Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Tros...
,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1) 3 vastanduvate tegelaste paari. Mille poolest tegelased erinevad/sarnanevad ? · Jürka ja Ants . Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla
Hephaistos Üks Kreeka jumalatest Hephaistos oli sepp. Ta valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Tema vanemad olid Zeus ning Hera. Kuid teistes müütides ainult Hera poeg. Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest
siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks. 4. Alguses oli arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist, mõistis ta, et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakkas oma mehele heaks naiseks. Talle meeldis tähelepanu ja nüüd ta seda ka sai. 5. Oliine oli Ingeri kauge sugulane, vana naine kellega Iisak pidi elama need aastad, kui Inger vanglas oli. Naine tasapisi lootis, et jääbki nii, et Inger ehk ei tulegi tagasi. Geissler- oli seal loos kui külaline, ta oli nagu ärakuulaja või abistaja
Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks.
Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust
kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal
Tal oli palju naisi, armuseiklusi kuid ametlik naine oli merenümf Aphrodite. HEPHAISTOS Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal
"Minevikuta mälestused" Liiisa-Ly - peategelane, kes põgenes kodust , lootes unustada mälestused, mis talle haiget tegid Sirlen- oli Liisa-ly parim sõbranna, kes teda pettis teda tema poisiga Mehto-poiss, kellega ta lahku läks ja kelle pärast ta kodust jalga lasi Andrei-Poiss kellesse ta hiljem tõeliselt armus Maur-esimene inimene kelle autole ta hääletades sai Loviis-temast sai liisa-Ly sõber Mailis- ammune Liisa-Ly sõbranna , kelle juures ta ka mõned päevad ööbis Andrus- Mees, kes raamatu alguses Liisa-Ly auto peale võttis ning hiljem ka koju viis Liisa-Ly põgeneb kodust, lootes leevendada oma südame valusid. tema poiss pettis
Glass oli väga veenev ja ettevaatlik, et keegi ei paljastaks teda. Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu usalduse ajakirjanduse või meedia vastu. Leht kaotas kindlasti mingil määral ka lugejaskonda. 10.Mida võiks noortel ajakirjanikel Glassist õppida, mida ta hästi tegi? Ma arvan, et noortel ajakirjanikel on Glassist õppida seda, et kunagi ei tohi valetada ja fakte tuleb kontrollida
Moskvas kaks maja. Tal oli pea juba hall. Ta armus esimest korda, Annasse. Gurov oli neljakümnele lähenev, tal oli kaheteistkümneaastane tütar ja kaks gümnasistist poega. Ta pandi varakult paari, kui ta alles teise kursuse üliõpilane oli, ja nüüd näis naine temast poolteist korda vanemana. Tema naine oli pikk, tumedate kulmudega, sirge, tähtis ning soliidne. Mees pidas teda piiratuks, kitsarinnaliseks ning ebaelegantseks, kartis teda ega armastanud kodus olla. Mees pettis naist juba ammu, pettis sageli ja arvatavasti sellepärast kõneles naistest peaaegu alati halvasti, ja kui tema juuresolekul neist juttu tuli, nimetas ta neid “alam rass”-iks. Gurovil oli naistega kibedaid kogemusi, aga ta ei oleks nendeta ka kaht päeva hakkama saanud. Meeste seltskonnas oli tal igav, ebamugav, nendega oli ta sõnakehv ning jahe, aga kui ta oli naiste hulgas, tundis ta end vabana ja teadis, millest nendega rääkida ja kuidas käituda
Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
pandiks , et too naine temaga ühte heidaks ja lõbutseks , kuid pärast selle endale tagasi sai , saates oma abilise naise juurde , kui naise mees parasjasti ka seal oli , ning lasnud abilisel lausuda : ´´Preestrihärra tänab teid ja palub talle ära saata mantel , mille poiss teie juurde pandiks jättis ´´ , seda kuuldes käskis naise mees kohe naisel mantel tagastada ). Preester valetas palju ning pettis noori naisi . ( viies neile küünlatükke ja kujukesi ja siis nendega maganud ). · Preesteril ei olnud moraalitunnetust , ( kuna ta kohtles naisi nagu asju , viies neile asju , millega nad ära osta ja teha nendega mida hing ihaldab , ta tegi kõik et saada mida tahab ) Belcolores · Belcolorese oli priske,tõmmupõskne naine, ta riietus tavaliselt , nägi välja nagu õige talunaine.
Helena oli noor, umbes 25aastane, üsna halbade elukommetega, kuid abivalmis, hooliv, sõbralik ja kaval. Peategelase armastatu Elina õde Tegelastevahelised konfliktid Peategelase ja Elina vaheline konflikt tulenes sellest, et poiss oli palju tööga hõivatud ja jättis tüdruku tahaplaanile Peategelase konflikt kooliga oli samuti seotud tööga Andrease ja minategelase vahelisi konflikte oli mitu. Esimese põhjuseks oli Andrease armusuhe Elinaga. Teine tulenes sellest, et Andreas pettis oma tüdrukut Merikest ja minategelase arvates oli see ebaõiglane Minategelase konflikt soomlastega kerkis esile seetõttu, et viimased kasutasid poissi ära Peategelane pettus elus ja kaotas paljud tähtsad asjad, see tekitas temas nn siseheitlusi Kõige ebasümpaatsem tegelane Andreas Ta oli väga valelik, omakasupüüdlik ja salakaval Pettis oma lapseootel naist Ei hoolinud teistest ja tegi kaaslastele palju haiget Probleemid alkoholiga Hinnang Mis meeldis?
Ta kohtab ühte toredat noormeest nimega Erast, kes tahab kõik Liisa lilled topelt raha eest ära osta. Erast ja Liisa armuvad ja kõik läheb enamgi kui hästi, kuni Erast teatab, et ta peab sõtta minema. Liisa on kurb aga ta laseb Erastil sõtta minna.Kuude möödudes kohtab ta Erasti linnas ja imestab, mis ta siin teeb. Erast oli oma raha sõjas maha mänginud ja tahtis nüüd rikka naisega abielluda. Liisa pettus temas ja uputas end tiiki, sest Erast pettis teda. Kui Liisa ema Liisa surmast teada sai, siis ta oli jahmunud ja suri peagi. Nüüd on see väike onnike, kus Liisa pere elas tühi ja kõhe. Erast oli oma elu lõpuni õnnetu, aga võib-olla sai ta teises elus õnnelikumaks.
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
- Ruby Vanessa 22 aastane õde - Serena van der Woodsen Blairi sõbranna - Erik Serena vend - Daniel Humphry Vanessa kunagine poiss - Zeke Freedman Danieli parimsõber (oli) - Jennifer Humphry Danieli noorem õde (Rinnakas, pruunide silmadega) - Elise Wells Jenniferi sõbranna - Rufus Humphry Danieli ja Jenniferi isa - Marx Humphrey'de kass - Mystery Craze Tüdruk, kellega Daniel Vanessat pettis - Proua Glos Constance Billiardi kooli õppenõustaja - Nikki Button Constance Billiardi kooli õpilane - Rain Hofftsetter Nicki Sõbranna - Isabel Coates Constance Billiardi õpilane - Kati Frakas Isabeli parimsõbranna - Hinckle Matemaatika õpetaja - Vicky Reinerson Nõusatmisrühma liige 9 klassist - Mary Goldberg Nõusatmisrühma liige - Cassie Inwirth Nõustamisrühma liige - Ruth Blairi ema treener - Jasmine Ruthi kass
,,Inger" M.Traat Ingel Uunvald oli ühes Hiiumaa Internaatkoolis inglise keele õpetaja, mille oli ta ise 10 aastat tagasi lõpetanud.. Ta oli väga tore ja lahke inimene, kuid samas järjekindel ja phimõtetega noor naine. Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud.
Peale pulmi kuhjati Irma kingitustega üle, kuid need ei teinud talle suurt rõõmu. Ükspäev kutsus Rudolf Irma ärireisile. Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga. Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur
Ann otsustas,et elab iseseisvat elu,teadmata,mis edasi saab. Raha oli neil vähe.Mõne päeva pärast tulid sinna ka Rita vanem vend koos ta sõprade ja veel mõne tüdrukuga.Ühel õhtul läksid tüdrukud ka Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo,Siimu ja Arturiga. Nädalalõppudel ja puhkepäevadel toimus õhtuti alati pidu.Joodi,suitsetati ja tehti narkotsi.Piduliste hulgas oli ka teistest vanem Villem.Ta sai Anniga hästi läbi.Annile meeldis ka Timo,kui aga too teda pettis vihkas Ann teda.Toimus ka saunapõleng,kus Kerli(üks tüdrukutest)viidi haiglasse. Kui ühel õhtul läks seltskond ujuma(Ann,Villem ja Evelin väljaarvatud) ja tagasi tuldi ei olnud nendega kaasas Olegi(üht Rita venna sõpradest).Seda märkas Villem alles hommikul.Ta kutsus politsei,kuid nendega vesteldes ei maininud ta kamba suitsetamisest ja narkootikumide tarbimisest.Aga seltskond jättis siiski Anni üksinda majja ja nad läksid minema.Villem ei jätnud Anni hätta ja ütles,et
Paljude mõtetega mees. · Heyerdahl lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse elama. Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas. Sattus peaaegu vangi lapse tapmise tõttu. Abiellus Akseliga, kuid ka pettis teda. · Aksel Storm Armastas Barbrot. Rajas Kuumaa. Oli väga lahke, hea, helde ja töökas. · Fredrik Akseli vend. Kolis oma naisega Avarvaatele. · Andersen Aronseni ärijuht. · Jesiine Kaugemaa talus koduabiline. Ilma temata ei saanud Inger enam hakkama. Tal oli Ingeri pojaga tõmme. · Aaron ( Aronsen ) Tal oli oma kauplus. · Gustav Mäetööline. Tal oli Ingeriga väike flirt. Ajas Ingeri pea segamini, kuid siis kadus jäletult. ·
,,Carmen" Prosper Merimee Dramaatilise konflikti arenemine läbi pingestatud piirolukordade. Tegelased Novelli peategelased on temperamente ning veidi isekas neiu Carmen, sihikindel don Jose, Garcia ning Lucas. Peategelaste iseloomustus CARMEN- Vägagi isekas, temperamentne kuid samas väga kaunis neiu. Ta tegeles nõidumisega ja salakaubavedamisega ning meeste südamete võtimisega. Ütles alati kõikidele meestele, et armastab neid, kuid tegelikult pettis neid. Ta armastas ülekõige vabadust ning tahtis olla vaba. Mehed arvasid, et ta on ilus ning eksootiline. Carmen oskas kõige paremini kõik enda kasuks pöörata ning mehed ümber sõrme keerata . DON JOSE- Algul oli Jose vägagi aus ning usaldusväärne mees. Kuid peale Carmenisse armumist muutus ta agressiivseks. Kui Don Jose oli juba midagi halvasti teinud, kahetses ta seda kohe. Carmenile Don Jose meeldis. Ülemused arvasid temast väga hästi. Röövlijõuk austas teda
Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas ta nad metallvõrku ning viis Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab.
madalama klassi inimesed, näiteks nagu Helen, Jamie, Changez. Mida aeg edasi läheb seda rohkem hakkab tema suhtlusringkond suurenema ning sinna hakkab lisanduma keskklassi inimesi, näiteks: Terry, Elanor. 3. Karim sai peamiselt tunnustust just laval olles ja näideldes. Tihtipeale olid inimesed peale etendusi rõõmsad ning lähedased tundsid uhkust Karimi üle. 4. Karimit tõrjus Elanor, kui Elanor teda Pykega pettis ning käis pidevalt Pyke juures. Jamila tõrjus teda samuti mõnda aega, sest ta ei võtnud Demonstratsioonist osa, kuhu ta lubas tulla. Kolm episoodi, mis Karimi sotsiaalset staatus kõige enam muudavad 1. Üks olulisene aspekt Karimi sotsiaalse saatuse muutumisel on kindlasti Äärelinnast Londonisse(Kensingtoni) kolimine, sest siis hakkab nii tema kui ka tema perekond kokku puutuma rohkem keskklassi inimestega. Seda kõike muidugi tänu Evale, kes üritab iga hinna
,,Toomas Nipernaadi" · Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid · Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead
Teesid abielu, perekonna kohta lähtudes ,,Anna Kareninast" Abiellumine peaks olema tingitud armastusest. Selline abielu võis püsida sajandeid tagasi, kuid mitte tänapäeva.Üldiselt on ikka nii, et kui ei ole abiellutud armastusest, siis varem või hiljem puruneb abielu mõne kolmanda isiku pärast. Perekond/abielu ei saa funktsioneerida, kui üks pool on pidevalt lennus. Selleks, et elada korralikku pereelu on vaja, et kõik pooled annaksid oma panuse ja oleksid kohal. Kui seda teeb ainult üks, siis võib suhe samuti puruneda. Hea suhte ja perekonna püsimiseks on vaja rääkida. Enamik inimesi ei oska teiste mõtteid lugeda. Ma võin ainult oletada, et Anna ning Karenini suhe oleks võib-olla püsinud, kui nad oleksid mõlemad rääkinud, mida nad ootavad ja soovivad. Pole mõtet abielu proovida säilitada laste või kellegi teise pärast. Anna ei tahtnud oma mehest lahutada oma poja tõttu, kuid see ei toonud midagi head kaasa. Võimalik, ...
välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. EA (sumerite Enki) SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. ŠAMAŠ (sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. IŠTAR (sumeri Inanna)- taeva kuninganna,
Nimelt meeldib talle mängida naistega- neid voodissesaamise eesmärgil ära rääkida. "Tahad teada, kuidas kaks ilusat biseksuaalset naist 48 tunni jooksul voodisse saada, ilma, et sa selle eest midagi ei maksa? Võta pudel head viskit, tule minu juurde ja ma räägin. Fantaasiat peab olema. See on see, mis on põhiline. Ülejäänu tuleb iseenesest." (Henno 2006: -85). Oma vallutuste kohta peab ta ka päevikut. Sealt selgub, et Andreas ongi mees, kellega Elina peategelast pettis. Andreas on loomult võitja, tal on omadus rääkida musta valgeks ning kõik enda tahte järgi tegutsema panna. "Andreas Kalda, tugev, tark, kiire, andekas, vihane, sõltumatu visionäär, kes oli mulle kogu aeg, kui ma halasin oma mannetust allakäigust, toeks, oli tegelikult väiklane ja silmakirjalik poisike, kes kartis oma olukorraga midagi ette võtta." (Henno 2006: -16). Kolmas neist oli Merike, Andrease elukaaslane. Merike oli naiivne ning õrna
lugejale lähedasemaks. Mulle meeldis lugeda elust, millega ma ise kunagi kokku ei puutu, elust, mis praeguseks ajaks on ainult minevikku jäänud. Samas aga leidus seal asju, mis on endiselt aktuaalsed. Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmisest - mingite inimeste igapäevasest elust. Enamus neist on ajaga omale uue tähenduse saanud, aga on ka neid, mis olenemata ajastust on ikka samamoodi, nagu näiteks petmine. Madame Bovary, Charles'i naine, pettis teda nii õigetel, samas nii valedel põhjustel. Charles abiellus endast palju noorema naise Emmaga. Emma oli pärit rikkamast perest, ta oli noor tuline hing, kes tahtis maailma näha. Elu millega ta harjunud oli erines Charles'i omast, aga kuna alguses tundub kõik uus ka huvitav, abiellusid ka nemad. Bovary'de abielu oli õnnelik väga vähest aega ning seetõttu hakkas Emma ka Charles'i petma. Kohatu oleks väita, et Madame Bovary käitus valesti, sest inimlik on otsida õnne ning
Selle asemel, et elada oma elu sellisena nagu see talle antud, unistab ta hoopis teistsugusest. See oli tema pahe. 3) Võrdlus “Madame Bovary” teosel on mitu ühist joont Honore de Balzac’i teose “Isa Goriot’iga”. Sarnasusi võib leida isa Goriot’ ja Charlesi vahel, kuna mõlemad olid “pimedad” ja umbusklikud mehed. Charles uskus ja armastas väga oma naist nii nagu isa Goriot armastas oma tütreid. Isa Goriot’ tütred sarnanevad mingis mõttes Emmaga, kuna Emma pettis oma meest nii nagu tütred petsid oma isa (teeseldes armastust). Mõlemad, nii isa Goriot kui ka Charles, surid murtud mehena.
Hiljem nad lahutasid ning laps jäi Jaanusele. Pille ei jäänud aga sugugi leseks. Ta abiellus uue mehega, kelle nimi oli Andreas. Andreas oli ilus, pikk ning mehelik. Pille armastas teda läbinisisti. Last nad kahjuks ei saanud, kuna Pille jäi peale sünnitamist viljatuks. Mul oli kahju, et Pille lapsi enam ei saanud. Paljud naised teevad aborte ning nendega ei juhtu mitte midagi. Aga elu ongi ebaõiglane. Kahjuks ei läinud ka uue abikaasaga hästi. Andreas pettis Pillet pidevalt ning pärast osutus ta ka mõrtsukaks. Lahutada nad ei jõudnud, kuna nad läksid vangi. Arusaamatuks jäi mulle aga see, miks Pille ei andnud Andreast üles miilitsale, kui Andreas oli sooritanud esimese mõrva. Kui ta läks ülestunnistama Andrease kohta, oli juba liiga hilja. Ta tunnistas üles liiga palju, mis aitas neid mõlemad vahi alla võtta. Õnneks ei saanud ta surmanuhtlust nagu Andreas sai. Minu arvates ei ole see õiglane, et Pille sai 12 aastat vangistust
piisavalt palju aga samuti vallandatakse ta töölt, kuna tundub, et tal on teised asjad tähtsamad. Merikese sugulane aga pakub välja, et nad Andrese, Helina ja peategelasega tuleksid Rootsi. Enne Rootsi minekut saab peategelane teada, et Andreas oli see kes oli Elinaga teda petnud ja sellepärast sõidab peategelane autoga kummipoodi, mille tagajärjel saab Andreas surma ja peategelane otsustab võtta Andrease nime endale. Samuti teeb enesetappu Merike, kuna ta sai teada, et Andreas pettis teda. Peategelane otsustab sõita koos Elinaga hoopis rootsi ja nendega liitub ka Helina. Raamat ise on muidu kirjutatud mina vormis ja peategelase nime pole ühtegi korda mainitud. Samuti on raamatus kirjutatud olukorrad segamini, mis tähendab seda, et teost lugedes pead sa koguaeg jälgima korralikult mis toimub. Autor jätab ka raamatu lõpu lahtiseks, kuna lõpus läheb peategelane Elina juurest ära hoopis Helina juurde, mis annab lugejale võimaluse ise juurde mõelda
tulevikku" (2003). Alates 2005. aastast tegutseb stuudio juures laste ja noorte Kunstiteadlikkuse Keskus, mille ülesandeks on laiendada kunsti leviala tuua kunst inimestele lähemale ning saavutada kunstiteadlikkuse kasv Eesti ühiskonnas. Tegevusvormideks on näitused, avatud töötoad, keskkonna- ja ühiskonnatundlikud projektid ning erinevas vormis koolitused, samuti teabevahendus. Tegu on maalinäitusega, mis näeb välja nagu fotonäitus. Esmapilgu pettis täiesti ära, astusin uksest sisse ja vaatasin, et väljapanek loodusfotodest, kui aga süvenema hakkasin taipasin et tegu on maalidega. Sain lausa soki, sest polnus elus midagi sellist näinud, see täpsus ja ehtsus oli jalust rabav. Poleks iial uskunud, et on võimalik maalida nii tõetruult. Kui osa töödel oli lähemal uurimisel siiski võimalik aru saada, et tegu pole fotodega, siis Kirsti Sinissaar, Marge Pärnamägi ja Evelin Kärber suutsid küll mind täiesti ära petta
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga,
mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese, keda oli Kaval-Antsul väga kerge ära kasutada enda kasu püüdlikult. Mille tulemusel ka Kaval-Ants Jürka elu pea peale keeraski
USA president aastatel 1933-1945 (ainuke USA president, kes on ametisse valitud neli korda järjest) Lühike elulugu Põhikasvatuse sai oma emalt Saralt. Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal
selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära), mehed ( tahtsid saada teise mehe naist, kes oli ilus ), daamid ( petsid oma mees samamoodi nagu naisedki. DAAMID nemad üritasid olla kõiges truud, kuigi mees neis pettis. ÕILSAD: 14 a tüdruk, kes tahtis Jumalat teenida, kuigi ta ise arvas, et ta teenis teda hästi, sest ta ei teadnud, kuhu pahandusse see mees teda viib. 10. Teos on üles ehitatud 10le päevale, millest meie lugesime 3 päeva = 30 novelli. Teoses on 7 naist ja 3 meest, kes katku tõttu Itaaliast ( Firenzest) lahkusid. 1 vanem naine tegi ettepaneku linnast üheskoos lahkuda. Läksid lossi elama, kus valiti nende seast 1, kes on ühe päeva kuninganna
Inimesed ei tea, kes ta on, aga juba välimuse järgi leiavad, et ebameeldiva välimusega inimene ei saa heatahtlik olla. Siinkohal ei tohiks mõista ütlust ,,Inimese elu on tema enese nägu" liiga otseselt. Pigem võiks seda lahti mõtestada nii, et inimene kujundab oma elu ise ning teda tuleb hinnata tegude järgi. August Gailiti romaani kangelane Toomas Nipernaadi oli suur luiskaja. Tal oli erakordne anne erinevatesse osadesse sisse elada ning ka teised end uskuma panna. Kuigi ta pettis paljusid, suutis siiski inimesi õnnelikeks teha. Nipernaadi soov oli saada inspiratsiooni raamatute kirjutamiseks. Kokkuvõttes me ei teagi mis nägu Nipernaadi oli. Kuid ta elas oma unistuste järgi, reisis ilmas ringi ja koges uusi asju. Kõik see kujundaski temast isiksuse, ehk veidi teistsuguse kui teised. Hästi elatud elu tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene erineval ajal ning põhjusel. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.
ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi. Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt. Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks. Pearu oli väga enesekeskne. Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, sellepärast et talle seda ei avatud. Ta oli kaval mees, kes pani teised enda heaks tööle ning kogu au ja kiituse tehtu eest võttis enda peale
Kennedy surm John F. Kennedy mõrvati Dallases, kus Ta oli poliitilisel reisil. Kennedy istus koos oma naise Jacqueline'ga auto tagaistmel, kui Ta tapeti lasuga pähe. Hiljem tabas Teda veel üks kuul selga ning kaela. Kennedy tapjaks on arvatud Lee Harvey Oswald, kuigi usutakse, et Ta langes vandenõu ohvriks. Oswald küll arreteeriti, aga tapeti juba enne kohtu ette jõudmist. Huvitavat... John F. Kennedy külastas 1939. aasta 22.-24. mail Eestit Oma abielu jooksul pettis Kennedy oma naist Jaqueline'i mitmete teistega, sealhulgas ka näiteks Audrey Hepburni ning Marilyn Monroe'ga. Kennedy pihtis kord Briti peaministrile Harold Macmillanile, et peab peavalu vältimiseks vähemalt iga kolme päeva tagant mõne naisega magama. Kennedy oli presidendiametis täpselt 1036 päeva. Olles valitud presidendiks lasi Kennedy oma valvamise taset alandada öeldes turvameestele, et ,,Mitte keegi ei kavatse mind tulistada". Kennedyt huvitasid UFO'd ja tulnukad
Rumal oli ta seepärast, et ta ei rääkinud probleemist vanematele ja õpetajatele. Pealmine kiusaja Anders oli minu arust väga tige, ennast täis, ülikõrge enese hinnanguga ja vägivaldne. Tema laused stiilis „Okei, okei, oled oma vabanduse kätte saanud“ ajasid nii närvi. Kaspar tundus alguses targa ja õiglasena, kuigi filmi lõpus minu arvamus temast langes. Nad leppisid Joosepiga kokku, et lasevad mõlemad ennast maha, kuid Kaspar pettis Joosepit ning jäi ellu. Thea mulle üldse ei meeldinud, kuulas ainult mis teised talle ütlevad, enda arvamust polnudki. Ainuke lahendus konfliktile on minu arust see, et Joosep ja Kaspar peaksid teise kooli minema. Tulistamine ja tapmine on üldse viimane asi, mis pähe tulla võis, aga kahjuks nad just selle valisidki. «Klass» kindlasti pani paljusid kiusajaid tagajärgede peale mõtlema.
Cassiot kaitsnud. Saabub ka Bianca kelle juures Cassio õhtust sõi. Temale langeb kahtlusevari. Tuuakse kanderaamid ning haavatud Cassio ning surnud Rodrigo kantakse minema. Jago on võidurõõmus , suht. Othello läheb Desdemona juurde kui ta magab ja suudleb teda korraks ise samal ajal rääkides et ta kavatseb Desdemona tappa. Desdemona ärkab ja näeb Othellot ja saab lõpuks aru et Othello tahab teda tappa kuid Desdemona ei saa aru mille eest. Othello on kindle et Desdemona pettis teda Cassioga ja et Cassio on ka juba surnud. Desdemona palub halastust aga Othello talle seda ei anna ja kägistab ta. Samal ajal saabub Emilia kes tahab Othellole ja Desdemonale koletust veretööst rääkida. Emilia näeb sisse astudes et Desdemona on kohe suremas. Emilia räägib ka seda et surnud on Rodrigo mitte Cassio, ta on vaid haavatud. Ning siis Desdemona sureb. Emilia on väga rabatud sellest et Othello Desdemona tappis ja hakkab küsima miks ta seda tegi
Ta loos selle kiriku, et oma naisest lahutada ja uus võtta. See loodi 1534 supremaatia akti vastuvõtmisega. Ta kaotas ära kloostrid ja sai nende varad endale. Sekulariseerimine kloostri maade ja varade riigistamine. Anglikaani usk oli kohustuslik, kuid selle usu mõttest ei saadud aru ja hakati tõstma mässe. Henri VIII. Anne Boleyn henri teine naine. Inglismaa aksepteeris vaid Henri esimest naist. Elisabeth I anne ja Henri laps. Anne hukati, sest Henri väitis et naine pettis teda. Jane Seymor nad said poja Edwardi. Ed oli kehva tervisega. Jane suri teise lapse sünnitamisel. Anne - saksamaa printsess. Tegelikult Henri ja Anne kohtusid vaid korra. Ametlikult olid nad siiski abielus. Catherine temaga Henri lapsi ei saanud. Ta pettis Henrit ja ka temal võeti pea maha. Catherine kuues naine. Rahulik kooselu. Selle abielu ajal Henri suri. Peale Henri VIII surma sai kuningaks tema poeg Edward. Ed suri noorelt. Peale Ed'i sai
ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja". Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta n-ö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks oli vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud, seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Kuid ilmselt Nipernaadi
edukas kirjanik ning kes peale 15 aastat kestnud platoonilist suhet on lõpuks suutnud veenda oma kallimat endaga abielluma, (natukene tinglikult ja mehi halvustavalt öelduna). Samantha (Kim Cattrall), keskealiste vallaliste naiste jumalanna, on naisterahvas kellel on suhe endast poole noorema näitlejaga, kuid sellegipoolest pole ta õnnelik. Pereidüllist unistanud Charlotte (Kristin Davis) jäi lõpuks beebiootele. Miranda (Cynthia Nixon) läheb oma mehest lahku kuna too teda pettis, mis ei ole imekspandav peale 6 kuulist seksuaalelu madalseisu. See on filmi esimene tund kokkusurutult ühte lõiku. Need neli naist on parimad sõbrannad ja püüavad teineteisele toeks olla ning üksteist nõuga abistada igas olukorras, mis on tänapäeva kiires ja ignorantses keskkonnas imekspandav. Tegelikult ei olegi nii oluline mis nende eludes valesti läheb ja mille üle kurvastama ja nutma peaks. Pigem on
Tema arvates oli igal inimesel Oma Lugu lihtsalt paljud ei osanud selle järgi elada. Santiago sai Oma Loole ootamatu pöörde siis, kui ta nägi mitu korda sama und. Nimelt nägi ta unes seda, et ta leiab Egiptuse püramiidide juurest varanduse. Selle tähendust lasi ta seletada ühel naisel kes tegeles unenägude seletamisega. Kuid, et ta saaks oma unenägu täide viia tuli tal maha müüa oma vara. Nimelt müüs ta maha oma lambad. Kui Santiago oli jõudnud Aafrikasse pettis üks noormees talt kavalasti kogu raha välja. Olles võõral maal täiesti üki ja ilma rahata oli ta nõuetu. Õnneks pakkus üks kristallikaupmees talle tööd ning Santiago sai hakata raha koguma, et minna kodumaale tagasi ning osta endale mõni lammas. Kui ta oli seal juba aasta töötanud oli tal selleks piisavalt raha. Kuid just siis hakkasid talle ennast ilmutama märgid. Nende märkide tõttu otsustas ta ikkagi minna varandust otsima
Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid. Inimestele läksid need hästi peale ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11
ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju. Näitena võib spordiveergudelt juba ammu lugeda sellest, milline jalgpallur kellegagi kedagi pettis või millist jäätist ta väljas käies sõi. Kuid see on hind, mida peab maksma, püüdes omada võimalikult demokraatlikku ja läänelikku stiiliga ajakirjandust. Kokkuvõtteks väidan, et Eesti, kui demokraatlik riik on saanud jalad alla ja toimib hästi. Kahjuks suur osa eesti rahvast ei tea oma õigusi ja võimalusi, ning samuti ka kohustusi demokraatliku riigi kodanikuna, kuid teadmine, et nende kodumaa on vähemalt sama
jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa. Sinuga elada – seda ma enam ei taha.”
jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
