1. Als Goethe 1749 geboren Worde, war seine Mutter 18 Jahre alt. 2. Damals trugen die Damen weite Krinolinen und die Männer Kniehosen und Absatzschuhe. 3. Das war die Zeit des Rokoko. 4. Mit sieben Jahren schrieb er seine ersten Gedichte. 5. Goethes Liebling Spielzeug war das Marionettentheater, wofür er selbst Theaterstücke schrieb. 6. Mit 16 Jahren verliebte Goethe sich im Gretchen, doch ihre Liebe dauerte nicht lange. 7. Auf Wunsch des Vaters begann Goethe Jura zu studieren. 8. Ihn interessierten aber viel mehr Literatur, Kunst und Philosophie. 9. Goethe wurde gleich mit seinem ersten Drama ,,Götz von Berlichingen" berühmt. 10. Im Jahre 1775 wurde Goethe als Minister nach Weimar berufen, wo er bis an sein Lebensende blieb. 11. Goethes Einfluss in Weimar war sehr groß. 12. Neben dem Schreibe beschäftigte er noch mit vielen anderen Sachen, zum Beispiel leitete er das Theater und führte Wissenschaftliche Forschungsarbeit...
5 5. Probleemide lahendamine. 6. Süsteemide monitoorimine (Storytelling, 2016). Lugude jutustamise praktikat saab rakendada õpetaja oma igapäevatöös, külalisesineja, poliitikud jne. Valik on ilmatult lai ning igaüks neist toob jutustusse kaasa oma eripärad. Läbi mõne loo on võimalik õppida kordi rohkem kui omapäi teoreetilistes dokumentides orienteerudes. Lugude jutustamist ei tasu alahinnata, sest nii mõnedki algtõed ning valikute langetamise põhimõtted on tehtud mõne jutustuse najal. 1.2 Millele pöörata tähelepanu? Jutustuse puhul on väga oluline pöörata tähelepanu erinevatele aspektidele. Parimatel jutustustel on algus, keskmine osa ja lõpp. Mida huvitavam ja võimsam, seda tõenäolisem on, et seda mäletatakse. Järgmisena toon välja hea jutustuse karakteristika: 1. Keskendub positiivsele (õnnelikule lõpule) ning annab edasi edulood.
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt
Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem ausad, see film ei valminud mitte ainult eestlaste silmarõõmuks, vaid laiemale vaatajaskonnale. See on lugu, mida meie, eestlased, teame, kuid mis väärib jutustamist ka tervele maailmale. ,,Laulvas revolutsioonis" ,, puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ihkasime, laulsime ja saavutasime vabaduse ning seda kõike tilkagi verd valamata. ,,Laulev revolutsioon" on suurepäraseks
1) loe muinasjutt mitu korda läbi, loe ka kõva häälega läbi; 2) jäta meelde kohad, mida tahad sõna-sõnalt meelde jätta (näiteks kui muinasjutt sisaldab laule või loitse või mõne tegelase kõnet, mida on oluline täpselt samas sõnastuses edasi anda) 3) analüüsi juttu sedavõrd, et jääks meelde loo põhiline ülesehitus, süzeeliin 4) proovi muinasjutt läbi jutustada, kui jääd toppama, vaata tekstist ja jätka või vaata ja alusta otsast peale 5) pärast jutustamist mõtle läbi, kuidas jutustasid ja räägi need kohad uuesti, mis halvasti välja tulid 5) jutusta veelkord ja püüa seekord teha see ühe hooga algusest lõpuni, improviseeri vabalt, kindlus, enesekindlus tuleb ainult harjutamise, läbitegemise teel. Mõne jutu puhul võib olla väga oluline see, et visualiseerid selle teatud episoodid oma peas. MacDonald kirjutab, et uue jutu puhul tema kõigepealt räägib selle iseendale dusi all, siis teel tööle
Iga peatükk on jaotatud kaheks osaks: esimene osa räägib jutustusest endast ning teine osa mõne Katarinat ümbritseva tegelase silme läbi, kus kirjeldatakse arvamust Katarinast, mida temast kuuldud on, millega ta hakkama saanud on ning mida ta kellelegi enese kohta usaldanud on. Seega tuleb välja kõik see, mis tegelikult temast pühaku tegi. Algusest lõpuni lähevad isikud aina tähtsamaks, alustades emast ja lõpetades paavstiga, ehk siis alustades jutustamist Katarinast kui väikesest tüdrukust ja lõpetades naisega, kellest on saanud väga tuntud ja mõjuvõimas pühak. Minu arvamus raamatust on väga hea. Kui varasemad raamatud on alguses olnud segased ning ebahuvitavad, siis ,,Mõrsjalinik" suutis mind kohe esimesest leheküljest köita, kus iseloomustati Katarinat kui tüdrukut, kes on küll veel väga väike, kuid kelle silmad on nii täiskasvanulikud, targad ning vaatavad otsekui inimesest läbi. Kahjuks ei kestnud põnevus
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb
,,Kalevipoeg" 10. lugu. Jutustaja palub valgust, et rääkida Kalevipoja seiklustest ja kutsub üles, et minna Kalevipoja seikluste kohta informatsiooni otsima ja alustab siis kuuldu jutustamist: Kalevipoeg kõndis pikka maad, et hobust osta, aga tark lind hoiatas teda, nii et Kalevipoeg läks teisele teele. Samal ajal toimus tüli pahareti poegade vahel, nad ei tahtnud enam koos järves elada, see jäi neile kitsaks. Pahareti pojad otsisid uut kodu ja lõpuks leidsid Kikerpära soo, mis neile sobiks, kuigi isegi peni ei teeks sinna omale pesa. Seejärel mõtlesid nad, kumb saab soo pärisperemeheks. Mõlemad tahtsid saada. Nad hakkasid omavahel sellepärast kaklema.
„Minu elu muinasjutt“, eestikeelsena ei ole veel ilmunud). * Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda meelest oli ta eelkõige romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning reisikirjade autor. Oma vähest edu romaanide ja eriti näidendite osas võttis ta väga südamesse. ANDRESENI MUINASJUTUD * Andersen kirjutas muinasjutte enda sõnul hoopis täiskasvanutele, mitte lastele! * Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis.
Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs (koosneb protokollist ja analüüsist) Iga õppija täidab kodutööna ühe vaadeldud tunni kohta ülesande 1. Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk. 136 Lapsed töötasid kaasa (3 min) korrata kodus õpitut, Kordavad kellel märkmed, skeem, kava võib vastamisel kaasa võtta. III Küsitlus, K...
kui tähtsat tööd ta teeb. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 50) Tahe on kooliuusikul vähe arenenud. Koolitöö ei ole aga tahteta võimalik. Tahe on suutlikus end sundida mida tegema ka siis, kui ei taha. Tahet on vaja õppides ja töötades, mängitakse vajaduse mõjul. Tahte abil surutakse maha need vajadused, mis takistavad teatud eesmärgi saavutamist. Õpilase liikumisvajadus nõuaks jooksmist, emotsionaalse kontakti vajadus sõbraga jutustamist, aga tahtega peab ta need vajaduses maha suruma, et kuulata õpetajat või lahendada ülesannet. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 51) Koolimineku tõttu on kainikuea tähtsamaid erinevusi, võrreldes koolieelse aega, mängu tähtsuse oluline vähenemine. Selle asemel tuleb õppimine. Mängimine on aga pikka aega kainikule suurt rahuldust pakkuv tegevus. Algklassides viiakse kainikut pikkamööda üle mängumaailmast teadliku õppimise juurde
lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). KERSNA KARIKATUUR Edasi kirjeldab ta teismeeas kohtumist Viljaga, kellega jäi kokku veel pikaks ajaks, kuid kellega
Nõukogude Eesti Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt
„Iga lausung on lüli lõputus lausungite ahelas (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 34)“. Meie praktikumid olid suunatud erinevate inimeste lugude kuulamisele. Olenevalt olukorrast tuli samastuda jutustajaga, samuti oli oluline luua pingevaba keskkond, kus inimesel oleks mugav rääkida. Leian, et narratiivseks lähenemiseks oleks olnud oluline, et inimesega saaks vestelda kahekesi, mitte nii, et kogu palat saab kuulata, millest vesteldakse. See mõjutab nii inimese jutustamist, kes ei soovi isiklikke asju kõigiga jagada, kui ka kuulajat, kes ei saa keskenduda narratiivil ja selle tõlgendamisel. Haigla praktikumitundides tuli leida probleemlugudele positiivseid vaatenurki. Näiteks, lastekirurgia osakonnas kurtis tütarlaps igavust. Igavuse peletamiseks saime tuua erinevaid variante, millega tüdruk saaks tegeleda. Geriaatriaosakonna proua aga kartis operatsioonijärgset olukorda ning polnud kindel, kas saab iseseisvalt hakkama. Mina aga
tegelastest tekib piisav ettekujutus. Tegevus toimub 1922.aastal Kopenhaagenis, kus ühele asjaarmastajast detektiiv Jens Buhlile antakse ülesandeks lahendada ajalooline kriminaalmõistatus 240 aastat tagasi kordasaadetud mõrv Viinis, mida ähvardas parasjagu türklaste rünnak. Huvitavaks on kirjaniku lähenemine teose probleemidesse tegelaste, Jens Buhli, politseitöötajate ning krahv Tolnai, dialoogide kaudu, kuigi eks muidugi leidub ka kirjanikupoolset jutustamist. ,,Kahekordne mäng" maalib üpriski hea pildi tolleaegsest ühiskonnast. Tundub, et rüütlikombed säilisid ka 20.sajandi alguses: viisakus oli suhtluses väga tähtis ning solvamine tõi kaasa teatud tagajärjed. Duelle ei tohtinud küll pidada, aga mehed tegid seda sellegipoolest. Sündmustekeeris algabki sellest, et toimub illegaalne kahevõitlus, mille tagamaid ja põhjusi detektiiv, ning samas ka teose peategelane, Jens Buhl uurima asub. Ta on
Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid · Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel · Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel. Waldorfi pedagoogika on lugude jutustamine. Ja eriti oluliseks kasvatusvahendiks peetakse muinasjuttude jutustamist. Rudolf Steineri sõnul vahendatakse muinasjutude abil inimteunnetust nii nagu seda mingil muul viisil teha ei saa. Kui laps ei kuule muinasjuttu, kujuneb tal välja emotsionaalselt vaene sõnavara. . 3-6 aastane laps võtab maailma nii nagu ta seda näeb. Siis lapse arusaadavalt mingit korda luues, tasub kasutada vastandavust. Nt: ilus-inetu, hea-halb, tark-rumal Ajalooliselt vanemate muinasjutude tegelased on just sellised must-valged.
Mardu keeldus sellega sõitmast, sest selle oli ostnud Leemet. Vanaema ei lasknud sellel juhtuda, et ratas jääks värava taha seisma ja ostis selle Leemeti käest ära. Ta palus, et Mardu prooviks, kas see on ka hea ratas. Mardu tegi seda vastumeelt. Ratas oli tõeliselt hea. See lausa lendas. Vanaema lubas suveks oma ratta Mardule laenata. Märkamatult oli Mardu jõudnud sõites küla lõppu.Ta otsustas minna rääkima kui hea ratas tal on pimeda Liisale. Ukse taga kuulis Mardu jutustamist. Leemet rääkis, kui õnneli ta on Luigiga. Leemet rääkis ka kuidas ta oli poissi tüssanud. Nagu oleks vanaema ratta temalt ära ostnud.Päriselt andis Leemet raha vanaemale tagasi. Poiss otsustas, et ei sõida selle rattaga enam kunagi. Märkamatult oli Mardu jõudnud sadamasse. Järsku nägi ta varest laevas tühjasi pudeleid sikutamas. Vares oli purjus. Loomulikult süüdistas ta selles Leemetit. Mardu viis Mihkli koju."Mis sinust niimoodi saab?"küsis poiss vareselt.
eeposes, siis realiseerub see teda hõlmava pärimuse raames), see ei puuduta lugejat ega tema reaalset olevikku. Romaan tahab aga ette näha fakte, ennustada ja ka mõjutada reaalset tulevikku autori ja lugejate tulevikku. Romaanil on uus, spetsiifiline probleemsus; teda iseloomustab elu igavene ümbermõtestamine ja ümberhindamine. (Eepos on formaalse alguse suhtes ükskõikne ning ta ei pruugi olla täielik (st. Ta lõpp võib olla peaaegu suvalises kohas). Jutustamist võib alustada peaeagu igast kohast ja lõpetada peaaegu igal hetkel. Näiteks ,,Ilias" kujutab endast juhuslikku väljalõiget Trooja küklosest. Romaani vaatekohast ei saaks selle lõpp (Hektori matused) mingil juhul olla lõpp. Spetsiifiline huvi lõpu vastu on eepilise ainese puhul täiesti välistatud (millega sõda lõpeb? Kes võidab?), sest pärimuse süzeeline külg on ette teada, üldtuntud. Romaani puhul aga
SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on · jutustamist pole jutustamine on jutustamist pole · lüürilisus eepilisus dramaatilisus · sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuid mitte alati) seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused
Kunstnik näib osutavat asjaolule, et inimese kehaliste naudingute ja vaimse maailma kokkukõlasid on lootusetu ratsionaalselt selgitada. "L'Étoile de Meri" (15 min, 1928) võib pidada kunstniku suurimaks meistriteoseks. Filmi aluseks on sürrealistliku luuletaja Robert Desnos' avaldamata luuletus. Film on katse esitada poeesiat visuaalsel kujul. Erinevalt varasematest filmidest näeme ekraanil realistlikke, mitte abstraktseid kujundeid, kuid sellest hoolimata on tegemist jutustamist vältiva linateosega. Ka selles filmis on Ray eksperimenteerinud valguse ja kaameraga, kasutades mh lähiplaane, moonutusi, fookusest väljas pilti. 1920. aastate teisel poolel väntas Ray filmid, mida iseloomustatakse mõistega ,,kinematograafiline poeesia". Nende hulka kuuluvad ka ,,Emak-Bakia" ja ,,L'Étoile de mer", milles rezissöör püüab ,,viia vaataja värske õhu kätte, anda talle staari roll, et lahendada isiklikke probleeme." Nii pidi teostuma unistus olla ise poeet ja kunstnik
Tristan Tzara, Max Ernst, Hans Arp Sürrealism Tekkis Prantsusmaal 1920.-ndatel aastatel. Lähtuti vabakirjutamisest. Loomingus kasutati teadvuse hämarseisundit unenägusid ja ebareaalseid nägemusi. Kasutati alateadvust, hetkelist assotsiatsiooni ( suvalisi seoseid). Leiutati automaatkirjutamine, mille tingis joove. Andre Breton Imaism Levis 20.sajandi alguskümnenditel Ameerikas ja Inglismaal. Tähtsaks sai luule konkreetsus, ilmekas väljendus, kindlus, selgus, lühidus. Välditi jutustamist, kasutati tavakeelt mida ei ilustatud, ning sümboleid. Loomingust ei peagi aru saama esimesel lugemisel, et aru saada on vaja süveneda. Intellektuaalne luule, kus olulised on teadmised. Mõte avaneb etappide kaupa. Thomas Stearns Eliot-> ,,Ahermaa", Tema luulekogu ,,Old Possum's Book of Practical Cats" oli aluseks muusikalile ,,Kassid." Neorealism Tuleneb eksistentsialismist. Levis kuni 1960.-ndate aastate keskpaigani mitmetes maades.
7. Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas oli sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane ? Miks arvad just nii? Analüüsi tagasisidet. Minu ema ütles minu kohta, et olen väga seltskondlik inimene, kui ma seda tahan ja suudan võõrale inimeselegi jätta lausa üllatavalt haritu mulje, kuid kui ma ei taha, siis võin olla väga vaikne ja tagasihoidlik, kui on õiged inimesed, saan ma ka ennast välja elada, väiksemana oli lausa võimatu minu jutustamist kuulata, peale mida sain juba pahandada latramise eest, et miks ma nii palju räägin, nüüd suureks saades, ema ütles, et võib-olla isegi kahetseb seda, sest nüüd ei ole ma nii suhtlemisaldis kodus kui olen näiteks sõpradega väljas. Minu jaoks oli tema vastus täiesti ootuspärane, sest oleme ka varem sellel teemal rääkinud ja talle meeldib üldiselt oma peret analüüsida, kuna ta on ka ise inimeste käitumiste huviline ja tahab väga teada, miks mida milleks inimesed teevad.
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et vestlemisel ilmnevad lapsel vähesed raskused. Raskused ilmnevad lapse kõnes eelkõige süntaksi vigadena. Laura pragmaatilised oskused on häiritud vaid vähesel määral. Jutustamisoskus. Iseseisva jutustamise uurimiseks kasutati pildiseeriaid „Pallilugu“ (5-osaline) ja Tuvilugu“ (5-osaline, vt lisa 2). Vahendatud tekstiloome uurimiseks kasutati pildiseeriaid Lumememme-lugu (5-osaline) ja Vanatädi-lugu (5- osaline). Enne jutustamist pidi laps kõigi 4 seeria puhul järjestama pildid. Jutustamisel ilmnesid raskused aja- ja põhjus-tagajärg suhete väljendamisega (Tüdluk...tüdluk ja koer mängisid palli. Koel....tüdluk kogemata viskas vette. Ta ei teadnud, kes pe....päästab. Koel läks vette), samuti emotsioonide väljendamisega, tunnete ja situatsioonide kirjeldamisel (Uurija: Mida vanatädi tundis, kui poiss ta püsti aitas? Laps: Väga tolena) (vt tabel 3). Laps järjestas pildid iseseisvalt õigesti
Enamasti valitakse ümmargune laud, mille ümber kõik mugavalt istuma mahuksid. Muidugi võib istuda ka põrandal, peaasi et mugav oleks. Laudlina võiks olla valge ning tuba peaks olema küünaldega õrnalt valgustatud. Kui seansist tahetakse videot, siis peaks kaamera valmis seadma enne seanssi, mitte seansi ajal. Liider palub kõigil mugavalt istuda ning üksteisel kätest kinni võtta. Mõtted tuleks fokusseerida sellele, millega tegelema hakatakse. Liider alustab jutustamist, rahulikku kõnet, sissejuhatust vaimudele selgitab, miks ja milleks nendega ühendust tahetakse võtta. Juht palub vaimudel kontakteeruda. On mitmeid võimalusi, kuidas vaimu kohalolekut märgata ja paluda tal vastata. Tavaliselt palutakse vaimul lauda liigutada või koputada: ,,jah" - üks koputus või liigutus, ,,ei" kaks koputust või liigutust jne. Vaimult küsitakse järjestikku küsimusi, millele saab vastata jah- või ei-vormis. Kui vastused saadud, tuleb
48). Nii tellijad kui ka vastuvõtjad on visuaalselt haritud ega lepi pealiskaudse ilustava kujundusega (Mändmaa 2004b: 73). Kui originaalne ning sisukas idee pakendi kujundamiseks leiab oma hävingu ebapiisavate vormistusoskuste näol, siis on mõttest üksi vähe ning protsessi tulem läbikukkunud. Õige visuaalse keele valik sõnumi edastamisel on disaineri jaoks varjatud võimalus suhtlust kujundada. Visuaalne kommunikatsioon sisaldab loo jutustamist sõnade, piltide, graafika, värvide ja teksti abil. Kasutatud väljendusviis, loodud visuaalne keel ja ideede esitamise formaat mõjutavad kõik äärmiselt tugevalt viisi, kuidas avalikkus loo vastu võtab ning kas see tõmbab tähelepanu, saavutab toetust, ning viimaks kas see kiidetakse heaks või heidetakse kõrvale (Best, K. 2010: 48). Nagu eelpool info kogumise etapi juures mainitud, on pakendi loomisel oluline tunda loodava pakendi tootmisprotsessi
rõõmus, kurb, vihane) ja väljendab kõnes tundeid ja emotsioone. Kuueaastane laps eristab olulist infot ebaolulisest ja annab edasi peamiselt olulist infot. Lapse jaoks on eelkõige oluline see, mis seostub tema emotsioonidega. Ta jutustab meelsasti oma kogemuste, kuuldud teksti ja pildi põhjal. Laused on nüüd juba paremini seotud, jutustamisel kasutatakse rohkem liitlauseid. Laps armastab ka ise jutte luua. Jutustamist mõjutab oluliselt see, mida laps peab oluliseks (selle toob ta juttudes välja). 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti enamlevinud traditsioonilisi viisakusväljendeid (Hallap&Padrik 2008). Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid detaile; mõistab mõttelünga tekste (kui
pealkiri siia: ______________________________________________ __________________________ Muistendite kirjutamist tuleks arutada koos pinginaabriga. Kuula ära tema ettepanekud. Aita pinginaabrit omapoolsete ettepanekutega. Vasta järgmisel lehel leiduvatele küsimustele. See aitab kavandada muistendit enne kui Sa hakkad seda kirjutama. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Muistendi kirjutamise kavandamine (järg) 1. Kuidas Sa alustaksid oma loo jutustamist nii, et lugeja tahaks seda lugeda? Kirjuta siia esimene lause (näiteks ,,Ammustel aegadel...") _ __________________________________________________________ ____ 2. Millal ja kus algab Sinu lugu? _ __________________________________________________________ ____ 3. Millised on aeg ja koht, kus toimub tegevus? _ __________________________________________________________ ____ 4. Milliseid sõnu kasutad kirjeldamaks tegevuse aega ja kohta nii, et lugejal tekiks sellest ettekujutus?
Võibolla soovitakse vahetada elukohta, telefoni numbrit. Kriisist annavad märku ka kehalised sümptomid: probleemiks saavad isutus ja painajalikud unenäod. Paljud tunnistavad, et on muutunud araks ja kahtlustavaks ning et juurdlevad pidevalt selle üle, miks see juhtus. Sageli võib naine ennast süüdlasena tunda. Seksuaalvägivalla ohvrit nõustades võivad nõustajal tekkida teravad emotsioonid. Nõustaja võib naise jutustamist kuulates end ohvriga samastada ja seejärel end ebateadlikult kaitsta. Mõned nõuanded: · Nimeta asju õigete nimedega, aga mitte näiteks "kõik see kohutav" võib tekitada naises tunde, nagu oleks ta midagi häbiväärset teinud · Ära süüdista näiteks "Miks ta siis tarvitas alkoholi". Mõjub naisele süüdistavalt. Naine ei ole süüdi vägivalda ei saa millegagi õigustada · Ära kahtle tema ütlustes, näiteks "Kas sa mäletad ikka õigesti?"
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
- tegelased (inimesed või isikustatud (nt loomtegelased, asjad, üldmõisted) 50. Kuidas mõista väidet, et draamas puudub jutustaja? Kui näidendis on tegelane nimega Koor, Jutustaja, Autor vm, siis mille poolest erineb see proosateose jutustajast? - Dramaatikat eristab eepikast see, et puudub jutustaja kui teksti keskendav ja valitsev positsioon. Lugu näidatakse, mitte ei jutustata (läbivalt). Võib aga esineda tegelasi, kes täidavad jutustaja funktsiooni ja/või jutustamist tegevuse osana. - Autor väljendab end tegelaskonna kaudu. 51. Milles seisneb draamakirjanduse ajapoeetika eripära? Meenutage mõnd loetud näidendit kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg? 52. Mis on konflikt? Millised on konflikti põhiliigid? Tooge näiteid. - Vastuolu, võitlus, kokkupõrge. - Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi): 1. rivaliteet 2. ideede, maailmavaadete konflikt 3. dilemma, valik alternatiivide vahel 4
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesini...
! ! *Kas ta elab loojana või tarbijana? ! ! *Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? ! ! *Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? KOMPOSITSIOON ! Kompositsioon on kirjandusteose ülesehitus. Kompositsioon ühendab teose allosad tervikuks. ! Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Kirjandusteose lugu võib tekstis olla esitatud muudetud järjekorras. Loo jutustamist alustatakse vahel selle keskelt või lõpust. ! Teksti ja loo asemel on kasutatud ka mõisteid: ! ! *SÜZEE- sündmused tekstis esitatud järjekorras ! ! *FAABULA- sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras Loo asemel võib rääkida ka teose sündmustikust ehk teose tegeusest. ! Teose lugu e sündmustikku iseloomustab koht ja aeg. Sündmuskohti võib olla mitu, neist üks on aga tavaliselt peamine. ! Aega iseloomustavad kolm kriteeriumi: ! ! 1) Millal sündmused algavad? !
Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud. Sellest aga ei saanud ekke aru, et kui ta töölistele maksis kümneid kroone korjamise eest ja sai ainult seitse krooni kasumit, siis miks Praost nii õnnelik on. Mõni päev hiljem peatub pastoraadi ees auto, millest väljuvad härra ja daam. Neile jookseb juba kaugelt vastu praostiproua, neil on jutustamist nii palju, et neil jätkub juttu kauemaks. Praost Odja oli Ekkega aias ja ütleb Ekkele, et ta professorist poeg on tulnud jälle mind noomima. Ei möödugi palju aega kui poeg isa tuleb otsima, ta üritab isaga normaalselt juttu ajada, aga Praost teab, et ega ta selleks siia ei tulnud ja ütleb pojale, et ega sa selleks ju siia ei tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki
saanud kasumit. Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud. Sellest aga ei saanud ekke aru, et kui ta töölistele maksis kümneid kroone korjamise eest ja sai ainult seitse krooni kasumit, siis miks Praost nii õnnelik on. Mõni päev hiljem peatub pastoraadi ees auto, millest väljuvad härra ja daam. Neile jookseb juba kaugelt vastu praostiproua, neil on jutustamist nii palju, et neil jätkub juttu kauemaks. Praost Odja oli Ekkega aias ja ütleb Ekkele, et ta professorist poeg on tulnud jälle mind noomima. Ei möödugi palju aega kui poeg isa tuleb otsima, ta üritab isaga normaalselt juttu ajada, aga Praost teab, et ega ta selleks siia ei tulnud ja ütleb pojale, et ega sa selleks ju siia ei tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka
o kõnelemist ja kuulamist, 2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist, 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse: 1) teoste lugemist ning tutvustamist, 2) jutustamist, 3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist, 4) teksti esitust ja omaloomingut. III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist, 2) teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist, 3) teksti esitust ja omaloomingulisi töid. Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist aspekti. 1.9
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
Ka siin on oht sõnastada eesmärk liiga üldiselt. Õpetuslik eesmärk fikseerib lugemistehnika, teksti analüüsi ja jutustamisoskuse harjutamise ülesanded (oskuste oodatava taseme). Õpetusliku eesmärgi sõnastamine on aga äärmiselt raske, sest üksteisele järgnevates tundides on oodatavad muutused õpilaste oskustes (lugemine, teksti analüüs jm.) mitme nädala jooksul minimaalsed. Sõnastused Harjutada lugemist või Harjutada tekstilähedast jutustamist, mida õpetajad tihti kasutavad, on formaalsed, sest kajastavad ainult klassi ainekavade eesmärke mitme aasta jooksul. Eesmärk võib kajastada analüüsi ja jutustamise eeldatavaid tulemusi. Nt: Harjutada teksti piltplaani koostamist (lüngaga pildiseeria) ning tekstilähedast jutustamist pildiseeria ja sõnaühendite abil; Harjutada käitumisakti analüüsi (algoritm esitatud tabeli kujul) ning tekstilähedast valikjutustamist sõnaühendite abil. Eesmärgi sõnastus olgu võimalikult
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
paikkonnas elavatele inimestele ja asustuse ajaloole, sisaldades ka autori enda meenutusi. Mets on tegelasena endiselt olulisel kohal, mistõttu seda raamatut saab vaadelda kui omalaadset Alutaguse kandi "rohelist ajalugu". Soo-elustikku ja elamusi kirjeldab Lepasaare järgmine raamat "Sooradadel" (1997). Lepasaare liikumistrajektoorid rabades on enam- vähem samad mis Edgar Kaselgi. 2003. aastal avaldas Lepasaar raamatu "Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist. Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas- kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt
kirjutamise üldistt eesmärki pidades silmas. On selge et kirjutatava kava sõltub olulislet kirjutaja teemakohastest teadmistest. Need võivad ka takistada. Spetsialist ei pruugi teemast arusaadavalt kirjutada, sest ei suuda panna end teiste olukorda ega mõista millised probleemid võivad teksti lugemisel tekkida Ekspertide ja algajate kirjutamise erinevused: - Eksperdid kasutavad plaani koostamisel teadmiste ümberkujundamist, algajad teadmiste jutustamist (pannakse kirja kõik teemaga seoses pähe tulev ilma organiseerimata). Teadmiste ümberkujundamisel peetakse silmas kirjutamise esmärki, fakti kirjapanemisel arutatakse kas ja kuidas see eesmärgiga haakub. Võimaldab luua paemini struktureeritud tekste, mis hõlmavaid keskseid punkte Lausete loomine. Plaani kohaselt pannakse kirja laused. Kirjapandu ületab mahult selle mis on plaanis. Nii eksperdid kui algajad panevad kirja 75% lausetest, mida genereerivad ja
toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda. tegelastest, välja mõeldud. Muinasjutud näiteks on loomadest, inimestest välja mõeldud. Me hakkamegi nüüd ilusate lugude jutustamist õppima. Põhietapp Mis sa arvad, mis peaks jutus olema, et 1. Vestlus sündmused, põnevad seda oleks huvitav kuulata? Mis teeb jutu tegevuskohad, vahvad huvitavaks? tegelased vms nõiad, võlurid, Millised tegelased on vahvad?
analüüsida teletöös, ent ei midagi enamat. Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009) Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja reporterina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress), lisaks on olnud tudengifilmide režissöör, stsenarist ja produtsent. (EFIS) Suvise „Ringvaate“ 15
3) ütlused. *Täiend- või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei korrata ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile. *Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse nimetust. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus. *Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge. Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on
11 Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa- ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest.
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline, et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist lahti. Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel. Luulekeel läheneb mingil määral proosale. Metafoorsust on vähem, seal on selgejoonelist jutustamist rohkem ja ka näteks irooniline distants on kuidagi väga tugevalt tunda. Irooniline distants loob ka selliseid vastandusi, mis põnevalt mängima hakkavad. Tal on nii poliitiliste motiividega luuletusi, kuid ka heitlusi jumalaga. Pagulasluule kokkuvõte Ühelt poolt homogeenne ja kitsasse ajavahemikku asetsev looming. Homogeensuse juures võib näha teatavat muutumist (Marie Under Ilona Laaman), saame aru, et see teekond on suhteliselt pikk
teistsuguste loo utustamise skeemidega. Nt romaan ,,Ikka veel Bagdadis" siin on kasutatud fragmentide montaazi. Siin on üks lugu, mis on paljude erinevate lugude kildudest koosnev. Süzee on vaevu märgatav. Kui alguses on see mingisugune loogiline areng kuidagi märgatav, siis ühel hetkel lõigatakse see kõik katki ja räägitakse äkitselt kümmekond lehekülge minigt muud lugu. Niimoodi seda rahulikku loo jutustamist kogu aeg häiritakse ja see ei lihtsusta lugemist. Põhimõtteliselt annab selle viite ka narratiivsele praktikale juba teose pealkiri. See on seotud ühe väga kanoonilise tekstiga araabia kirjandusest ,,1000 ja 1 öö lood". Kogu see lugude antoloogia töötab sellisel printsiibil, et üks lugu läheb teiseks looks üle. Niisiis lõppu teatud lugudega ei jõuta. Lugejale antakse ideaalne võimalus lood ise lõpetada. See on see, mis seda arusaamist kindlasti häirib
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
või läbisegi jutustades aktiivselt eiravad. Sallides õpilaste vahelesegamist, hõikumist või teistega Algastmes võib õpilaste nimed esimeseks koolipäevaks pinkidele paigutada ja kinnitada; võib üle klassi jutustamist, kinnitame me – tõhusalt – et selline käitumine ongi soositud. teha istumisplaani ja mängida nimemänge (isegi veel kolmandas kooliastmes). 52 53 Käetõstmist on vaja enamikus klassides meelde tuletada – isegi mõnedes 11. ja 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
