Ferenc Liszt 1811-1886 Liszt oli Ungari klaverikunstnik ja helilooja. Kirjutas väga keerulisi lugusid. Ta on 19. saj üks suuremaid virtuoose. Ta viis klaverimängu tehnilise taseme nii kõrgele, et teda pole siiani ületatud. Liszt´i nooruses innustas teda klaverimängu harjutama viiulimängija Paganini. Liszt juhtus kuulama Paganini kontserti ja soovis saada sama osavaks klaverimängus, kui tema oli viiulil. Nooruses Liszt rändas väga palju mööda Euroopat, andis palju kontserte ning teenis sellega suure varanduse.
inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda "imet" välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin. Näidend paneb mõtlema selle üle, et unustades enda soovid ja järgides vaid kuulsusejanu, leiad sa end ikka kord sealt, kust alustasid. Samas oleks Saalep saanud "imet tabada" kodumaal õpetades lapsi, kellest nii mõnestki oleks võinud tulevikus andekas klaverikunstnik saada. Ühesõnaga iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Heiti Talvik - 1. 1904 (Tartus) -1947 (Tjumeni oblast) 2. peres 3 last (õde Hella ja vend Ilmar), isa arst (leeprauurija)(kirjanduse armastaja - Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), ema klaverikunstnik (haritud perekond) 3. kuulus rühmitusse arbujad 4. õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945
Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda.
Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele. Vilde näidendite üheks läbivaks teemaks on kultuuri ostetavus ja müüdavus. Tolleaegne kodanlus ihkas kultuurselt kuulsaks saada ja Euroopasse jõuda. Teose „Tabamata ime“ peategelane Leo Saalep oli rahvale reklaamitud, kui kuulus ja andekas klaverikunstnik, kuigi tegelikult oli ta täiesti tavaline ja keskpärane pianist. Kuulsaks sai ta tänu oma naisele, kes tahtis kõrgseltskonnas hiilata. Selleks ostis ta ära ajakirjanikud, kes kirjutaks Leost kui professionaalsest klaverikunstnikust ja palkas isegi etendustele plaksutajaid, kes andsid oma tormilise aplausiga teistele pealtvaatajatele märku, et tegu on fantastilise etendusega. Olen kuulnud, et tänapäeval
Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik, kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(,,Tasso", ,,Prelüüdid"), sümfooniaid nagu ,,Fausta" ja ,,Dante". On kirjutanud ka klaverimuusikat, oratooriume, kantaate, missasid jne. Giuseppe Verdi(Itaalia) ooperihelilooja, tema muusikale on omane väljendusrikas melodia. Tema ooperid: ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Maskiball" jmp.
,,Valvur" , ,,Priiuse ho m mikul" , ,, V õ õral maal" , ,,Vana Tallinn" ... · Muusikaelu 20. Sajandil Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrge m Muusikakool, mis kannab praegu ni me Eesti Muusikaakadee mia. · Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog.
Sajandi esimesel poolel võis kohata Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke · Eriti rohkesti oli nende seas Poola pagulasi, kes olid lahkunud kodumaalt peale ülestõusu (1830-1831) mahasurumist · Ta lahkus oma kodumaalt enne ülestõusu kontsertreisile ja teel olles kuulnud ülestõusu ebaõnnestumisest, lõi ta nende muljete mõjul etüüdi ,,Revulutsiooniline" · Pariisis kujunes temast imetlusväärne klaverikunstnik ja helilooja · Kodumaa vastu ei kadunud huvi · Kandis oma meeleolu ja tunded muusikasse · Chopini on nimetatud ka klassikuks romantikute seas, kuna ta ühendas romantilised, tundeküllased viisid oma eelkäijate klassitsismiajastu heliloojate väljenduslaadiga · Tema looming koosneb peamiselt klaveriteostest · Eelistatumad zanrid selles vallas olid prelüüd, etüüd, nokturn, ballaad, ka ka tantsurütmidel
Selle vastu tõendas aga Valdes, et loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant sõna kaunis ja meeldivas tähenduses." Järelikult pole kirjanduses olemas mingit kunstniku võrdkuju või stereotüüpi iga kirjanik loob ise tegelaskuju, kes vastab tema isiklikele ideaalidele. Eesti kirjanduses on kujutatud ka ande olulisust kunstniku jaoks. Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet".
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundl...
("Hamlet"-Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller; "Mis on kuulda mägedelt" ja "Mazeppa"- V. Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil. Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. KENTSAKAS KONTSERT. Kuulus klaverikunstnik Liszt oli 1835. aastal ühel kontserd- reisil, kus ta ka põhjapoolsel Prantsusmaal väikesesse Douai linna puutus. Temast kuulutatud kontserdile oli aga üksnes seitse kuuljat ilmunud. Ilma, et Liszt kuidagi viisi nukrat nägu oleks näidanud, astus ta ette mängupõranda äärele ja pidas koosolijatele järgmise kõne:"Austatud koosolijad! Tänan teid kõigest südamest lahke osavõtu eest, aga see saal einäi minu kontserdiks mitte sünnis olema.
mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. TABAMATA IME Esimene teos mis valmis täielikult mustandina. Probleemid:tolle aegne kodanlus ihkas kultuurset kuulsaks saada ja euroopasss jõuda. Leo saalep pidi kirjade järgi olema kuuulus klaverikunstnik tegelikult oli keskpärane. Vilde: ei panda tähele, et kunst mitte üle öö ei ole teha, vaid aastate pikkuse arengu tulemuseks" saalep naise tuhvlialune autoril tast kahju. Kõik on keskpärane. II probleem:abielu ja armastuse vahekord. Tegelased: lilli:naine. Egoistlikut seltskonnahiilguse jahil täitmatu naine, laostas mehe nii vaimselt kui füüsiliselt. Eeva:päikesenaine. Keskpärane talent. Ei ole ennast kunagi ülehinnanud. Loobus kuulsusest vaimse avariiga
aastal. Mitmed tema laulud on laialt tuntud ja neid on väga palju kordi salvestatud lihtsalt lauludena. Suurema osa kohta nendest võib öelda, et neid tunneb terve maailm, vähemalt Euroopa kultuuriruumis. Lloyd Webberi muusikastuudio ,,Really Useful Group" on üks suurimatest teatrietendusi lavastavatest kompaniidest Londonis. II Noorusaastad Andrew Lloyd Webber sündis Inglismaal Londonis Jean Hermione ja William Lloyd Webberi vanema pojana 22. märtsil 1948 aastal. Tema ema oli vioola-ja klaverikunstnik, isa helilooja, Kuningliku muusikakolledi professor ja Londoni muusikakolledzi direktor. Andrew nooremast vennast Julianist sai soolotsellist. Lloyd Webber kuulub nende muusikute hulka, keda tavaliselt nimetatakse imelasteks. Kolme aastaselt õppis ta mängima viiulit, kuueselt klaverit. Muusikat hakkas ta samuti kirjutama vara, kuueselt kirjutas oma esimese muusikapala, üheksa-aastaselt trükiti muusika-alases ajakirjas ,,Muusikaõpetaja" ära tema kuueosaline süit
tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks. · Looming: klaveripalade tsükkel ,,Karneval"; laulutsüklid ,,Poeedi armastus","Naise elu ja armastus"; 4 sümfooniat. Fenerc Liszt (1811-1886) Saksamaa · Õppis Viinis, päritolult ungarlane. · Suur klaverikunstnik, lõi klaverist kontsertinstrumendi. · Looming: sümf. teosed ,,Fausti-" ja ,,Dante-sümfoonia"; sümf. poeemid (,,Ungari prelüüdid") Fryderic Chopin (1810-1849) Saksamaa · Poola ja prantsuse päritolu. · Loomingut mõjutas mälestus kodukülast Poolas. Pariisis kujunes suureks klaverikunstnikuks. Oma teoseid viimistles kaua. · Looming: ¾anrid: prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad, masurka, polonees, valss; 2
muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Peaaegu kogu tema 20 looming on kirjutatud klaverile ning koosneb valdavalt väikevormidest. F.Chopini muusika on kõlavarjundirikas ning enamasti lüüriline. F. Liszt (1811-1886) oli Ungari helilooja ja klaverikunstnik. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn.
Ja vere sideme võtaks, võtaks venna südame ma -- ja köidaks sellega ühte sind, õnnetu Eestimaa! 10. Henrik Visnapuu ühe luulekogu analüüs 11.Heiti Talviku luule ülevaade Sündis Tartus 1904- 1947, haritlaste perekonnas, kus loeti palju. Vend ja õde. Isa meditsiinidoktor ja ema klaverikunstnik. Keskkoolis esimesed luule katsetused. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (jättis pooleli). Läks Kiviõli kaevandusse tööle. Õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat. Luule suuresti personaalne. Abiellub Betti Alveriga. Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Küüditatakse ja sureb seal, tema matmispaika ei teata. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal
kes vangub jalgadel ning teeb valusaid vigu, kuna tal puudub oskus nii suurt vabadust hallata, hoiatab Linda Pearson (2009) oma raamatus "Distsipliini võluvägi. Kuidas kasvatada rõõmsaid, terveid ja viisakaid lapsi". Vabakslaskmine Vanemate soovid ja lapse enda kutsumus võivad mõnikord sattuda teravasse konflikti. Argo Moor (2000) arutleb: Üks isa või ema võib olla veendunud, et tema kallist paikesest peab ilmtingimata saama klaverikunstnik. See ema või isa paneb lapse siis muusikakooli, kus vaene hing piinleb do-re-mi-dega ja unistab ragulkast või muust säärasest. Vanem võib rahulolu tunda, kui paikene oskab klaveril mõne lihtsa laulu maha klimberdada, aga see pole rõõm, kui laps ise sellest siirast rõõmu ei tunne. Aga ehk on selle lapse kutsumuseks hoopis kraavikaevamine? Äkki talle lihtsalt meeldib füüsiline töö? Ilmselt satub säärane laps varem või hiljem oma vanematega konflikti ja laseb kodust lihtsalt jalga
"Jutustused" (1913) · Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912), komöödia "Pisuhänd"(1913). 16 · Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees"(1916) ,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
