Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… …….
Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis.
Miina Härma (1864-1941) Elust Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917
Miina Härma Elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A
MIINA HÄRMA Autor: Älis Sikora Miina Härma elu ja looming Esimene eesti naishelilooja, -organist ja -koorijuht Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
Olla vaba Miina Eliise Udeküll Essee Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub. Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks -
Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks. Te lüüakse sealt minema seoses maailmasõjaga, naaseb Tartusse. Vahepeal on uus põlvkond heliloojaid suunda määranud. Hakkab aktiivselt osa võtma erinevates seltsides : suured tähed, Tartu helikunsti selts, Eesti lauljate liidu Tartu osakond. Tegeles aktiivselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1917-29 töötab
Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli''
Elulugu, looming jne.
Miina Härma Elulugu Sündis 8.veebruar 1864 Raadi külas. Sündis koolmeistrite perekonda ning nii ema kui ka ise olid muusikaalselt perekonnast. Suri 16.november 1941 ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Hariduskäik Alghariduse sai Miina Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht.
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis)
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal
aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt
Merel puhkeb aga suur torm ja laevamehed tõmbavad liisku saamaks teada, kes neist on teeninud jumala meelepaha. Liisk langed Joonase peale ja ta tunnistab, et eiras jumala käsku ning palub, et meremehed ta üle parda viskaks. Joonase neelab alla aga suur vaal, kelle kõhus Joonas veetis kolm ööd ja kolm päeva. Viimaks palub Joonas andestust ja läheb Niinive rahvast hoiatama. Rahvas kahetseb pattu ja jumal andestab neile. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses
ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883
Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina Päärn nägi, et keegi ootab teda tee peal. Kui ta lähemale jõudis, nägi ta, et see on Kai. Kai üritas Päärna tänada hommikuse vaheleastumise eest, kuid Päärn ei teinud sellest välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses
sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V
Aastapäeva puhul Eesti laulupidu · Luba saadi 1769 a. veebruaris REPERTUAAR · Laulupeo repertuaar ilus trükis 1869 a. mais · Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu · Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann · Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei
elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saatis neid ise lava tagant klaveril, ehk tegi kõike peale näitlemise [tol ajal peeti naiste esinemist laval üsna sobimatuks]. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" sai äärmiselt sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks ning see ajendas Koidulat ka edasi näitekirjandusega tegelema. Nii valmiski juba sama aasta sügisel ühest Jannseni jutustusest ,,Naabre tütred" mugandatud näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakased", mis oli nii vormilt kui ka sisult tunduvalt eelmisest nõudlikum. Ka see näidend oli sarnaselt eelmisega kerge, lõbusa ja jämekoomilise sisuga. ,,Kosjakaskede" näol on ajaliselt üsna kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. Koidula esimene päris algupärane näidend oli 1871. aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta
viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast tulnud kuri oma palga järele, mis peale tõusus kära ja siis tuli hävitanud kõik. Mehest polnud jälgegi. Naine suri ka paari aasta pärast ära ja nende maad said endale võõrad, kel teiselpool silda väiksem veski oli, Sestpeale käinud Peep vanades põlenud riietes seal kodukäijaks. Tammiste veskitoas ketrasid Riinu ja tema tütreke Miina. Kumbki ei rääkinud midagi. Miina mõtles vanale loole,mis juhtus pool aastat tagasi, kui nad emaga teise kihelkonna kirikus käisid. Selajal, kui preester ütles, et Jumal on siit maailmast ära kutsunud Aadussaarte kolme ja poole aastase poja, siis Miina minestas. Teda püüdsid kinni kaks tugevat kätt ja viisid kirikust välja. Ema oli hirmul, kuid ta ei pääsenud tütrele lähedale, sest kirik oli inimesi täis. Kui Miina jälle silmad avas, siis ta kohkus nähes noormeest, kes teda aitas
Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on
2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased.
2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased.
Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina Päärn nägi, et keegi ootab teda tee peal. Kui ta lähemale jõudis, nägi ta, et see on Kai. Kai üritas Päärna tänada hommikuse vaheleastumise eest, kuid Päärn ei teinud sellest välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks
olukorda. Loomulikult rääkis kubjas juhtumist mõisahärrale ja teadagi said Võllamäe Päärn ja Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi. Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga
koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming:
koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllatki erinev: kui Aleksander tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming oli tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum ja ehk ka pealiskaudsem. Friedrich paistab palju koorilaulude loojate seast välja just värske helikeele ja erksa rütmiga. Miina Härma Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi
lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga
Kloonitud konn Seitsme maa ja mere taga, enne teiste muinasjuttude algust elas vana kuningas Artur. Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja
seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi
Vigased Pruudid Autor: E.Vilde Elasid kord tüdrukud kelle nimed olid Leena ja Miina. Ühel päeval nad nutsid, sest nende taat oli Mulgimaal käinud ja kaks peigmeest kaubelnud. Tüdrukutel olid aga juba armukesed valitud. Nii plaanisid tüdrukud oma armukestega mängida peigmeeste saabumise ajaks sante. Külalised pidid saabuma laupäeval, kui Leena ja Miina taat oli Möldrisse kaarte mängima läinud. Kui peigmehed pruute nägid olid nad ehmunud. Nad arvasid, et neid oli petetud. Tüdrukud kutsusid härrasmehed sööma. Miina kõrvetas meelega liha ära, pillas maha ja pani panni peale tagasi. Leena tõi piima, lõikas näppu ja pistis näpu piima sisse. Kuna leib oli ainuke puhas asi, siis asusid härrasmehed seda sööma. Enn soovis koheselt lahkuda, kuid Jaak ei lasknud sellel juhtuda
aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik kolm on saanud esimesed muusikalised teadmised oma vanematelt, alustanud haridusteed Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkanud õpinguid Soomes, kuhu perekond siirdus 1995. a. Praegu on Marius (23), Mihkel (18) ja Miina (21) Helsingi Sibeliuse Akadeemia tudengid.Mihkel Järvi on esinenud solistina Eestis, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Rumeenias, Tehhis, Suurbritannias ja Leedus, oli kammerorkestri Vivaldika klaverisolist veitsi ringreisil.2001. aasta kevadel sai Mihkel koos õde Miina Järviga teise koha Juvenalia- nimelisel kammermuusika konkursil Soomes. Sama aasta sügisel pälvis ta Prahas toimunud rahvusvahelisel Carl Czerny nimelisel konkursil ürii eripreemia.
raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. Friedrich Saebelmann 8 Tuljak Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson Hästi palju keerutusi, nii sopranil kui ka aldil. Alguses on madal noot, mida tuleb hästi jälgida. Sõna tuhande öeldakse valesti. Teise salmi lõpus tahetakse h-tähte lõppu öelda. Sopran hakkab vahepeal rütmist maha jääma. A-sid tuleb pikemaks venitada. Mehed peavad lõpuosas sõnad hästi selgelt välja hääldama. Miina Härma Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9
Karl-August Hermann ,,Isamaa mälestus´´; ,,Kungla rahvas´´ Aleksander Kunileid ,,Sind surmani´´ ; ,,Mu isamaa on minu arm´´ Aleksander Thomson ,,Palve´´ ; ,,Kevade käes´´ 12. Miks läksid paljud eestlased just Peterburi konservatooriumisse õppima? Püüti Eestlaste olukorda parandada ( nt Köler) 13. Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit? Eestis oli raske sobivat tööd leida. (nt Miina Härma) 14. Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid? "Sind surmani" A.Kunileid "Kaunimad laulud" - Saebelma "Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann ,,Ei saa mitte vaiki olla" M.Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja?
Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak? Rahvaviisidel (2l rahvalaulul) 44. Mis laulule tegi Anna Raudkats 1955. A tänapäevani ülipopulaarse tantsuseade? (helil, pealk)
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Peterburis elas ja tegutses 19. sajandi teisel poolel ja 20
Kasvasin ise hakkama saades suureks. Tänaseks on mulle minu ema ja isa olemas, kuid usaldus ja turvatunne on lõhutud. 10.Milline peretraditsioon on teile hästi armas? Miks? Mina mäletan enda lapsepõlvest kui olin ehk 6-aastane, et käisime igal nädalavahetusel peredega vanaema juures saunas. See oli alati tore ja mind alati valdas ootusärevus, sest vanaemaga oli nii palju teha. See on mulle armas, sest see oligi ainus heade mälestustega traditsioon, mis meil peres oli. 11.Juhtum: Miina ja Aleks on juba 4 kuud paar. Ühel õhtul nad leppisid kokku, et kohtuvad Aleksi koolis korraldatud peol. Aleks saabub peole, aga Miinat ei leia ta kusagilt. Aleks hakkab juba Miinale helistama, kui äkki märkab Miinat baaris. Miina pole üksinda. Ta vestleb ühe noormehega. Aleks näeb, kuidas Miina kallistab meest. Aleksil on paha tunne. Ta ägestub ja on Miina peale vihane. Samal ajal tunneb Aleks hirmu, et võib-olla ta ei meeldigi enam Miinale. Lõpuks Miina märkab Aleksit
polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes, oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Peeter Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse. Tuntumad neist on Fuuga f-moll , ,,Ave-maria" , ,,Basso ostinato" , ,,Scherzino" , ,,Pastoraal" , prelüüd ja fuuga g-moll. Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga.
a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20) c) Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3< |r| < 0.7 . Iseseisevtöö nr.3 Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Mitmes haridusasutuses oled õppinud?". > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4) andsime tulemustele nimed > names(m)=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") sisestasime kogutud andmed teemal "Vastaja nimi". >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) " > j=c(1,4,5,3,5,2,4,2,4) > j=o Panime tulemused järjekorda ja andsime väärtused > o=sort(o) >o [1] 1 1 2 2 3 > names(o)=c("3-suva", "1-ei oota üldse", "2-pigem ei oota", "5-ootan väga", "4-pigem ootan")
annaabi.ee 
