Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, ke...
Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õhtul, kui Tiina sattus uuesti Tammaru pere juurde abi paluma, lasi Margus Tiina maha, kuna ta arvas, et hunt tulnud nende lambaid murdma. Minu arust on see raamat väga huvitav ja põnev
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama ...
Kas Tiina oli libahunt? "Libahunt" on 1908. aastal August Kitzbergi kirjutatud meistriteos, kus autor püstitab teema, et teistest erineval inimesel on raske oma elus õnne leida. Lugedes teost, tekib küsimus, kas Tiina oli libahunt Libahunt oli inimeste arvates inimene, kes elas looduses ja rääkis loomadega. Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt.
Tõekspidamised Uskus, et tema ema Tahtis muuta Arvas, et Tammaru polnud nõid. Arvas, et traditsioonilist järglaste suguvõsas peab jätkuma libahundid on saamist. Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei sse armunud sallinud neid. Eesmärgid Tahtis abielluda Armastades Tiinat, tahtis Eesmärgiks abielluda Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos
Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu.
heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane. Jaanipäeval mängis küla rahvas nukku jooksmist. Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,. mispeale Tiina puhkeb nutma ning ütleb: “ Parem olen libahunt kui teiesugune inimene, kes teineteist kogu aeg närivad.” Ta läheb mitmeks päevaks metsa Kui ta lõpuks uuesti koju tuleb ajab Tammaru pere Tiina uuesti metsa. Lahkudes kutsub Mari Margust endaga kaasa kuid Margus ei lähe Tiinaga kaasa. Möödub viis aastat. Selle aja jooksul on Margus ja Mari juba paari läinud. On hiline talve õhtu. Margus tuleb kõrtsist koju. Kodus tekib neil Mariga väike tüli. Kostub
asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus
Libahunt August Kitzberg Ühel tormisel õhtul oli ukselävele sattunud perele tundmatu laps. Laps ei rääkinud midagi, kui pere pakkus talle lahkesti süüa ning jättis lapse enda hoole alla. Kümme aastat hiljem, kui Tiina, Mari ja Margus juba täiskasvanud olid, läksid Mari ja Tiina marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema...
talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta nukumängu ajal Tiinat taga ajab ja küsib talt, mis see nüüd siis olgu, ta küsib seda sellepärast, et ta ei suuda uskuda, et Margus Tiinat kinni püüda tahab, kuigi Mari on juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud
A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu
ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise ...
Ühel päeval kui oli hirmus õhtu. Hundid ulgusid ning see tuli aina lähemale, ilmus ukse taha tüdruk nimega Tiina. Ta ema oli samal õhtul tapetud ja arvati et ta oli nõid. Nii arvati ka Tiina kohta. Perekond võttis ta endale kasulapseks. Möödunud oli 10 aastat. Margus pidi hakkama naist võtma ja ta sai valida Mari ning Tiina vahel. Margusele meeldis rohkem Tiina, aga vanematele see mõte ei meeldinud, kuna arvati et ta on libahunt. Tiina solvus nende peale ning jooksis metsa. Pere oli rahul, et nii juhtus. Ühel õhtul tuli Tiina ukse taha et kutsuda Margust endaga metsa elama, kuid Margus ei läinud. Tiina jooksis tagasi metsa. Möödus veel 5 aastat. Margus oli vahepeal abiellunud Mariga, kuid Margusele see ei meeldinud üldse. Ta mõtles ikka Tiina peale. Perenaine ja peremees olid surnud ning vanaema kaotanud silmanägemise. Raamatu lõpus tulid jälle hundid maja juurde ulguma
Fotoromaan põhineb raamatul "Libahunt".
Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele ...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti juttu, kuni ühel hetkel ukse tagant külmunud ja näljane tüdruk leiti. Ühtselt otsustati laps perre jätta ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast.
August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Na...
Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, ku...
meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks. Sellise solvangu osalisena puhkeb ta nutma ja plahvatab temagi. Tema arvates on tuhat korda parem olla hunt kui inimene, kes ründab teist inimest. Siis ta isegi tunnistab et ta on sel juhul libahunt. Oma suu puhtaks öelnuna kõndis ta uhkelt metsa poole. Ta jäigi metsa mitmeks-mitmeks päevaks. Viimaks maja uksest sisenedes tekivad aga pinged
``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt.
jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab, et läheb koju. Tiina ning Margus jäävad metsa ja tüdruk õrritab poissi. III vaatus: Terve pere on jaaniõhtul metsa ääres lagendikul. Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. IV vaatus: Tiina on neljandat päeva kadunud. Perenaine ja peremees ei soovi enam Tiinat oma majja ning käsivad tal lahkuda. Tüdruk soovib, et Margus temaga kaasa läheks, kuid poiss keeldub. V vaatus: Möödunud on viis aastat. Õues on taas kuulda huntide ulgumist ja Margus läheb välja, et teha hoiatuslask, kuid see tabab Tiinat. Tiina sureb Marguse kätte vahel ning on õnnelik, et just Margus ta surmas. Lisa on V vaatuse teine variant.
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd. Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma läks varss uskus ta ka ise, et Tiina ongi libahunt. Kogu külarahvas oli Tiina vastu ja Margus oli liiga arg ja ebakindel, et oma sõna maksma panna. Tiina oli sellisest inetust käitumisest väga solvunud ja ei suutnud mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad ja pahatahtlikud olla, samas ei suutnud ta endas alla suruda vabaduseiha ja ta põgenes ära metsa elama. Margus abiellus Mariga ja kõik läks külauskumiste järgi õigesti, paraku ei olnud see abielu
Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline. Marile ei meeldinud üldse, et Margus armastab Tiinat, sest Marile meeldis ka Margus. Mari hakkas Tiinat libahundiks hüüdma. Tuli jaanipäev ning kõik mängisid lõkkeääres nukku. Mari teatas kõigile et Margus armastab libahunti ja libahundiks on Tiina. Tiina hakkas nutma ning põgenes metsa
``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist
silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enriku isa pulmi. Enrik küsis Hundvalt nõu, kuidas öelda lahti inimlikust moraalist ning hakata libahundiks, olla vaba. Enrikust sai libahunt, kes tormas mööda soid ja metsi õnnelikuna. Hundva hakkas koos Enrikuga vabalt ringi jooksma, kuid aelemine ei meeldinud Enriku isale ning ta nuhtles Hundvat
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai
Vaatus Olulisim sündmus Pinge tõstmise vahend Konflikt I Tiina kasulapseks võtmine Hundid, ootus, lapse - tulek II Avastati, et Tiina ema oli nõid; lõpuks hakkas Hakati arvama, et Tiina Tiina-Mari aga Mari aru saama, et hoopis Tiina on on libahunt. libahunt. III Tiina läheb metsa Üha enam inimesi usub, Margus-Mari et Tiina on libahunt. IV Tiina tuleb metsast tagasi Järsku nähakse toas Vanaema-Margus varju Peremees-Tiina
huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks sosistas ärritunud Mari Tiinale, et too on libahunt. Hetkelises vihahoos välja öeldud süüdistused mõjusid Tiinale jahmatavalt ning samuti ärritudes purskas ta välja sõnad: ,,Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie!" (tsitaat lk 33, 1987 aasta trükk). Peale hämmingut tekitavat sõnavõttu põgenes tüdruk jälle metsa, andes sellega külarahvale piisavalt kõneainet ning alust uute kuulujuttude levitamiseks.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt
Kas Tiina oli libahunt? Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et
Ühe õnn on teise õnnetus Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib. See on suureks proovikiviks armastajatele, kuid kui tunne on suur ja tugev, siis jäetakse ka see halb kogemus koos seljataha. ,,Libahundis" kahjuks nii ei läinud. Margus oli kõigest 14-aastane, ...
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale
Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks. Inimesed uskusid Mari kuna neil olid kõigil juba eelarvamused Tiina kohta ja kuna ta erines teistes oma käitumise ja oleku poolest. Inimesed pidasid kartsid ja pidasid Tiina erinevust imelikuks. Selle tõttu hakati teda ka solvama. Selliste solvangute osalisena puhkeb ta nutma ja plahvatab temagi. Tema arvates on
TIINA MARI MARGUS VANAEMA KASUVANEMAD Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ...
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima.
Kas Tiina oli siis libahunt? August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tah...
Libahundi müüt- kaunis või hirmutav? Vanarahva uskumus, et inimene võib end hundiks muuta, pakub oma salapäras kõne- ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja
sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust.Tiina jooksebki nii kodunt ära, ning mingil tuisul kui margus on kuskil metsas ning Tammaru perekond kuuleb kuidas hundid häälitsevad.Tulebki margus koju tervena, kuid varstiselt lähevad nad Jaanusega tagasi metsa seal lasi margus uhe kuuli, ning kannataja oli Tiina.Teades, Tiina armastab margus Mari oli väga armukade, ning tema teem ükskõik mida et Margus Tiinat ainult ei armastaks.Tema pärast hakkasidki inimesed uskuma et ta on libahunt.Kuid Margus Tappiski Tiina ära selles tumedas ja tuisuses metsas, ning Tiina ütles kõik mida ta arvab teistest, Margusest ning kuidas nad teroriseerivad tema ema.Margusele ta ütles, et ta armastab teda väga ning on armastanud, teistele ütles et nüüd te näete et mina pole mingi libahunt.Ning mari surigi Mrguse kuuli ja tema käte peal. Jutustus on väga ilus, sest tegelane oli tugev, kes metsa jooksis.Minu arvates Tiina on
KAS TIINA OLI VÕITJA VÕI KAOTAJA? "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnu...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28
talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
