Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad e...
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
teenuste kohta. Vastuseid otsisin internetist. Probleemiks osutus aga kruiisilaevade kohta vähene info eestikeelsetel lehtedel ning seetõttu pidin kasutama palju võõrkeelseid interneti lehekülgi. Kui olin tabelid valmis saanud, siis koostasin analüüsi ja seletasin andmed lahti, mida võrdlesin omavahel. Uurimuses tõin täpsemalt välja mõisted mis on kruiis ning mis on kruiisilaeva ja reisilaeva kasutamise erinevus. Laevadest ma lugesin mitmetelt erinevatelt interneti lehekülgedelt ning tegin järeldused ja andsin kruiisilaevadest ülevaate. Kokkuvõtvalt: võrreldes 21. sajandi kruiisilaevu 20. sajandi kruiisilaevadega, saab täheldada, et laevade areng on silmnähtav. Areng on seotud tehnika kiire arenguga 20. ja 21. sajandil, inimeste paranenud elujärg võimaldas neile pakkuda kruiisipuhkust järjest suurenevate atraktsioonidega.
Mis see on? Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Ülesanne ● Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. ● Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. ● Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: ● Transporditeenistus ● Materjaliteenistus ● Remondi- ja hooldusteenustus ● Haldusteenistus ● Meditisiiniteenistus
koostatud analüüsi kohaselt on laevaliiklus Läänemerel üks maailma tihedamaid ning kasvab iga aastaga järjest suuremaks. · Iga aasta saabub või lahkub Läänemerest 54 000 registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008
soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Ülemine miraaz Külgmiraaz · Külgmiraazi puhul tekib pettekujutis tõeliselt objektist paremale või vasakule. · Väga sageli esinevad külgmiraazid tugevasti soojenenud kaljude või seinte kõrval.
Lennukid I maailmasõjas kasutati esimest korda lennukeid sõjalisel otstarbel. Lennukeid kasutati pommitamiseks, vaenlaste luuramiseks ning lõpuks lennukitevaheliseks võitluseks, mida hakati kutsuma dogfight’iks. Kuulsaim - Albatros D.II Saksa lennuk, 1916. 195 km/h – 5180m – 3m/s – 2x7.92mm Allveelaevad Sakslaste “U-Boat” oli väga edukas, uputades peaaegu pooled Briti laevadest, mis transportisid varustust ja toitu. I maailmasõda alguses oli sakslastel 29 allveelaeva. Läbi I maailmasõja ehitasid sakslased 360 allveelaeva, millest 178 kaotati. Hinnatakse, et läbi saksa allveelaevade läbi kaotasid liitlasväed ligi 11 miljonit tonni kaupa mis oli transpordis. Zeppelinid Zeppelinidel oli üpriski väike osatähtsus I maailmasõjas, kuid neid siiski kasutati vaenlaste pommitamiseks.
III lisa- helisignaalseadmete tehnilised üksikasjad. IV lisa - hädasignaalid, milles on loetletud häda ja abivajadust tähistavad signaalid. Reegel 5. Vaatlus Iga laev peab kogu aeg tagama piisava visuaalse ja kuulmisvaatlus ning vaatlus kõigi olemasolevate vahenditega, mis vastavad valitsevatele oludele ja tingimustele, et olukorda ja kokkupõrkeohtu täielikult hinnata. - Vaatleja peaks teatama tuledest, laevadest või suurtest ujuvatest objektidest, mida ta näeb. - "Kõik kättesaadavad vahendid" hõlmavad ka binokli kasutamist ja ranna radarijaamast või muud laevadelt saadud informatsiooni. - Radari kasutamine ei välista vajadust hea visuaalse vaatlust. Reegel 6. Ohutu kiirus Iga laev peab alati sõitma ohutu kiirusega, et ta saaks kokkupõrke vältimiseks rakendada asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid ning et seda saaks peatada
magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16. sajandi vahetuse suurte avastusretkedega alanud ajastul? 24. Kes saavutas otsustava läbimurde kaardiprojektsioonis? 25
1960. aastate lpuks oli jaapan tusnud tstustoodangu jrgi kolmandale kohale, USA ja NSVL'i jrel. 1980. aastateks suurenes tstustoodang 24x. jaapani majandusime- jaapani imetlusvrne kiire areng. 1970. aastate keskpaigaks muutus vga tsiseks probleemiks keskkonna saastumine tstuse arengu prast. tnu paindlikule majanduspoliitikale on jaapan tnapeval rikas ja itsev maa, ks maailma thtsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. prast sda on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel.
Kuningas Lunga oli suur viinasõber. Viin pandi suures anumas põlema. Lunga haaras kulbi ja jõi seda leegitsevalt. Silmapilkselt süttis kuningas põlema. Varsti oli temast järel ainult tuhk. Herkulese abi pääsesid Proua Weldon, Jack ja Dick keegi neist ei olnud tegelikult surnud. Herkules leidis paadi, millega nad ka lõpuks pääsesid. Nad kohtasid sõbralikke portugali kaupmehi ja nad pääsesid minema. Dick lõpetas merekooli ja asus juhtima üht James Weldoni laevadest. Ta jõudis nii kaugele tänu oma püüdlikkusele ja töökusele. Tänu korrespondentidele, keda rikas ettevõtja omas üle terve maailma, õnnestus neil leida teised kaaslased. Nad osteti välja ja nüüd olid kõik koos, puudus ainult Nan ja Dingo.
kasutati kaubalaevadena, nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi, aga kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead, kuid oma maale lähenedes võeti see ära, et maavaimusid mitte hirmutada ja pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid. Laeva raapuri oli sageli triibuline või ruuduline.
sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale lähenevat. Ühes olid kaunid naised, teises targad naised ning kolmandas kõige armsamad näitsikud, keda Kalevipoeg oli näinud, igal ühel kallid ehted küljes ja kuldsed sõrmused sõrmes, juuksed pärgadega ehitud. Piigad kippusid vägisi Kalevipojale külge ja niimoodi pidi teiene nendele teada andma, et tema pole nende jaoks see õige mees, küll need õiged ka kunagi tulevad, kes on sobilikud ja hoolitsevad. Nii möödus Kalevipoeg laevadest ja tänas õnne et ta suutis piigade ilule vastu panna ja teekonda jätkata, sest kes teab, võibolla oleks midagi halba veel juhtunud, kui ta laevale oleks läinud. Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned. See oligi saar, millel elasid tema õnnetu piiga vanemad, kes ikka veel tütrekest taga leinasid. Kalevipoeg tahtis saarest kaarega mööduda, et leinajaid mitte segada, kuid kuulis kaunist
Veetransport (mere- ja siseveetransport) Jaotatakse 1) ranna 2) välislaevanduseks Mereteedel piiramatu läbilaskevõime, laevadel suur mahutavus, väike kütusekulu 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000km Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud Rohkem kui 1/3 laevadest sõidab Panama, Libeeria ja Bahama lipu all Jõetransport Nii reisijate kui kaubaveod ( liiv, maagid, kivisüsi, puit jm) Odavad veod, suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus 3% maailma kaubavedudest Õhutransport (XX saj. algasid tsiviillennud) I-sed lennud sooritati õhupallidel XVIII saj. I-ses MS muutus lennukite tähtsus Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahtuvusega Suurimad lennuväljad USAs , SB, Jaapanis.
Kuningas Lunga oli suur viinasõber. Viin pandi suures anumas põlema. Lunga haaras kulbi ja jõi seda leegitsevalt. Silmapilkselt süttis kuningas põlema. Varsti oli temast järel ainult tuhk. Herkulese abi pääsesid Proua Weldon, Jack ja Dick keegi neist ei olnud tegelikult surnud. Herkules leidis paadi, millega nad ka lõpuks pääsesid. Nad kohtasid sõbralikke portugali kaupmehi ja nad pääsesid minema. Dick lõpetas merekooli ja asus juhtima üht James Weldoni laevadest. Ta jõudis nii kaugele tänu oma püüdlikkusele ja töökusele. Tänu korrespondentidele, keda rikas ettevõtja omas üle terve maailma, õnnestus neil leida teised kaaslased. Nad osteti välja ja nüüd olid kõik koos, puudus ainult Nan ja Dingo. Mulle pakkus huvi see, et miks on vaalade söögi alade juures punased väljad. Miks kapten Hull oli nii hull. Ning, miks Negorol selline vimm Dick Sandi vastu oli. Mind pani mõtlema see, et kas tõesti toodi Aafrikast välja nii palju orjasid
pärast reisi ümber maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Magalhaesi väin .
määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise. Just meie käe läbi leiab toornafta oma tee veekogudesse. On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse sattuda ka kõige tavalisema sademeveega tänavalt, tööstusheitmetest, laevadest. Loetelu on pikk. Miks on naftareostus ohtlik? Esimeseks näiteks võiks tuua mõju lindudele. Veelindude sulgede omadused muutuvad nafta kokkupuutel. Sulestik ei ole enam vetthülgav ning lind ei suuda oma kehatemperatuuri hoida. Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma. Kui sulestik on määrdunud siis esimese asjana püütakse seda puhastada, ehk järgmisena määrdub nokk. Seega on suur tõenäosus, et osa naftat satub organismi,
Taavet oli väga vanaks jäänud. Ta tahtis, et Anu müüks Tuulemäe maha. Kuid Anu polnud nõus ja siis Taavet läks lihtsalt minema. Anu jäi poega ootama. 3.Joosep läks koju ning leidis eest Kanuska-Eide, kes teatas, et Anu hakkab surema. Joosep ütles, et peab siis kohale minema. Kanuska-Eit ütles aga, et tema ei suuda Joosepiga sammu pidada ning ruttas minema. Kunagi, kui Joosep oli noor olnud, tutvus ta Kapten Skalle tütre Kaie Skallega. Kaie teadis kõike merendusest ja laevadest. Kord mängis Joosep talle viiulit ning Kaie hakkas selle järgi tantsima. Ja hiljem saigi temast linnas tantsija. Kord käisid Joosep ja Anu surnuaias. Anu käskis Joosepil suvalise haua juures palvetada. Kord läks Joosep uisutama, ta tähelepanu oli pöörtud töötavale Taavetile. Äkki aga kukkus ta vette ning Taavet aitas ta välja, kuigi oli ise väga pahane. Ühte Joosepi kontserti oli tulnud vaatama ka Taavet, kes mõne aja pärast tüdines ning läks kõrtsi, kus
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Bermuda kolmnurk ja infraheli Referaat 2007 Bermuda kolmnurk, mõnikord kutsutakse seda ka Saatana kolmnurgaks, on mereala Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel, kus väidetavalt esinevad paranormaalsed nähtused. Laialt on levinud arvamus, et Bermuda kolmnurk on ala, kus on seletamatutel asjaoludel kadunud ebanormaalselt palju laevu ja lennukeid. Saatanamerel kaduvatest laevadest on jutud liikunud juba alates eelmise sajandi viiekümnendatest aastatest. Bermuda kolmnurgast on kirjutatud raamatuid ja palju artikleid. Nagu ikka erutab miski näiliselt seletamatu inimesi ja teema on pälvinud laialdast tähelepanu. Paljud inimesed usuvad, et Bermuda kolmnurga laeva- ja lennuõnnetuste taga on mingi müstiline jõud. Tavalisimaks kahtlusaluseks on loomulikult UFO-d. See on olnud ja ilmselt jääb meie
Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea võimatuks, et leitud laev on keskaegne koge ehk keskajal kasutusel olnud lamedapõhjaline ja ühe või kahe mastiga purjelaev. Seni on leitud Eesti vetest vaid üks koge, kuid hinnangute järge peaks neid tunduvalt rohkem olema. Arvatakse, et koge tükke on sadamate süvendamistel leitud, kuid pole lihtsalt aru saadud, millega on tegu olnud. Uppunud laevadest tehakse ka merendusajaloolisi dokumentaalfilme. 1997. aastal valmis koostöös Eesti Telefilmiga "Tsaari sõjalaev". 2001. aastal tuli koostöös stuudioga "F- Seitse" ekraanile film Briti Kuningliku sõjalaevastiku eskaadri tegutsemisest Läänemerel, Vabadussõja päevil - "Tema Majesteedi sõjalaev". 2003.a. suvel leiti legendaarne soomuslaev "Russalka". 6 Kokkuvõte
Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehniliste hooldustööde teostamine, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid. Madrus peab oskama kasutada: laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades; avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekimehhanisme; aru saama roolikäsklustlest; tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda. Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, mere eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust. Enesepäästevõtted 1)ohuolukordade liigitus 2)päästevahendid, valvepaadid ja nende varustus 3) personaalsed päästevahendid 4)ellujäämine merel Tuleohutus 1)tulekustutustöö korraldus laevas 2)tulekustutusvahendite ja varustuse asukohad ja inimeste evakuatsiooniteed 3) tulekolmnurk; süttimise tüübid ja allikad 4)laevadel tihti
Ungari, Itaalia (kuni 1943 aastani) e Teljeriigid. Lisaks toetasid mõlemaid pooli ka riigid, mis aitasid erinevatel viisidel sõjategevusele kaasa. USA ja Jaapani sõda algas 7. detsembril 1941. aastal (ametlikult 8.detseber 1941), kui Jaapan ootamatult suure õhurünnaku ameeriklaste Vaikse ookeani laevastiku baasile Pearl Harboris sooritas. Olenemata ootamatust rünnakust, ei kandnud kaitsev pool sõjatehnikas oodatud kahjustusi. Enamus põhjalastud laevadest tõsteti üles ja taastati. Lahingud territooriumi ja ülemvõimu nimel Vaikses ookeanis kestsid veel mitu aastat. Kuna osa pealvee-laevadest olid ajutiselt lahingvõimetud, siis jäid õhurünnakust puutumata allveelavad ja lennukikandjad. Need said võtmeks edasises edus. Jaapanlased otsisid võimalust ameeriklaste laevastiku täielikuks hävitamiseks. See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing
kiiremini valmisid tooted.Tekkisid pankurid, kaupmehed, töösturid.Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega.Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine.Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa-alasi seoses tööstuste rajamisega.Paranes ka infoliikumine, alguses liikus info aurikute ja rongidega 19 saj teisel poolel tulid aga pool-telefonid ja telegraafid. Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond: Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid).
Ookeanilaevadki lasevad Läänemerre jõudes ballastvett välja, kuna isegi kolmeprotsendiline magevee ja ookeani tiheduse vahe tähendab palju. Enim on ohustatud väiksemad laevad. Ohtu suurendab asjaolu, et kui mujal maailmas ehitatakse torusid risti üle väina, siis Nord Streami gaasijuhe jookseks piki merd, kust läheb ka laevatee. Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere sõnul tekib aga keskmiselt kord nädalas mõnel Soome lahel sõitvatest laevadest vajadus ankur vette lasta. Muidugi ei pruugi need ohud tõeks saada. Ka Nord Stream väidab, et õnnetuse tõenäosus on väga väike. «Klassikaline käsitlus defineerib riski kui õnnetuse tõenäosuse ja kahju korrutist,» lausus Soomere. «Kui tõenäosus on väike ja kahju suur, on risk ikkagi suur.» Kolm aastat tagasi tunnistati Läänemeri eriti tundlikuks merealaks. Soomere sõnul lähtuvad toru ehitajad aga nendest normidest, mis on tunnistatud üldkehtivaks vabas vees,
(Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) sõnul saavutatakse 90% maailma kaubandusest läbi transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest toimub just seal, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Läänemere piirkonnas on 4 igal hetkel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 3500-5000 liiklevad Läänemere kaudu ühes kuus. Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad. Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil)
Kanuska-Eidega. Ühel päeval tundis Anu, et täna ta sureb. Ta saatis Kanuska-Eide Joosepile teadet edastama. Joosep ei uskunud seda, aga läks sellegipoolest Tuulemäele (Joosep armastas oma ema ning kodus tuli tal parim inspiratsioon). Joosep jõudis liiga hilja, ema oli surnud. Joosep mängis nukralt oma viiulit. Paljud käisid kaastunnet avaldamas ( isegi Rabaraud) ning peeti ka peied. Härra Skalle tegi Joosepile ettepaneku välismaale sõita, üks tema laevadest oli minemas. Rabaraud tegi ettepaneku, et Joosep müüks Tuulemäe temale( Rabaraud pakkus suurt summat, kuna oli tahtnud juba ammu Tuulemäge osta, et ometi Anust ja Joosepist lahti saada, pannes Kai-Kadrile valetades raha kõrvale). Joosep nõustus kuna ta tahtis sealt ära ning tal oli raha vaja. Esmalt suundusJoosep Itaalia, ta nautis kunstniku elu külastades näitusi, kontserte ning biblioteeke. Ta käis siin ja seal ning kohtas ka afisse Kaie Skalle nimega, kuid alati jäi ta hiljaks
tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle. * Tööstusharud: energiatööstus, metallurgia, masina- ja keemiatööstus. *Põllumajanduses domineerib väikemajapidamine, rohkesti kasvatatakse nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
Lasi põletada 300 ketserit. Elizabeth I oli punase peaga, sale. Tantsimine. Kulutas enda peale palju raha. 1587 Elizabeth I annab Maria Stuarti hukkamise käsu. Raiuti pea otsast 3 löögiga. 1588. Lahing. Võitmatu Armaada (Hispaania) 125 laeva, 55 000 võtlejat inglased. Natuke vähem kui hispaanlasi, kuid natuke tugevamad. Suur torm. Hispaanlased lahkusid, sest niikuinii ei võida. Koju Hispaaniasse jõudis tagasi alla poole laevadest. Inglise väed viis võidule Francis Drake. Inglased olid uhked. Paar aastat hiljem üritavad hispaanlased revansi. Inglise asumaad: 1. Need, mis Hispaania ja Portugal on võtnud, sest ümbervallutamine on lihtsam kui võsaneegrite allutamine 2. Ka uued alad. Elizabeth istus 3 päeva kuni suri. Ütles, et James VI võib saada kuningaks. Maria Stuarti poeg James VI (Soti valitseja) James I (Inglismaa + Sotimaa kuningas)
1914. Ypres'i aprill 1915, sakslased kasutasid gaasi, kuid läbi murda ei õnnestanud, Gallipoli operatsioon, inglased saatsid sinna dessandi, et enda kätte haarat väinad, kuid türklased võitsid Verdun 1916, viimane prantslaste tugipunkt enne Pariisi, sakslastel ei õnnestunud seda vallutada, Somme'i 1916, leevendas Verduni olukorda, britid võtsid esimest korda kasutusele tankid, selget edu ei toonud kummalegi poolele , Jüüti merelahing 1916, üritasid sakslased inglaste laevadest läbi murda ei õnnestunud Caporetto 1917, võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania reisilaev, mille uputas Saksa allveelaev, allveesõda saksa allveelaevad uputasid kõiki aluseid Iirimaa ja inglismaa vetes.
Hakkasid tekkima tõhusamad ja suuremad mootorlaevad. Vesi on üks vajalikumaid asju inimese elupüsimiseks sellel planeedil. Meri on üks suuremaid kaubavahtus võimalusi ning seda on arendatud sajandeid kiiremaks ja paremaks. Mootorlaevade kui kvalitatiivselt uue laevaliigi tekkimine sai võimalikuks tänu uue, kõigist senikasutatutest ökonoomsema soojus-jõumasina diiselmootori leiutamisele. Tänapäeval ongi enamus ookenitel liikuvatest laevadest diiselmootoritega. Minule endale meeldivad rohkem puidust purjelaevad.
Viimane õnnestunud kamikazerünnak tehti 28. juulil 1945 Okiwana vetes, kus uputati USA suur hävitaja "Callaghan", 2020-tonnise veeväljasurvega 115 meetrine pikkune sõjalaev. (Õun, Ojalo 2011: 189) Kokku oli surmalendureid ette valmistatud ligi 5000, neist kaotati 3948. Kuigi ameeriklastel oli kasutada radarid, hävituslennukid ja õhutõrjekahurid, õnnestus nende endi andmetel ligi 14% kamikazedel läbi murda ja laevu rammida. Tabamuse saanud USA laevadest 8,5% uppus. Surmalendurite üksuse looja admiral Onishi ise aga sooritas peale Jaapani alistumist rituaalse seppuku. (Ibid., 189) VAATEPUNKTID KAMIKAZE-TAKTIKAST Paljud Ameerika, Briti ja Austraalia eksperdid on ühisel arvamusel, et võimalus täie gaasiga sihtmärgi poole sööstvat suitsiidilennukit tabada oli väike. Lennukikandja Ticonderoga kapten Dixie Kiefer on öelnud, et teiste pommide eest on kaunis kerge ära manööverda, kuid võimatu on
Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid. Küsimused: 1. Millise maakonna vane m oli Le mbitu? 2. Kuidas kasutati vankrirattaid lahingus? 3. Kuidas sattus Meelis raud m e e ste kätte? 4. Milliste ni me pidi Meelis kand ma Dünamünde kloostris? 5. Kuhu ja kuidas p õgenesid e esti poisid kloostrist? 6. Mis sai saarlaste laevadest? Mis juhtus Meelise ga? 7. Miks olid Kuramaa m erer öövlid Meelisest huvitatud? 8. Millise maa randa j õudsid m ereröövlid o ma röövretkel? 9. Kelle päästis Meelis m ereröövlite juurest põgenedes? Kuidas? 10. Kuidas tasus Tingsrydi maavürst Meelisele vii mase heateo e e st? 11. Kuidas lõppes lahing taanlastega Meelise jaoks? 12. Kellega lahkus Meelis m etsaonnist peale parane mist? 13. Kellega kohtus Meelis Lihulas lahingus rootslaste vastu? 14
suuremad, samas kui nende toitude mõju inimesele pole ikka päris selge. (Germanos, 2013) Ühelt poolt on firma, kes tahab toota jätkusuutliku põllumajandust, et maailmas ei peaks olema nälga. Teiselt poolt on see sama firma laastanud terve Lõuna-Vietnami oma kemikaalidega. Tagajärjed, mis kestavad siiani, nii inimese fenotüübis, kui laastatud taimestikuga. Siit kohalt jääb õhku rippuma ainult üks küsimus kas tõesti on kolinud sõjategevus lennukitest ja laevadest kaugemale ja sõdima on hakatud meie toidulaual? 5 6 KOKKUVÕTE Keemiarelvad on olnud arvatavasti inimeste kasutuses juba sellest ajast, kui keegi avastas loomamürgi ja hakkas seda kasutama enda huvides. Nooled, lihtsamad gaasid ja vedelikud olid juba kasutuses enne meie ajaarvamist. Mida rohkem arenes inimkond, seda paremini saadi aru ka nende relvade toimest.
i) juhitavuse kaotanud laevale; ii) piiratud manööverdusvõimega laevale. d) i) Iga laev, välja arvatud juhitavuse kaotanud laev ja piiratud manööverdusvõimega laev, peab võimaluse korral hoiduma takistamast reeglis 28 ettenähtud signaale näitava süviselt piiratud laeva ohutut möödumist. ii) Süviselt piiratud laev peab sõitma eriti ettevaatlikult, võttes arvesse oma eriseisundit. e) Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. Kokkupõrkeohu korral peab vesilennuk siiski järgima käesoleva osa reegleid. f) i) Lendlaev peab lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates hoiduma kõikidest teistest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. ii) Veepinnal liikuv lendlaev peab järgima käesoleva osa reegleid nagu jõuajamiga laev. III jagu. Laevasõit piiratud nähtavusega Reegel 19. Laevasõit piiratud nähtavusega
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust
Neile saadeti kodulinnast kaupu, mille eest ttasuti vastassuunaliste saadetistega. Kaupmees jäi ise koju ja juhtis oma äritegevust kontorist. Kaubad idast läände: ● mesilasvaha ● karusnahad ● lina ja kanep ● looma- ja hülgerasv Kaubad läänest itta: ● sool ● sangad ● soolaheeringas ● humalad ● metallid Kohalikud kaubad: ● teravili ● paekivi ning raidkivitooted Huvitavaid fakte laevadest, kaubahoonetest ja elukutsetest 2 ● 14.sajandi lõpul oli kõigil hansalinnadel kokku umbes 1000 laeva, kandevõimega 80 000-100 000 tonni, aastane veoste käive oli umbes 300 000 tonni. ● Suur rannavärav koos suurtükitorniga Paks Margareeta, ehitati 1529. aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine
järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku meetodit. 13 Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui Kreeka laevastik püüdis 304.aastal e.K.r saarele tungida, siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja tema laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks. 14 Pharose tuletorn Aleksandrias. Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes
pessimistlikud ja ei uskunud enam demokraatiasse, vajasid võimukat, ambitsioonikat liidrit). 5. 02.08.1934 Hitler presidendiks -> füürer. Küttis rahvast üles, lubas parimat: suurt võimu ja vallutusi, see pidi päädima sõjaga, kuna kuhugi polnud enam areneda ja rahvas oleks temast tüdinenud. 6. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus Suurbritannia-Saksamaa mereväekokkulepe: Saksamaa võib omada 35% laevadest (enne 4x vähem), 45% allveelaevadest (enne 0) võrreldes Suurbritanniaga. Tahtis olla kindel, et Saksamaa teda ei ründa. 7. 1936 Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni. Rahvasteliit ei teinud midagi, kuna Reini tsoon oli siiski Saksamaa ala. Tehti järeleandmisi, sest ,,äkki rahuneb maha". Ei teatud Hitlerist midagi, ei osatud oodata halba. 8. 10.1936 - Saksamaa + Itaalia sõjalis-poliitiline liit (selle alusel osaleti Hispaania kodusõjas).
Troojalaste juht Hektor teeb etteheiteid Parisele. Jättes hüvasti oma armsa poja Astyanaxi ja naise Andromachega astub uuesti lahingusse. Ahhailaste kõige vägevam Achilleus istub oma telgis, on solvunud ja mängib ajaviiteks lüürat. Kreeklaste juhiks on nüüd pikk, turske ja vapper Aias Telamoni poeg. Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse, mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu. Ta saab ka aru, et on Achilleust solvanud. Nestor, Aias ja Odysseus siirduvad Achilleuse, mürmidoonlaste juhi telki, et paluda teda uuesti võitlusväljale. Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud
Brittide lahinguristlejate ootamatu langemise põhjuseks oli õhuke soomus, mida Saksa mürsud läbistasid. Eelnev viis järgmise probleemini - sakslaste mürsud läbistasid briti lahingristlejate suurtükitorne, põhjustades laskemoona käsitlemisruumides tulekahju, mis levis edasi ka laskemoona lattu. Brittide mürskudel oli väiksem soomuse läbistavus ja paljud mürsud lõhkesid väljaspool saksa laevade soomust. Hoolimata tabelis välja toodud uppunud laevadest, võttis sakslastel kuid, et oma laevastiku merekõlbuslikkus taastada. Sellest hoolimata teatas admiral Jellicoe järgmisel päeval, et 24 lahingulaeva on lahingukõlbulikud.15 14 http://www.worldwar1.co.uk/jutland3.htm (21.11.2012) 15 http://www.battle-of-jutland.com/jutland-gains-losses.htm (08.12.12) 11 Autori analüüs 20. sajandi alguses mõjutas merelahingute taktikat sidepidamine. Sidet peeti peamiselt
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad....................................................................................................................
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."...
maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Maadeavastused tõid endaga kaasa palju uut: o Avastati uus manner Ameerika. o Eurooplastele uued seni tundmatud kultuurtaimed: kartul, mais, kakao, tomat jt. o Saadi teada teiste maade kommetest ja kultuurist. o Leiti uusi ja lühemaid mereteid ja saadi paremaid (täpsemaid) kaarte. o Paranes ettekujutlus pärismaailmast. Marco Polo rändas mööda Siiditeed Hiinasse.
4 Kliima Oktoober ja november on parim aeg Kairo külastamiseks. Suvekuumus on siis vähenenud ja talvine jahedus ei ole veel saabunud. Suved võivad olla lämmatavalt palavad ning temperatuur tõusta üle 37 kraadi, eriti Ülem Egiptuses. Enamikus hotellides, reisibussides ja Niiluse laevadest on olemas õhukonditsioneerid. Et vältida kuuma päeva, peaksid ekskursioonid toimuma kas varastel hommikutundidel või hilisõhtul. ÜlemEgiptuses on talv soe ja temperatuur võib tõusta 25 kraadini ja üle selle, ööd aga võivad olla jahedad. Kairos ja põhjarannikul jääb temperatuur 2025 kraadi vahele, õhtud võivad olla jahedad. Vihma peaaegu ei esine, vaid rannikutel sajab veidi ning puhub suviti jahe meretuul. Riietus
Staaplitel hakati laevu kokku seadma eelnevalt eraldi ehitatud hiiglaslikest sektsioonidest. Toimub laevade spetsialiseerumine. 2. Tänapäeva laevade liigitamine lähtudes mitmesugustest aspektidest. Tänapäeva laevu on võimalik liigitada lähtudes paljudest näitajatest. Selleks ei ole mingit kindlat süsteemi, kuna lähteaspekte võib olla väga palju. Seepärast ei tule järgnevalt toodud liigitust ligeda lõplikuks või ainuvõimalikuks. Siiski püüan anda üldise pildi tänapäeva laevadest ja veepinnal (või vee) all töötavatest ujuvatest seadeldistest. Sega võime laevu liigitada: 9 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. 2.1. Liikuvuse järgi:
ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele. 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 1 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele
ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele. 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja
Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi jõkke kastes hoidnud kinni Achilleuse kannast. Seejärel laisigi Paris teele mürgitatud noole mis tabas Achilleust otse kanda. Achilleus suri silmapilgul ning tema ustavad mürmidonid kandsid ta lahinguväljalt minema. Kreeka vägi leinas seitseteist päeva ja seitseteist ööd. Trooja vallutati pärast kümmet aastat kavala Odysseusi poolt kes lasi ehitada tohutu puust hobuse. Hobune oli ehitatud põletatud laevadest ja sinna sai pugeta käputäis sõdureid. Kreeka laevad teesklesid põgenemist ja lahkusid. Hobune veeti trooja värava ette ja troojalased viisidki hobuse oma linnamüüride sisse. Hobuses olid peidus sõjamehed kes tulid öö saabudes hobusest välja ja avasid väravad. Teised Kreeklased olid öösel tagasi tulnud ja ootasid väravate all. Nüüd olid Kreeklased troojas sees ja toimus tohutu verevalamine. Kõik Troojalased tapeti ja Trooja põletati maatasa.
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...