirjanduslikku loomingut. Silmapaistvamad jutud: ,,Tähtis päev" (Karjapoiss, loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge
Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Varaklassitsism Rokokoolik pehmus Matkib antiikkujusid "PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal
Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid
Toome helbed Lühikokkuvõte. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke.
Novelli lõpus õpib Kusta tundma Maali armastust ja emalikku hoolt, Maali unenäos aga kõlavad kaugelt pulmakellad. "Suveöö armastus" on zanripuhas klassikaline novell, mis keskendub ühele tegelaste elu mõjutavale sündmusele. Toome Helbed Novelli "Toome helbed" peategelane on tütarlaps Leeni. Toomingate õitesajus nukkudega mängides avastab Leeni enda jaoks täiskasvanute maailma suure saladuse armastuse. Tema hinges tekivad naise ja ema tunded mis avanevad jõekaldal kalastavat karjapoiss Vidrikut kohates. Karjapoiss ei märka Leeni siseelus toimunud muutust, tema mõtetes on vaid suur kala, kes ei taha kuidagi õnge otsa tulla. Koos esimese armastusega elab Leeni läbi ka pettumuse. Hetkeline õnnetunne asendub valuga, suvisest toomingate õitesajust saab otsekui vaikne külm talveõhtu. "Toome helbed" on impressionistlik novell. Leeni läbielamisi kujutab Tuglas detailselt, kasutades selleks ka loodupiltide meeleoluvarjundeid. 3. E. Vilde 1 Romaan Mäeküla Piimamees
Friedebert Tuglase novell “Toome helbed” on lugu noore tütarlapse esimese armastuse tärkamisest ja vastamata tunnete valust läbi meeleolukate looduspiltide. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks
tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte
- kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25
Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega. Leeni hakkas üleüldise maailmamure pärast nutma. Leeni kõnis mööda küngaste rajakesi ja tundis ülevoolavat rõõmu. Tat undis end osana sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis
· Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; · Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; · Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. · Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. · Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi teoseid. TUNTUIMAD MAALIKUNSTNIKUD
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja
ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5. Kuidas kutsuti pere vana kassi? Tiits 6. Kuhu jõudis ühel korral Kusta musta utetalle otsinguil? Maailma lõppu 7. Mis puust tegi Kusta endale pajupilli? Pajupuust 8. Millega kanti siil koju? Jalarätiga 9. Mida sõi siil? Puuvilju, mitmesuguseid seemneid, putukaid, tigusid, vihmausse 10. Kes päästis Mardi ja Mareti ussi käest? Siil
V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Läti Seltsi tegevusega. Koidulal aga tänu kirjavahetusele Almbergiga tekkis teatud ülevaade soomlaste esimestest teatritegemistest. Esimene eestikeelne teatrimäng ,,Vanemuise'' seltsis toimus sisuliselt 1867/1868. a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa
Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema.
o hästiarenenuna o idealiseerituna Skulptorid: Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid
Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks.
muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine ".
1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel" Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia. Oi suvi, õnnis laste maa; Väike rohutirts, Väikese jänese tarkus, Üks linnuke ütles; Sääsesaks, Üks rohutirts.
"Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6. Jaan Koorti "Abikaasa portree" on tehtud basaldist. Näiteid materjalidest mida ta on veel kasutanud: "Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk)
Suits. 14) Kes on I Eesti Vabariigi aegsetest maastikumaalijatest rahvusvaheliselt kuulus? Rahvusvaheliselt oli kuulus K. Mägi. 15) Milliseid Eesti maastike on K. Mägi maalinud? Saaremaa maastiku, Lõuna-Eesti maastiku, maalinud peaaegu kõiki järvesid. 16) Kes oli K. Mäega ja N. Triigiga Pariisis koos õppinud skulptor? Pariisis õppis koos nendega Jaan Koort. 17) Nimeta J. Koorti portreesid, mis materjale kasutas? Kasutas raskeid materjale, must marmor, basalt, must tamm. ''Karjapoiss'', ''Naine tanuga''. 18) Milline tarbekunstiala köitis J. Koorti ja kuidas see talle saatuslikuks sai? Teda köitis keraamika, sai saatuslikuks, kui ta läks seda õppima Venemaale ja jäi seal raskelt haigeks. Kunstiajalugu II rida 1) Kust oli pärit Vincent van Gohgh ja kus ta maalis oma parimad tööd, nimeta? Pärit Hollandist, töötas Lõuna-Prantsusmaal. 2) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks sai V. Van Gohgh? Ekspressionismi suuna rajaja.
Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, seega Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne, kes kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Paavst avaldas arvamust, et täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui istuti käed rüppes, läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse
Kõrgushüppe osad kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine. kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Erinevad tehnikad Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse Karjapoiss e. käärtehnika ja flopptehnika. langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
noorte kätte. Vanad ründasid noori, kuna kartsid, et neid süüakse välja. Talu läks põlema ning noored elasid pärast seda koos väikse lapsega kuuris ja vanad said elukoha külla vanad võtsid ka noorte viimase lehma ära, kes neile piima andis. Kaarel ehitab oma viimaste jõuvarudega uue maja ja ta tervis halveneb ning ta sureb ja talu läheb jälle vanade kätte tagasi. 1903 ,,Tähtis päev" autobiograafiline alus Motiiviks on nurjumise kurjus. Karjapoiss Juku sai ühe vaba päeva ja ta ei pidanud tööle minema, vaid sai terve päeva magada ning siis kirikusse minna. Magada poiss ei saa, kuna ei tule und ning kui Juku hakkab kirikusse minema, kohtab ta teel teist karjapoissi kellel on palju paremad viisud jalas ja riided seljas ning Juku on väga pettunud. Ka kirikuõpetajalt saab Juku noomida, kuna teine karjapoiss kutsub Juku koos endaga kirikutorni kella vaatama. Pärast kirikut läheb noormees koju ning heidab lakka pikali ja tal
vallutada Läänemere kaguosa piirkonda Ingerimaa, et laiendada Taani võimu all olevaid maa-alasid, mis ulatusid vaid Narvani. Laste ristisõda (1212) Laste ristisõjas ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma osalesid umbes 50 000 lapst. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus teele umbes 20 000 last. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus I" Lugu algab kuskil 1870-nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam. Algab suur töötegemine
naisportrees. Neist esimene, eestis modelleeritud ,,Naise pea" oma kompaktse massiga, rahuliku selge siluetiga, meisterliku vormikäsitlusega on kunstniku tähelepanuväärivaks saavutuseks. Teose mõjujõudu aga vähendab liigne staatika, eriti näo ilmestamisel. Hoopis teistsugune oli samal ajal teostatud ,,Abikaasa portree". See on koorti varasema loominguperioodi tippsaavutuseks ja pika arengutee lõppresultaadiks. Oma käsitluslaadilt on abikaasa portreele väga lähedane ,,Karjapoiss" (ill 2). Pariisi-periood oli koort isikupärase loomingulaadi kujunemise ja küpsemise ajajärguks. Koorti jõuline ja omapärane kunstnikuisiksus formeerus Pariisi keerulises ja vastuolulises kunstimiljöös. Sellele vaatamata oskas Koort leida oma tee kunstis ja mainitud perioodi lõpuks on ta kordumatu loomingulise isikupäraga silmapaistev skulptor. Loomingulise õitsengu aastad kodumaal 1916
o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari o Karjapoiss hüüab o Killa, kõlla o Mää... o Notsu laul o Varblaste laul kevadel o Tilluke kukk o Iitsu-kass ja kiitsi-kass o Jänes pikk-kõrv o Tibukese unenägu o Õhtulaul laps läheb koos päikesega magama · Juss oli väike peremees o Heinaaeg on ikka nii! lapsed käisid heina tegemas o Sõit o Marjule o Juss oli väike peremees o Miilu ja kiisu
Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale" · "Üks mehike elutseb männikus" Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja
2. Kaini ja Aabeli lugu - Kain-Aabel olid Aadama-Eeva pojad. Kain ohverdas Jumalale vilja ja Aabel karja. Kaini ohvrit Jumal ei tahtnud, kuna ohvrisuits temani ei ulatanud, samas kui Aabeli suits ulatus. Kain vihastas väga ning tappis venna, mistõttu Jumal määras ta olema maa peal kodutu ja põgenik. 3. Kes oli Taavet ja kelle vastu võideldes saavutas ta võidu? Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus? - Taavet oli karjapoiss, kes võitis lingukiviga koljati, suure sõjamehe. Hiljem sai Taavetist kuningas, ning ta abiellus kuningas Sauli tütrega. 4. Milline tähendus on nelipühal? (LK 4....44-446) - Nelipühadel tuli Püha Vaim ning pani inimesed prohveti kombel rääkima, ning inimesed lasksid end ristida. Tegu on kristliku koguduse sünnipäevaga. 5. Mida tähendab sõnaühend "Jeeriko pasunad" ja kas ning millal kasutatakse seda tänapäeval?
Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Mehe portree" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,, Samuel Nellini eksliibris" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Karjapoiss" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Ema lapsega" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Hiinlanna" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X
Jälgides oma nukke seal vanade toomingate all, kuulis ta äkki inimeste naeru ja rohu kahinat jalge all. Need olid Marie ja Kusta, kes miilustasid vanal mesipuul. Leena seda ei sallinud ning äkitselt oli ta justkui solvunud, pettunud Maries ja Kustas, et nood nii häbiväärselt seal tegutsesid. Leena lihtsalt lahkus seal ning jalutas rutates mööda muinasjutulisi metsaradu. Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari:
Maalib suuri maale ja tema puuduseks on see, et ta ei mõistnud ühiskonna ja kunsti muutumist. Tema portreed, aktid, joonistused on ideaalsed näited klassitsismist. KLASSITSISM-SKULPTUUR *eeskuju võeti antiigist *Eelistatuim marmor *Antiikmütoloogiast võetud süzeed *Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti *Tagasihoidlikud liigutused *Kuulsamad skulptorid: A.Canova (‘’Kolm graatsiat’’) ja B.Thorvaldsen (‘’Karjapoiss’’) * Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt . ROMANTISM romants- kasutati rahvakeelsete tekstide eraldumist ladinak tekstidest, mille üheks väljendajaks oli Inglise park. Romantism saab kõige esimesena alguse Inglismaalt. Romantismi on raske määratleda, sest puuduvad reeglid. Oluline on üksik isiku sisetunne. Leiti, et keskaegne luule on tunde ja fantaasia küllane
ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Kui soovid head näonahka saada, siis pese nägu jüripäeval konnakudu, kasemahla või allikaveega. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Karjamaagia Kuna vanasti oli meie metsades palju hunte, siis on jüripäeva kommete juures palju juttu huntidest ja hunti ennast kutsutakse pühajürikutsikaks. Karjapoiss ei tohtinud enne jüripäeva karja juures liha ja võid süüa, neid ei pandud talle isegi karjakotti, sest muidu viib hunt suve jooksul palju loomi ära ning või ei lähe perenaise käes kokku. Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid.
kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu vaatas sageli kuidas üleaedsetel alati tööd jagus, ise ta oli laisk ja põhjendas oma vähest tööd majapidamises sellega, et vanemad teevad töö järeltuleva põlve eest eest ära nii et lastel kergem oleks, Pearu isa oli olnud suur taluperemees ja nõnda mõtles Pearu, et temal peab siis kergem olema. Kui Pearu kraavile tammi ette ehitas siis ei hakkanudki Andres midagi selle vastu ette võtma kuid Andrese karjapoiss Mart hakkas Pearu ehitatud tammi lõhkuma, mitu korda pidi Pearu tammi uuesti üles ehitama. Pearu sai teada, et poiss lõhub tammi ja hakkas seepärast tammi valvama, kuid ka siis suutis poiss kuidagi tammi ära lõhkuda. Poiss käis mitu korda ka naabrimeest tammi parandamise ajal õrritamas ning Pearu hakkas sellepeale poissi taga ajama, kuid poiss suutis mitmel korral Pearu eest sohu pageda ja loopis teda kividega, ning ka Mardi koer segas Pearul poissi püüdmast
vaimustus antiikskulptuurist; noorena elas Lorenzo juures, hiljem pikemalt Roomas “Taavet” Michelangelo kuulsamaid töid on marmorist kuju „Taavet” (kõrgus 5,2 m; asub Firenze muuseumis; aastatel 1504 kuni 1873 seisis kuju vabas õhus). Michelangelo skulptuur kujutab piiblist tuntud karjapoiss Taavetit, kes võitles Koljatiga ning sai hiljem Iisraeli kuningaks. Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe asuda Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid leidub Peetri kirikus. Peetri kiriku kuppel skulptuur “Pietà”
Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole
suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua XIII lk.137 Eesperre sünnib teine tütar (Maret) Krõõt kurb, Andres pettunud ; Krõõda ja Mari südamlik jutuajamine (Mari tahab Jussiga sauna elama asuda Krõõt ja Andres lubavad) XIV lk.149 Andrese ja Pearu tüli kraavi pärast (Pearu ehitab tammi ja karjapoiss Mart lõhub, kuna ujutab eespere maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk.175 Jussil ja Maril sünnib poeg (Juku) ; Eesperes uus tüdruk Kaie ; Krõõt ja Andres saavad kolmanda tütre
Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss. Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid, otsides neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid. Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist
Neljanda aasta suvi möödus nagu eelmisedki, Juss rügas tööd ja Mari oli perenaisel abiks, nii lubati olla vähemalt talveni. Suvel aga juhtus nii, et eespere karjamaad olid vee alla läinud, alguses ei teatud mille pärast see nii võis olla, tehti ju kraavid, et vesi saaks ära liikuda. Tuli välja, et Pearu oli omale poole tammi ette teinud, et tema maad saaksid natuke aega vee all olla, aga andresele see ei meeldinud, kuna ka tema karjamaad olid seetõttu vee all. Karjapoiss Mardike lõhkus, aga tammi ära ja lõhkus neid senikaua, kuni Pearu oli neid teinud. Pearu lubas Mardile naha peale anda, aga kuna ta teda kätte ei saanud, siis jäigi nii edaspidi. Sündis ka kolmas laps Eesperre, ning taas tüdruk. Viienda aasta alguses sündis Jussil ja Maril laps, ning siis nad enam Eesperes eriti abiks enam polnud, palgati uus sulane ja tüdruk. Pearu palkas ka endale uue sulase, tugeva et see aitaks teda Andrese vastu hakata
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last
Praeguseks on eriti internetis kõlama hakanud ,,terve mõistuse" skeptiline hääl mis toonitab et tavalisse grippi sureb igal aastal mõõtmatult rohkem inimesi kui on langenud vastse pandeemia ohvriks. Mõne aasta tagune linnugripihüsteeria osutus põhjendamatuks ehkki võib ka öelda et inimkonnal lihtsalt vedas sea kombel mis seagripi puhul ei pruugi korduda. Seega iga ajalehetoimetus peab praegu vastama küsimusele kui mitu korda tohib karjapoiss külarahvast hundi vastu relvile kutsuda ilma et tema usalduskrediit lõplikult ammenduks. Tegelikult teame väga hästi kuidas ajalehetoimetused tegelikult selle olukorra lahendavad v ä i d e t a v hunt ilmus eile õhtul karjamaale. Seetõttu surungi alla kõik oma ajakirjanduslikud fantaasiad ning kasutan hoopis juhust et üle korrata kõnealuse teema kõrgeima instantsi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitused nakatumise vältimiseks
Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu
annaabi.ee 
