Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
(tunnused või tüveteisendid). Semantilised tunnused sõna tähenduse elementaarsed komponendid elementaarmõisted naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, · kogemuste, väärtushinnangud ja suhtumiste alusel (sale, sihvakas, kõhn, kondine) o Positiivsed: sale, sihvakas o Negatiivsed: kõhn, kondine kollokatsioon - keeleline kontekst milles · sõna kasutada saab (võtma, korjama, koristama/ kartul, mari, peet) Sõna tähenduse muut(u)mine Laienemine sõna tähendus laieneb (maak) Kitsenemine sõna tähendusmahu vähenemine (nooruk tänap `poiss' infarkt üldkeeles) Tähenduse halvenemine sõna omandab halva tähenduse (sageli tabust tulenev)
....6 Vaenlased............................................................... ...........................7 Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on taimetoitlane. Jahimeeste jaoks on ta hinnatud saakloom. Metskits on vastuvõtik igasugustele haigustele. VÄLIMUS Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Ta saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas. Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued, ilma harudeta sarved. Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised sarved, mais-juunis vabanevad need nahast, kuid langevad maha alles novembris-detsembris
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti
vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist -- neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD
ka liha, olid raipesööjad. Homo habilis u. 3 miljonit aastat tagasi Oskasid valmistada algelisi (osav inimene) elasid Ida- Aafrikas tööriistu, elamud puuduvad, sööb surnud loomi, hiljem hakkab küttima. Homo erectus u. 2 miljonit aastat tagasi Pikk, sihvakas, sale, karvane, (sirge inimene) elasid Aafrikas, aga ka pigmendirikkas nahk, ajumaht Euroopas ja Aasias. suurem, häälitsused (pikemad laused võimatud), pihukirves, korilane ja küttija, lihasööja, elatakse koobastes, aga ka
erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Sangaste vald. (3) Kunstiteadlase Leo Gensi kirjeldus Sangaste lossi arhitektuuri kohta: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja
1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda
Tõde ja õigus: tegelaste võrdlus Mari Krõõt Välimuselt perenaiselikum Teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine Matsakad, tugevad jalad Sihvakas, sale Töökas, vastutustundlik Töökas, tööd ei kartnud Heasüdamlik, vastutulelik, hooliv Armastav, hooliv, soovis Andresele ja lastele parimat Abivalmis (aitas Andresel lapsi kasvatada) Praktilise mõtlemisega Teravate ütlemistega Nutune (kuna ei sündinud poisse) Andrest köitis tema juures rõõmsameelsus, Andrest köitis tema juures särasilmsus ja see,
Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda isegi väravat õigel ajal lahti teha kui ma suure hooga kõrtsist tulen, peab muudkui aeda maha sõitma ja jälle uue peale ehitama. Ei aita see peksmine ka, võibolla peaks kõvemalt lööma hakkama. Kui ainult need sulased koguaeg minu ja mu naise vahele ei tuleks. Mida nad endast õieti arvavad, või nemad tulevad kaitsma. Ma neile veel näitan. Kui nii
Teistest meie kellukatest eristabki teda eelkõige just nõrk juurestik. See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal tuleb tema seemnest maapinnale vaid väike lehekodarik, mis elab vaikselt lume all talve üle. Kevadel aga tõuseb päikese poole ilus sihvakas kellukataim, kelle õisi võime näha vahel juba maikuus. Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav kellukas. Hariliku kelluka lehed pole kunagi sentimeetrist laiemad. Kitsaste varrelehtedega kellukaliike on meil kolm, peale hariliku veel ümaralehine ja suureõieline kellukas. Harilik on neist üks tavalisemaid. Suureõielise kellukaga ta ilmselt sassi ei lähe, sest hariliku kelluka õied on peaaegu kaks korda väiksemad ja tunduvalt kitsama suudmega krooniga
Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest.
Tiiger (Panthera tigris): KEHAEHITUS JA VÄLIMUS Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike. Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas,
Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust. Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane. Krõõt ei kaevanud kunagi oma mehele, et tal on raske või et ta ei taha enam midagi teha. Krõõt oli väga truu ja kohusetundlik. Ta võis küll vahel poetada pisaraid, kuid ta ei teinud seda kunagi, et mehe või kellegi teise haletsust saada
residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav). Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 13501360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast). 1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes
ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama). Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade'). Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I) Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla punakat tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I)
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sissevälja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega.
lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust
päikesekettana. Kadunud kunst kindle geomeetriline ja üldistatud vorm. 15. Kellega võisid sarnaneda egiptuse jumalad? Too paar näidet Sarnasesid Mosepotaamia omadega. 16. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal? Mõisted: · Kiilkiri Kiri, mida kanti kolmekandiliste krihvlitega pehme pinnaga savitahvlitele. Omandasid jooned killu kujul. · Sfinks - inimesepeaga ja lõvi kehaga kuju. · Püloon Templi värvavaehitis · Obelisk Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf Egiptuse kiri · Muumia Palsameeritud keha · Sarkofaag Vaarao kirst. · Lamassu Mosototaamia kaitsejumal, lõvi või pulli keha ja kotkatiibadega.
valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon, suur kopsumaht. Sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua joosta kuna ei kuumenenud üle. Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4
..............................................................................................................6 · Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon............................................................................7 · Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 Sissejuhatus Ahhal-tekiini hobune on hobusetõug, mis pärineb algselt Türkmenistani kõrbetest. Ahhal- tekiini hobune on kõrge, sale ja sihvakas, pika kaela ning hõreda laka ja sabaga. Ta karval on alati kuldne läige. Ahhal-tekiini hobust peetakse üheks vanimaks tõuks maailmas. Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja välimuse poolest. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem ahhal- tekiine Venemaal ja Türkmenistanis, kuid neid leidub ka Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu. http://et.wikipedia
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi
poja. Siiski ta kannatas natukene kui ta poeg Joosep läks laia ilma ja jättis teda üksi Tuulemäele, kus ta oli peaaegu alati üksi, ta tundis Joosepist puudust. 4. Anu kasvatas Joosepit vaikselt ja rahulikult, Joosep ise oli ka selline, samal ajal kui teised tegid pättust või aitasid vanemaid põllutöödes, oli Joosep kodus vaikides, ta oli teistest täiesti erinev. Ta oli Rabaraua laps, kes oli tugev, sihvakas ja töökas, kuid Joosep oli täiesti teistsugune, ta oli vaikne, rahulik, omaette poisike, Anu kasvatas teda hellalt, kuna too oli armastatud mehe laps ja samuti ta ainuke laps, kes talle väga kallis on. Rabaraud kasvatas oma lapsi tööga ja karmi käega ja kõik tema lapsed olid samuti tugevad ja töökad. Nad aitasid isa töödes ja olid tublid mehed. Juba kasvatajad erinesid väga, Anul polnud raha, et poissi kasvatada nii nagu ta oleks seda
Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskendus vaid õigusele. Vargamäele tulles olid mõlemal, nii Andresel kui ka Krõõdal, suured lootused ja unistused. Aegamisi mitmed neist saidki teoks, aga pikkamööda venis unistustes kujutletav elamine üle karmiks reaalsuseks
altarireljeef "Maarja kroonimine" (umbes 1497-1500). Oma virtuoosse lõikestiili ja soorejoonelise piduliku monumentaalsusega on reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordne, olles esile-küündiv kogu Põja-Euroopa kunstis. Pidurefektooriumi kõrval paikneb kabel, mis on kõrgeim ruum linnuses. Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga, mille keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur ja kaguseinas väike sakramendiorv. Mõlemad orvad on rikkalikult kaunistatud: konsoolidele tortuvad fiaalidega rippsambad, nende vahel asetsevad krabid ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid. Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid, nurgatuba ja "magamistuba". Nurgatoast pääseb loodetiival eenduvale rõdule, mis on kaunistatud siirudega.
arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte
paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist - neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd.
Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas ägenenud nahahaiguse tõttu vannis. Marat elukaaslane Simonne Evradi hoolitses haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat, olles ise vannis, palus paberit, et hakata vandenõulaste nimesid üles kirjutama. Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi
mullas; kolmas kõnnib häbelikult nagu sulgiv kana mööda koduõue. Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei oska.
11. Leinaremmelgas painduv, kollane vars 12. Harilik pärn kollakaspruun, koor on paljas Oks on võnklik, pung on punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam, noored võrsed võivad punakad olla 14. Harilik haab läikiv koor, liibuvad suuremad pungad, pung on sale ja sihvakas, punga ots on terav. 15. Harilik toomingas koor pruun, teravatipulised koonilised pungad. Pungad liibuvad ja väikesed. Eriline lõhn! 16. Harilik jalakas tumedad teravkoonilised ümarad mustjaspruunid pungad, suur pungaalune kolmnurk. Oks võnklik! 17. Künnapuu - kollase pruunikirjud...? (Pilti polnud, vist ei pea) 18. Harilik tamm tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad. 19
Kool (Tallinna Saksa Gümnaasium) REFERAAT Katrin Pauts “Hull hobune” nimi (Peeter Tamm) rühm (10. A) linn aasta (Tallinn 2018) SISUKORD Ülevaade autori elust ja loomingust Katrin Pauts sündis 25. Augustil 1977 Muhu saarel. Pautsi isa on pärit Muhumaalt ja ema Eesti mandriosast. Ta on ajakirjanik, stsenarist, toimetaja ja novellikirjanik. 1995. aastal lõpetas ta Orissaare Gümnaasiumi. Seejärel läks ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid leidis, et see on liiga igav ja jättis ajaloo õppimise pooleli. Pärast seda hakkas Pauts ajakirjandusega tegelema, oma esimese artikli avaldas ta Õhtulehes. Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade millega ta tegeles oli “Eesti tippmodell”, kus ta oli toimetaja. Peale sarja lõppu 2016. aastal alustas ta oma kirjanikukarjääri. Pauts avaldas oma esimese raamat “Politseiniku tütar” 2016. aastal. See on põnevusromaan, mille tegevus toimub Saaremaal. Teos oli suhteliselt edukas ja ...
Hirmus suur maja Tere, mina olen Kadri-Lii. Mul on kaks õde ja kaksikutest vennad. Me saame omavahel väga hästi läbi ja me ei riidle mitte kunagi. Minu noorema õe nimi on Kari-Liina ja ta on kümme, vanema õe nimi on Kairi-Liis ja tema on viisteist aastat vana, mina olen kolmteist. Minu venadade nimed on Markus ja Margus, nad on üheksa aastased. Mul on tore ema, ta nimi on Karmela, ta on väga ilus ning sihvakas ja ma ei jõua temast nii palju rääkida, sest ta on lihtsalt vapustav ema, aga isa mul kahjuks pole, tema hukkus, kui ta oli kolmkümmend üheksa, autoõnnetusse. Me elame ühes pisikeses korteris, kuhu me peaaegu ei mahugi. Selles korteris on kolm tuba ja me oleme kõik väga kurvad, sest meil pole raha parema maja ostmiseks. Kuid ühel päeval, võitis minu ema lotoga sada tuhat eurot. Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses
sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis. 4 Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna just viimastel sajanditel on toimunud suured rahvaste ränded teistesse maailmajagudesse.
) 6) Iseloomustage inimese arenguetappe koos nimetuse, kirjelduse ja daatumitega. AUSTRALOPITECUS (lõunaahv) - väike aju, suur nägu, väike kasv - u. 5-2 miljonit a. tagasi - Aafrika HOMO HABILIS (osavinimene) - aju maht suurem (märgid kõnekeskusest) - kivist tööriistad (kiviaja algus, enne seda muinasaja algus) - u. 2,5-2 miljonit a. tagasi HOMO ERECTUS (sirginimene) - pikk, sihvakas, palja sileda, tumeda nahaga - ajumaht 2x suurem ahvist, kaks kolmandikku nüüdisinimese omast - 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene)
Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta
sõnad mõeldud silmapilkselt ära. Kellegile pole tema õpetustega asja. Töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles talu eest kümne küünega. Leiab, et hobune on asi, mida peab hoidma rohkem kui inimest, sest ta ei saa kaevata. On ehitanud kõik hooned (aida, lauda, keldri, vankrikuuri, kemmergu), va elumaja, mis on isa ehitatud. Ta pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev.Ta ei käinud ühegi seltsi juhatuses lorutamas. Taavet Aniluik-Mats Aniluige noorim poeg, sihvakas, parasjagu kondikas, pikatoimeline, kuid mitte just rõõmsa loomuga. Ta on lapsest saati armastanud pliiditule ees peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes vett välja ajab.Ta on söönud talutoitu ja joonud hapupiima. Ta on nagu pehkinud haavahalg, vibalik nooruk. Sai pärats Matsi surma Aiaste peremeheks. Taavet on juba poisikeste saati külarahvale kerglase mulje jätnud. Tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab
Suurim teadaolev sinivaal oli 33 m pikk, seega sama pikk kui tänapäeva reisilennuk Boeing 737. Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku.
järgnev tulemus. Koolispordis on kettaheites samad nõuded mis kuulitõukes, erinev on see,et ketast heidetakse 250 cm läbimõõduga ringist, 40 kraadisesse sektorisse.Heiteringis on hoovõtuviisiks hüppepööre ja selle tõttu ümbritsetakse ring kaitsevõrega,et vältida ketta lendu vales suunas.Ketta kaal poistele on 1,5 kg, noormeestele 2 kg ja tüdrukutele 1 kg. Odaviske määrused sarnanevad palliviske omadega.Erinevus seisneb sihvakas viskevahendi kujus. Oda tuleb hoida raskuskeskme kohale keritud nöörmähisest.Oda tuleb visata 8 m raadiusega kaarja 7 cm laiuse äraviskejoone taha asuvasse sektorisse,mille nurk on 29 kraadi.Tulemuste mõõtmine toimub 2 cm täpsusega,ümardamisel vähendamise suunas. Viset ei loeta,kui oda maandub lapiti või sabale.Samuti loetakse vise ebaõnnestunuks,kui oda maandub väljaspool viskesektorit.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
juusteendisele kandjale võinud kahju teha. Kelle käes kellegi juuksed, see võib, kui oskab,teisele palju kurja teha. 20. sajandi algupoolel ühelt poolt linnastumise mõjudel, teisalt piiride avardumise tõttu hakkasid eesti naiseni üha enam jõudma Lääne-Euroopa moemõjutused ning moodsa mõtlemise ideed. Naiste mentaliteedimuutust peegeldabki eriti hästi just mood: 1920.aastate naiseideaal oli linlik-euroopalik: sportlik ja sihvakas lühikesi kleite kandev poisilik tütarlaps. Avalikkuses arutleti koguni küsimuse üle, kas poisipead võib üleüldse moeks pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et ükski mood, kui ta ei ole eluline, ei püsi kaua. Isegi tantsud ei püsi moodis üle poole aasta, rääkimata tualetist jne. Poisipea iga võib aga arvata juba aastakümnete peale. Suurima tõuke tema kasuks andis ilmasõda. Naised kisti kaasa mitmesugustele aladele, mis sõjaga
aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Kabel Pidurefektooriumi kõrval konvendihoone lõunanurgas paiknev kabel on kõrgeim ruum linnuses. Kabelit on refektooriumist eraldanud võre, mis on XIX saj. II poolel puudunud ja käsoleva sajandi algul renoveerimistööde käigus seinaga asendatud. Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss. Mõlemad on kujundatud rikkalikult ja väga tugevalt reljeefsetena. Konsoolidele toetuvad kolmnurksed fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad. Nisside peal, fiaalide vahel on gooti krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku
Uus kunstistiil Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaalne dekoratiivne kujundusstil, mille laiem levik tuli peale "Art Nouveau" sisutussalongi avamist Pariisis 1895. Art Nouveau piiritletakse aastatega 1890- 1914. Stiili kõrgpunkt oli 1900.a. maailmanäitusel Pari sis, kus Art Nouveau triumfeeris kõikides kunstiliikides. Stili iseloomustas suur dekorativsus kujunduselementideks vääntaimed, eksootilised linnud ja lilled, kaunid inimfiguurid. Vormid olid kaarduvad, graa...
Magamistuba asus 2-l korrusel, kuhu mindi kahekaupa pikas reas. Magasid tüdrukud kõik ühes pikas ruumis, igas voodis 2 tüdrukut. Abiõpetaja miss Miller magas samuti samas ruumis. Valgustas seda ruumi üks või paar küünalt. Pesemiseks oli 6 tüdruku kohta üks kauss. Jane asus õppima kõige nooremas klassis. Õpetajad: Lowoodi kooli direktriss, miss Temple, inimene, kes meeldis Janele kohe esimesest hetkest peale. Välimuselt pikakasvuline, sihvakas ja ilus: pruunid, pikade ripsmetega heasoovlikud silmad, tumpruunid juuksed, kõrge laup, peened näojooned, puhas jume, suursugune kuju ja esinemine. Esimesel päeval oli miss Maria Temple`l seljas tumelillast kalevist mustast sametist hispaania ornamentidega kleit ja vöökohal rippus kuldkell. Miss Miller – abiõpetaja, väsinud ja ületöötanud noor naine. Miss Smith – käsitööõpetaja, kelle abiga tüdrukud oma riideid õmblesid.
Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse disaini abil. Chéret lõbusate elavate tantsutüdrukute kujutisi imetlesid paljud kunstnikud, kes kasutasid neid uusi ideid juugendi arendamiseks. Jules Cheret'i kujundatud plakatid Tõeliselt juugendliku plakati lõi Eugène Grasset, kes kasutas tugevamat kontuuri ja voolavamaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi lustakas, pikk, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Eugène Grasset'I kujundatud plakatid Üheks tuntuimaks plakatikunstnikuks oli veel Alphonse Mucha, kes saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel näeb tavaliselt täissuuruses naisi
Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
