Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad
Eesti alates 1990. aastatest olnud eriti madal. 1000 elaniku kohta 9,6 sündi. Ema vanus esimese lapse sünnil suureneb ja on praegu ligi 27 aastat. Üksikvanemad Üksikvanemate arv on Eestis olnud suur juba mitme põlvkonna jooksul. 10-15% on vallas sünnid, kus lapse ema pole ei vaba- ega seaduslikult abiellus. Aga ka need lapsed, kes sünnivad perekonda, võivad kaotada teise vanemaistlahkumineku, lahutuse või surma läbi. Umbes kuuendik fertiilses eas naistest kasvatab last üksikemana. Aitäh!
muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn. Linn asub Pariisi basseini keskel, umbes 65 meetrit vee pinnal. on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti. Külastajad tulevad siia, et näha Louvre`i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku . Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus. Prantsuse tehased toodavad mitmesuguseid kaupu, sealhulgas autosid, lennukeid, keemiatooteid, masinaid ja tekstiilitooteid. Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine
karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a
mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil. Teooria loomisel arvestas A.Butlerov, et: süsinik on orgaanilistes ühendites neljavalentne; kõik süsiniku valentsid on ekvivalentsed; süsiniku aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada pikki ahelaid. Tänapäeval tuntakse üle kuue miljoni ühendi, millest vaid kuuendik on anorgaanilised, ülejäänud on aga orgaanilised ühendid. Iga päev sünteesitakse maailmas kuni tuhat uut ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule. Orgaanilist keemiat nimetatakse süsinikuühendite keemiaks. Ainult lihtsamaid süsinikuühendeid(CO, CO2, karbonaadid) loetakse anorgaanilisteks ja käsitletakse anorgaanilises keemias
· Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973) Arvi Siia sõnadele: · Aknal (1972) · Kolumbuslik tuul (1973) · Üks kuuendik kogu maailmast (1972) · Vana meloodia (1970) · Tuhaväljade tuul (1971) · Igavene tuli (1972) Veel igasuguseid lugusid: · Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar · Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar · Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass · Süüta küünal (1974), sõnad Leelo Tungal
· Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda · 1696.aastal põhjustas hiline kevad ja lausvihmades
Varasemas ajas oli kiirkorraline abielu siis kui esimest last oodati, praegu abiellutakse sageli peale esimese lapse sündi On ka juhuseid, kus jäetakse abielu üldse ära majanduslike raskuste või kodu puudumise tõttu. Tänapäeval soovitakse lapsi saada alles vanuses 27. aastat, paljudes Euroopa maades soovitakse isegi vanemas eas, seepärast ongi sündimus vähenenud, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Noortes perekondades sünnib laps umbes aasta jooksul pärast kooselu. Umbes kuuendik fertiilses eas naisterahvast kasvatavad oma last või lapsi üksi. Eestis on laialdane perekond väga haruldane. Laialdases perekonnas elab koos kahe põlvkonna inimesed. Vanemad inimesed soovivad üldiselt elada omaette, samal ajal suheldes aktiivselt laste ja lapselastega ning vajaduse korral neid toetada. Vanemad inimesed soovivad üksinda elamist vähemalt nii kaua kui üksi elamisega toime tulevad.
html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine · Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine; · Pestitsiitide ja herbitsiitide kasutamine; Veereostus · Käitlemata heitevesi - veepuhastusjaamade puudus; · Tööstuslik termiline vesi ja keemilised ühendid; · Üleväetamine; · Happevihmad;
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii ...
Viljaka mulla ärakanne ehk erosioon: Tuul kannab ära mullaosakesed Paduvihmadest ja üleujutustest tekkiv vooluvesi kannab viljaka mulla ära. Selle tagajärjel muutub maa harimis- kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele järgnev suurenenud aurustumistase põhjustab kõrbestumist. ... Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel- Maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine
aastal 9,6 sündi. Hoolimata mitmetest riigipoolsetest meetmetest (näiteks vanemapalga kehtestamine) ei ole sündimuse kasvu tulnud. Vabas kooselus elavate meeste kui ka naiste soovitud ja tegelikult olemasolevate laste arv on väiksem kui abielus olijatel. Üksikvanemad Sündidest 10-15% on vallassünnid, kus lapse vanem ei ole vaba- ega seaduslikus abielus. Aga ka lapsed kes sünnivad perekonda võivad kaotada teise vanemaist lahkumineku,lahutuse või surma läbi. Seega umbes kuuendik viljakas eas naistest kasvatab last üksikemana. Samas ei tarvitse vanem jääda üksikuks lapse lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud muudavad olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt tööstusrevolutsiooni väga kiiresti
· Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera, lina, suhkrupeeti, puu- ja köögivilju, loomadest peetakse veiseid ja lambaid · Prantsuse juustud ja veinid on kuulsad ja prantsuse kööki imetletakse ning jäljendatakse kõikjal maailmas nisu oder kaer · Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus · Ta on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust · Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega · Külastajad tulevad siia, et näha Louvre`i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku Kuulsad paigad · Suurimad linnad Pariisi järel on Marseille, Lyon, Toulouse ja Nice · Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus · Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine · Prantsuse linnade vahel kihutavad Euroopa
Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu- Ray kasutab 405nm lainepikkust. ROM optiline meedia (Read only media) puhul ei saa kasutaja sinna midagi kirjutada, sinna on andmed juba eelnevalt kirjutatud. Andmete kirjutamine aga ei toimunud nende puhul laseriga. Plaadile, mis on tasane pind surutakse sisse väikesed augud. Kuna iga augu sügavus on neljandik kuni kuuendik laseri enda lainepikkusest, siis peegeldunud laine faas on nihkes võrreldes võrreldes saadetud lainega. See toob kaasa interferensi, mille käigus kaks lainet üksteist nõrgestavad, mille käigus väheneb peegeldunud laine intensiivsus. Photodioodid väljastavad vastavalt sellele elektrilisi signaale. CD-R,DVD-R ja BD-R plaatidel on peal orgaaniline värvikiht mida kuumutatakse laseri abil. See muudab pinna peegelduvust ning photodioodid suudavad plaadiga tegeleda täpselt samamoodi,
Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine muudavad mulla vaesemaks ja soodustavad tuuleerosiooni. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Tekkepõhjused: Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib
Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja
magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma ligipääsuta hädavajalikule, vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal ...
Väetisena ei kasutata kemikaale, vaid peamine väetis tuleneb sõnniku ja virtsa komposti kujul. Lisaks ei kasutata ka kasvuregulaatoreid. on loobutud ka antibiootikumidest. Toidu talumatusega puutub kokku üha rohkem tarbijaid. Orgaaniline toit pakub seda tarbija ahelais sageli oluliselt väiksemal määral ning ei tekita allergiat. Need sisalduvad kindlasti niinimetatud positiivsest loetelust. Üksinda lisaained on vaid 50 ja kinnitatud on üle 320, nii et ainult üks kuuendik on tootega seotud. Üksiktootja ühendusi on piiratud lisaainetega veelgi. On oluline, et tarbija on teavitatud ja saab neid aineid lugeda väikeses koguses tavaliselt pakendilt. Seega on tarbijal võimalus teavitada ja võimalust valida toiduained, et vähendada oma tarbimist toidu lisaaineid. Seni puuduvad ulatuslikud teaduslikud uuringud selle kohta, kas regulaarne tarbimine mahepõllumajanduslikult toodetud toitu võib osutuda üldiselt soodsamaks tervisele kui süüa
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat
Iseseisvad Tööd Kirjandus Andres Möll PA11-B 1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külast...
Jalgrattaga sõitmisel on palju eeliseid ka tervise seisukohast. Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastuidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust. Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu. Jooksmine- Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga
puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied
Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Kõrbed on tekkinud püsiva kõrgrõhkkonna mõjul, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike mõjul või mandrite lääneosas rannikualade sademevähesust soodustavate külmade hoovuste mõjul. Luited
Tänapäeval puudutab see enim Ameerika Ühendriikide edelapiirkondi, Mehhiko põhjaosa, Põhja-Aafrikat, Saheli piirkonda, Lõuna- Aafrikat (Lõuna Aafrika Vabariike) ja Austraaliat, Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², kuid igal aastal lisandub sellele umbes Sri Lanka suurune ala (65610 km²). Näiteks on aastatel 1958- 1985 Sahara kõrb liikunud sada km ida suunas. Üks kõrbestumise põhjuseid on küll looduse loomulikud kliimamuutused, kuid lisaks sellele arvatakse et ligi kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. (Homutov 2011) Inimese panus kõrbestumisse seisneb territooriumi ja mulle mittesäästlikkus kasutamises, põllu- ja karjamaade üle kasutamises, metsade hävimises ja mittesäästlike niisutustavade arengus. Lisaks sellele muudab loodusvarade intensiivne kasutamine oluliselt looduslikke ökosüsteeme, ja sotsiaalmajanduslikke struktuure, luues poliitilist ebastabiilsust ja sotsiaalset ebavõrdsust
Tootmisprotsessist on ära jäetud väävelsüsinik (asendati looduslike ensüümidega). Selle tootmisel on pikk ja kallis protsess. Kaubanduslikud nimetused on: Lyocell by Lenzing, NewCell ja Tencel. 1998. Aastal toodeti 125 000 tonni lyocelli. Lähtainena kasutatakse tselluloosi, tavaliselt puidutselluloosi. Lisaks kulub mittemürgise ja kogutava lahuse kasutamisele vähem vett ja energijat. Tootmisprotsess on üks kuuendik viskoosi tootmise ajast. Ristlõike pindala kuju on ümmargune. Toodetakse põhiliselt puuvilla staapelkiuna. Molekuli pikkuselt on ta võrreldav modaaliga. Kiudu saab toota ka säbarana ja mikrokiuna. VASKAMMONIAAKKIUD Leiutati 1897a. Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Kaubanduslikud nimetused on: Bembleise, Bemberg, Bemsilke, Cupioni ja Cupresa. Alates 1990ndatest aastatest on vaskammoniaakkiust taas saanud
Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. 2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu maa elanikkonnast. Suitsetamine ja silmad Suitsetamine on otseselt seotud haigestumisega kõrgvererõhutõppe, südamehaigustesse ja kopsuvähki. Kuid ka silmahaigustesse nagu hallkae või silmapõhja kollatähni degeneratsioon, mida enamasti põevad eakad inimesed, võivad suitsetajad haigestuda nooremas eas. Suitsetamine ahendab veresooni ja kahjustab nägemisnärvi vereverustust, mille tagajärjeks võib olla närvi kärbumine ja taaspöördamatu nägemisteravuse langus.
maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Rahvastik Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastik.Rahvaarv on 64 102 000.Rahvuslik koosseis on: prantslasi 92%, põhja-aafriklasi 3%, sakslasi 2%, britte1% ja muid rahvusi 2%. Kultuur Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid. Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks.
Tõelised kõrbed katavad praegu u 8 miljonit km² maapinnast, seal on taimkate vee puuduse tõttu väga hõre või puudub üldse. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Metsaraie on samuti probleemiks, kui kõrbe äärealadelt metsad maha võetakse, siis on see roheliseks tuleks kõrbestumisele. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Teadlased on isegi väitnud, et kuuendik kõrbetest maailmas on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Näiteks Sahara kõrbe on rajatud nn. ,,Roheline müür "- see katab enda alla tohutu ala, kuhu on istutatud suurel määral puid, et liiv ei saaks kõrbest enam välja liikuda, sest Sahara kõrbes on kõrbestumine suurim probleem üldse, näiteks aastatel 1958- 1985 laienes Sahara kõrbe piir 100 km ida suunas. Praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas
hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele.Näiteks on aastatel 1958- 1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-
Joonis 11. Erinevaid asju õppides teen ümber lülitamiseks vaheaegu Väitele: Mul jääb vaba aega tegelemiseks oma huvialadega vastas 3. klassi õpilastest 6% mitte kunagi, 65% mõnikord ja 29% teadvustas, et vaba aega huvialadega tegelemiseks jääb sageli. 6. klassi õpilastest vastas 38% mõnikord ja 62% sageli. 9. klassi õpilastest vastas 21% mõnikord ja sageli vastati 79% kordadest. Mitte ükski küsitluses osalenud üheksandik ega kuuendik ei väitnud, et neil ei jää aega oma hobidega tegelemiseks (Vt joonis 12.). Uuringust paljastub, et ainult ühel kolmanda klassi õpilasel ei jätku aega oma huvitegevusteks. 64% kõikidest vastanutest tähendab, et neil on sageli aega oma hobidega tegelemiseks. 14 11
6 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et arengumaades kütteks. Samuti umbes kuuendik maailma kõrbetest on on viinud kõrbestumiseni tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige troopiliste vihmametsade raied valulikum on probleem nendes kohtades, Aasia ja Lõuna-Ameerika kus maa majandamisviis ületab selle mäestikes ja ka klimaatiliste bioloogilise kandevõime
tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem. Eelrooma rauaaegse asustuse olemasolu üle võime otsustada peamiselt kivikalmete järgi, kuna avaasulaid sellest perioodist praktiliselt kaevatud ei ole. See võib olla tingitud ekstensiivsest põlluharimisest. Kindlustatud asulate uurimine sai alguse Asvast Lõuna-Saaremaalt, mispärast on taoliste asulate kultuuri nimetatud vahel Asva kultuuriks. Kokku on seda muistist läbi kaevatud umbes kuuendik. Leitud on enam kui 32 000 savinõukildu. Mis puutub surnutele kalmesse kaasa antud panustesse, siis mandriga võrreldes ilmnevad Eesti saarte leiumaterjalis teatud erinevus. Üldiselt kalmete leiud sel perioodil suurenevad. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga. Need esemed on suure tõenäosusega Eestisse sisse toodud
suure tööpoliitika kulude suhtelise kasvu, mis jõudis ligi 1.3-1.4%-ni SKP-st 2010. aastal. Suurem osa kulude kasvust on tingitud töötushüvitistest (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, hüvitised kollektiivse koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral). Küll aga langes aktiivse tööpoliitika meetmete osakaal kogu tööpoliitika kuludest majanduskriisi ajal veelgi, olles üksnes ligi kuuendik kogu tööpoliitika kuludest 2009. aastal. See küll ei tähenda, et 2009-2011 aastal ei kasvanud aktiivse tööpoliitika kulutused, lihtsalt passiivsed meetmed kasvasid veelgi kiiremini. Tööpoliitika meetmetes osalenud töötute arv hakkas kasvama alates 2009. aasta lõpust, paralleelselt töötuse kasvuga. 2009. aasta lõpuks kasvas tööpoliitika meetmetes osalejate arv ligi neli korda. Meetmete fookus nihkus samal ajal töötute koolitamiselt otse tööandjate
intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas. Praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas.Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-
Islamis on kaks põhilist moslemite rühmitust. Nendeks ususektideks on sunniidid ehk sunnamoslemid ja siiidid ehk siiad. Enamik moslemeid kuulub sunni sekti, see on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid on ülekaalus Iraanis ning ka Aserbaidzaani usklikud on siiidid. Need moodustavad 10-15% moslemistest. Enamus inimesi on arvamusel, et kõik araablased on moslemid. See on müüt. Kõikidest moslemitest vaid 15% elab araabiamaades. Seega vaid kuuendik maailma moslemitest on araablased. Kõige suurem kogukond moslemeid elab Indoneesias (ligikaudu 200 mln) Koraan on islami pühakiri, Allahi sõnad. See on iga moslemi usu allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid- elutarkus, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused. Põhiteemaks Koraanis on aga loomulikult suhe inimkonna ja Allahi vahel. Koraan juhib moslemeid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.
intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks.Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas.Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika
mille elanike arv jäi alla 1000, põhjustas linnaõigused Nõmme, Põltsamaa, Tapa, baltisakslaste elujõuetuteks. 1922. aasta ümberasumine rahvaloen- Tõrva ja Türi alevitele; 1934. aastal Saksamaale Hitleri kutsel. duse andmeil leidus taolisi kogunisti 66 ühendati Narva-Jõesuu alev Narva (s.o.Kuigi omariiklusaastail rohkem kui kuuendik elas valdade põhiline linnaga (iseseisva linnaosa õigustes); osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää. ometigi linlaste osakaalu Demokraatia-aastail jäi põhjalikum järkjärguline Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta tõus. 1922. teostamata.
Temale allus sõjavägi, kohalik seadusandlus, samuti kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem, mis oli Põhja-Eestis maksev olnud juba 1561. aastast. Kooli vajati kiriku abiks, samuti oli vaja kohalikku keelt oskavaid riigiametnikke. (Andressen 1997, lk. 99) Rootsi võimu perioodil tegutses kogu Eestis umbes 650 vaimulikku. Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141)
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B
3) kinnitab majandusaasta aruande ja eelarve 4) kinnitab tegevusaruandele esitatavad nõuded Korraline üldkoosolek kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Teatades ette vähemalt üks kuu enne selle toimumist Erakorraline üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 1) oma algatusel 2) revisjonikomisjoni ettepanekul 3) rahandusministri ettepanekul 4) kui seda nõuab vähemalt üks kuuendik audiitoritest Juhatus teatab audiitoritele erakorralise üldkoosoleku aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul siis teevad seda nõudnud isikud ise. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole audiitoritest ( 50%+1). Kui osaleb vähem audiitoreid, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata
Sisseränne oli suurim 20. sajandi alguses, kui aastas immigreerus keskmiselt 0,8 miljonit inimest. 1924 hakati tööpuuduse tõttu sisserännet rangelt piirama. 1930-65 immigreerus kõigest 5 miljon inimest ja ränne moodustas vähem kui kümnendiku üldiibest. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1965 kehtestatud immigratsiooniseadus kaotas rahvuslikud piirangud ja soodustas esmajoones kvalifitseeritud tööjõu sisserändu, rändeiive suurenes taas. 1970-80 oli sisserändajaid 4,7 miljonit inimest ehk kuuendik üldiibest. 1981 rändas USA-sse üle 0,5 miljoni inimese. Rändeiibe osa on suurendanud ka sündimuse vähenemisest juhtunud loomuliku iibe langus. 1960-64 sündis 1000 elaniku kohta aastas keskmiselt 22 last, 1975- 79 15,5 last (loomuliku iibe koefitsient oli vastavalt 13,1 ja 6,6%. (ENE 1, 1985, lk. 179- 181) Sisserännu suunad on muutunud ning põhjustanud nihkeid ka etnilises koosseisus. 1895. aastani tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja Skandinaaviast, seejärel I
tundlikud. Kõrbestumine. Paljud sesoonselt kuivas kliimas paiknevad kooslused on imimtegevuse tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~ kõrbestmise põhjuste üle, sest kõigi maakera kõrbete teket ei saa seletada kliimateguritega. kuigi kõrbestumise põhjuste kohta on vähe andmeid, arvatakse, et umbes kuuendik kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kuivad ehk ariidsed ja poolkuivad ehk semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km2: seal on taimkate vee puduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Elupaikade killustumine Lisaks otsesele hävitamisele on varasemad ühtlased ja suured elupaigalaamad praegu sageli jagatud väiksemateks tükkideks, mida eraldavad maanteed, põllud, linnad ja paljud teised rajatised
kunagi varem. Praegu on pool maailma jõukusest 2% rikaste käes. Lagoses elas 1960. Aastal 700 000 inimest. 2025. Aastaks on see arv 16 miljonit. Saabujad on tavaliselt talunikud, kes on maalt lahkunud majaduslikel või demograafilisetel põhjuselt või väheste ressursside tõttu. See on uus, äärmuslik linna kasv, mis on põhjustatud ellujäämissoovist, mitte edukusest. Igal nädalal suureneb planeedil linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik inimestest elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkonnas. Ilma ligipääsuta hädavajalikule, nagu vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. See mõjutab peaaegu miljardit inimest. Kogu planeedid kraabivad vaesed prügis, sel ajal kui meie kaevame maavarasid, milleta me enam elada ei suuda. Me vaatame üha eemale puutumata aladele, mida on üha keerukam kasutusele võtta. Me ei muuda oma elumudelit. Kas maaõli võib lõppeda? Nafat saab veel kaevandada Kanada õliliivadest
maakohtades eestlaste osakaalu 16. Sajandil. 2) Eestlaste paiknemine ja osakaal Eestis 16 sajand. 3) Kinnitan väite, et Eestis oli paljurahvuseline 16 sajandil, sest siin elas eestlasi, palju sakslasid, rootslasi ja taanlasid ning natuke soomlasi. 4) Tallinn 16. Sajandil 16. sajandi Tallinn oli Läänemere tähtsaim hansalinn. 1538 aastal elas Tallinnas kokku umbes 7000 elanikku, kellest üks kolmandik sakslased, kuuendik rootslased ja pool eestlased. 5) eestlaste osakaal 16. Sajandi Eestimaal Eestlaste paiknemine 16. Sajandi Eestimaal Sakslased... 6) Tallinnas oli eestlasi kõige vähem ning linna kogurahvastik oli umbes 7000. Tartus oli eestlasi kaks kolmandikku, koguarv 5000-6000. Narvas oli eestlasi 80%, kuid linn ise oli aint 1000 inimeseline. 1. Sest räägib riigi linnadest, kommedest, loodusest ja rahvuslikest suhetest. 2
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
15 ja 16 sajandi vahetust on peetud teoorjuse hoogsama arengu alguseks. Linnakodanik Kuigi juhtiv positsioon Eesti linnades oli sakslaste käes, moodustasid linnade elanikkonnast (mittekodanikest, kes elasid väljaspool ringmüüri kaitsetutes eeslinnades) tähelepandava osa eestlased. Mida väiksem linn, seda suurem oli eestlaste osakaal. Tallinnas olid pooled elanikest eestlased ja Tartus kaks kolmandikku. Sakslasi oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti poolest eeskätt lihttöölised, vähesed käsitöölised ja väikekaupmehed. Vakused Varasel keskajal sai suurem osa vasalle enne mõisate asutamist sisetuleku talle kuuluva läänistuses elavate talupoegade maksudest. Vasall, kes koos perekonnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
