20368,01 12400 27209,89 48109,23 2500 9368,34 Lubatud vundamendi ala 16752,98 17155,62 42.55 Projekteeritava maja asukoht 42.53 42.55 42.74 42...
Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab. Kui kaks armunud noort aga kokku
Lumemees andis nõu Hansule mõisapreilile luuletuse kirjutamisel. Muna Ott tuli nõia juurde ning palus kirikuhärra lolliks teha, sest ta oli ähvardanud Otti. Nõid viskas Otti antud kirikuhärra juuksed potti ning jahvatas neid nagu jahu. Nii unustaski kirikuhärra juhtunu ära ja jäi lolliks. Siis tuli tema juurde Jaan ning palus endale armujooki. Nõid ütles, et tal seda pole, kuid ta võib seda ise teha, segades kokku kaenlakarvad ja higi sitaga. Nõid hiilis Reinu kodu juurde, et võtta tema juukseid, kuid Rein tuli tema juurde. Nõial jäi üle ainult sitahunnikuks muutuda, kuid siis tuli Rein seda uurima ning teadis et tegu on millegi imelikuga ning hakkas seda rehaga peksma, kui Rein lahkus, muutus nõid pruuniks suitsuks ja naasis oma koju. Mõne hetke pärast ta suri. Mall hakkas otsima aidamees Oskarit. Mall oli väga meeleheitel. Külmking kuulis Malle hüüdmas ning ütles, et ta on näinud Oskarit. (Külmkingasid tehakse mädanenud koeralihast
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla.
klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2
· Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud.
Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. · Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Silver 9B · Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata.
+7.00 +6.30 0 30 +3.40 +3.12 +2.00 +2.30 +2.50 +2.45 +0.90 +0.00 -0.10 -0.50 -0.40 7400 1100 C B A Staadium Leht Lehti REINU-OTI TEE 33 1 1 ...
Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile. Liina armastas libahundiks käia see oli parim meelelahutus nisama metsa all joosta. - Kupja-Hans noor kõhetu mees, rehepapi hea sõber, poissmees-orb, kes elas oma talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb. Kaarel saadab sulase Jaani Rehepapi juurde, et teada saada kuidas haigustest hoiduda, Rehepapp käsib viina juua kuna haigustele viina hais ei meeldi. Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima
Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid.
Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www.saaremaanaturetourism.eu/ http://www.google.ee TÄNAN KUULAMAST!
1400 1200 3050 1200 1950 1200 2400 400 3300 200 A 2999,97 200 4900,03 400 C 400 1500 1800 +- 0.00 ...
4. Teose peategelase iseloomustus Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein. Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik. Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul. Opossumis käib Rein vahel peale tööd ja mõnikord, kui on ka Sandra lasteaiast ära toonud. Sealsete inimestega suhtlebki ta ainult Opossumis. Väljaspool Opossumit kohtub ta raamatu tegevuse jooksul vaid Eve ja Markuse ning Vooremäega, kellega koos arutatakse elu keerdkäikudest ning sellest, kuidas elu liiga kiirelt käest kaob. 5
Äriplaan Järvamaa Kutsehariduskeskus Ege Mätlik LK-15 2016/17 Mis on tulevase äri sisu? · Kasvatada teravilju, köögivilju ja heina · neid töödelda ja edasi müüa · alustada kanepikasvatusega Millist kasu toob minu ettevõtte tarbijale? · Lahendan teravilja, juurviljade ja heina nõudlust väiksematel tarbijatele · teravilja ülejääk läheb kokkuostu · kanepi seemned ja kiud lähevad samuti kokkuostu. Äriidee olulisus · Selle äriidee teostamine on minu jaoks väga tähtis, kuna talu on siiani tegelenud väikesemahulise teravilja, köögivilja ja kana kasvatusega, kuid nüüd on soov laieneda ning leida uusi ja tulusamaid väljundeid, arvesse võttes üha kallinevat tehnikat ja haritava maa hinda. Äriidees vajaminevad oskused · On vaja teada keskonna nõudeid, külvinorme, millist kultuuri on kasumlik kasvatada, haritava maa mullaomadusi, kasulik on omada ...
Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas. Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Arvandmed P A Ni M L R N R
lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas. Rein läks linna ja kutsus endale hundi külla, et talle tutvustada oma maja ja juua temaga teed,aga teistele põrsastele see ei meeldind kuna nad arvasid, et hunt sööb Reinu ära. Hunt ei teinud seda ja hakkas Reinuga sõbraks.Kõik kolm põrsast,kui nad ei ole veel ära surnud elavad nad õnnelikult elu lõpuni ja teevad koostööd hundiga.
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus:
Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda. Kivirähk on raamatusse pannud hulgaliselt motiive muistenditest, igasugustest mütoloogilistest olenditest, keda inimesed võtavad kui elu osa, iseenesestmõistetavalt. Autor suhtub asjasse muidugi huumoriga aga ei astu üle hea maitse piiri. Räägu Reinu tare on varjurahvast täis, aga karja ja põllu kaitsmisest küll juttu ei ole, põhiliselt huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased
Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabus, Maile Grünberg, Katrin Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid. Käesoleval ajal on arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali. Materjal: www.arhitektuurimuuseum.ee Kristel-Liis Voorel 11.K3
vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite
vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda
Lugemispäevik ,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus en...
sai proovida armastust, pettumust armastuses. Kangelast tahetakse meieni tuua kui üliinimest, kes on küll tark ja tore mees, kuid tal puudub inimlikkus. Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju sarnasust praeguse külaeluga. Kuigi aeg on palju muutunud, ikka elab edasi mõni kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustese ja tegutseb omamoodi. Igas külas leidub Kõrboja Reinu taoline unistaja, kellel ei jätku oma mõtete teostamiseks energiat ja loodab, et keegi teine tema unistused täidaks. Mõeldes praegust ning võrrelda romaanis kirjeldatud külaeluga, siis sarnasust on palju. Igal külal on oma traditsioonid ja tavad. Kõrboja elanikud aga kardavad muutuda, kuni saabub sinna Kõrboja Anna taoline inimene, kes tekitab palju segadust oma muudatustega. Praegustes külades on Villu taolisi perepoegi, kes tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata
vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse.“ (lk. 12)
Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada
Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha." Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma. Kuid Kõrbojal on liiga raske ilma peremehe käeta ning jaanipäeva saabudes laseb Anna külarahva peole kutsuda.Ta kutsub ka lõõtsamehe Kusti keda Villu hoopis enda poole kutsub napsitama.Kusti nõustub raskesti võtma Villuga mõne pitsi ning kipub ikkagi jaanitulele, sest olla juu lubatud ning eks lubadust tuleb ka täita
silmadega olendeid. Kõigil olenditel oli oma kindel ülesanne, elu külas oli paika pandud ning kes vähegi eksis seda ootas ränk karistus või koguni surm, ning lootus et keegi sind ka pärast surma hingedepäeval kaetud laua ning köetud saunaga kodus ootab. Raamatus tuleb selgelt esile eestlaste iseloomustus, milles on domineerivad kadedus ja õelus. Raamatu näidete põhjal võiks välja tuua Räägu Reinu ,kes vihkas mõisnike ja nende teenreid, ning ei kannatanud nende lähedustki. Pea igas peatükis üritas keegi tüssata või teist ära kasutada omakasu eesmärgil. Ka ühiste eesmärkide nimel nagu Katku otsimine oli pigem omakasu kui küla päästmise eesmärgil. Kuid eestlane ei ole rumal, kui häda on käes leiab ta ka kõige viletsamas olukorras lahenduse, nt viis kuidas pääses Aida-Oskari naine Mall Külmkinga nõudmistest
Teab et soovib enda talu, kus peremees olla. Suurte unistustega. Soovib olla traditsioonide jätkaja afa oma metsikuses tekitab sellise sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrbojale ja elu jaoks kõlbmatuks. Isa heakskiitu suudab leida vaid surnuna. Kõrboja Rein - Tal endal puudb energia suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks, sellepärast soovib ta, et Anna tuleks Kõrbojale perenaiseks, kuid Villu peremeheks saaamisele oli ta väga vastu. Kõrboja Oskar - Kõrboja Reinu vend, kes ostis Kõrboja talu, lasi end maha ja pärandas Kõrboja Reinule. Kirjanik lahendab Kõrboja peremeheprobleemi ootamatult. Anna kutsub Eevi koos pojaga Kõrbojale elama ja kasvatab väikesest Villust ise peremehe. Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kui hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt ja lähevad järve äärde
proovida, kuid palus olla ettevaatlik, kuna see oli alles valminud robot ning ta ei teadnud, kui vastupidav see on. Lõpuks hakkaski üks ratas roboti all logisema. Rohelise särgiga, Jaanusest natuke lühem poiss, pakkus end appi roboti ratast parandama. Ta tutvustas ennast ja ütles, et tema nimi on Rein ning nii said poisid sõpradeks. Jaanus küsis vanaisalt luba naabripoissi garaazi endaga koos meisterdama ja vanaisa ei olnud selle vastu, sest ta tundis Reinu vanavanemaid. Jaanus ja rein putitasid nüüd juba kahekesi ja muutsid Kratti ikka tugevamaks ja võimsamaks. Tänu Kratile sai Jaanus omale uusi sõpru ning ta hakkasiki oma koolivaheaegu vanavanemate juures koos sõpradega veetma.
alguseski) ning jääb siis magama. TEGELASED ·Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja ·Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees ·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt ·Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab ·Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga ·Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne ·Liina - Reinu tütar ·Luise - on môisas teenija ·Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada ·Moosel kirikuôpetaja Mida autor õelda tahtis A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele õelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK-15 Referaat ÄRIPLAAN Ege Mätlik Juhendaja: Ester Altermann Sisukord Mis on tulevase äri sisu?...................................................................................... 3 Millist tarbija probleemi lahendad või millist kasu toob tarbijale ettevõtlus?......3 Kui oluline selle äriidee teostamine on?..............................................................3 Milliseid oskusi minu äriidee elluviimine vajab?..................................................3 Milliseid ressursse vajan?.................................................................................... 4 Kui lihtne või keeruline on toodet või teenust müüa?..........................................4 Kuidas äriidee võimaldab teenida kasumit?........................................................4 Millised head kontaktid soodustavad projekti elluviimis...
Hans-kubjas mõisas, kes armastas mõisapreilit. Õuna Endel-väga ropu suuga mees, keda taheti Liinale kosja saata. REHEPAPP Ints-mõisas toapoiss, kes arvas, et kõik mis on Eesti maal kuulub eestlastele. Liina-Räägu Reinu tubli tütar, kes armastas Hansu. Räägu Rein-talumees, kes vihkas kogu täiega kõike mõisaga seonduvat. Jaan-Koera Kaarli väga rumal sulane, kes armastas Liinat. Koera Kaarel-ravis ennast viinaga ning pidas väga lolli sulast. Aida-Oskar-tal oli naine ja lapsed, ning ta
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saami...
· Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult
paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab kuuluvat, kuid siiski on nad kõik mingil salapärasel moel endale siin ilmas koha leidnud. Naised on ettearvamatud ning keerulised. Nende mõttekäik üllatab vahel ka neid ennast. A.H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" on Madli öelnud oma vennatütre Anna kohta nii: "Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist." Anna oli Kõrboja Reinu tütar, kes oli otsustanud tulla maale elama. Külaelanike seas tekitas see suurt elevust, ometigi oli naine vaid tavaline inimene nagu iga teinegi, kuid ta oli linnast. Anna oli õppinud saksa keelt ning suhelnud peenete inimestega. Tema riided olid pitsist ning keegi ei kujutanud ette kuidas üks üdini linnavurle maatöödega hakkama saab. Ka Madli ei uskunud, et Anna tuleb, ta polnud kunagi talutüdruk olnud ning vaevalt ta selleks ka siis oleks saanud. Kõigele vaatamata Anna tuli
Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest kätte ja lasi huntidel Vanapagana tappa. Endel lõikab Reinu koera kõri läbi ja sureb, kuna mehikesed kotist peksid ta surnuks. Jaan lasi armuleivaga kirkuust ja muutub selle tagajärjel võimsaks. Selle jõuga peksis ta läbi Kaarli, jõi viina, vägistas Luise mõisas ära, sõi seepi ja läks ära magama. Tegelased Rehepapp Sander - väga tark, kaval ja mõistlik Hans kubjas, varastas, kuid preili armastuse nimel oli kõigeks valmis Räägu Liina virk ja mõistusega neiu, armunud Hansu
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega
samamoodi ei näinud ka Villu. 8. Sellel tingimusel, et saab endale ise peremehe valida, kui aeg on õige. Hetkel on ta nii peremehe, kui ka perenaise eest. Et elavad kui Kõrboja teenijad, orjad. Neile jääb üks vabadus, ainult koos plehku pista. 9. Sellepärast sobib paremini Kõrbojale , kui Katkule, kuna katkul ei oleks tema jaoks tööd aga Kõrbojal mitte. Niikuinii oli sant ja töötegijat temast ei olnud. 10. Madli oli Kõrboja Reinu õde. Ta oli peaaegu pime. 11. Katku ja Kõrboja olid omavahel riius seetõttu, et kunagi oli Kõrboja tahtnud Katkut ära osta, et ühendada maad kokku aga Katku Jüri ei olnud sellega nõus. (mitte mingi hinna ees ei müünud) 12. Eevi peab sellepärast oma kodus lahkuma, kuna ta ema oli haige ning suri. Emal oli kokkulepe. Saab elada seal seni , kuni sureb. Kuna kokkulepe ei olnud Eeviga , visati nad koos pojaga sealt välja
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk "Rehepapp" Referaat Töö koostas: D. Matasov AA-05 Juhendaja: T. Luik Tallinn 2006 Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema r...
A. Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei
3. Volli oli isa Antsu ainuke pärija. Pärast Antsu surma müüs tema elukaaslane Anu Antsule kuulunud harukordse margikogu Esterile, kes viis selle endale koju. Kas Ester sai margikogu omanikuks? Milline on õiguslik olukord, kui müüdud margikogu oleks olnud Antsu ja Estri kaasomandis? 4.Juholt korterit üüriv Väino müüs võltsitud volikirja alusel Juho korteri Dianale. Korteri tasumiseks vajaliku raha oli Diana laenanud Reinult. Kuna Diana ei maksnud laenu tähtaegselt tagasi, algatas Reinu avalduse alusel kohtutäitur täitemenetluse ja korter müüdi laenuvõla katteks sundenampakkumisel Harrile. Kas Juhol on võimalik korter tagasi saada? 5. Üliõpilane Karin üüris Ristolt korterit. Kui ta oli jätnud juba 5 kuud järjest üüri tasumata, nõudis Risto, et Karin annaks talle üle oma televiisori, et see maha müüa üüri katteks. Karin väitis vastu, et televiisor ei kuulu mitte temale, vaid tema emale.
seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. Tähtsamad tegelased: Rehepapp Sander kõige arukam ja kogenum, ravitseja, tal oli kratt Joosep Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust Räägu Rein täielik mõisa ja sakslaste vastane, tütar Liina Koera Kaarel rumal, naiivne laisk, tal oli sulane Jaan sulane Jaan üsna rumal, labane, lihtsameelne Liina kaine mõistusega, iseteadlik, Räägu Reinu tütar, oli armunud Hansu Muna Ott tuleb hästi toime, oskab kohaneda Õuna-Endel ropu suuga, tegudeinimene kubjas Hans tundlik unistaja, valmistas lumest krati Imbi ja Ärni küla kõige varaahnem vanapaar, kättemaksuhimulised, väiklased Rehepapp kui tegelane 1. Bioloogiline aspekt Rehepapp Sander oli meessoost, küllalt vana mees, aga üsna kõbus. Bioloogilistest sidemetest pole midagi mainitud. Elas koos krati Joosepiga 2
millena?) oleva järellisandi puhul. Ilme Kallas andeka treenerina on võitnud spordisõprade austuse. 3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks
Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise
Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise
b. Iseloom mõistlik, kindlameelne 17 c. Eesmärgid Oksa talu korda tegemine, pensionipõlve huvitavaks tegemine d. Tegevuse laad rahumeelne, sihikindel, e. Saavutused, tulemused harjus Karbusega ja Oksa taluga ning hakkas seda jõudumööda remontima. Otsis uut hobi maalimisest. V. Probleemistik a. Miks Pärtel hiljem maale kolimisega leppis? b. Miks hakkas Reinu ja Tiiu vahele lõhe tekkima? VI. Ideestik, järeldused a. Pätel oli olnud eluaeg juhtiv töötaja, kes laua taga istus ja numbreid ragistas. Jõudes pensioni ikka ja saades vabaks töökohutusest algas aga midagi väga painavat. Pärtel oli harjunud tõusma igal hommikul teadmisega ,et teda ootab tema kontor ja numbrid, mis paksudes kaustikutes pesitsesid. Järsku tema rada aga lõppes ning mees sattus stressi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
