Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
Ida- Aasiast, nii Hiinast kui ka Jaapanist on teada homo erectus'e, pärisinimese ehk homo sapiens'i eelkäija, ilmumist nendele aladele umbes 500 000 aastat tagasi. Selle perioodi primitiivseid tööriistu on leitud Kirde- Jaapanist Takamorist. Seda aega võib pidada Jaapani ühiskonna ja kultuuri arengu alguseks. Juba siis moodustas kultuur selle algelisel kujul ühe olulise komponendi jaapanlaste eelkäijate elust. ( Sealsamas 2008: 126) Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Eriti tugev on Hiina mõju, mis kestis aastasadu. Kuid aeg möödus, see võõramaine kultuur töötati loominguliselt ümber, vastuvõetav osa liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga ja kummalisel kombel jaapani kultuur muutus sellest mõjust veel enam omanäolisemaks
)6 Kõikidest vastajatest oli oma eluga väga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti 1753. Viis protsenti vastajatest vastupidi ei olnud oma eluga sugugi rahul, 67 vastajatest, mis teeb neli protsenti, ei osanud vastata antud küsimusele. Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mõjutavad?7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel
Olulist mõju tema maailmavaatele olid avaldanud saksa ja prantsuse valgustusajastu ideed. ( Fedossejev et al. 1972: 20) Juba kooliaja hakkas Marx vihkama kõike reaktsioonilist. Kui ta 1835. aasta sügisel gümnaasiumi lõpetas, ütles ta demonstratiivselt ära lahkumisvisiidist õpetaja Loersi juurde, kes oli tuntud reaktsiooniliste vaadete poolest ja oli määratud direktori asetäitjaks spetsiaalse ülesandega teostada gümnaasiumis poliitilist järelvalvet. ( Sealsamas:20) 5 Tähtsaks dokumendiks, mis iseloomustad Marxi tolleaegset vaimset palet, on tema lõputöö ,,Nooruki mõtisklusi elukutse valikul". Selles rääkis ta vajadusest valida elukutse, mis annad kõige laiemad perspektiivid, tööks inimkonna nime. Tema kirjandis kõlas kirglikult veel üks noot mitte sulguda kitsastesse egoistlikesse raamidesse, otsida teid ja vahendeid inimeste teenimiseks. ( Sealsamas: 20)
kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja
üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus...................................................................................................
ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2 Nikolai Baturin, „Sõnajalg kivis“. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk. 181. 3 Sealsamas, lk. 64. 4 Nikolai Baturin, “Noor jää”. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk. 10. 5 Nikolai Baturin, “Karu süda”. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 22. 6 Sealsamas, lk. 24. 7 Nikolai Baturin, “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium“. Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk. 31. 8 Sealsamas, lk. 67. väheneb vale ja kui maailm täitub valuga, pole valel seal kohta“.9 Valu-vale vastandus pole siiski ka
Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c Pildid . AITÄH KUULAMAST
heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid14 11 WIKIPEDIA, http://en.wikipedia.org/wiki/Free_electron_laser (22.03.2009) 12 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 59-66 13 Sealsamas, lk 59-66 14 Sealsamas, lk 55-66 11 5. LASERITE KASUTAMINE ,,Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma. 1) Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel,
Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.p
FOTO 3 Siin pildil, mis oli tehtud 1946. aastal on minu vanavanaema (Erna Vakum) 19. aastane oma koduõues. Pildi tagaplaanil on näha osa majast ning väike osa puuviljaaiast. Nagu vanavanaema rääkis aias oli 12 õunapuud ning mõni õunapuu oli isikliku nimega näiteks „Valge klaar“ mille eest vanavanaema ise hoolt kandis ning tema õel Lainel oli ka oma isiklik õunapuu millel, kasvasid ilusad punased õunad. 1947. aastal läks vanavanaema mehele sealsamas Saaremaal ning sünnitas kaht last (poeg Eduard, kes sündis 1948 aastal ja tütar Maija, minu vanaema 1951 aastal). Paar aastat hiljem kogu pere kolis elama mandrile Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb
cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 2 194 27 2010 . " " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103039 (13.11.2012) 3 Siin kohal saab lihtsama näitena tuua VF Tööõiguse koodeksi ptk 61 § 401 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zakonrf.info/tk/401/ (13.11.2012) 4 193- 15. Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 5 Sealsamas, 16. tähtaegu ehk maksimaalselt kuuskümmend päeva. Teistest juhtudes lepitusmenetlus võib kestata kuni ükssada kaheksakümmend päeva.6 Menetlusosalised võivad keelduda lepitaja kaasamisest. Venemaal selline keeld ei too kaasa mingisugust protsessuaalset karistamist 7. Venemaa õigusanalüütikud kirjutavad, et esialgu lepitusmenetlus oli vastuvõetud vaenlikult eriti
Tenerife EL TEIDE VULKAAN Tenerife tähtsaim vaatamisväärsus Magav vulkaan Teda ümbritseb Las Canadase rahvuspark Hispaania kõrgeim mäetipp Vulkaani tippu ümbritsevad canadased-liivased platood, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul vulkaani sissevarisemise tagajärjel Kraater moodustus ca 3 miljonit aastat tagasi Veel Teide tegutsemise aegadel otsisid kuumad gaasid läbi maakoore väljapääsu ning kulgesid läbi poorsemate kivimite, moodustades seeläbi omalaadsed korstnad , mis kuumade gaasidega kokkupuutudes muutusid ümbritsevast kivimist oluliselt tugevamateks Palju terasse Kõrgus on 3718 meetrit LA OROTAVA On nimetatud maailma kauneimaks oruks Viljakas ja taimeterohke Tiheda asustusega Rikaste elurajoon ANAGA JA LOORBERIMETS Anaga mäestikus ja mõningasel määral ka teistel Põhja-Tenerife mäeahelikel leiduv loorberimets on dinosauruste kaasaegne Autentselt ürgne metsatüüp Kuna selline m...
mereväebaasi Pearl Harborit 7.detsembri hommikul. Kohalikule filmitööstusele pakkus see uusi võimalusi. Iroonilisel moel oli sõda hea Hollywoodi jaoks, kuna saadi seda ära kasutada sõjapropagandaks jms. Ameerika filmitööstus oli sõja-aastatel äärmiselt viljakas, rikas, 5 Henretta, James A; Brownlee, W.Elliott; Brody, David; Ware, Susan. America’s history, 2nd edition. New York: Worth, c1993, lk. 757. 6 Sealsamas, lk. 765-766. 7 The Oxford history of world cinema, lk 53. 8 Sealsamas, lk. 221. 9 Sealsamas, lk. 229. 2 võimas ja tootlik.10 Aasta pärast Pearl Harborit oli 1/3 Hollywoodi filmidest sõjaga seotud. Ka esimestel sõjajärgsetel aastatel elas klassikaline Hollywood veel tänu rahva vaimustusele sõja võitmise üle ning tagasitulnute tõttu sõjafilmidest. See ei saanud aga igavesti jätkuda ning hakkas ilmnema esimesi märke senise süsteemi kokkulangemisest.11
Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna. Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda "imet" välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin. Näidend paneb mõtlema selle üle, et unustades enda soovid ja järgides vaid kuulsusejanu, leiad sa end ikka kord sealt,
Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees.
dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid".
Fifth level Elulugu Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838 Ta sündis Pariisis Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides Roomas. Seal küpses tema talent. Väljaarvatud see aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel. Tema muusika Ta on kirjutanud muusikat mitmes zanris. Näiteks laule ja orgestriteoseid.
kirjutamas (1891) Lev Tolstoi (1891) Kunstniku tütar Pavel Tretjakovi portree Sügisene bukett (1892) Sadko veealuses kuningriigis (1876) "Burlakid Volgal" on Ilja Repini maal aastast 1873. Maali süzee tekkis 1868. aastal jalutuskäigul piki Neeva kallast. Kunstnikku rabas pilt elegantselt riietatud jalutavast härrasrahvast ja sealsamas lotja tirivatest burlakkidest. Repin oli hüüdnud: "Missugune õudus! Inimesed loomarakmeis!" Sealsamas tegi ta ka oma esimese visandi. Temaga kaasa jalutanud Fjodor Vassiljevile visand meeldis, aga ta soovitas Repinil sõita Volga äärde "tõelisi burlakke vaatama". Vassiljev oligi selle reisi algataja ja organiseerija. 1870. aasta aprillis sõitis Repin koos Vassiljeviga Volga äärde, kus tegi eskiise ja etüüde kavandatavale maalile burlakkidest. Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu
isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale. Näljahäda ei ole Eesti probleem, kuid just seetõttu peame me rohkem õppima mõtlema ka nende piirkondade peale,kus see paraku probleem on.
mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. Lastelaulud moodustavad E. Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid midagi luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud poeetilisest nukrusest ulatub ka siia. See midagi lisab näiliselt lihtsakoelistele luule värssidele uue dimensiooni ja ja tõstab E. Enno lasteluule erilisele tasandile. E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu" avaldati ,,Lastelehes" 1902, edasi ilmus sealsamas E. Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest
heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
Lauajuppide all peituvad pilkases pimeduses tolmused poolroostetanud torud. Mööda punakaspruune torusid võib näha jooksmas mustakuuelisi jõleda välimusega Forticula auriculata'sid, kes esmapilgul hirmuäratavad tunduvad. Lisaks neile leidub seal ka prussakaid ja sipelgaid, kes hallikate tolmukübemete sees uppumist püüavad vältida. Nad siblivad teineteise peal nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal, rotisita kõrval on lebamas porikärbse tolmune laip, kes, pimedasse auku sattunud, enam väljapääsu ei leidnud. Taamal on juba teinegi laip. Kõik see tegevus on justkui varjatud liikumine, sest lähemalt uurimata seda jälki vaatepilti ei näe. See ununenud koht, mis võib paljudele külma higi ja hirmujudinad seljale tuua, on aastaid me silme all olnud. Alles nüüd, kui me otsime, leiame selle. Põrandaalune maailm on paljudele tundmatu
Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002.aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003.aastal kaitses ta sealsamas magistrikraadi. Aastatel 2000-2002 oli ta Vanemuise külalissolist ja alates 2002.aastast töötab Vanemuise koosseisulise ooperisolistina. 1997.aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel. Kuna etendust oli tihtipeale üpris raske jälgida, siis pidi sageli appi võtma kava. Mõned kohad kavas ja laval küll ei kattunud, aga abi oli sellest siiski. Laval kasutati väga palju erinevaid redeleid ja konstruktsioone
heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee. Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal.
muutuse ärajäämine välismaailmas. Tagajärg on koosseisus sellisena ka sõnastatud ( nt. ametiseisundi ärakasutamine, kui sellega on tekitatud kahju avalikele huvidele.). Karistusseadustik eeldab reeglina nii teo, kui tagajärje suhtes tahtlust.15 13 RT I 2001, 61, 364 14 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 31- 33 15 Sealsamas, lk 30 Põhjuslik seos tähendab ühe nähtuse ( tagajärje) põhjustamist teise nähtuse ( teo) poolt. Põhjustamine seisneb mateeria, liikumise või teabe ülekandumises ühelt nähtuselt teisele. Lisaks loodusliku põhjuslikkuse tuvastamisele tuleb tagajärje põhjustamine tegijale ka juriidiliselt omistada, mis toimub vastavalt dogmaatikas käibivatele kausaalsusteooriatele üldlevinud on vajaliku tingimuse ehk conditio sine qua non teooria
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
sinine, valge ja mustjas. Pärimuse järgi tuldi Fourth level siia ravima ja elujõudu koguma. Vett viidi Fifth level sageli ka koju kaasa. Usuti, et Siniallika vesi tervendab kõik naha ja silmahaigused ning omab ka noorendavat võimet ning sestap ei ole arukas allikasse suplema minna. Üks naine ammustel aegadel teinud nii ja muutunud sealsamas titeks. Nii räägitakse. Kõige paremini pidi allikaveest abi saama siis, kui sinna visata hõberubla, kuid piisanud ka vask ja hõberahast, vanadest rahadest, viljateradest ja riietest. Siniallikas võib ennustada ka tulevase nime. Selleks tuleb kummarduda allika kohale ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas setet, see ongi see õige. LAIUSE SINIALLIKAS Laiuse Siniallika kohta uskus vanarahvas, et ta võib saata nii vihma
Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi. Pompeji asukoht ja isegi nimi vajusid unustuse hõlma, räägiti vaid ,,sellest linnast". Tragöödia kulg 1. Sügaval vulkaani all olevas magmas (kuumas vedelas kivimis) lahustunud gaas paiskus kõrgele õhku
vaidlusi mitmete riikide vahel: kellel on suurem õigus, kellele kuulub rohkem? Varasemad sõdade põhjused, nagu religioon ja erinevad poliitilised vaatenurgad, pole kuskile kadunud, vaid täiustuvad. Kui areneb maailm, siis koos sellega arenevad ka kõik väiksemad kategooriad, sealhulgas sõjad ja kuritegevus. Tänu suurele arengule on maailm tegelikult jäänud väiksemaks. Pole probleemiks suhelda inimesega teisel pool maakera, nagu ta asuks sealsamas. Varasemad sõjad teistes riikides ei puutunud niivõrd meisse kui praegu: kasvanud ja kiirenenud infovahetus on suurendanud piire ja enam pole meie koduks vaid meie riik, vaid kogu maailm. Kaitsta tuleb kogu maailma ning selle tõttu on oluline leida lahendus ka teiste riigi probleemidele lisaks meie endi omadele. Võrreldes varasemate ajastutega on meie infoajastu edasi arenenud metsiku kiirusega. Keskajal ja renessanssiperioodil võtsid muutused aega aastaid ning aastasadu
Francis Bacon Elulugu • Inglise filosoof ja kirjanik • Sündis Londonis 1561. aastal, 22. jaanuaril • Mõjuvõimsasse perekonda • Tervise tõttu sai algse hariduse kodust • 12/13-aastaselt läks Cambridge’i, kohtus kuningannaga • Õppis 3 aastat Elulugu • Peale kooli lõpetamist läks reisima koos Prantsuse suursaadikuga • 1579 – läks tagasi Inglismaale isa surma tõttu • Hakkas õppima juurakoolis Gray’s Inn • Hiljem hakkas sealsamas õppejõuks • 1584 – Parlamendi liige • Löödi rüütliks • Hiljem sai temast ka lordkantsler ja parun • Sattus 1620 altkäemaksu süüdistuse tõttu vanglasse • Suri 1626 külmetusse Filosoofia • Väitis, et tõde vajab tõendeid reaalsest maailmast • Nõudis täielikku uurimist, vältides teooriaid • Ta oli Aristotelese jaoks väga pühendunud kuigi tema eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia
Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast...
kulda kaasas." Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. TEGELIKKUS Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati.
Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene
Tallinn- Narva mnt(10,4- 18,8 km) Tallinn- Rapla- Türi (tugimaantee) Keila- Haapsalu mnt Tallinn- Pärnu- Ikla mnt Ääsmäe- Haapsalumnt Tallinna ringteel2-19 km Sagedasti on antud hinnanguid liikluskultuuri tasemele ja räägitud vajadusest Eesti madalat liikluskultuuri tõsta. Samas ei ole piisavalt püütud lahti mõtestada selle termini sisu räägitakse ühest või teises abinõust, mille rakendamine peaks sealsamas tõstma ka liikluskultuuri taset tervikuna. Reaalsuses see kahjuks nii lihtsalt ja otseses seoses ei toimi. Liikluskultuuri muutus on pikaajaline protsess ja selle taseme paranemine eeldab inimese käitumist kujundavate paljude tegurite järjepidevat mõjutamist ning soovitud hoiakute ja käitumise kujunemiseks vajalike tingimuste loomist. Kõik me oleme liiklejad, kes suuremal, kes vähemal määral. Täna on oht sattuda liiklusõnnetusse ning seeläbi kannatanuks küllalt suur
kinnisele ruumile. Tähendab, kui ma seda kirjutasin, siis ma mõtlesin seda kohta, kus see füüsiliselt toimub, mitte seda, kus see mõtteliselt toimub. Kinnine ruum lahtise seinaga, mille taga on pimedus. See, mis seal pimeduses oli, see jäi sinna pimedusse … Kus see (ruum) on, seda ma täpselt tean, aga ma ei hooli sellest või ma ei saa hoolida sellest, mis võimalusi on seda kasti täita. Mulle ei tee mingit raskust ette kujutada, et seal on rehepeksumasin ja hobused sõidavad sealsamas. Ma kujutan ette, et see nii võiks olla. Aga mul ei tule pähe küsida enda käest, kas seda hobust saab sinna lavale tuua.“ (5) Põhiliseks teemaks Madis Kõivu dramaturgias on kirgede ning neid raamistada ja ohjeldada püüdva vaimu vastandamine (4). Tema näidendeid on iseloomustatud kui “erinevate tunnetustasandite, isikliku ja universaalse, aistilise ja abstraktse, loogilise ja unenäolise märkimisväärset integreeritust“. Kõivu näidendid on paljuski
mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas XV 2.kaasaarvatud, väljaarvatud 3.asjaoludele vastavalt 4.nii, nõnda, sel viisil 5.sealsamas, samas kohas 6.(kuskil) mujal 7.piisavalt tark 8.nagu allpool, nagu ülalpool 9.vahepeal, esi...
Pablo Picasso (1881-1973) Marina Martsenko Anastassia Berdega 12 klass Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi ja pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi: sinine periood roosa periood Cèsanne loomingust lähtuv kubism. Les Demoiselles d'Avignon Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja “Vaikelu kitarriga” “Kaardimängija” Analüütiline kubism Tegelikkus on väikes...
laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse. Nende duett ,, Sa oled Muusik" oli lihtsalt nii hingematvalt kaunist, et mulle tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa. Esitus oli tugev, võimas ning nende hääled sobisid imehästi kokku
Second level Third level Fourth level Fifth level · Mitu maali päevas. · Palavikulisem maalimine. · Isikupärane käekiri. Pablo · Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, Picasso sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. "Guernic · Alati võis leiduda midagi äratuntavat. a" 1937
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse o...
muusikat ning tema imidzi kujunemisel mängib rolli ka tema isiksus. Tuntumad DJ on David Guetta, Swedish House Maffia ja paljud teisedki. Seega tekib selline olukord , kus on väga palju valikuid noortel mida kuulata ning tihtipeale ei ole noortel üks kindel lemmik muusika stiil vaid mitmeid. Üles võiks loendada populaarsemad : Vana kooli räpp " lil wayn" " Eminem " "tupac" . Neid enamjaolt kuulataks sellepärast , et väljendus viis on konkreetne ja arutlev, sealsamas ka ropustne ja labane. Väga suurt rolli ei mängi tänapäeval laulja hääl ega ka musikaalsus vaid see milline laulja välja näeb ja milline on tema suhtumine. Sellepärast öeldaksegi , et " inimene kuuleb silmadega " . See on asi mis mõjutab väga noore muusikahuvilise muusika maitset. Kuigi jah , kui artist päris nii laulab nagu siga aia vahel , hakkab varem või hiljem fannidel lihtsalt kõrvad valutama ja artist ongi, kui mahakantud leierkast
William turner , õige nimega joseph mallord william turner (24.04.1775 19.13.1851 ) oli inglise maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, ...
K a r l AU G U S T H E R M A N N 23.09.1851-11.01.1909 Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis,hiljem läks Peterburi. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889
Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks maksustada naabritega võrreldes kolmekordselt. Sealsamas mägedes tehakse veini tänapäevani. Pärast türklasi tulid 1878.aastal inglased. Lõplik iseseisvus saabus alles 1960, kuid Inglise sõjaväebaasid on saarel senini. Limassoli sadamalinnas kerkisid XIX sajandi lõpul lühike ajaga suured veinitööstused,millest tänaseks on kujunenud neli hiidu- LOEL, ETKO,KEO,SODAP, kes tarbivad 98% kasvatatud viinamarjadest. Rahvusvahelised standardid on küll Küprosele jõudnud,kuid paljud kasvatajad loodavad endiselt kodumaiste sortide omapärale
...................................................... värvid - tumeroheline, .......................................................................................... Asenda jämedalt trükitud väljendid sobivata liitsõnadega, muutes vajadusel sõnade järjekorda. 1. Peep, kes oli viis aastat vana, võttis raamatute jaoks määratud riiulilt rohkete piltidega raamatu, süütas laes rippuva lambi ja hakkas pilte vaatama. 2. Isa laual, kus tehakse kirjatööd, seisis nägus kristallist vaas, sealsamas lebas värviliste pliiatsite karp, kumm kustutamiseks ja paar pastaga täidetud pliiatsit. 3. Pisike punaste põskedega Mari majast, kus elab naaber, ostis 200 grammi suitsutatud sinki ja pudeli hapuks läinud piima. 4. Uks, mis viis tuppa, oli paokil ja sealt kostis vaikset kõnest tekkivat kõminat. 5. Nukkude jaoks olevas nurgas sosistasid mängimiseks tehtud karu ja kiikumiseks määratud hobune midagi omavahel. Kuidas neid liitsõnu võiks mitme sõnaga väljendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
