1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav. Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986 Valge joon Võrumaa kohale 1989. (1991)
Referaat Jaan kaplinski Koostaja Sander Laurson 30.11.2007 Sisukord Jaan Kaplinskist............................................lk 3 Pilt Jaan kaplinskist....................................Lk 4 Jaan kaplinski raamatud..........................lk 5 Luuletus Jaan kaplinski luulekogust...Lk 6 Kasutatud kirjandus..................................Lk 7 Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks.
........................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luule....................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar
Jaan Kaplinski Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi
Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965)
Jaan Kaplinski Sissejuhatus Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Mina alustasin raamatu ``Kaks päikest`` lugemist, mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu
Jaan Kaplinskit lugedes Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ta on eesti meeskirjanik ja samuti ka tõlkija. Tema isa on poola rahvusest õppejõud Jerzy Kaplinski ja ta ema on eestlannast tantsijatar Nora Raudsepp-Kaplinski. Kahjuks on Jaan Kaplinski vanemad surnud. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967
Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18.
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule.........................................................................
Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias. Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik ja luuletaja.
vestelnud nelja erineva jumalaga, kes olid ebakindlad oma olemise suhtes. Seetõttu jäi neil ka vastus saamata. Nad pidid leppima lõpmatusega." Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine.
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on
........................................................................................................ 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija.Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinskii ja eestlannast tantsijatari Nore Raudsepp-Kaplinskii pojana.Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Tema lapsed on Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauri Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Mart- Matis Lill on tema vllapoeg. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke.Alates 1968
"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid.
noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid
......................................................................................... ...................................lk.5 4.Autasud................................................................................................... .....................................lk.6-7 Kasutatud materjalid................................................................................................... .....................lk.8 Sissejuhatus Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941 aastal. Jaan Kaplinski on poola rahvusest, õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp- Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes ...
1960 Luule uusromantiline, unustatud vana Juhan Smuul, Arvo Vihalemm, Juhan Smuul ,,Kihnu Jõhn", Arno Vihalemm 1960. aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan
katalooge, vahendab eesti autoreid välismaale, toob Eestisse välismaiseid kirjastajaid ja kirjandusega seotud professionaale Hoiab tõlkijaid ja väliskirjastajaid kursis Eesti kirjanduses toimuvaga ja vahendab Eesti kirjandust välismaale. Korraldab õppeseminare tõlkijatele ja nende viibimist residendina Eestis Populaarsus Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Jaan Kross ja Jaan Kaplinski. Krossi on tõlgitud 64 ja kaplinskit 34 korral Meie enimloetud kirjanikud ja nende teosed välismaal on Jaan Krossi "Paigallend", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi" ja Andrus Kivirähki "Rehepapp" Huvi eesti kirjanduse vastu tõusis 1990-ndate teisel poolel Peamisteks tõlgitavateks keelteks: inglise keel, saksa keel, rootsi keel,soome keel, läti keel, vene keel,prantsuse keel, hispaania keel jne Kasutatud kirjandus 20
Villa Pärnus. Seal on juugendstiilis seina- ja laemaalingud valmistatud liimvärvidega, püüdes tabada eelmise sajandi alguse hõngu. Mustrite kavandamisel on kasutatud säilinud fragmente ja vanu fotosid. Tehtud tööd: 1995 illustratsioonid J.Püttseppa raamatule ,,Kirsiõite detsember" 2005 illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Kaks päikest" 2006 fotod ja kujundus J.Kaplinski luulekogule "Vaikus saab värvideks" 2006 illustratsioonid J. Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2007 illustratsioonid J. Kaplinski luulekogule "Õhtu on õunapuu" 2008 fotod ja kujundus J.Kaplinski haikukogule "Teiselpool järve" 2009 illustratsioonid ja kujundus J.Kaplinski raamatule ,,Lahkujad" illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2011 illustratsioone Epp Petrone raamatule ,,Muinasjutud armastusest" 2011 illustratsioonid raamatule ,,Minu eriline laps" Tunnustused: 2010 Tartu Kultuurkapitali loomestipendium
Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki
Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno
· üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaalsust, ehitamast reeglipäraseid õhulosse. Esitab ebakindlat maailmapilti, kindlaid taotlusi ja eesmärke. Kasut
tervikult, mitte üksikuid sõnu. Kuna ühiskond muutub pidevalt, tekib juurde uusi asju ja esemeid, sellepärast vajab ka keel uuendusi. Osad inimesed on selle poolt, et keel muutub pidevalt, teised jällegi selle vastu. Kas keele muutumine on siis positiivne või negatiivne? Ühiskonnas suhtlevad omavahel eri vanuses inimesed ning kui keel on muutunud või muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema terminoloogia kindlalt paigas. Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma vabameelsusele
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine
vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud",
Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Inimene ja inimsuhted: · Kaheldes jõutakse tõeni... Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D.Salingeri teoses kuristik rukkis saab näiteid tuua holdeni suhetest, ta oli kinnine inimene ning ta ei suvatsenud suhelda teistega, kui polnud millestki targast rääkida, ta mõtles isegi kolimise peale ning tahtis tumma mängida, et end mitte vaevata rääkimisega. holdeni jaoks oli pere tähtis nong noorest õpetajast muutus teose lõpus arvamus
· Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid.
Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest.
igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313 5
1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut: * iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde 1960 Tln uus laululava (optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid); 1961 Tln Riikliku Konserv 1.lend (Aru, Üksküla, Mikiver)
muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon"
Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level ...
Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba taevalt tumemeelse, hingedeaja eelse, VALGUSSE, VABADUSSE, VAIKUSSE Salme Ekbaum 14 OI SINA VANA PADA, mis mõtteid mõtled sa üksi aia taga noores jäljetus liigutavalt lootusrikkas detsembrikuulumes. Jaan Kaplinski 15 Sisukord JAANUAR........................................................................... ..............lk 3 Priidu Beier VEEBRUAR........................................................................... ...........lk 4 Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894.......................................................lk 5 Anna Haava APRILL................................................................................. .............lk 6
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
