Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased. Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Hitleri võimule saamine Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks hakkas ta osa võtma Saksa Töölispartei debattidest, kuna tema ideoloogia klappis tema maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsia...
Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid. Penitsilliin-esimene antibiootikum. Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus. Tsüst-algloomad elavad sellena üle ebasoodsad keskkonnatingimused. Amööb-muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlane-püsiva kujuga piklik keha, mille otsas on vibur. Kingloom-algloom, kes on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Tõrilane- algloom, kes elab sümbioosis üherakuliste vetikatega. Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha
40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent
,,Faust" J.W.Goethe ,,Kes otsib, ikka eksib teel." Teoses on see mõeldud sellena, kuidas Faust üritab Issandat teenida. Mefistofeles naerab aga Fausti välja, et ta on ju narr ja Issand kaotab ta nii või naa. Issand ütles, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. See tähendab, et lõpuks Faust leiab ikka õige tee, olenemata palju ta eksib. Tänapäeva puhul võib seda võrrelda näiteks armastatu otsinguga. Kui otsid seda õiget, sa ikka ju satud valede inimeste otsa. Mis sul muud üle ikka jääb, kui see maha jätta ja uus otsida. Või
Eia Uus Kuu külm kuma Mõnele näib, et Mionel pole midagi, ent ta on rahul. Mõnele, et tal pole midagi ja ta pole ka rahul. Mõnele, et tal on kõik ja ta on rahul. Ning mõnele, et tal on kõik ja ta ei ole ikka rahul. Aga see, mida sul pole või kes sa oled, ei ole oluline, kui sa oled katki. Valikuid tuleb teha pidevalt. Suhetes, tuleviku otsinguis, elamises, suremises. Kuna õige tee on kõige kitsam, on meeletult lihtne valesti valida. Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega. 2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud Tai olustik. Noore inimese kirjutatud raamat noortest i...
Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea, peamiseks põhjuseks ta madal mõttelend ning vähesed voorused, mis väljenduvad lollis käitumises, mis on omakorda tingitud suure koguse raamatute olemasolust, mida too kunagi ei loe
Kes on tähtsam, kas üksikisik või kollektiiv ? Iga inimene on maailmas eraldi seisev isik see tähendab, et kõik inimesed on ainulaadsed ja väärtuslikud sellena, kes nad on. Üksikisiku rollis on inimene üksinda. Inimene peab tulema ise toime. Kollektiivis on oluline seos teiste inimestega. Alati arvestatakse teistega ja aidatakse, abistatakse neid. Minu arvates on üksikisiku rollil suurem raskus hakkama saamiseks. Aga miskipärast väärtustatakse seda rohkem. Oletame, et inimene saab üksinda millegi väga tähtsa asjaga hakkama, siis kogu au ja tänu läheb temale. Teda väärtustatakse. Muidugi, ka kollektiivseid
Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga • Ei nõustu sellega, et psüühika teatud vorme on võimalik taandada mingile ühele elementaarsele algele. Freudi puhul oli selleks algeks seksuaalsus. 9.03.2012 TALLINN 7
Põhine ühisjoon minimalismi erinevates kultuurivaldkondades on lihtsus, siiski selles stiilis on paljugi enamat, kui silmaga peale vaadates või mõnda teost nähes/kuulates tundub. Muusikas on see stiil tekkinud 1960-ndate alguses. Tuntuim stiili esindaja on Steve Reich ja teda nimetatakse minimalistliku muusika pioneeriks. Minimalism on saanud eeskuju rütmi ja meloodia poolest enamasti rahvamuusikast. Nagu rahvalauludes on ka minimalismis terve loo vältel korduv rütm ja just sellena väljendubki tema lihtsus. Pikema kuulamise peale tekitab see stiil sisimas hingelise tasakaalu ja mõjub meditatiivselt. Seda tunnet annab edasi just helide kordumine varieerivalt. Aga minimalismi tõlgendamiseks tuleb seda hoolikalt kuulata, kuna see pole nagu tänapäeva muusika, mida kasutatakse muude tegevuste taustal. See nõuab ülimat keskendumist, mõtetesse langemist ja alles siis on tunda selle hüpnotiseerivat mõju. Kunstis nimetatakse voolu alguseks 1964. aastat
leida.Mõned on leidnud omale sobiva kaaslase sotsiaalmeedia abil, twitter,facebook,vkontakte,gmail.ask.fm,flirtic.ee või kasvõi orkut.ee. Selleks, et leida omale sobiv ja armastav kaasa, tuleb esmalt armastada ennast, see kindlustab selle, et sa leiad omale 100% kiinduva partneri. Kui sa ei ole õnnelik endaga, on risk, et sa leiad kellegi, kes ainult teeb su tuju heaks ja midagi muud ei tee. Inimene kellega sa abielluma peaksid, peaks sind täiendama.Sa peaksid olema õnnelik iseendaga ja sellena kes sa oled, see teeb lihtsamaks selle, et sa leiad samasuguse hea iseloomuga inimese kes sa ise oled.Käies paljudel kohtingutel ja kohtudes paljude inimestega, õpid kompromisse tegema, ja lõpuks saad ise ka rohkem teada, et milline täpselt su kaasa olema peaks. Et leida omale sobiv kaaslane tuleb eelkõige armastada ennast, kuna teised inimesed näevad kui inimene armastab oma keha ja ennast. Tuleks palju väljas käia, teha seda mida sa armastad, ja vajadusel
Samuti juhtus ka Mozartiga. Kindlasti piinas meest ka inspiratsiooni puudus. Halb majanduslik seis, ebapopullaarsus, isa lahtiütlemine kõik mõjus talle masendavalt. Õnnetunnet pakkus talle väike poeg. Temas nägi ta ehk mitmelgi puhul iseennast. Õnne nägi ta ka igasuguses huumoris, mis teda vähegi naerma ajas. Kahjuks polnud tema õnnebilanss aga sugugi tasakaalus. Õnne poolt varjutas väga suurelt igasugused jamad ja õnnetused. Tore on et inimesed ei mäleta teda sellena, kes ta inimesena oli, vaid tema rõõmsate ja kõrvajäävate teoste läbi. Triinu Kask 11c
Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise.
need on maksiimid, mis dikteerivad nende käitumist, kes neid omavad. Rorty püüab meid tõe korrenpondentsiteooriast distantseerida. Selle asemel pakub ta teatud koherentsusteooriat, ehkki ta heidab kõrvale idee ühe spetsiifilise tõeteooria pakkumisest üldse. Rorty väidab, et väited on tõesed senikaua, kuni nad on koherentsed kogu uskumuste süsteemiga: selle sõnavaraga, mida me kasutame. Veelgi olulisem on, et pragmaatikud mõistavad tõde pigem sellena, mis töötab, kui sellena, mis on teoreetiliselt korrektne. Vastavalt Rortyle on pragmatism pigem praktika kui teooria . sõnavara. See keskendub pigemini tegudele kui kontemplatsioonile Pragmaatikud raamivad . küsimusi selle kohta, mis on õige, lähtudes sellest, mis on kasulik Nad küsivad: "Millise muutuse toob see uskumus sinu käitumisse?". Sel alusel kutsub Rorty üles harivale
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mill...
Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. Poeetilises üldpilgus iseloomustab D. Kareva luulet rahulik ja selgepiiriline kujund, mis on mahutatud nappi sõnastusse. Kujund on laktooniline, minimalistlik, aforistlik, graafiline. Esimesest kogust alates toimub pidev liikumine kirjeldatavalt-fikseerivalt
taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu. Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümber, sest need asjad on tegelikult temas endas ka. Lorenzo: ,,Muld loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud, kõiksugu lapsi, kel ta rüpes pinda, näeb imemas ta igilahket rinda." Tähendus: Muld on kõige alus, sellel kasvab kogu loodus, inimkond ja hüved, kuid samas muutuvad kõik elavad asjad kunagi mullaks tagasi. Lorenzo: ,,Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks." Tähendus: Kõik on suhteline ja hea sõna vales kontekstis võib mõjuda halvasti ja vastupidi.
1) Verba volant,scripta manent-sõnad lendavad,kirjutatu jääb 2) Veni,vidi vici-tulin,nägin, võitsin 3) Ut sementem fecenis metes-kuidas külvad nõnda lõikad 4) Tabula rasa-puhas leht 5) Similis simili gaudet-sarnane rõõmustab sarnase üle 6) Res sellena est verum gandium-raskusest üle saamine on tõeline rõõm 7) Repetitio est marer studiorum-kordamine on tarkuse ema 8) Qualis rex,talis grex-missugune on kuningas,niisugune ka kari 9) Pro patria,pro libertate,pro vita-isamaa eest,vabaduse eest,elu eest 10) Potius sero quam numquam-parem hilja kui mitte kunagi 11) Omnia vincit amor-armastus võidab kõik 12) Non multa,sed multum-mitte paljusid,vaid palju 13) Nomine sunt adiosa-nimesid nimetamata 14) Lapsus linguae-keelevääratus
§ Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool Vihmaussi vereringe: § Vereringe on suletud § Südant vihmaussil ei ole, sellena talitlevad ringsooned mis kokkutõmbudes vere liikuma panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama §
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult
samas on ta ka kasulik, ta hoiab inimest vähemalt vormis, ta liigutab mitte ei lama pikali diivani peal ja ei vaata ainuüksi telekat. Internetis on ka palju ohte, kuna seal liiguvad ringi paljud häkkerid, kes varastavad inimeste pangakonto paroole ning erinevate saitide paroole ja seetõttu võivad neid kurjasti ära kasutada. Samuti internetis liiguvad ringi perverdid, kes esitlevad end hoopis teise inimesena, mitte sellena kellega tegelikult tegemist on, seetõttu ei ole mõistlik hakata suhtlema inimestega, keda sa pole kunagi näinud või kes tundub vähegi kahtlane. Internetis on ka pettureid, nüüdsel ajal on petturite arv suurenenud. Petturid on enamasti need, kes müüvad mingit toodet või teenust, makstes raha ära võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid
Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja ta teadis ,et karistust ei tule tema ema poolt. Åse ja Solveig'i võrdlus armastuse võrdkujuna on selles raamatus õige. Nad mõlemad armastavad Peeri nagu inimest mitte sellena mis ta teeb vaid teda ennast. Solveig on võrreldud neitsi Maarjaga kes Peeri kohates järgneb talle ja on talle toeks ja sõbraks. Ta hoolib ja armastab teda väga palju. Ta järgneb talle igalepoole ja tema on ka see kes Peeri lunastab. Teda ei huvita nii väga tema enda elu kui se ,et Peeril ikka kõik hästi oleks. Samasugune on ka Peeri ema. Ühes pulmas kohtusid ka Ase ja Solveig ja Ase kurtis oma mure talle, Solveig kuulas teda ja
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
märtsil 1931) oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1981) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54- aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et
77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu
Post nubila phoebus pärast pilvitust päike Post scriptum pärast kirjutatut Potius sero quam numquam parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema Res sellena est verum grandium raskustest üle saamine on tõeline rõõm Seno venientibus ossa hilja tulijale jäävad kondid Sic transit gloria mundi nii määrdub maailma kuulsus Similis simili gaudet sarnane, rõõmustab sarnasuse üle Sina vie, et studio ilma vihata, ilma poolehoiuta Sub Jovem mundus erat maailm on jumala võimu all Tabula rasa puhas tahvel
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS 1) * Me kõik kannatame sellepärast, mida jumalad on meile andnud. (lk 9). Keegi ei ole ideaalne. Kõik kannatavad mingil moel sellepärast, millised nad on või kuidas nad on siia ilma sündinud. * Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. (lk 47). Inimesed austavad kunstnike maale ja nende ilusat tööd, mitte kunstnikke inimestena. * Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk 65). Kui tahad olla hea inimene, pead ka mõistma ja arusaama iseendast. * Kõik kuriteod on labased, nagu ka igasugune labasus on kuritegu. (lk 175). * Kunstil ei ole tegudele mingit mõju. (lk 179). Kunst, olgu see mis kunstiliik tahes, ei mõjuta inimese käitumist. 2) Basil Hallward tutvustab oma sõpra Dorian Gray'd lord Henry Wotton'ile. Samal päeval, kui ta neid tutvustab omavahel maalib ta Dorian'is...
tol ajal kõigest laps ning see, et ta juba 6-aastasena alustas kontsertite andmist erinevates Euroopa linnades, hirmus. Tõsi, selline sensatsioon poleks tohtinud muusikat kõrvale heita, kuid nii noores eas lapse taolise pinge alla seadmine ei ole normaalne. Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas helilooja isa ta kas või keskööl üles ning nõudis, et poeg 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
amme teener), vend Lorenzo (frantsiskaanlane), vend Giovanni (sama ordu liige), apteeker, kolm pillimeest, koor. Teose konflikt tekib juba ammusest suguvõsade vaenust. Mille tulemusena pole lubatud Romeo ja Julia abielu. Konflikti suurendab see, kui Romeo tapab Tybalty. Tsitaadid: Romeo: ,, Ainult et noor Romeo on leidmise ajaks vanem, kui ta oli otsimise ajal ". Lorenzo: ,, Ei ole noorukeil arm südames, ei, silmis on see neil ". Lorenzo: ,, Muld kõige loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud ". Lorenzo: ,, Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks ". Minu arvates on see teos väga huvitav ning kaasahaarav. Eriti populaarne noorte seas, kes kohtavad oma esimest armastust. Kõige pingasam osa raamatust oli lõpp- lahendus, kindlasti tavaline tragöödiale, kuid mulle meeldejääv. Olen varem ka filmi näinud sellest teosest, kuid alati on hea võrrelda raamatut ja filmi omavahel.
LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn
Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis. Tema oli see, kes teadis, et mida külvad, seda lõikad. Kui külvad pilget ja põlgust ning oled oma arvates väga tark, siis lõpetad sellena, kelle üle naerdakse. Horace oli minu arvates väga lihtsameelne ja usaldav, ta rääkis kõik oma plaanid välja ning tema ettevaatmatuse tõttu oleks võinud lugu ju ka tema ja Agnési jaoks hoopis kurvema pöörde võtta. Agnésist oli mul kahju. Jäi mulje, et tema tahtmistel ja igatsustel polnud mingit tähtsust, vaid teda kasvatati spetsiaalse eesmärgiga, kellelgi kuulekaks naiseks. See raamat tuletas meelde, milline oli sageli tolles ühiskonnas naiste olukord. Neid pandi
Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida üritati pidevalt paremaks muuta ja selle seisukorda parandada. Võrreldi ikka aeg-ajalt naabertalu ja enda oma ning jälle mõeldi välja viis, kuidas teha talu kõrvalaedsest paremaks. Alati pidi olema üleolevam tunne
silmas pidades kolmandat sektorit? Üldiselt sõltub riigi astumine või mitteastumine uute ühenduste liikmeks eelkõige rahva usaldusest oma juhtidesse, sest nemad juhivad riigi astumist või mitte astumist Euroopa Liitu. Usaldus on siin oluline märksõna, et Euroopa Liidus viibida. Kahtlemata on Euroopa Liiduga liitumise protsess kolmandale sektorile väga palju andnud: eelkõige tuge ja usku, et kodanikuühiskonna kaasamine ja areng on Euroopa riigiks saamisel ja sellena püsimisel hädavajalik. Liitumisprotsess ja Euroopa tavad on andnud meile indu tugevneda ja osaleda siseriiklikes debattides. Ilma ühinemisprotsessita oleks meil kahtlemata vähem eneseusku ja meie eesmärgid oleks vähem ambitsioonikad. Me pingutaks vähem oma tegevussuutlikkuse ja meie seisukohtade arvestamise nimel- et ühine tulevik oleks ka meie nägu. Ning ilmselt poleks meil selleks ka mingeid võimalusi, mis meil täna on.
Missugune kuningas, niisugune on ka Qualis rex, talis grex kari Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud Quod licet Jovi non licet bovi härjale Raskustest üle saamine on tõeline Res sellena est verum grandium rõõm Respetitio est mater studiorum Kordamine on tarkuse ema Seno venientibus ossa Hilja tulijale jäävad kondid Sic transit gloria mundi Nii kaob selle maailma kuulsus Sic transit gloria mundi Nii määrdub maailma kuulsus Similis simili gaudet Sarnane, rõõmustab sarnasuse üle Sine via, et studio Ilma vihata, ilma poolehoiuta
Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema. Tapmise eest määrati Raskolnikovile karistuseks kaheksa aastat sunnitööd. Minu arvates oli Raskolnikovi suurimaks karistuseks siiski tema enese piinav südametunnistus. Hirm valitses teda kõikjal, ta oli pidevas meeltesegaduses, paranoiline ning jampsis alalõpmata. 6. Lumepalli effekt. Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov, kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka
Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine
Väidetavalt oli tegu kõlbluse ja religiooni solvamisega. 14. ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. 15. ,,Emma, see olen mina!" tähendabki seda, et autor kirjutas enda halvad küljed ja iseloomujooned sellesse tegelasse, et seeläbi end puhastada. 16. Bovarism on seisund, kus inimene näeb end sellena, kes ta tahab olla või on oma unistustes, unustades seejuures oma tegeliku mina. ( Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest ja viitab kalduvusele samastuda oma unelmates romaanikangelase või -kangelannaga.) 17. Stendhali romaan ,,Punane ja must" omab kahte tähendust: punane ohvitserikarjäär; must vaimulikukarjäär või must vanameelne ühiskond; punane ideaalne ühiskond. 18
mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha südamega, selle asemel et vaadata silmadega ja teada vaid pealiskaudselt, mis inimesed ta ümber on. Tema otsusekindlus andis talle eelised oma mehe ees. Too tugev naine teadis, mis Robert Jordanist saab ja siiski ei takistanud ta tema suhet Mariaga. Seda võib nii taunida kui
Vahepeal tuleks lihtsalt neid ära kuulata ning neile toeks olla . Kui olla lapsele halvaks eeskujuks , siis võib laps järgida sind oma tulevases elus , samas aga võib ta käituda täpselt vastupidi . Muidugi on võimalik , et saadakse isa käitumisest aru alles kui ollakse ise isa . Siiski tahaksin ma olla isa , kellest jääks mu lastele mälestus kui heast isast , kes neist hoolis ja kindlustas neile meeldejääva lapsepõlve ning aitas neid sammuda edasi oma eduredelil , samas ka sellena , kes rasketel hetkedel ei lasknud alla anda ja andis lootus . Kui mõelda sellele , et mida teeksin mina teisiti kui minu isa , siis ma ei oska öelda . Minu jaoks on mu isa piisavalt minuga tegelenud , peale selle on mul head mälestused lapsepõlvest , kuna väiksemana olin ma vägagi palju isaga koos . Muidugi on ta mind piisavalt keelanud ning see on mulle praegusel hetkel ainult kasuks tulnud , selletõttu on mul välja kujunenud kindlad tõekspidamised
õitseb”, lk 16). Selline keelekasutus tundub kõrvutatuna autori keelekasutusega teistsuguste teemade käsitlusel väga järsk ja kohati isegi ropp. Ehk ongi autori kavatsus lugejat ehmatades ja sellega vastav emotsioon tekitades panna lugejat nägema teemakäsitluste vastandlikkust ja sellega inimestes säilinud loomalike ürginstinktide ja selle “ebatavalise ja ähvardava” looduse omavahelist suhestumist. Ehk on autori kavatsus näidata roppusi sellena, mis nad on – roppused, sest selline järsk suguühete kujutamine tundub raamatus sageli lausa pealesunnitud, Lugeja ei saa seda mitte mingil juhul tajuda ilusa või romantilisena, nagu võivad mõjuda osad olukorra- või looduskirjeldused. Kire ja iha kui millegi loomaliku käsitlus ja selle seostamine tänapäeva ühiskonna erootiliste tabudega on järjekordne ilmne seos “ebatavalise ja ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
sümpaatne tegelane. Erinevused: Mephistopheles on iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." 8) Kas väide, et Gretchen muutub kaotajaks andudes Faustile, on õige? Põhjenda oma arvamust. Minu arvates on väide õige, sellepärast, et mina mõistan seda väidet sellena, et Gretchen muutub kaotajaks siis, kui tunnistab, et armastab Fausti. Kuna Faust on seotud verelepinguga Saatanaga, siis on ka Gretchen lepingu osapooleks. Gretchen sureb lõpuks vangis, kuhu ta sattus, sest tappis oma lapse. Ta kaotas oma ema, venna ja lapse. Lõpuks kaotab ta oma elu. Gretchen kaotas ka siis, kui mõistis Mephistophelese kurje kavatsusi, mida Faust ei tahtnud uskuda. 9) Miks on teosesse toodud Wagneri kuju?
teda veel vaadata. Ta ei nutnud, kuid oli nukker, otsekui haige ja ta nägu võbises. Nad jätsid teineteisega hüvasti ning Anna ütles Gurovile, et hakkab temale mõtlema. Rong sõitis kiiresti minema. Gurov jäi veel platvormile ning mõtles, et tema elus on olnud veel üks seiklus ja ka see on lõppenud ja järel on vaid mälestus. Ta oli heldinud, pisut nukker ja tundis kahetsust. Anna oli teda alati nimetanud heaks, ebatavaliseks ning ülevaks; ilmselt oli ta Annale paistnud mitte sellena, kes ta tõelselt oli, tähendab - oli teda tahtmatult petnud. Platvormilt minema minnes mõtles Gurov, et oleks aeg Moskvasse sõita. Sõitis siis Moskvasse. Möödub umbes kuu aega, Gurovi mälus kattus Anna uduga ning nägi teda vahest ka unes. Möödus üle kuu, aga tema mälusoli kõik nii selge nagu a oleks kohtunud Annaga eile. Ja mälestused elavnesid üha enam. Anna ei ilmunud talle mitte unes, vaid käis kõikjal tema järel nagu vari ja jälgis teda. Gurov
on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu substantsile saab kõik muu sellena, mis ta on, üldse olemas olla. Substantsist räägitakse vähemalt neljas põhilises tähenduses, sest nii asja olemust, üldist kui ka sugu peetakse iga asja substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati. Substantsile on kõige enam omane „eraldi olla ning olla määratletud miski“. Substants kujutab endast mateeria ja vormi seost. d) Vorm peab tekkima millestki, mis asub olemise ja mitteolemise vahepeal – vormi võimalikkusest
Hooldekodu (koloonia) funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; hädavajaliku hoolduse tagamine; suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Ø Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed
pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus",
pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus",
sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu. Kasutati ka personifikatsiooni kuul poeb. Metafooridest on kasutatud sõna kaksraud. Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev. Tulemasin Saksamaale kaasa võtsin varanduse kasina Kieli autoturult ostsin uhke tulemasina Töötab gaasiga mu mersu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
